UKR Mirošnikov

Võib öelda, et meie sõdurite vasturünnakud Zaporižžja ja Dnipro oblasti ristumiskohas andsid kaitsele palju aega.

Jah, meil ei õnnestunud Uspenivkasse edasi liikuda ja Huljaaipolit ohustada, mis oleks okupandi taktikaliselt üsna keerulisse olukorda pannud.

Aga. Vaenlase sillapead Gaitšuri jõe läänekaldal likvideeriti. Samuti õnnestus meil tasandada rindejoon. See aeglustas vaenlase edasiliikumist vähemalt 1-2 kuu võrra.

Ja üldiselt on tunne, et vaenlane suunab oma tähelepanu Ternuvõi-Pokrovskilt rohkem Orehhovi suunale. Muidugi pole selles ka midagi head. Kuid vaenlane ei suutnud siseneda operatiivruumi Novomõkolaivka suunas. See oleks olnud väga tõsine olukord, sest see tähendaks Zaporižžjale flankiliinide moodustamise algust.

Seetõttu „kaevavad“ nad läbi Orehovi, Stepnohirski, Lukjanivske, Pavlovka ja Novojakovlivka. Nad püüavad jõuda Komõšuvahasse. Eesmärk on tagada suurtükiväe tõhus töö Zaporižžja (Kušugumi, võimalik, et Balabyne) läheduses.