Petrenko

Sumõ suunas jätkavad Vene väed aktiivseid pealetunge Kondratovka piirkonnas. Viimase rünnaku käigus õnnestus ühel vaenlase rünnakgrupil linna keskosas positsioon sisse võtta, kuid see sai peaaegu kohe droonirünnakute tabamuse.

Velõkoburluki suunas (Harkivi oblast) ületas vaenlane piiri ja üritas tungida Ševjakivka linna. Droonioperaatorid avastasid rünnakgrupi liikumise koheselt ja seejärel see kahjutuks tehti.

Üldiselt on oodata edasist vaenlase tegevust piirialadel, kuna Venemaa sõjalis-poliitiline juhtkond nõuab aruandeid nn puhvervööndi laiendamise kohta.

Hulyai-Polye sektoris avastasid ja tabasid Ukraina relvajõud rotatsiooni käigus Vene üksusi ja algatasid rea droonirünnakuid. Esialgsetel teadetel tehti kahjutuks kaks vaenlase üksust. Sellest hoolimata on olukord endiselt pingeline: vaenlane hoiab jätkuvalt positsioone küla kesk- ja põhjaosas.

 Alex

Kupjanski ja Kostjantõnivka kaitse võrdlemine on äärmiselt kohatu, sest mõlemal juhul oli meie vägede operatiiv-taktikaline olukord täiesti erinev.

Vastane on korduvalt teatanud Kostjantõnivka hõivamisest, samal ajal kui mõned meie allikad lükkavad selle ümber ning toovad näiteks, et ka Kupjansk kuulutati venelaste poolt okupeerituks, kuid nagu hiljem selgus, ei olnud see päris nii.

Kuid olukord Kupjanskis võimaldas tegelikult teha mitmeid manöövreid linna tunginud Vene üksuste isoleerimiseks. Kostjantõnivkas on olukord aga üsna keeruline ning üldist olukorda arvestades kahtlen tõsiselt, et see paraneb – aktiivsest tegevusest meie poolt rääkimata.

Seetõttu on nende linnade lahingute võrdlemine ja vihjamine, nagu võiks ajalugu korduda, mõttetu.

 Mirošnikov

Slovjanski suund

Peamine lahingute suund on endiselt Rai-Oleksandrivka.

Vaenlane läheneb külale Kalenõki, Riznõkivka, Nikõforivka ja Vtoraja Fedorivka poolt.

Kõrgendikud piki Siverski Donetsit on veel osaliselt meie vägede kontrolli all ning see võimaldab kaitset kindlamalt hoida.

Ilma selleta oleksid Rai-Oleksandrivka ja sellega külgnev Lõmani suund võib-olla juba kokku varisenud.

Kuid sellise kaitse hoidmise hind on äärmiselt kõrge.

Oma inimesi tuleb päästa, mitte saata neid tugeva kaitseta edasi Slovjanski suunas operatiivsesse ümberpiiramisse.

Samuti edeneb vaenlane Miņkivka piirkonnas. Aeglaselt, kuid edenemine siiski toimub.

Siin on peamisteks jõupingutuste suundadeks Tõhonivka ja Malõnivka.

Mõte seisneb selles, et vaenlane soovib minna Rai-Oleksandrivkast mööda Slovjanski viiva raudtee kaudu. Selleks peab ta aga kontrollima tiibu.

Seetõttu on Malõnivka, Nõkonorivka ja Orihuvatka nende jaoks äärmiselt olulised.

Paralleelselt kooskõlastatakse neid pealetungitegevusi edenemisega piki Siverski Donetsit, kus praegu käib võitlus kõrgendike pärast Krõva Luka lähedal.

Just need sündmused määravad edasised väljavaated.

 ✙DeepState✙

Kaart uuendatud

Vaenlane on edenemas Zatishki lähedale

 Mutšnõi

Olukord rindel seisuga 11.08.2026.

Pokrovski / Dobropillja suund: Sellel suunal keskendub vastane jätkuvalt peamised jõupingutused meie logistika häirimisele, juhtimispunktide ja sidevahendite avastamisele. Olemasoleva teabe kohaselt tegutses Bilõtska kaevanduse territooriumil vastase mehitamata süsteemide üksus „Rassvet“, mis on spetsialiseerunud sidevahendite avastamisele ja hävitamisele. See viitab vastase katsetele jätta meie üksused ilma stabiilsest juhtimisest ja tegevuse koordineerimisest, mistõttu tuleb raadiosidevahendite kasutamisele ja antennide tööle pöörata maksimaalset tähelepanu.

