Muchnoy ✙ Jugend
Mis Ukrainas toimub
13 november 2026
Petrenko
Droonid tabasid Volgogradi naftatöötlemistehast, süüdates tehases ulatuslikke tulekahjusid.
*
Witkoffi, Kushneri ja Putini kohtumine Kremlis ei toonud sõja lahendamisel märkimisväärset edu. Moskva nõuab jätkuvalt täieliku kontrolli saavutamist Donbassi üle, sealhulgas territooriumide üle, mida Venemaa vägedel ei õnnestunud vallutada.
Putin oli ka vastu lääne sõjaväekontingentide paigutamisele Ukrainasse pärast rahulepingut, väites, et see võib viia sõja taasalustamiseni.
Witkoffi sõnul plaanitakse Euroopa riikide esindajaid kaasata Venemaa, Ukraina ja Ameerika Ühendriikide vaheliste kolmepoolsete läbirääkimiste järgmisse vooru. Selline formaat pole aga veel lõplikult paika pandud.
Sterenko
Volgogradi naftatöötlemistehas põleb pärast kaitsevägede rünnakut.
Tehase projekteeritud tootmisvõimsus on umbes 14–15 miljonit tonni naftat aastas. Seal toodetakse bensiini, diislikütust, masuuti ja lennukipetrooleumi ning tehas varustab ka Vene armeed. Katsapid tormasid juba öösel tanklates järjekordi hõivama.
Rostovi oblastis puhkes rünnaku tagajärjel põleng laos.
Samuti peatati drooniohu tõttu Moskva lennujaamade töö.
Lisaks tabasid kaitseväed kuuendat korda Samara oblastis asuvat „Samara“ lineaarset tootmis- ja dispetšerjaama. Kohapeal põleb.
Alex
Vastane jätkab ressursside koondamist ja kogumist, et intensiivistada lahingutegevust Hersoni suunal. Jutt käib nii eliitüksustest kui ka äsja mobiliseeritud kontingendist, kes pole jõudnud veel korralikult koostööd harjutada ega väljaõpet läbida. Just neil tulebki eliidile rada sisse tallata)
Täheldatakse suurtükisüsteemide tulepositsioonide ja mehitamata õhusõidukite positsioonide aktiivset ümberpaigutamist, mis suurendab vastase tule mõju võimalusi Dnepri paremkaldal asuvale Hersoni oblastile, eriti linnale endale ja selle lähenemisteedele.
Ausalt öeldes ei toimu midagi ootamatut, sest kõik oli enam-vähem selge juba enne vaherahu algust)
„Keerake NATO 30 aastat tagasi“
Nõue taastada NATO piirid 1997. aasta seisuga tähendab, et igal juhul pole asi Donetski oblasti ühes osas, vaid küsimus on algusest peale olnud sügavalt geopoliitiline. Kui USA ja Euroopa läheksid mingis paralleelreaalsuses selliste tingimustega kaasa, tähendaks see juba mitte Ukraina kaotust, vaid kogu Euroopa kapituleerumist Venemaa ees.
Ma ei usu, et liitlased on nii rumalad, et selliste tingimustega nõustuda, seega tuleb siin kindlasti keeldumine, vähemalt sellest punktist. Selle asemel kasvavad pinged Euroopa ja USA vahel ning loomulikult ei sünni lähimate läbirääkimiste tulemusel mingeid konstruktiivseid lahendusi.
Mirošnikov
Üks värdjas näitab öösel demonstratiivselt Kiievile ja Kiievi oblastile, kuhu ta oma „rahuinitsiatiivid“ saadab.
Kaks teist värdjat piiravad demonstratiivselt Starshieldi kasutamist, et me ei saaks alla tulistada märkimisväärset osa reaktiivdroonidest ja väikemõõdulistest tiibrakettidest.
Ja seejärel „pakub“ esimene värdjas korraldada „humanitaarmissiooni“ Konstantõnivkas, millest ta ei kontrolli isegi kolmandikku.
Ma käsitleksin igasuguseid kohtumisi Trumpi saadetud Ameerika delegatsiooniga kohtumistena Vene delegatsiooniga.
Sest normaalsuse piirid on juba nii hägustunud, et enam ei tea, kas sinu ees seisab endine partner või vaenlane.
12 november 2026
Osman
Putin teatas, et Venemaa jaoks on Ukrainaga ainult üks eraldusjoon – „riigipiir“.
Sisuliselt jätkab Kreml oma seisukoha juurde jäämist ega jäta eraldusjoone osas kompromissideks ruumi, rõhutades, et rahu saavutamiseks peab Ukraina oma väed Zaporižžja, Hersoni, Donetski ja Luganski oblastist välja viima.
