UKR Mašovets

‼️Ülevaade

Täna lühidalt mitmest suunast.

1️⃣ Põhja-Sloboda (Sumõ) suund

Lahingud jätkuvad Ukraina Sumõ oblasti piirialadel suundadel Kolotilovka – Pokrovka ja Grabovskoje – Rjasnoje. Vastase väegrupi GV „Sever” eesliini üksused püüavad laiendada oma sissekiilumist (kuni 1,5 km sügavuseni), kuid seni ebaõnnestunult.

Samuti jätkuvad lahingud taktikalises tsoonis vastase sissekiilumise perimeetril Sumõst kirde pool. Hoolimata mitmest sihipärasest katsest liikuda lõuna suunas Venemaa taktikalise grupi TG „Kursk” eesliini üksuste poolt, ei ole neil seni õnnestunud jõuda liinile Pissarevka – Marjino ega edeneda metsamaa kirdeosas Sadki piirkonnas.

2️⃣ Lõuna-Sloboda (Voltšanski, Harkivi) suund

Vastane (Venemaa väed), täpsemalt 44. armeekorpuse koondtaktikaline grupp ja 6. üldarmee „Belgorod/Harkiv” üksused, mida on tugevdatud mitmete GV „Zapad” väegrupi allüksustega, jätkavad ägedaid lahinguid piirkonnas Sinelnikovo – Kirpitšnoje – Viltsa – Liman. Nende eesmärk on tagada oma eesliini ründgruppide edasiliikumine Sõmõnivka ja Grafskoye piirkonnas lõuna suunas mööda Severski Donetsi jõge, toetades seda idatiivalt.

Seni pole see õnnestunud, kuna Ukraina relvajõud hoiavad visalt positsioone Limani ja Viltsa piirkonnas ning samuti Prilipka kandis, takistades sellega Venemaa väejuhatuse pingutuste suurendamist selles suunas.

Sõmõnivka ja Grafskoye juurde jõudnud Venemaa vägede väikesed jalaväegrupid kogevad ilmselt tõsiseid raskusi varustamisega. Peamine probleem on aga see, et vastane ei suuda nende arvu suurendada, kuna täienduste toomine läbi mõlemalt küljelt (lääne ja ida poolt) tule all olevate „koridoride” on väga keeruline.

Peamisel suunal Voltšansk – Belõi Kolodjaz ei ole Venemaa väed samuti edu saavutanud. Tõenäoliselt on Venemaa väejuhatus suunanud oma pingutused selles piirkonnas veidi lääne poole, püüdes suurendada survet Ukraina positsioonidele Viltsa piirkonnas, rünnates neid Voltšanskist läbi raudtee, et vabastada oma ründgruppide liikumine mööda Severski Donetsi.

3️⃣ Velikoburluki suund

Venemaa 6. üldarmee 69. motolaskurdiviisi eesliini üksuste „rutiinsed” katsed jõuda liinidele Hatnoje – Ambarnoje ning samuti Novovassiljevka – Mitrofanovka (tegutsedes vastavalt Melovoje ja Krasnoje Pervoe suunalt oma Oskoli sillapealt) ei ole seni edu toonud. Selle diviisi 83. motolaskurpolk, mis on juba teist kuud üritanud Ambarnojet „vallutada”, pole samuti edenemist saavutanud. Sama kehtib ka 6. armee üksuste aeg-ajalt tehtavate katsete kohta liikuda Dvuretšnajast Redkodubi suunas.

On ilmne, et Venemaa 6. armee juhtkond, kes on sunnitud hajutama oma jõude üsna laial rindel (Kupjanskist Voltšanskini), et täita mitmeid operatiiv-taktikalisi ülesandeid, piirab lähiajal oluliselt oma „isu” ning keskendub 1–2 peamisele eesmärgile.

Kuigi selle armee koosseisu kuuluvad kaks uut „ründediviisi” (68. ja 69. motolaskurdiviis), mis olid varem vastavalt 25. ja 138. eraldi motolaskurbrigaadid, ei piisa neist ilmselgelt kõigi ülesannete täitmiseks korraga – nii Kupjanski suunal, Voltšanski piirkonna lahingutes kui ka katseteks edeneda Velikoburluki suunas Oskoli sillapealt.

Arvestades Venemaa väejuhatuse tavapäraseid otsustusprintsiipe, võib eeldada, et nad keskenduvad pigem Kupjanskile ja oma sillapea laiendamisele Oskoli lõunaosas, mitte niivõrd „taktikalisele sagimisele” piirialadel.