Dobropillja piirkonnas on samuti täheldatav okupantide suurenenud aktiivsus. Erilist tähelepanu tuleb pöörata igasugusele isikkoosseisu ja tehnika liikumisele, sest selles sektoris tegutsevad aktiivselt üksus „Rubikon“ ning Venemaa 1. kaardiväearmee üksused, kes koondavad oma löögid eelkõige transpordile ja mehitamata süsteemide juhtimispunktidele.

Teadete kohaselt asub Novõi Donbass sisuliselt hallis tsoonis. Selline olukord võimaldab vastasel lähiajal üritada seal kanda kinnitada ning süstemaatilised löögid Dobropillja idaosale võivad olla osa ettevalmistusest edasisteks pealetungitegevusteks ja logistika täiendavaks häirimiseks.

Kostjantõnivka suund: Infokeskkond Kostjantõnivka olukorra ümber on jätkuvalt vastuoluline. Erinevad allikad annavad erinevaid hinnanguid, samal ajal kui tegelik lahinguolukord on äärmiselt keeruline ja kiiresti muutuv. Linnalahingute tingimustes ei pruugi isegi piirkonnas vahetult tegutsevad üksused omada täielikku ülevaadet, kuna üksikud positsioonid on üksteisest isoleeritud ja olukord muutub kiiresti.

Visuaalse vaatluse põhjal liiguvad Vene ründerühmad jätkuvalt väikeste gruppidena läbi suvilapiirkondade, seejärel liiguvad edasi Šanghai mikrorajooni, linna keskossa ja klaasitehase põhjakülje piirkonda. Selline taktika võimaldab vastasel vältida suuri kaotusi ja laiendada järk-järgult kontrolli hoonestatud ala üle.

Samas on veel ennatlik teha lõplikke järeldusi Kostjantõnivka täieliku kaotamise kohta. Peamiseks näitajaks jääb Vene vägede regulaarse kohaloleku ilmumine Oleksiievo-Družkivka piirkonda ning nende tulejõu märgatav suurendamine. Hoolimata sellest, et märkimisväärne osa linnast on olemasolevate hinnangute järgi vastase kontrolli all, ei ole olukord veel lõplikult selge.

Slovjanski suund: Vene väed kasutavad jätkuvalt aktiivselt üksust „Sudnõi Den“ Mõkolajivka piirkonna kontrollimiseks. Kõik meie võitlejate liikumised avastatakse operatiivselt ning varem nimetatud marsruudid on jätkuvalt ohtlikud. Löögid neil suundadel jätkuvad, mis viitab maastiku pidevale jälgimisele ja vastase valmisolekule rünnata kohe pärast sihtmärkide avastamist.

Lisaks laieneb järk-järgult FPV-droonide kasutamise ala ka Slovjanskis endas. On täheldatud katseid kontrollida marsruuti Kaštanovõi väljakust üle Kazennõi Toretsi jõe, läbi Himik-i mikrorajooni kuni ettevõtte Russol-Ukraina territooriumini. Sellel lõigul on juba teatatud transpordivahendite tabamisest, mis näitab vastase püüdlust maksimaalselt piirata ohutut liikumist.

Võkõi Burluki suund: Sellel suunal on täheldatud meie vägede aktiivsust Ševjakivka piirkonnas. Üksikasju praegu ei avalikustata, kuid võib rääkida üksuste katsetest muuta taktikalist olukorda kaitsejõudude kasuks.

Samal ajal on vastane suurendanud FPV-droonide kasutamist Mala Vovtša piirkonnas. See võib viidata täiendava luure läbiviimisele ja ettevalmistustele võimalikeks pealetungitegevusteks selles sektoris.

Erilist tähelepanu tuleb pöörata ka Bilõi Kolodjazi piirkonnale, kus on samuti täheldatav Vene vägede aktiivsuse kasv. Juhul kui jõudude koondamine jätkub, on oht, et nad üritavad asulasse tungida, mistõttu peab kontroll selle lõigu üle jääma prioriteediks.