Clément Molin
Olukord Slovjanski rindel.
Pärast mitu kuud kestnud Venemaa pealetungi Slovjanski suunal on Ukraina relvajõududel õnnestunud olukord stabiliseerida. Suuresti on sellele kaasa aidanud abivägede saabumine ja Biletski asumine linna kaitse juhtimise etteotsa. Venemaa infiltratsioon jätkub, kuid viimasel ajal ei ole teatatud Vene vägede sissetungist Mõkolajivkasse, mis näitab, et ukrainlastel on õnnestunud kindlustada lähenemisteed linnale.
Edasitungiga Mõkolajivka ja Limani vaheliste metsade kaudu Jampili suunas on ukrainlased saanud oma droonimeeskondi ja osa suurtükiväest ettepoole tuua. Vene allikate sõnul võimaldab see neil rünnata Vene vägesid, kes püüavad Mõkolajivka suunal sisse imbuda.
Nii Ukraina kui ka Vene allikate andmetel on Vene väed võtnud kontrolli alla suure osa Rai-Oleksandrivkast. Ukrainlased jätkavad aga infiltratsioonigruppide puhastamist ning korraldavad aeg-ajalt ka kohalikke vasturünnakuid, näiteks Siverski Donetsi jõe ääres Krõva Luka juures ja ka kaugemal lõunas, kuigi ma ei ole veel suutnud kinnitada Ukraina edasitungi Minkivka lähistel.
Selle tulemusena on olukord Slovjanskis viimastel kuudel märkimisväärselt paranenud, samal ajal kui olukord Kramatorskis muutub üha halvemaks, eelkõige Venemaa FPV-droonide, suurtükiväe ja juhitavate pommide rünnakute tõttu. Samuti tasub märkida, et suur osa Kramatorskist asub jõgedest kaugemal, mistõttu on KAB-pommide tabamuste all olevate sildade ületamine keerulisem. Slovjansk asub jõe läänekaldal, mis muudab linna turvalisemaks.
Üldiselt on rinne selles piirkonnas stabiilne. Ukrainlastel on lõpuks õnnestunud see stabiliseerida. Venelased kaotavad aga palju mehi, nagu märgib üks Vene allikas, kelle hinnangul napib neil isikkoosseisu: „See tähendab, et vajadus üksuste pideva täiendamise järele isikkoosseisuga suureneb.”
✙DeepState✙
🇺🇦 Konstantõnivka on Ukraina relvajõudude kontrolli all
Täna tegi Moskva president ettepaneku korraldada Konstantõnivkas „humanitaarmissioon“ Oleshkõ eeskujul, tuginedes valeandmetele, nagu oleks linn katsapide vägede kontrolli all.
Tänase seisuga on olukord linnas äärmiselt keeruline, sest selle pärast käivad aktiivsed lahingud. Vastane imbub linna ja püüab oma jõude koondada, et see okupeerida, kuid Ukraina sõjaväelased tõrjuvad neid katseid ning teevad kõik endast oleneva, et asulat enda käes hoida. Vaenlane püüab omakorda linnast mööda minna ja moodustada seal viibivate Ukraina sõjaväelaste väegrupeeringu ümber piiramisrõnga. Ka seda püütakse takistada.
🔴 Siiski tasub märkida, et parim humanitaarmissioon Konstantõnivkas oleks moskoviitide rünnakute lõpetamine ning linna täieliku hävitamise peatamine nende korraldatavate pommitamiste kaudu, mida nad jätkavad, kuna ei suuda asulat vallutada. Kõik muud katsed on silmakirjalikkus, mille taha Putin peitub, et kasutada olukorda enda huvides lahinguväljal. Sellega ei tohi mingil juhul nõustuda.
⚔️ Lahing Konstantõnivka pärast jätkub...
Muchnoy ✙ Jugend
Petrenko
Družkovka suunas õnnestus Vene üksusel siseneda Novogrigorovka keskossa, kuid ei suutnud seal kanda kinnitada: Ukraina relvajõudude mehitamata õhusõidukite operaatorid avastasid grupi ja tegid kahjutuks. Samal ajal jätkab vaenlane rünnakuid Raiska küla suunas.
Vene väed teatasid Kupjanskist läänes asuva Sobolevka küla kontrolli alla võtmisest ning kinnituseks avaldasid nad Kupjanski enda loodeosas filmitud video. Olukorrale lisavad absurdsust kaadrid väidetavalt Ukraina punkrist, mis tegelikult kuulub Venemaale. Keda nad seekord petta üritasid?
Ukraina on juba mitu päeva kogenud korduvaid süsteemipiiranguid SpaceX-i Starshieldi sõjasatelliidisüsteemi töös.