Seal tegutsev selle armee 68. motolaskurdiviis (121. ja 122. motolaskurpolk), mis toetab aktiivselt põhjast 1. tankiarmee pealetungi Kupjanski suunal, võib sellise otsuse raames saada täiendust 69. motolaskurdiviisi koosseisust.

4️⃣ Kupjanski suund

Kupjanski keskrajooni haiglasse jäänud Vene ründajate „istumine” on ilmselt lõppenud. Vene vägedel ei õnnestunud neid vabastada, kuigi nad püüdsid seda aktiivselt teha. Praegu puhastavad Ukraina relvajõud tõenäoliselt „Spartaki” staadioni piirkonda ja alasid, mis jäävad Kupjanski „Ekstreempargi” lähedusse, haigla varemetest põhja poole.

Samas tuleb arvestada, et Vene väejuhatus ei loobu lähitulevikus aktiivsest (st ründavast) tegevusest sellel suunal – eelkõige oma kõrgema sõjalise ja poliitilise juhtkonna info- ja moraal-psühholoogiliste probleemide tõttu. Seetõttu püüavad Vene väed väga tõsiselt Kupjanski ka tegelikult vallutada.

On ilmne, et Venemaa kõrgeim sõjalis-poliitiline juhtkond nõuab neilt iga hinna eest oma paar kuud tagasi tehtud valjuhäälsete „Kupjanski vallutamise” väidete vastavusse viimist tegelikkusega. Nende varasemate avalduste pidev meenutamine infoväljas kahjustab juhtkonna usaldusväärsust nii avalikkuse kui ka oma sõjaväelaste silmis.

Seetõttu püüavad sellel suunal tegutsevad 1. tankiarmee (väegrupp „Zapad”) üksused – 47. tankidiviis, 27. eraldi motolaskurbrigaad, osa 2. motolaskurdiviisist ja 4. tankidiviisist, samuti 6. armee (väegrupp „Sever”) 68. motolaskurdiviis – lähitulevikus likvideerida Ukraina sillapea Kupjanskist ida pool ja vallutada linn ise.

Praegu koondab 1. tankiarmee oma peamised jõupingutused suunale Pessanoje – Kurilovka, ehk 47. tankidiviisi vastutusalasse, püüdes iga hinna eest murda läbi Kovšarovkasse, seal kanda kinnitada ja liikuda põhijõududega Kupjansk-Uzlovõi suunas.

Samal ajal üritavad 27. üksik motolaskurbrigaad ja 68. motolaskurdiviisi (6. armee) eesliini üksused aeg-ajalt tungida „Zaoskoljesse” (Kupjanski idaossa) Liman Pervõi suunalt ning samuti Vilšana – Petropavlovka suunal, püüdes taastada oma positsioone Kupjanski lääne- (kesk-)osas, rünnates mööda Oskoli jõge oma sillapealt.

Plaani olemus on selge: „lõigata ära” sillapea lõunaosa (sundides Ukraina vägesid taanduma Kolesnikovka ja Gluškovka piirkonnast põhja suunas), samal ajal takistades neil luua stabiilset kaitset „Zaoskoljes” ja Kupjansk-Uzlovõis.

🔺Praeguseks on vastane saavutanud järgmisi tulemusi:

Tõenäoliselt on 27. motolaskurbrigaadi üksikud ründegrupid (ilmselt 47. tankidiviisi toetusel) edenunud Vilšana – Petropavlovka suunal ja alustanud lahinguid viimase pärast. Kutsherovkast põhja pool, Lütseum nr 7 ja piimakombinaadi vahelisel alal, on täheldatud ka väga väikeseid jalaväegruppe.

Lisaks on 47. tankidiviisi 153. tankipolgu ründegrupid ilmselt kinnitanud end Kurilovka kaguosas, liikudes sinna Pessanoje poolt. Samuti võib Kovšarovka kirdeäärel viibida väike hulk Vene sõdureid.

Samas ei ole vastasel seni õnnestunud tungida Kupjansk-Uzlovõisse ega kindlalt läbi lõigata teed Novoosinovo ja Gluškovka vahel.