 Petrenko

Kramatorski-Slavjanski suund. Pärast seda, kui Vene rünnakgrupid tungisid Malinovkasse, viisid Ukraina relvajõud läbi vastuoperatsioone Severski Donetsi-Donbassi kanali ääres, kus vaenlane sellega ristub. Vene väed üritavad praegu kaotatud positsioone tagasi võtta. Reznikovkast lõunas on vaenlane edasi liikunud mööda mitut metsavööndit ja jätkab metsaaladele survet avaldamist.

Limani suund. Vaatamata Venemaa kaitseministeeriumi väidetele Jampoli (26. oktoober 2025) ja Ozerne (27. aprill 2026) täieliku vallutamise kohta, hoiavad Ukraina üksused jätkuvalt oma positsioone, tõrjuvad rünnakuid ja korraldavad vasturünnakuid. Pealegi ei tee vaenlane ise sellest saladust, avaldades regulaarselt uusi videoid nendest linnadest. Olukord selles suunas on üldiselt stabiilne, olulisi muutusi pole toimunud.

Limanis viisid Ukraina üksused linna kesk- ja lõunaosas läbi edukaid vastuoperatsioone, ajades minema enamiku Vene sissetungijatest. Samal ajal avaldab Venemaa pool kümneid uusi videoid, mis näitavad rünnakuid just nendes piirkondades, lükates sellega ümber omaenda väited 85% kontrolli kohta linnas ja Putini väited peaaegu täieliku kontrolli kohta Limanis.

Eile õhtul ründas Ukraina mehitamata süsteemidega 28 Venemaa laeva: 21 tankerit, 4 puksiirlaeva, 2 puksiiri ja 1 süvenduslaeva. Päev varem tabati veel 13 laeva.

Isegi kui kõik kahjustused pole kriitilised, on sellistel rünnakutel kumulatiivne mõju. Venemaa on sunnitud suurendama julgeolekukulutusi, muutma marsruute ja aeglustama laevaliiklust. Selle tulemusena muutub Krimmi varustamine üha keerulisemaks ja kallimaks.

 Petrenko

Harkivi piiril on vaenlane end kindlustanud metsasel alal Botškovo külast põhja pool. Peagi on selles piirkonnas oodata intensiivistunud rünnakuoperatsioone.

Kramatorski suunal on vaenlase kohalolu üha enam tuvastatav Severski Donetsi-Donbassi kanali taga, kust nad üritavad edasi imbuda. Naabersuunas Slovjanskis on vaenlane jõudnud kanali ja Minkovka vahele jäävasse taskusse.

 Mirošnikov

Lõpuks alluvad kõik eraldiseisvad ründepolgud (OŠP) ühele juhtkonnale.

Loodi Ühendatud Kiirreageerimisjõud (OSŠR), mille koosseisu viiakse kõik eraldiseisvad ründepolgud (OŠP), mis seni allusid vahetult Ukraina relvajõudude ülemjuhatajale.

OSŠR-i ülemaks saab Dmõtro Vološin, 8. dessantründekorpuse (DŠV) komandör.

Ja just see ongi kogu loo kõige huvitavam osa.

Kujutage ette Sõrskõi näoilmet, kui OSŠR-i juhiks määrati just dessantründevägede kindral – väeliigist, mille võimekust ta kriitikute hinnangul on järjepidevalt nõrgestanud. 

Veelgi huvitavam on see, et just Sõrskõi oli eraldiseisvate ründepolkude (OŠP) jaoks eraldi juhtimisstruktuuri loomise algataja. Kuid selle etteotsa ei määratud tema eelistatud inimest. 

Nüüd võib eeldada, et kõigis OŠP-des hakatakse juhtimist ja korraldust ühtlustama.

Ideaalis oleks autori hinnangul olnud parem integreerida OŠP-d juba olemasolevate korpuste koosseisu, mitte luua täiesti uus juhtimistasand.

Seda enam, et dessantründevägedel on juba olemas 7. Kiirreageerimiskorpus.

Ilmselt otsustati siiski luua eraldi struktuur seetõttu, et osa OŠP-sid on isikkoosseisu poolest kasvanud sisuliselt diviisi suuruseks.

Seda tasub eraldi rõhutada:

Sõrskõi soovis väga OŠP-de jaoks eraldi juhtimisstruktuuri.

See struktuur loodi.

Kuid see ei allu talle enam samal viisil nagu varem.

Veelgi enam – ühe Ukraina tunnustatuma lahingukogemusega dessantründevägede kindrali määramine selle juhiks tähendab autori hinnangul Sõrskõi mõju edasist vähenemist OŠP-de üle.