Zelenskõi sõnul on seadmete kiirusepiirang 161 km/h (100 miili tunnis). Piirangud kehtivad kogu rindejoonel ja Ukraina okupeeritud aladel.
See raskendab oluliselt Ukraina tõrjedroonide kasutamist Venemaa reaktiivdroonide vastu, kuna need ei suuda saavutada sihtmärkide õigeaegseks tõrjumiseks vajalikku kiirust. Zelenskõi teatas, et see on juba viinud sihtmärgist möödalaskmisteni.
Ukraina ametnikud usuvad, et USA kehtestas Starlinkile kiirusepiirangud, et avaldada Kiievile survet viimastel Abu Dhabis toimunud rahuläbirääkimistel Venemaaga, vahendab Financial Times.
Nad usuvad, et Washington püüab tugevdada Moskva läbirääkimispositsiooni ja survestada Ukrainat järeleandmisi tegema.
Macron teatas, et Euroopa peab oma initsiatiivi uuendama ja alustama dialoogi Venemaaga, koostades oma rahuplaani ja määratledes tulevase julgeolekuarhitektuuri.
Moskval pole aga kavatsust kiirustada aruteludega uue Euroopa julgeolekusüsteemi üle. Kreml loodab Euroopa poliitilise olukorra muutumisele ja Venemaale lojaalsemate poliitiliste jõudude võimuletulekule.
Prantsusmaal tugevdab Marine Le Pen oma positsiooni enne 2027. aasta presidendivalimisi, Saksamaal aga kogub toetust ja tugevdab oma positsiooni AfD partei. Seetõttu loodab Putin pidada läbirääkimisi mitte niivõrd praeguste Euroopa valitsustega, kuivõrd nende poliitiliste jõududega, kes võivad need asendada ja on huvitatud vastastikku kasulike lepingute sõlmimisest Venemaaga.
Konstantin Mašovets
Limani suund
Vastane (Venemaa väed) jätkab stabiliseerimistegevust (aktiivset kaitsetegevust) GV „Lääs“ vägedegrupeeringu 20. ja 25. ühendvägede armee (ÜVA) vastutusaladel eesmärgiga hoida oma eesliini väeosade ja allüksuste positsioone Limani linnast idas (25. ÜVA vastutusalal) ning takistada Ukraina relvajõudude eesliini allüksuste edasiliikumist Tšornõi Žerebetsi jõest ida poole, Limanist kirdes (20. ÜVA vastutusalal).
11.11.2026 õhtu seisuga on Venemaa väejuhatusel üldjoontes õnnestunud olukord nimetatud suunal stabiliseerida, kuna Ukraina relvajõudude pealetungiaktiivne etapp Limanist põhja pool on lõppenud. Nende eesliini väeosad ja allüksused jätkasid saavutatud joontel kinnistumist 20. ÜVA vastutusalal, pidades üksikutes lõikudes aeg-ajalt pealetungilahinguid eesmärgiga parandada oma taktikalist olukorda. Lisaks jätkasid nad vasturünnakuid Venemaa 25. ÜVA vastutusalal, et tõrjuda selle eesliini allüksused Limani linnast vahetult eemale.
1️⃣ Sellel suunal tegutseb vastane järgmiste jõudude ja vahenditega (ligikaudne hinnang):
+ 20. ÜVA – tegutseb Limani suunal oma põhijõududega:
- 3. motolaskurdiviis (mld) – 252., 362. ja 752. motolaskurpolk (mlp), 237. tankipolk (tp), 99. iseliikuv suurtükiväepolk (isp) – tõenäoliselt tegutseb see diviis osaliselt ka Borova suunal.
- 144. mld – 254., 283. ja 488. mlp, 59. tp, 856. isp – samuti tegutseb ilmselt üks selle motolaskurpolk Borova suunal.
- 236. suurtükiväebrigaad (sbr)
- muud armee koosseisu kuuluvad väeosad ja üksused – 53. õhutõrjeraketibrigaad (õtrbr) – seesama, mis oli seotud „Malaisia Boeinguga“; 448. üksik raketibrigaad (ürbr), 9. juhtimisbrigaad, 16. pioneer-sapööripolk (psp), 533. juhtimis- ja luurepunkt ning teiste väeliikide kompaniid ja pataljonid, sealhulgas üksik armee mehitamata süsteemide pataljon (MSP) ja 29. üksik eriüksuste kompanii (üek).