Üldist operatiivset olukorda Kupjanski suunal võib praegu iseloomustada kui ebastabiilset tasakaalu. Seda määravad mitmed tegurid, sealhulgas:

Väegrupi GV „Zapad” juhtkond ei loobu tõenäoliselt lähiajal Kupjanski ründamisest ja vallutamisest, kuna seda nõuab kõrgem sõjaline ja poliitiline juhtkond. Seetõttu ei lõpe ka rünnakud Ukraina positsioonide vastu sillapeal ja linnas.

Praeguse seisuga vajavad sellel suunal tegutsevad väegrupi GV „Zapad” jõud ülesande edukaks täitmiseks kahte asja – ümbergrupeerimist ja täiendavat tugevdamist. Lisaks oleks „väga kasulik” täiendada 1. tankiarmee ja 6. armee eesliini üksusi isikkoosseisuga, kuna nad on varasemates linnalahingutes märkimisväärselt kurnatud. On jõutud isegi selleni, et mõnel juhul on Kupjanski suunal tegutsevatel Vene polkudel ja brigaadidel aktiivsete ründe- ja tormijooksuoperatsioonide läbiviimiseks taktikalises tsoonis lahinguvõimelises seisus mitte rohkem kui alakoosseisuline pataljon ründejalaväge või lausa vaid paar kompaniid.

Samas tuleb arvestada, et kuigi Kupjanski vallutamine on Venemaa sõjalise ja poliitilise juhtkonna jaoks praegu väga aktuaalne eesmärk, ei saa sellest suunast tõenäoliselt vastase kogu suve-sügise kampaania „peamine sisu”. Sellel on suhteliselt piiratud sõjalis-poliitiline (strateegiline) mõju kogu sõja kulule. Isegi Kupjanski võimalik vallutamine ei oleks tõenäoliselt piisav põhjus, et Ukraina lõpetaks vastupanu agressorile, sealhulgas kogu suurel operatiiv-strateegilisel Harkivi suunal.

Seetõttu on 1. tankiarmee ja kogu väegrupi „Zapad” juhtkond üsna piiratud reservide ja täienduste saamisel, eelkõige Venemaa strateegiliste reservide arvelt. Seda enam, et juba praegu on ilmne – väegrupi GV „Zapad” juhtkond koondab hetkel oma põhipingutused Limani ja Borova suundadele (st oma operatsioonitsooni keskossa ja vasakule tiivale), mitte Kupjanski suunale. See omakorda sobitub täielikult Venemaa väejuhatuse loogikasse valmistada ette laiaulatuslik suve-sügise pealetung Slovjanski–Kramatorski linnastule.

 UKR Žorin /// Kolmas Armeekorpus

Brigaadid, mis said Kolmanda Armeekorpuse osaks, olid täiesti erinevas seisu- ja olukorras. Tegelikult nägime ülema korrastatud operatiivkaardi asemel segipaisatud piljardilauda ja üksuste täielikku eesliini eelvaatlussüsteemi/luure puudumist (ma ei uskunud, et see üldse võimalik on).

Tänaseks on kõigis üksustes põhiprotsessid ühtlustatud. Tööd on veel palju teha, kuid mõnikord piisab isegi suhteliselt lihtsatest muudatustest heade tulemuste saavutamiseks. Venemaa pealetungi täielik läbikukkumine operatsiooni teisel päeval on selle tõestuseks.

Rääkisime ka Armee TV-ga paljudest olulistest armee küsimustest, sealhulgas sõjaväelaste palkade tõstmise absoluutsest vajadusest.

 ✙Deep State✙

Tabamuse sai vaenlase varjend Ternovatões.

Vaenlane jätkab oma taktikat, imbudes sügavale meie kaitseterritooriumile. Seetõttu näitab kaart suurt halli tsooni isegi asulates, mis kuulutati vabastatuks, kuigi neid kunagi ei okupeeritud.

 UKR Mutšnõi 

Huljajpole (Guljaipole) suund:
Zaliznitšne piirkonnas on olukord ebastabiilne ja katkendlik. Visuaalse kontrolli põhjal ei ole asulat kumbki pool täielikult puhastanud. Meie võitlejad ja vastane viibivad samaaegselt asula piires – sisuliselt käib lahing iga sektori pärast. Me töötame nende positsioonide vastu täpselt FPV-droonidega, püüdes hävitada varjendeid ja logistikat. Vastuseks tulistab vaenlane raskesuurtükiväega, lihtsalt katab alasid tulega. Zaliznitšne sees käib täiemahuline lähivõitlus ilma selge kontrollijooneta.