Autori iroonilises kokkuvõttes on Sõrskõi ja dessantründevägede vastasseisu „skoor“ nüüd 1 : 2 dessantründevägede kasuks. 

 Alex

Ründevägede ümberkujundamine või hoopis millegi uue loomine?

Täna avalikustati ametlikult teave Ühendatud Kiirreageerimisjõudude loomisest. Otsustades selle järgi, kes määrati nende ülemaks, on tõenäoline, et tegemist saab olema dessantründevägede (DŠV) ja ründepolkude ühendamisega. Mõnes mõttes on see positiivne areng, sest osade üksuste jaoks tekib selgem hierarhiline juhtimisstruktuur ning need ei ole enam sisuliselt üksikute juhtide „taskuväed“.

Peamine küsimus on aga, milline saab olema selle uue väekoondise tegelik funktsioon. Selle koosseisu kuuluvad üksused täidavad praegu üsna erinevaid ülesandeid. Kui ründepolgud tegutsevad peamiselt nn kiirreageerimis- või reservüksustena, mida suunatakse kõige kriitilisematesse rindelõikudesse, siis dessantründevägede üksused hoiavad oma kaitsesektoreid 7. ja 8. korpuse operatsioonitsoonides.

On väga ebatõenäoline, et kahte tervet korpust hakatakse isikkoosseisu puuduse tingimustes mööda rinnet laiali jagama. Palju realistlikum tundub võimalus, et ründepolgud allutatakse korpustele. Samas ei näi sellisel juhul olevat erilist põhjust luua täiesti uut juhtimisstruktuuri, sest loogiliselt peaksid need üksused olema ühendatud mingi teistsuguse ülesande alusel kui ülejäänud korpused.

Üldiselt saab aja jooksul selgeks, kas tegemist oli lihtsalt vana süsteemi ümbernimetamisega või loodi tõepoolest midagi sisuliselt uut ja toimivat. Praegu on selle kohta veel liiga vähe infot ning põhjendatud järeldusi on raske teha.

 ✙DeepState✙

Kaart uuendatud

Vaenlane on Minkivka lähedal edasi liikunud.

 Mutšnõi

Harkivi suund: Kazatša Lopani piirkonnas püsib olukord pingeline, kuid praegu kontrolli all. Vastane jätkab katseid laiendada oma mõjuala, kuid põhjaosast kaugemale ta edeneda ei suuda. Iga katse kanda kinnitada põrkub meie võitlejate organiseeritud vastupanule: jalavägi tegutseb tõhusalt ega lase vastasel jõude koondada ega uusi positsioone rajada. Samal ajal kasutab vastane aktiivselt FPV-droone meie eesliini vastu, püüdes kaitset raskendada ja isikkoosseisule kaotusi tekitada. Hoolimata lahingute suurest intensiivsusest ei ole kokkupuuteliinil praegu olulisi muutusi – jätkuvad positsioonilahingud koos pideva vastastikuse tuletegevusega.

Kirde- ja idatiival on märgata vastase lennuväe kasutamise olulist sagenemist. Viimasel ajal on registreeritud lööke Zahharivka piirkonnas, Ozernest lõuna pool, Vilhuvatkast lõuna pool ning Mõkilskest kagus. Selline õhurünnakute tihedus ei ole tõenäoliselt juhuslik. Tavaliselt kasutatakse sellist tuletegevust kaitsepositsioonide, logistika ja vägede koondumisalade hävitamiseks või soodsate tingimuste loomiseks edasisteks rünnakuteks. Seetõttu vajab see lõik erilist tähelepanu, sest vastane võib valmistuda pealetungi intensiivistamiseks või püüda muuta taktikalist olukorda enda kasuks.

Eraldi tasub tähelepanu pöörata Bilõi Kolodjazi piirkonnale. Seal kasutab vastane üha aktiivsemalt mehitamata süsteeme, teeb õhuluuret ning püüab hoida meie positsioone ja liikumisteid pideva kontrolli all. Selline aktiivsus viitab vastase kasvavale huvile selle suuna vastu. Seda kaitselõiku on mõistlik aegsasti tugevdada, et vältida vastase lähenemist, kanda kinnitamist või eelduste loomist edasiseks pealetungiks. Kaitse õigeaegne tugevdamine võib märkimisväärselt raskendada võimalike plaanide elluviimist ja säilitada selle rindelõigu stabiilsuse.