+ 25. ÜVA – tegutseb samuti Limani suunal oma põhijõududega:
- 67. mld – 31., 36. ja 37. mlp, 19. tp, 83. isp – võimalik, et mitu selle diviisi allüksust paikneb „Põhja“ vägedegrupeeringu operatsioonitsoonis või Kupjanski suunal, Venemaa 1. tankiarmee (TA) juhtkonna operatiivalluvuses
- 164. üksik motolaskurbrigaad (ümlbr)
- 169. üksik motolaskurbrigaad
- 11. üksik tankibrigaad (ütbr)
- 73. suurtükiväebrigaad
- 157. üksik materiaalse ja tehnilise tagamise brigaad (MTT-br)
- muud armee koosseisu kuuluvad väeosad ja allüksused, sealhulgas 6. üksik mehitamata süsteemide pataljon „Giperion“, 552. juhtimis- ja luurekeskus, 171. õhutõrje juhtimispunkt ning 25. eriüksuste kompanii.
Ilmselgelt ei ole Venemaa 25. ÜVA koosseisus ette nähtud koosseisulist õhutõrjeraketibrigaadi ega raketibrigaadi.
+ Tugevdusjõud ja -vahendid:
- 1. mlp 1. TA 2. „Tamani“ mld koosseisust tegutseb tõenäoliselt Limani suunal 20. ÜVA vastutusalal kõrvuti selle armee allüksustega
- 15. mlp 1. TA 2. „Tamani“ mld koosseisust tegutseb samuti 20. ÜVA vastutusalal kõrvuti oma allüksustega
- lisaks võib seal viibida mitu 1. TA 4. „Kantemirovi“ tankidiviisi (td) allüksust, mis paigutati ümber 20. ÜVA vastutusalale viimase kuu jooksul.
2️⃣ Praegust olukorda Limani suunal iseloomustavad üsna visad lahingud taktikalises tsoonis Tšornõi Žerebetsi jõe ääres Makijivka külast Torske külani ulatuval lõigul, samuti Limani linnast idas ja kagus asuva ulatusliku metsamassiivi piirkonnas, mis piirneb põhjast vahetult Siverski Donetsi jõega. Täpsemalt:
- Suundadel Hrekivka – Makijivka ja Novomõhailivka – Makijivka kinnistuvad Ukraina eesliini allüksused pärast ilmselt Hrekivka ja Novomõhailivka vabastamist positsioonidel, mis asuvad Makijivkast vastavalt 4 ja 3,2 km kaugusel.
- Suunal Katerynivka – Novoljubivka on Ukraina eesliini allüksused jõudnud peaaegu viimase küla idaservani (asuvad sellest vähem kui 1 km kaugusel).
- Suunal Zeljona Dolõna – Novosadove on Ukraina eesliini ründerühmad jõudnud Tšornõi Žerebetsi jõest vähem kui 1,5 km kaugusele.
- Suunal Kolodjazi – Ivanivka asuvad Ukraina ründerühmad ilmselt juba küla lõunaserval. Vastane hoiab siiski jätkuvalt enda käes Ivanivkast läänes asuvat kuni 3,5 km sügavust maa-ala.
- Suundadel Kolodjazi – Belohorivka ja Stavkõ – Mõrne hoiab vastane Tšornõi Žerebetsi jõe läänekaldal jätkuvalt enda käes kitsast maariba, mille laius on sõna otseses mõttes alla 1 km (800–850 m). Kuigi tõenäoliselt on Mõrne küla piirkonnas juba Ukraina jalavägi, kes peab lahinguid mitme vastase jalaväerühmaga, mis üritavad seda maariba lõuna poole (Zaritšne küla suunas) ja läände (Stavkõ küla suunas) laiendada.
Olukord muutub seal üsna kiiresti ning pooled ründavad ja vasturündavad teineteist aktiivselt ja pidevalt. Vastane ei suuda aga ilmselgelt praegu oma „kindla kontrolli“ all olevat ala eespool nimetatud maaribast kaugemale laiendada. Samal ajal on Ukraina ründerühmad tõenäoliselt hakanud ilmuma Jampolivka küla lõunaossa, mis asub juba teisel pool jõge ehk selle idakaldal.
- Suure (Bolšoje) Zaritšne küla piirkonnas jätkuvad samuti visad vastastikused lahingud. Ilmselt ei hoia Ukraina allüksused enda käes mitte ainult küla keskosa (Tsentralna tänavast Gorki tänavani), vaid tegutsevad üsna aktiivselt ka selle lõunaosas, püüdes liikuda edasi lõunasse, Jampili suunas mööda Klevernaja tänavat.
Lisaks leidub mitmes allikas teavet Ukraina ründerühmade kohaloleku kohta ka Tšornõi Žerebetsi jõe vastaskaldal, idakaldal, Torske küla keskosas. Praegu ei saa ma seda teavet ei ümber lükata ega kinnitada.
