UKR

Žorin ꑭ Kolmas Rünnakubrigaad

Armeele pannakse näkku. Ülemraada päevakorras olevad prioriteetsed seaduseelnõud peaksid täna käsitlema sõjaväelaste sotsiaalkindlustuse kaitsmist ja taseme tõstmist, mitte nende vastutuse suurendamist.

Ühelt poolt on riiklikul tasandil deklareeritud armee ja sõjaväelaste peamine roll. Teisest küljest esitavad rahvasaadikud algatusi, mis piiravad ainult sõjaväelaste õigusi. Vastutust käsitleva seaduseelnõu kontekstis on palju "omavoliliselt väeosast lahkumisega" seotud küsimusi, ülemate ebaselget vastutust ja palju muid punkte. Ja peamine on see, et selliseid algatusi viivad ellu, nagu alati, need, kellel pole armeega mitte mingit pistmist.

Teisest küljest ei näe ma ka arutelu isegi armee palgataseme tõstmise üle. Olen juba kirjutanud, kui terav see küsimus tänapäeval on, kui erinevate sõjaväelaste kategooriate materiaalne toetus on lihtsalt häbiväärselt madal.

Siia lisanduvad demobiliseerimisväljavaadete puudumine ja normaalsete rotatsioonide puudumine, ning võime seega ette kujutada, rahva moraalset ja psühholoogilist seisundit. Pole selge, miks seda selliste eelnõudega veelgi halvendatakse.

Sõjavägi on see, tänu kellele Ukraina täna eksisteerib. Seega peaks ka armeesse suhtumine olema adekvaatne.