Mašovets

‼️ Ülevaade

Novopavlivka ja Aleksandrovka suunad

Vastane (Vene väed) jätkab oma 29. ja 36. ühendvägede armee (ÜVA) lõikudes GV „Ida“ vägedegrupeeringu koosseisus aktiivset kaitset eesmärgiga peatada Ukraina relvajõudude (VSU) eesliini väeosade ja allüksuste edasiliikumine üldises kagusuunas. Eilse õhtu seisuga ei ole vastase juhtkonnal ilmselgelt veel õnnestunud seda ülesannet täielikult lahendada.

Võrreldes meie eelmise, sellele suunale pühendatud ülevaatega, on VSU suutnud saavutada teatavaid taktikalisi tulemusi, liikudes edasi tervel real lõikudel ja suundadel. Vastupidi, vastane püüdis oma eesliinipositsioonide visa hoidmise ja aktiivsete vasturünnakutega üksikutel lõikudel takistada VSU eesliini allüksuste edasist liikumist eespool nimetatud armeede lõikudes ning võimaluse korral taastada oma eesliini väeosade ja allüksuste varasemalt saavutatud positsioonid.

1️⃣ Novopavlivka suund.

Ukraina väed jätkavad pealetungitegevust Zaporižžja – Donetski maanteest N-15 põhja- ja lõuna pool suundadel Zaporižžja (küla) – Novoukrainka, Mirnoje – Komar ning samuti Malajevka – Burlatskoje. Vaatamata vastase visa vastupanule õnnestus neil mitmel lõigul edasi liikuda, eelkõige:

- Zaporižžja (küla) – Novoukrainka suunal õnnestus VSU-l mitte ainult Zaporižžja (küla) vabastada, vaid liikuda sellest rohkem kui 2 km ida poole ning jõuda mööda Voltšja jõe lõunakallast Datšnoje külale 1,5–1,7 km kaugusele. Lisaks õnnestus VSU-l ilmselgelt Novopavlivka – Orehhivi suunal jõuda Orehhivi läänepoolsete äärealadeni (sisuliselt asuvad nende eesliinipositsioonid juba poole kilomeetri kaugusel selle läänepoolsetest äärealadest).

Vastane püüab sellel suunal säilitada oma positsioone Voltšja jõest põhja pool, sooritades Datšnoje – Filija suunal üsna aktiivselt vasturünnakuid; seni õnnestub tal hoida positsioone Filija küla piirkonnas ja sellest kagus. Ukraina allüksuste edasiliikumine sellest lõigust põhja pool (Novopavlivka – Orehhivi suunal), ning eelkõige nende tegevus Vene jalaväerühmade väljatõrjumisel Voltšja ja Mokrije Jalõ jõgede ühinemiskohast, raskendas aga väga oluliselt Vene 29. ÜVA juhtkonna jaoks oma eesliinipositsioonide hoidmist kogu selles piirkonnas (Filija – Datšnoje – Novoukrainka – Zaporižžja (küla).

Veelgi enam, juhul kui VSU eesliini allüksused liiguvad Zaporižžjast (küla) lääne poole, Novoukrainka suunas, halveneb Datšnoje piirkonnas Voltšja jõest põhja pool aktiivset kaitset pidavate Vene allüksuste olukord veelgi.

- Visad lahingud jätkuvad ka Zaporižžja – Donetski maanteest lõuna pool, kus vastane püüab hoida oma positsioone Mokrije Jalõ jõe ääres lõigul Perestroika – Dneproenergija ning sellest lääne pool asuvat enam-vähem märkimisväärse pindalaga platsdarmi.

Selles mõttes raskendab vastase olukorda asjaolu, et Ukraina vägedel õnnestus juba forsseerida Mokrije Jalõ jõgi selle alamjooksul ehk Zaporižžja – Donetski maanteest põhja pool ning liikuda lääne suunas, mis omakorda võimaldas neil jõuda otse Perestroika küla põhjapoolsete äärealadeni (nende eesliinipositsioonid külast põhja pool asuvad neist 600 meetri kaugusel, juba TEISEL POOL Mokrije Jalõ jõge).