Lõmani suund: Vastane jätkab Ukraina kaitsejõudude logistiliste marsruutide ründamist, püüdes raskendada meie võitlejate liikumist. Seekord sattus õhurünnaku alla Siverski Donetsi jõe ületuskoht Majakõ asula piirkonnas.

Olemasoleva teabe kohaselt kasutas vastane viit FAB-500 lennukipommi, mis viitab sihipärasele katsele muuta ületuskoht kasutuskõlbmatuks ja võtta üks varustusmarsruut tulekontrolli alla. Sellised rünnakud on osa vastase taktikast meie logistika häirimiseks.

Seetõttu pööratakse erilist tähelepanu võitlejatele, kes selles piirkonnas tegutsevad või liiguvad. Marsruut on vastase poolt sisse lastud ja pideva vaatluse all, mistõttu selle kasutamine on seotud kõrgendatud riskiga. Võimaluse korral tuleks kasutada alternatiivseid liikumisteid ja muid ületusvõimalusi, järgides maksimaalseid ohutus- ja maskeerimisnõudeid.

Slovjanski suund: Krõva Luka asula on praegu endiselt vastase kontrolli all. Vastase kohalolek seal ei ole juhuslik – okupatsiooniväed toovad sinna jätkuvalt isikkoosseisu üksuste täiendamiseks ja hõivatud positsioonide hoidmiseks. Samal ajal teevad meie dessantväelased pidevalt luuret, avastavad vastase elavjõu koondumiskohti ning annavad täppislööke varjenditele, kus nad peituvad.

Vastase väljatõrjumise teeb keeruliseks see, et nad kasutavad maksimaalselt ära keldreid ja muid varjendeid. Pärast asulasse sisenemist jäävad nad sisuliselt keldritesse, vältides liigset liikumist ja tulles välja ainult hädavajadusel. Selline taktika raskendab nende tabamist märkimisväärselt, sest selliste varjendite hävitamiseks on vaja kas ülitäpseid relvi või pikaajalist süstemaatilist tööd iga objekti kallal.

Starodubivkast lõuna pool on samuti täheldatud vastase aktiivsust. Põhirõhk on massilisel FPV-drooni kasutamisel, millega rünnatakse pidevalt meie positsioone. Selliste rünnakute peamine eesmärk ei ole ainult kaotuste tekitamine, vaid ka kaitse stabiilsuse õõnestamine, üksuste sundimine positsioone vahetama, logistika halvendamine ja võitlejate kurnamine pideva survega.

Just pärast sellist droonidega töötlemist läheb vastane tavaliselt üle väikeste infiltratsioonide taktikale. Väikesed rünnakurühmad püüavad kasutada tekkinud olukorda, leida kaitses nõrku kohti ja edasi liikuda, kogunedes järk-järgult metsaribadesse või purustatud hoonetesse. Sellist taktikat on vastane juba korduvalt kasutanud teistel rindelõikudel.

Kui neil õnnestub sellist survet jätkuvalt säilitada, ei saa välistada katseid jõuda isegi Mõkolajivka äärealadele väikeste rünnakurühmadega. Praegu on siiski veel vara rääkida sellise stsenaariumi kiirest arengust, sest meie võitlejad hoiavad olukorda kontrolli all, annavad vastasele tulelööke ja pidurdavad tema edasitungi.

Töötame!

Kostjantõnivka suund: Olukord Kostjantõnivka rindelõigul püsib pingeline ja dünaamiline. Novodmõtrivka piirkond on jätkuvalt vastase kontrolli all, kes kasutab asulat vahepealse kogunemisalana jõudude koondamiseks ja edasiseks edenemiseks. Samuti tuvastati vastase rühmade varjumine külast põhja pool, tiigi lähedal. Meie Raroh mehitamata süsteemide eraldiseisev brigaad üksused avastasid need positsioonid kiiresti ja andsid neile tulelöögi, takistades okupantidel seal kanda kinnitamast ja uut tugipunkti rajamast.

Ägedad lahingud jätkuvad ka Molotšarka pärast. Praegu on asula sisuliselt vaidlusalune ala: pooled peavad aktiivseid lahinguid, kontroll üksikute piirkondade üle muutub ning kummalgi poolel ei ole veel otsustavat ülekaalu. Seetõttu on ennatlik rääkida küla täielikust kontrollimisest.