Praegu pole alust väita, et Ukraina jalavägi oleks juba kinnistumas metsamassiivi põhjaosas, Zaritšne küla poolt, Venemaa 25. ÜVA vastutusalal. Zaritšne – Jampili tee mõlemad ristmikud Limani suunas hargnevate teedega asuvad aga ilmselgelt niinimetatud „vaidlusaluses“ ehk „hallis“ tsoonis, mis võib täiesti tähendada Ukraina jalaväe ründerühmade kohalolekut nendes piirkondades.
- Jampili ja Limani vahel asuvas metsamassiivis jätkuvad samuti üsna aktiivsed lahingud üksikute positsioonide, metsateede, sihtide ja maa-alade pärast. Venemaa 25. ÜVA eesliini väeosade ja allüksuste juhtkond püüab ilmselgelt seda metsamassiivi iga hinna eest enda kontrolli all hoida.
Praeguseks on Venemaa allüksused ilmselt taandunud selle metsamassiivi lääneosast, mis piirneb vahetult Limani linna piiridega, vähemalt 4,5 km kaugusele. Selle kesk- ja idaosa hoiavad nad aga jätkuvalt enda käes.
Samal ajal üritab vastane aeg-ajalt nendelt positsioonidelt korraldada aktiivseid rünnakuid ja infiltratsiooni Dibrova ja Ozjorne külade suunas, ületades Liman – Zakõtne maantee. Ilmselt soovitakse nii säilitada nendes piirkondades oma väikeste jalaväerühmade kohalolek. Samuti ei ole Venemaa 25. ÜVA juhtkond loobunud infiltratsioonikatsetest otse Limani linna suunas.
Ilmselt paiknevad vastase väikesed jalaväerühmad (peamiselt 3–4 sõjaväelast rühmas) praegu Ozjorne külas, Dibrova küla lõuna- ja põhjapoolses servas asuvas paaris keldris, kämpingute „Patriot“ ja „Varadero“ piirkonnas ning isegi Limani kirdeosaservas (mitmes purustatud majas Slobožanska ja Nezaležnosti tänava ristmikul, tankla „Avias+“ piirkonnas).
- Ilmselt tegutsevad mõlema poole jalaväerühmad ka Jampili asula piirkonnas. Tõenäoliselt paiknevad asulas endas nii Ukraina allüksuste positsioonid kui ka mitu Venemaa jalaväerühma.
Seega võib praeguse seisuga nentida, et Ukraina väejuhatusel on operatiivses plaanis õnnestunud peaaegu täielikult kõrvaldada põhjast ja loodest lähtuv oht Ukraina relvajõudude Limani kaitserajoonile, tõrjudes Venemaa 20. ÜVA väed (jõud) Nõtriuse ja Tšornõi Žerebetsi jõgede vaheliselt alalt Limanist põhja pool välja. Samuti on oluliselt raskendatud Venemaa 25. ÜVA juhtkonna võimalused korraldada edaspidi mis tahes pealetungitegevust Limani suunas. Sealjuures areneb vastase olukord tema 25. ÜVA vastutusalal ilmselt küll üsna aeglaselt, kuid stabiilselt tema jaoks negatiivses suunas. Kogu Ukraina relvajõudude Limani kaitserajooni ähvardava ohu täielikust kõrvaldamisest on aga ilmselgelt veel väga vara rääkida.
3️⃣ Mis puudutab olukorra edasisi arenguväljavaateid, siis tooksin selles mõttes esile mitu taktikalist ja operatiiv-taktikalist tegurit, eelkõige järgmised:
- Jõudnud Tšornõi Žerebetsi jõeni Venemaa 20. ÜVA vastutusalal üsna laial rindelõigul, on Ukraina väejuhatus ilmselgelt saanud võimaluse kaaluda oma taktikalise platsdarmi loomist (täpsemalt taastamist) jõe idakaldal.
Sealjuures ei pea Ukraina väejuhatus nüüd tegutsema laial rindel, nagu see oli vastase platsdarmi likvideerimisel, mil Ukraina relvajõud olid sunnitud seda tegema täiesti objektiivsetel põhjustel, vaid saab koondada oma jõupingutused ühele või kahele suhteliselt kitsale lõigule. See omakorda võimaldab oma jõude ja vahendeid tõhusamalt koondada. Peamine on siin valida edukalt nii sobiv lõik või lõigud kui ka aktiivse tegevuse alustamise hetk.