Veelgi enam, liikudes Poddubnoje – Perestroika suunal, jõudis VSU ka otse küla külje all asuvatele positsioonidele, kuid jõe vastaskaldal. Lisaks jõudsid Ukraina allüksused Mirnoje – Komari suunal Mokrije Jalõ jõe läänekaldal samuti 1–1,5 km kaugusele. Sisuliselt on VSU JUBA alustanud lahinguid mõlema küla (Perestroika ja Komar) vabastamise nimel.

- Samal ajal hakkab järk-järgult praktilisi piirjooni omandama ka see võimalus, millest ma varem kirjutasin – Ukraina vägede jõudmine Ševtšenko – Burlatskoje – Privolnoje – Volnoje Pole piirkonda, kust nad saavad avaldada tõhusat tule mõju Vremivka ja Velikaja Novosjolka piirkonnale, blokeerides GV „Ida“ vägedegrupeeringu kesk- ja vasaktiiva vägede varustamise põhjamarsruudi.

Selles mõttes jätkas VSU aktiivset pealetungitegevust üldises Malajevka – Burlatskoje suunas, liikudes pooleteise kuu jooksul kestnud visade lahingute järel edasi 7,5–8 km. Viimase 20 päeva jooksul õnnestus neil vabastada Ševtšenko küla, kiiluda vastase kaitsesse veel 2,5 km Burlatskoje suunas ning jõuda põhjast Volnoje Pole külale 1,5–1,7 km kaugusele.

Seega võib tõdeda, et Ukraina väed, ehkki küllaltki järk-järgult, jätkavad Mokrije Jalõ jõest lääne pool asuva piirkonna vähendamist lõigul Perestroika – Dneproenergija, mida Vene väed veel kontrollivad. Praegu on selle maksimaalne sügavus (Fjodorovka külast lääne pool asuv lõik) vaid 4,7 km.

2️⃣ Aleksandrovka suund.

Vene vägede olukord on nende 36. ÜVA lõigus mõnevõrra positiivsem, kus neil õnnestus ilmselgelt, välja arvatud mõned lõigud vasaktiival, olukorda enam-vähem stabiliseerida. Eelkõige:

- VSU jätkab Komõšuvahast edelas kinnistumist (Ternovoje – Novogeorgijevka – Zaporožskoje – Berjozovoje piirkond), kuid aruandeperioodi jooksul ei liikunud nad edasi ei Temirovka ega Komõšuvaha suunas. Veelgi enam, vastane hoiab jätkuvalt enda käes Novonikolajevka – Kalinovskoje suunalist taktikalist eendit ning sooritab sealt aeg-ajalt isegi vasturünnakuid Verbovoje ja Stepovoje suunas.

- Novogrigorjevka – Novoivanovka suunal hoiab vastane samuti jätkuvalt enda käes Novogrigorjevkast põhja pool asuvat taktikalist eendit ning püüab nendelt positsioonidelt üsna järjekindlalt „Ukraina allüksustele tiivale pääseda“, mis paiknevad Kalinovskojest lõuna pool, tegutsedes peamiselt väikeste ründerühmadega. Seni blokeerib VSU need vastase vasturünnakud, kuid see raskendab üsna oluliselt nende enda edasise edasiliikumise võimalust Novonikolajevka ja Obratnoje suunas.

- Küll aga ei näe olukord vastase jaoks naaberlõigul, kus VSU püüab edasi liikuda mööda Jantšuri jõe lääne- ja idakallast Uspenovka suunas, nii stabiilne välja.

Sisuliselt liikusid Ukraina väed Uspenovkale otse lähedale (tõsi küll, selle suhtes Jantšuri jõe vastaskaldal), jõudes Privolnoje – Pavlovka joonele.