Tsvitkove muutub halliks tsooniks – varem hoidis vastane seal kindlamalt positsioone, nüüd on need kõikuma löödud. Käivad lahingud initsiatiivi haaramiseks – mõlemad pooled püüavad kanda kinnitada ja kontrolli enda kasuks pöörata. Rizdvjankas on saavutatud tulemus: vaenlane on tagasi surutud ja tema kohalolek ei ole enam nii tihe kui varem. Varem ulatusid nad kuni Prydorozhne piirkonnani, nüüd on see koridor neile läbi lõigatud. See vähendab nende võimet koguda jõude ja manööverdada selles lõigus.

 Varvarivka ja Dobropillja on hetkel veel vastase kontrolli all, kuid seal käib meie droonioperaatorite süsteemne töö. Vastase üksusi pommitatakse ülalt, hävitatakse tehnikat ja jalaväge ning häiritakse varustuse kohaletoomist.

Oleksandrivka suund:
Zlahoda piirkonnas püsib olukord ebastabiilne ja pingeline – tegemist on klassikalise halli tsooniga. Selget kontrollijoont ei ole, mõlemad pooled hoiavad kohalolekut ja püüavad pidevalt tasakaalu enda kasuks kallutada. Iga liikumine saab kohe vastuse kas tulega või vastutegevusega. See ei ole kiirete edenemiste koht, vaid pidev hõõrdumine, kus määravaks saavad vastupidavus ja võime surve all püsida.

Jehorivka lõigus hakkab kujunema huvitavam dünaamika. Meie üksused liiguvad ettevaatlikult Danilivka poolt, otsivad nõrku kohti ja imbuvad järk-järgult edasi. Tegutsetakse ilma kiirustamata, kuid selge arusaamaga edasisest arengust – kui õnnestub need läbimurded kindlustada ja laiendada, võib see kasvada süsteemseks surveks vastasele ja tuua muutusi selles lõigus.

Verbove piirkonnas jätkub plaanipärane puhastamine. Ilma järskude läbimurreteta, kuid selge eesmärgiga: vastane metoodiliselt välja tõrjuda ja kontroll kindlustada. Meie võitlejad tegutsevad rahulikult ja järjekindlalt, surudes piirkonda samm-sammult. Vastane osutab veel vastupanu, kuid teda tõrjutakse tasapisi positsioonidelt välja.

Kalinivske–Novomõkolajivka on üks raskemaid punkte kogu lõigus. Peamine probleem on vastase täielik kontroll õhuruumi üle. FPV-droonid on pidevalt kohal, sulgedes kõik lähenemisteed ja takistades normaalset manööverdamist. Sellistes tingimustes muutub positsioonide hoidmine ellujäämise proovikiviks – iga koondumine või liikumine satub kohe löögi alla. Siin käib võitlus mitte ainult maa pärast, vaid ka võimaluse eest tegutseda pideva droonisurve all.

Berezove asula on eraldi keeruline juhtum. Formaalselt vaidlustatud ala, kuid tegelikkuses on see koht, kus hoidmine on raskem kui vallutamine. Kontrollijoon muutub pidevalt, positsioonid on ebastabiilsed, vastane üritab vasturünnakuid ega lase kindlustuda. Kontrolli kindlustamiseks on vaja märkimisväärseid ressursse ja aega – tegemist on ühe pingelisema punktiga.

* Üldiselt panustab vastane selles suunas pidevale survele droonide abil ja kiirele reageerimisele meie tegevustele. Meie kasutame väikeste sammude taktikat: otsime nõrku kohti, liigume sisse, hoiame positsiooni ja kõigutame kaitset järk-järgult. Dünaamika on olemas, kuid see on raske ja aeglane – iga meeter saavutatakse lahinguga.

 UKR Petrenko

Eile õhtul ründasid droonid Leningradi oblastis asuvat Primorski naftaterminali, mis on Venemaa suurim naftaterminal Läänemerel. Kütusemahutid ja kergnaftatoodete ümberlaadimisterminal said pihta, põhjustades tulekahju.

NASA satelliidid registreerisid sadamas ulatuslikke tulekahjusid.

 UKR Alex

Kramatorskis üritab vaenlane aktiivselt fiiberoptiliste liinidega "passijaid" [nn "ootajaid" e ждунов] istutada, eriti linna idapoolsetes linnaosades, mis asuvad kõige lähemal Tšašovjarski ja Severski suundadele, kust sellised "kingitused" lennates saabuvadki.