- Teine alternatiivne variant Ukraina relvajõudude edasiseks tegevuseks Limani suunal võib ilmselgelt olla stsenaarium, mis sarnaneb Ukraina vägede varasemate pealetungitegevustega Venemaa 20. ÜVA vastutusalal. Pean silmas järkjärgulist, kuid järjekindlat survet 25. ÜVA platsdarmile tiibadelt. See platsdarm hõlmab peaaegu täielikult Limanist idas asuvat metsamassiivi. Selline surve võib sundida Venemaa 25. armee juhtkonda oma eesliini väeosad ja allüksused sellest metsast itta tagasi tõmbama: kõigepealt Zaritšne – Jampili tee taha ja seejärel ka Tšornõi Žerebetsi jõe taha.
Selle variandi kasuks võivad rääkida vähemalt kaks ilmset tegurit. Esiteks on Venemaa väeosade ja allüksuste, mis tegutsevad selles metsamassiivis, igakülgse materiaalse ja tehnilise tagamise tingimused väga keerulised isegi taktikalises plaanis. Sisuliselt saab seda praeguseks juba enam-vähem märkimisväärses mahus korraldada ainult ühe tee kaudu, mis on Ukraina väejuhatusele hästi teada ja kulgeb Torske külast otse metsamassiivi läänekaldal asuvasse ossa. Teiseks on Ukraina allüksused aktiveerinud oma tegevust Zaritšne – Jampili suunal, kusjuures ilmselgelt mitte tulemusteta, ning hoiavad samal ajal enda käes positsioone vahetult Jampilis.
Sellistes tingimustes ei jää Venemaa 25. ÜVA juhtkonnal varem või hiljem lihtsalt muud väljapääsu, kui tõmmata oma allüksused sellelt poolblokeeritud platsdarmilt välja. Nende varustamine on niigi väga raske ja keeruline. Vastasel juhul kaotavad need üksused lihtsalt neist mitteolenevatel põhjustel isegi minimaalse lahinguvõime.
- Kolmas variant – jätta kõik „nii nagu on“ ja valmistuda edasiseks kaitseks. See tähendab saavutatud piiridel ja positsioonidel kinnistumist ning samal ajal kõigi allesjäänud väikeste Venemaa infiltratsioonirühmade järkjärgulist „puhastamist“ oma taktikalises tagalas. Seejuures suunata oma operatiiv-strateegiline tähelepanu teistele, probleemsematele suundadele.
Minu arvates võib selline otsus viia järgmise tulemuseni. Vastane stabiliseerib olukorra sellel suunal ning üritab aja möödudes siin taas aktiivsele pealetungitegevusele üle minna. Ta mõistab täielikult, kui suure tähtsusega on see suund tema peamise operatiiv-strateegilise eesmärgi – Slovjanski-Kramatorski linnastu – saavutamisel. Limani suunal (suundadel Liman – Slovjansk ja Liman – Izjum) toimuvate sündmuste operatiivne seos Slovjanski suuna sündmuste arenguga on ilmne.
Venemaa „Lääne“ vägedegrupeeringu juhtkond koondas omal ajal Limani suunale täiesti põhjendatult korraga kaks tema käsutuses olevast kolmest armeest.
4️⃣ Teeme kokkuvõtte …
Praegu kuulub Ukraina väejuhatusele Limani suunal mitmel põhjusel operatiivne initsiatiiv. Sisuliselt ei ole tal aga objektiivselt olukorda hinnates seni õnnestunud Limani kaitserajooni ähvardava ohu probleemi täielikult lahendada. Vastase eesliinipositsioonid asuvad linnast endiselt 4,5–5 km kaugusel.
Seetõttu seisab Ukraina väejuhatuse ees praegu üsna ilmne valik – kas peatuda, loovutada teadlikult vastasele initsiatiiv ja asuda sellel suunal kaitsele või üritada viia „Vivaldi“ oma loogilise operatiivse lõpuni. Teisisõnu tõrjuda MÕLEMA Venemaa armee väed (jõud) Tšornõi Žerebetsi jõe taha. Või isegi võtta sihikule midagi enamat ja üritada luua oma platsdarm sellest jõest ida pool.
Millise otsuse Ukraina vastava tasandi väejuhatus lõpuks langetab, on mul praegu raske öelda. Kõigi nende edasise tegevuse variantide poolt- ja vastuargumente on, kujundlikult öeldes, „terve vagunitäis ja veel väike kärutäis lisaks“. Alates vastaval suunal olemasolevatest lahinguvõimelistest jõududest ja vahenditest kuni operatiivse olukorrani teistel suundadel.
Alex
Minu jaoks jääb viimase aasta sündmustest ja infovälja uudistest kõlama see, et ukrainlased ise hävitavad seda riiki seestpoolt rohkem kui vastane rindel.
