VF
Severny Kanal
Sumõ oblast. Sadkõs ja Aleksejevkas ehitavad meie üksused üles kaitset. Junakovka lõunaosas ja Kondratovka piirkonnas saadavad Ukraina relvajõud lahingusse reservvägesid. Novokonstantinovkas üritab 40. üksik merejalaväebrigaad endiselt seda asulat vallutada. Seni tulemusteta. Meie väed liiguvad edasi Miropoljest kirdesse. Varatšino lähedal tõrjus 1443. polk hoholide rünnaku. Võib-olla oli tegemist kõigest luureüksusega, kuid hoholid taandusid. Kaua kannatanud 30. motoriseeritud laskurpolku täiendatakse intensiivselt värske isikkoosseisuga. Polgu ülemal Barkasil on uued mänguasjad.
Harkivi oblast. Vovtšanskis ja selle ümbruses käivad ägedad kokkupõrked, vaenlane toob sisse reservvägesid ja tehnikat.
Belgorodi oblast on taas tule all.
*
1. aug, 10:44
Kui me seda sõnumit lugesime, ei suutnud me uskuda, et see tõsi on. Meie esimene mõte oli, et see on solvunud sõduri fantaasia. Nad saatsid selle lugemiseks mitmele 30. motoriseeritud laskurpolgu (MLP) inimesele ja nad ütlevad, et see võis vabalt juhtuda. Sellegipoolest lisasid nad mitu lõiku nullimisest, et neid täielikult mitte demotiveerida.
Lugege aga ise, võib-olla jagab mõni sõdur oma kogemust. 30. MLP sõjaväelastel on seda teha raskem - haiglas viibijatelt võeti mobiiltelefonid ära ja keelati ka linna minna.
Autori stiil jäeti alles, parandati ainult grammatilised vead.
"Tere.
Olen teie kanali tellija olnud aprillist saati. Tahan oma loo rääkida (välja lõigata ebavajalik).
07.05.2025 määrati mind ja 40 kaasvõitlejat 30. polku, selle paksu jobu Tuapse juurde (kohtusin temaga isiklikult nullpunktis, tema jagas mulle infot).
Sellest päevast alates algas põrgu.
07.06.2025 saadeti meid lahingutsooni, 30 inimest jõudis rindejooneni. Hunnik väljalangemisi, alguses 1000 ja lõpuks isegi 2800. Võitlejad surevad teel. Ja need, kes hoholideni jõudsid, ootasid kindlat surma, kuna seal on võimatu droonide eest varjuda ja mahapõlenud metsas toimuvad pidevad lennud. Aga Tuapse käsib meil selles metsas positsioonid sisse võtta ja ennast kindlustada. Seal kus neid 200 inimest peidetakse on kõik vaid aja küsimus. Ja nii see juhtubki. Esimese 3 päeva jooksul, miinus veel 20 inimest.
Mina ellujäänute seas, aga ma saan aru, et peagi jätan eluga hüvasti. Siis saavad neist ülejäänud 10 inimese jäänustest kolmesajased (peamiselt Baba Jaga droonipommidest). Mõnel haavad kätes, mõnel jalgades. Poisid annavad Tuapsele teada. Et ma olen 300 või see-ja-see võitleja on 300.
Tuapse: Mind ei koti, keegi ei veere tagasi, kuni evakueerimiseni.
"300"-ne raadios: Tuapse, mu käsi ei tööta.
Tuapse: Mind ei koti, sa võid ühe käega tulistada. Nii et, raisk, muidu lasen ma nüüd suurtükiväel tule avada sinu pihta, kui sa käske ei täida.
Nendel hetkedel olime me šokis.
Selle tulemusena on päeva pärast 10 võitlejast alles 3 inimest, ülejäänud on 200. Ülejäänud 2 võitlejat ja mina oleme haavatud (umbes 40 kildu tabasid mind erinevatesse kehaosadesse). Ilma ette teatamata veereme kolmekesi tagasi, kuskil 3 km.
Ühel meie omadest mingi piider "Veter" (mingi komandör, Tuapse lurjus) raiub kõrva maha ja saadab ta rindele tagasi.
See jobu siis arvab, et teisel mehel on tõsine haav ja annab tema evakueerimiseks loa.
Ja ta ütleb mulle, et me saadame su tagasi ja homme lähed sa tagasi rindele.
Veeresin veel paar km tagasi ja seal jätsin juba mõtetes eluga hüvasti, kuna ma polnud lahingusse minekuks valmis.
Järgmisel päeval käskis Tuapse uuel rühmal mind peale võtta ja lahingusse minna. Ütlesin rühmaülemale, et ma ei saa minna. Ta raporteeris Tuapsele. Siis käskis Tuapse mind raadio teel ära nullida. Õnneks tüüp seda ei tee (tänud talle inimlikkuse eest). Selle tulemusena mädanesin selles laudas 15 päeva, 16. päeval õnnestus mul ühe teejuhi kaudu Tuapselt evakueerimisluba (2 miljoni rubla eest) osta. (Muide, Tuapse auks (kui tal see üldse on olemas) saab öelda, et nad ostsid selle raha eest... kaks kvadrotsikit pataljoni jaoks)
16. päeval evakueeriti mind (mida ma siiani ei suuda uskuda).
Midagi sellist..."