UA

Washingtonis asuva Sõjauuringute Instituudi (ISW) raport ütleb, et mürskude nappus Venemaal võib vähendada vaenutegevuse tempot Bahmuti piirkonnas. Analüütikud jõudsid sellele järeldusele, analüüsides GUR MO juhi Kirill Budanovi avaldusi. Laskemoonapuudus vähendab Venemaa pealetungi ohtu ka Valgevenest 

 Aruandes öeldakse, et Vene väed on tõenäoliselt oma suurtükiväe laskemoona varud ammendanud. Seetõttu on okupantidel raske Ukraina rindejoone teatud lõikudes praegust operatsioonitempot säilitada. Kirill Budanov ütles 31. detsembril, et venelaste probleemid suurtükiväe laskemoonaga muutuvad 2023. aasta märtsiks käegakatsutavamaks. Tema sõnul kasutas vaenlane varem 60 000 suurtükimürsku päevas ja nüüd on see näitaja 19 000-20 000 mürsku.  

Lisaks ütles Budanov, et Venemaa väed eemaldasid oma tarbeks Valgevene sõjaväeladudest kõik suurtükiväe laskemoona varud, et toetada nende operatsioone Ukrainas. 24. detsembril teatas Briti kaitseministeeriumi luure mürskude puudusest. Aruandes öeldakse, et venelastel puudusid vajalikud suurtükiväe laskemoona varud suuremahuliste pealetungioperatsioonide toetamiseks ning kaitseoperatsioonide jätkamine piki Ukraina pikka rindejoont nõuab Vene sõjaväelastelt igapäevaselt märkimisväärses koguses mürske ja rakette kulutamist. 

 ISW hinnangul takistavad laskemoonapiirangud lähiajal osaliselt Venemaa vägedel Bakhmuti piirkonnas kiiret operatsioonitempot hoida. - ütleb sõnum. Analüütikud märgivad ka, et Vene armee suurtükiväe laskemoona ammendumine avaldab tõenäoliselt mõju nende võimele säilitada kõrgeid operatsiooni temposid ka mujal Ukrainas. "See Ukraina teade, et venelased on Valgevene laskemoonavarud juba ammendanud, on veel üks märk sellest, et Venemaa laiaulatusliku pealetungi taasalustamine Valgevenest lähikuudel on ebatõenäoline," lisas ISW.  

Venemaal kasutatakse 40 aastat tagasi valmistatud mürskusid. 

  Seoses relvavarude ammendumisega on Venemaa sunnitud kasutama üle neljakümne aasta tagasi toodetud laskemoona, mille töökindlus on ülimadal. Seda kinnitab Reutersi allikas Pentagonis. Ameti vestluskaaslase sõnul on Venemaa asunud laskemoona tarnima vanadest arsenalidest, paljud neist on valmistatud kümneid aastaid tagasi ning nende kasutamine on seotud riskiga. Sellest, et Venemaal on rakettidega probleeme, annab tunnistust ka fakt, et 29. detsembril toimunud massiivse raketirünnaku käigus tulistasid sissetungijad oma Tu-95MS-ist välja vähemalt ühe 2022. aasta neljandas kvartalis toodetud X-101-e. See pole esimene kord, kui okupandid kasutavad nii "värskeid" rakette.

https://24tv.ua/ru/rossii-voznik-deficit-snarjadov-dlja-artillerii_n2228684