See puudutab absoluutselt kõiki: alates võimu ja jõustruktuuride kõrgeimate astmete tegelastest, kes raha pihta panevad ja tsirkuseetendusi korraldavad, seejärel kohtusüsteemi ning võimuorganeid ja madalama astme ametnikke, kes selles tsirkuses kaasa mängivad, kuni kõige alumisel astmel oleva karjani, kes seda kõike pealt vaatab, külvab reeturlikkust ja teeb üldiselt kõike võimalikku peale millegi kasuliku, sest arvab, et nemad on pühakud ja neid tõmmatakse igal pool haneks.
Mirošnikov
Kui Venemaa delegatsiooni juhiks on Medinski, siis millistest „olulistest läbimurretest“ läbirääkimistel saab üldse rääkida?
No see pole enam isegi naljakas. Kaks aastat ühte ja sama.
Kõigepealt räägivad Ameerika esindajad „olulisest läbimurdest“, Venemaa delegatsioon noogutab kaasa, aga hiljem selgub, et meile pakuti lihtsalt kapitulatsiooni mitte millegi vastu.
Seekord tunnen, et arutluse all on kõigi Venemaa-vastaste sanktsioonide tühistamine ja „Donetski oblasti halduspiiride muutmine“ mitte millegi vastu.
„Anchorage’i vaimuga“ tegeldi peaaegu terve aasta.
Nüüd on ilmunud uus jama, millega tuleb samuti mitu kuud tegeleda.
Loodan, et Kongressi uus koosseis pöörab tähelepanu sellele, et niinimetatud „Trumpi eriesindajad“ tegutsevad õiguslikus hallis alas, ning võtab vastu sätted, millega reguleeritakse nende staatust ja ametisse nimetamise korda.
Sest Vitjok ja väimees ei tohiks oma silmatorkava ebakompetentsuse ja ilmse huvide konflikti tõttu olla „vahendajateks“.
11 november 2026
VF GV Sever
Sumõ suunal ei ole Koreneoki, Tjotkino, Junakivka ja Sadkõ piirkonnas lahingukontaktijoon muutunud.
Lahingud Mõropilske asula juures ei vaibu. Jätkub meie isikkoosseisu sisseviimine Mõropillja suunas.
Novodmõtrivka juures on olukord endine – jätkuvad katsed positsioonidele kinnituda.
Harkivi suunal kinnistuvad meie võitlejad Kozatša Lopanõ piirkonnas asula lõunaosas. Hop tivka piirkonnas on toimunud edasiliikumine.
Starõtsja ja Vovtšanski juures pole olukord muutunud – isikkoosseisu suunatakse suurte jõududega asulatest lõuna poole.
Ohrõmivkast Prõkolotne suunas on pealetungi tempo aeglustunud – toimub isikkoosseisu koondamine. Malõi Voltšja piirkonnas on meie poisid end kindlalt sisse seadnud.
Olhovatka juures on muutusteta.
*
Mehi saadetakse meil suurte jõududega Starõtsjast lõuna pool asuvasse metsamassiivi ja surutakse Rubežnoje suunas. Kuid meie poisid ei jõua kuigi kaugele. Üks pataljon on juba selle neetud metsa pärast täielikult hävitatud.
Kohati on puud põlenud, lehed langevad, varjendid puuduvad, vastasele osutatakse vastupanu vaid linnukese pärast, Baba-Jagad tiirutavad nagu karussellil.
Evakueerimine on samuti võimatu. Kuni ühte meest püütakse ära tuua, langevad droonide tõttu kõik teised. Haavatuid peaaegu polegi. Need, kes sealt haavatuna välja pääsesid, võivad kogu oma vara punasele panna – ja võidavad.
«Mida nad nende poistega teevad? Miks on nii palju kadunuks jäänuid? Viimasel ajal on vangistusest avastatud ainult 5 või 6 inimest, kõik ülejäänud on teadmata kadunud».
Ja kõigele sellele lisaks saadetakse lahingusse noori poisse ja pensionäre:
«Meie, sõjaväelaste sugulaste, käed on juba täiesti jõuetult rüpes. Lahinguülesannetele saadetakse nii vanaisasid kui ka 18-aastaseid poisse, see tähendab selliseid, kes 90% juhtudest tagasi ei tule. See pole enam sõjaline erioperatsioon, see on meeste hävitamine»
*
Meie 128. motolaskurbrigaad pidi saama Venemaa armee kiire laiendamise eeskujuks, kuid tegelikkuses muutus lepinguliste sõjaväelaste hakklihamasinaks. Nullist värvatud poistele ei antud peaaegu üldse väljaõppeaega ja nad saadeti kohe Vovtšanskisse.