Eraldi tähelepanu väärib olukord vahetult Kostjantõnivkas. Olemasolevate andmete kohaselt kasutab vastane Novodmõtrivka piirkonda linna põhjaossa tungimiseks. Vastase rünnakurühmad liiguvad paarikaupa, püüdes võimalikult varjatult hoonestusalale siseneda. Visuaalsetel salvestistel oli näha, et üksikud rühmad liikusid mõnda aega ilma otsese ohuta õhust, mis viitab vastase katsele kasutada õhuruumi kontrolli lünki edasiliikumiseks ja jõudude koondamiseks.

Samas ei tähenda see, et kogu Kostjantõnivka oleks juba vastase kontrolli all. Lahingud linnas jätkuvad ning märkimisväärne osa hoonestusest on endiselt meie üksuste kontrolli all. Eelkõige ei ole Novoselivka ja Tšervonõi linnaosad praegu veel täielikult vastase vägede kontrolli all. Olukord seal on endiselt keeruline, kuid praegu ei ole alust rääkida linna täielikust okupeerimisest.

Üldiselt jätkab vastane väikeste jalaväerühmadega edenemise taktikat, püüdes linnahoonestuses kanda kinnitada ja oma kohaloleku ala järk-järgult laiendada. Samal ajal jätkavad Ukraina üksused selliste rühmade avastamist, neile tulelöökide andmist ja vastase edasitungi pidurdamist.

 Petrenko

Lõuna-Donetski suunas. Pärast Novohatskoje vabastamist liikusid Ukraina üksused linnast itta ja saavutasid kontrolli männimetsaala üle, mida kinnitasid Vene drooni salvestised.

 Marjana Bezuhla

Rünnakud territoriaalsete komplekteerimis- ja sotsiaalse toetuse keskustele (TCK - endised sõjakomissariaadid) on ühelt poolt relvajõudude kriminaliseerumise ning inimeste väljapressimise eest karistamatuse tagajärg, teiselt poolt aga ka desertööride sisuliselt karistamatuse tulemus. Desertöörlust nimetatakse pehmendavalt "omavoliliseks väeosast lahkumiseks".

Selle asemel et nende probleemidega tegeleda, käib Ukraina Riiklik Juurdlusbüroo droonitootjate juures läbiotsimisi tegemas. Selle asemel et uurida piinamisi ja tapmisi sõjaväeüksustes, püüda kinni desertööre, vangistada korrumpeerunud väljapressijaid ja muuta mobilisatsioonisüsteemi, ründab riik neid, kes probleemidest räägivad, ja neid, kes veel midagi toodavad.

TCK-d oleks tulnud juba ammu maaväe alluvusest viia kindralstaabi või kaitseministeeriumi alluvusse, ümber korraldada või isegi sulgeda ning nende ülesanded ümber jaotada. Kuid kõigile sobib, et keegi nende eest ei vastuta. Kõik vaikivad.

Sõjaväeline õigussüsteem oleks tulnud juba ammu sisse viia, kuid siiani ainult veeretatakse vastutust edasi.

Oleksandr Sõrskõi oleks tulnud juba ammu ametist vabastada, kuid selle asemel on ta oma positsiooni ainult tugevdanud.

Majandus oleks tulnud juba ammu viia sõjaaja tingimustele vastavaks, kuid selle asemel räägitakse meil „taastamisest“.

Kõik ei ole katastroofiline ja me peame end endiselt väga väärikalt vastu, kuid süsteem mädaneb seestpoolt. Kõige ohtlikum on seejuures eelkõige relvajõudude süsteem, mis muutub järjest enam kriminaliseerunuks.

Desertöörid põgenevad, TCK-d teenivad raha, brigaadiülemaid tõstetakse ühest kohast teise, varastatakse kütust ja valetatakse hõivatud positsioonide kohta. Kaitset hoiavad koos vaid üksikute inimeste entusiasm, võrgustikupõhine koordineerimine ja eraldiseisvad algatused.

Üldiselt liigume taas kasakluse suunas, kuid ükskõik kui tugev ja vastupidav see ka poleks, ei tähenda see õigusriiki.