Lisaks õnnestus VSU-l Jantšuri jõe vastaskaldal (läänekaldal) Vene eesliini allüksused Ribnoje külast kuni 2 km lõuna poole tagasi tõrjuda ning kiiluda vastase kaitsesse 1,5–2 km Sladkoje külast lääne pool. Sisuliselt on VSU juba alustanud lahinguid selle vabastamise nimel.

Seega suutsid VSU, liikudes lõunasse Krasnogorskoje – Novogrigorjevka joonelt ning Ribnoje (Rõbnoje) – Sladkoje suunal, luua üsna selged eeldused edasiseks edasiliikumiseks Uspenovka küla suunas küllaltki laial rindelõigul (ligikaudu kuni 7 km).

Siinkohal tuleb aga märkida, et Uspenovka suunas tegutsevate Ukraina eesliini allüksuste taktikalises tagalas tuvastatakse jätkuvalt vastase väikesi „jääk-jalaväerühmi“ (3–4 sõjaväelast, mõnikord isegi 5–6). Selliseid rühmi täheldatakse näiteks Zlagoda ja Ribnoje külast edelas, Novogrigorjevka piirkonnas. Neid „puhastatakse“ järk-järgult, kuid vastase juhtkond saadab jätkuvalt varjatud „sisseimbumiseks“ uusi rühmi. Ilmselgelt püüavad nad sel viisil VSU eesliini allüksuste pealetungitegevust desorganiseerida või vähemalt seda oluliselt aeglustada. Sest juhul, kui sellised rühmad imbuvad nende lahingukorda massiliselt sisse, on nad sunnitud suuremal määral tegelema nende „infiltraatorite“ rühmade ülesleidmise ja kinnipüüdmisega oma taktikalises tagalas, mitte koordineeritud ja kontsentreeritud pealetungitegevuse organiseerimise ja läbiviimisega.

Olukord muutub VSU jaoks veelgi keerulisemaks, kui selliseid rühmi muutub „kriitiliselt“ palju ja nad hakkavad aktiivselt tegutsema – ründama ja tulistama Ukraina eesliini allüksuste taktikalises tagalas asuvaid varustus- ja evakuatsiooniteid, nende mehitamata õhusõidukite (BPLA) rühmi, tugipunkte, juhtimis- ja vaatlusposte (KSP) jne.

Kokkuvõtteks.

Nagu näeme, on Ukraina pealetungi tempo Vene GV „Ida“ vägedegrupeeringu operatiivtsoonis (selle 36. ja 29. ÜVA lõigud) aruandeperioodi jooksul märkimisväärselt langenud. Üksikutel lõikudel ja suundadel on see aga üldse peatunud. Samas tuleb siinkohal märkida, et tervel real lõikudel, eelkõige neil, millel on selge väljavaade kasvada operatiiv-taktikalise tähtsuseni, see ehkki väga aeglaselt, kuid jätkub. Eelkõige puudutab see Zaporižžja – Donetski maanteest lõuna pool asuvat piirkonda, mööda Mokrije Jalõ jõge ning Uspenovka suunda.

Ja see on täiesti arusaadav. Ukraina vägede edasine liikumine lõunasse mööda Jantšuri jõge ja Uspenovka vabastamine nende poolt võib tekitada raskusi Vene 5. ÜVA vasaktiival, mis püüab Guliaipole põhja pool Orehhivi suunas edasi liikuda. Vene kaitse edasine taandumine Mokrije Jalõ jõe ääres võib aga üldse häirida operatiivset koostööd Vene GV „Ida“ ja GV „Kesk“ ("Tsentr") vägedegrupeeringute vahel.

Lõuna strateegilises operatiivtsoonis (operatiiv-strateegiline tasand) kogu olukorra edasise arengu jaoks ei ole aga oluline ainult Vene GV „Ida“ vägedegrupeeringu parema tiiva olukord, vaid ka sündmused, mis arenevad Orehhivi-Zaporižžja ja Guliaipole suundadel. Neid vaatleme järgmistes lähimates ülevaadetes …