Just Pobokov Aleksandr Vladimirovitš, kes brigaadi juhtimise üle võttis, korraldas ja keeras kogu juhtimise täielikult persse. Poisse saadeti rindele roodude kaupa, tagasi tulid aga tohutud nimekirjad teadmata kadunutest.
2025. aasta sügiseks oli 128. brigaadis kujunenud olukord, mida ei saanud kõrgemale juhtkonnale näidata. Ja siis hakati varjama mitte inimesi, vaid aruandlust.
«Brigaadi juhtkond (eelkõige Pobokov) andis otsese käsu mitte evakueerida lahinguväljalt raskelt haavatuid. Poisid lihtsalt „jooksid“ verest tühjaks ja surid positsioonidel, sest neile ei osutatud õigel ajal abi. Juhtimispunktis valitseb terroriõhkkond: kui keegi ei taha ülesannet täita, loobitakse teda laualt võetud esemetega, kasutatakse füüsilist vägivalda ning seejärel kõlab käsk „Vovtšanskisse“ (ehk kindlasse surma)»
See selgitab seda, mis hiljem kuiva statistikana esile kerkis: tadmata kadunud sõjaväelased, keda sugulased otsivad siiani Vovtšanski piirkonnas väeosa numbri 41772 järgi, ning massilised omavolilised teenistuskohast lahkumised (SOTš) – olukord, kus väeosast põgenemine osutus ohutumaks kui sinna jäämine...
Michael Bohnert
Kuigi Ukraina ründas 11 päeva jooksul 9 naftatöötlemistehast, ei ole me näinud naftatöötlemise üldmahus suuri muutusi. Tõenäoliselt taastati viimase kahe nädala jooksul töö mitmes Venemaa naftatöötlemistehases, mida polnud mitu kuud rünnatud.
Kuid nüüd pole selles kategoorias enam ühtegi tehast alles. Tõenäoliselt on just seepärast hakanud levima teated piirkondlikest kütusetarne katkestustest. Süsteem peab kohanema kiire tarnevoogude muutusega: ligikaudu 500 000 barrelit ööpäevas lisandus tootmisse ja ligikaudu 600 000 barrelit ööpäevas langes tootmisest välja, kusjuures mõlemad muutused toimusid üsna kontsentreeritud piirkondades.
Edaspidi võib iga rünnak tuua kaasa otsesema langustrendi. Märkimisväärset süsteemset puudujääki ei tasu aga oodata enne, kui pidev joon langeb kuldsesse vahemikku; katkestusi võib oodata alles siis, kui see jõuab vahemiku alumise piirini.
Pange tähele, et 9 rasket tabamust 11 päeva jooksul ületab tõenäoliselt märkimisväärselt Venemaa remondivõimekust. Suuremate tabamuste järel kulub tehaste taaskäivitamiseks keskmiselt 45–60 päeva. Iga rünnakute sagedus, mis ületab 0,5 naftatöötlemistehast päevas, avaldab juba väga märgatavat mõju.
Septembri-oktoobri katkestuste kaartide põhjal, näiteks nende põhjal, mida koostas @MalcontentmentT, muudaks veel ligikaudu 5 rünnakut ühe nädala jooksul kaardi tõenäoliselt väga kirjuks. Naftatöötlemistehaste nimekiri on esimeses vastuses ja metoodika teises.
Meeldetuletuseks: tegemist on eksperimentaalse protsessiga, mida katsetatakse reaalajas. See põhineb üksnes avalikel allikatel, mille andmed võivad hilineda või olla ebatäpsed, näiteks võidakse tehase taaskäivitamisest või seiskamisest teatada alles kaks nädalat hiljem. Lisaks on korreleerivatel allikatel, näiteks NASA FIRMS-i satelliidiandmetel, hooajalisi ja keskkonnast tingitud eripärasid. Seetõttu võib andmestikus esineda erinevusi, kui avaldan uuendusi ligikaudu iga kahe nädala tagant.
Clément Molin
Täna pärastlõunal jõudsid Ukraina droonid pärast 3000 km pikkust teekonda Omskisse ja tabasid Venemaa suurimat naftatöötlemistehast
Kokku on Ukraina viimase kahe nädala jooksul suutnud tabada 9 naftatöötlemistehast, üht Samara oblastis asuvat kütusehoidlat/pumplat ning eile Ust-Luga ekspordisadamat.
Nendel rünnakutel pole veel mõju olnud, kuid need toimusid pärast seda, kui Venemaa oli suve jooksul osa neist naftatöötlemistehastest remontinud. Allpool tsiteeritud postitus aitab mõista, kui palju kütust Venemaa toodab ja milliseid objekte tuleks mõju saavutamiseks tabada.
Muchnoy ✙ Jugend