 Alex

Loodan, et olukord Lvivs kujuneb taas kõnekaks näiteks (kui seda nii üldse saab öelda). Võimud peavad mõistma, et Ukraina Kaitseministeeriumi ja teiste ametnike postitused ei lahenda seda probleemi. Selliseid olukordi ei piisa pelgalt hukka mõista – neid tuleb lahendada ning anda ühiskonna eri valdkondadele õige tegevussuund.

Kogu lugupidamatuse juures selle „võimsa” rahvamassi vastu, keda ma ei pea üldse meesteks, tuleb tähelepanu pöörata ka mobilisatsiooni korralduse ja lähenemise probleemidele meie riigis ning see süsteem täielikult ümber kujundada, et võidelda põhjusega, mitte tagajärgedega.

P.S. Vahel tundub mulle, et selle riigi päästab ainult järjekordne suur kriis (nagu 2014. ja 2022. aastal). Alles sellisesse olukorda sattudes hakkavad inimesed alateadlikult kriitiliselt mõtlema. Samal ajal hakkavad kõrgemad ametnikud järsku mõistma, et sellises olukorras peaks nende olemasolu võimalikult vähe kõiki protsesse takistama, sest just sellistel hetkedel saab riiki päästa ainult rahvas.

 ✙DeepState✙

Kaart uuendatud

Vaenlane on Botškovo lähedale edasi liikunud.

 Petrenko

Dobropillja suund. Vene väed jätkavad aktiivseid rünnakuoperatsioone Ševtšenko suunas, liikudes edasi Grišinost ja Pokrovskist. Viimaste rünnakute ajal õnnestus Vene üksustel jõuda küla lõunaserva, kuid neid tabasid droonirünnakud. Olukord selles piirkonnas on endiselt pingeline.

Raudteest idas on vaenlane edasi liikunud Zatõška ja suvilakooperatiivi lähedale, suurendades survet Suhetske piirkonnale. Rodinske piirkonnas jätkub äge võitlus.

 ✙DeepState✙

Kaart on uuendatud

Vaenlane on edenemas Kostyantynivka ja Zatyshko lähedal.

 Mirošnikov

Mistahes analüüsi tegemine selle kohta, kas Venemaa on valmis sõja lõpetama, on sama, mis lasta hapnik ja lämmastik avatud kosmosesse lootuses, et sinna tekib atmosfäär.

See on nagu puhuda vastu tuult lootuses, et tuul peatub.

See on nagu püüda peatada tsunamit vatitikuga.

Täiesti mõttetu tegevus. Täielikult. 1 000 000% mõttetu.

See ei ole väärt ei sellele kulutatud vaeva ega ka elektrit, mille abil töötab sülearvuti, millel seda analüüsi kirjutatakse.

Pean silmas Reuters materjali selle kohta, et Putin ei kavatse peatuda ega külmutada rindejoont praegusel kokkupuutejoonel.

Enamik teist mõistab niigi, mida Putin ja tema lähikond soovivad ning kuidas nad „tahavad” sõda lõpetada.

Kõik on väga lihtne – nad tahavad vallutada kogu Ukraina eranditeta, seejärel „võtta ette” teised riigid ning taastada Nõukogude Liidu vähemalt endistes piirides, lisaks luua vastavad mõjusfäärid omamoodi „OVD 2.0” kujul.

Kõik muu ei oma nende jaoks lihtsalt mõtet ning just seetõttu püüavad nad seda eesmärki saavutada iga hinnaga.

Seega lihtsustagem lääne ajakirjanike tööd ühe lausega: Venemaa ei taha rahu ega hakka selle üle tõsiselt läbi rääkima.

Kõik, mida vastane teeb ning mida ta suudab või tahab teha, on aja võitmine – et lükata edasi sanktsioone, relvade tarnimist, tehnoloogiate üleandmist ning vältida seda, et Trump süüdistaks Venemaad otseselt „rahualgatuste” nurjamises.

 Petrenko

Ukraina relvajõudude 37. merejalaväebrigaadi ja 79. õhurünnakubrigaadi võitlejad vabastasid Lõuna-Donetski suunal Novohatske.

 Osman ꑭ

Putin nimetas „sõjalise erioperatsiooni” uueks eesmärgiks kogu Luhanski oblasti, Donetski oblasti, Dnipropetrovski oblasti, Harkivi oblasti, Hersoni oblasti, Zaporižžja oblasti, Mõkolajivi oblasti ja Odessa oblasti hõivamise.

Plaani järgi saavad nad sellega hakkama umbes aastaks 2300. 😅