Alex

Oh jah, Raška laseb Flamingosid normaalselt alla, aga teie lootsite, et tegemist on võidurelvaga?

Kogu lugupidamise juures arendajate vastu, ei ole see kõrgtehnoloogiline wunderwaffe, vaid üsna primitiivne rakett, mille edu seisneb selles, et see on odavam ja seda on piiratud ressursside tingimustes lihtne masstootmisse viia – vastavalt sõltub selle edukas kasutamine õigesti valitud massilise rünnaku taktikast ja vastase õhutõrje ülekoormamisest.

Kui te palvetate selle poole nagu ikooni poole – siis valmistan teile väga suure pettumuse, seal ei ole mingeid kõrgemaid tasemeid; ega hakkagi olema, kui neid lasta välja 5–10 tükki korraga.

Lisaks on vastase õhutõrje küll mööda «kogu mõõtmatut Venemaad» laiali venitatud, kuid seal ei suitseta meeskonnad bambust ja needsamad S-400-d ei ole ikkagi mingi sitatükk (nagu meil armastatakse väita), seega suudavad nad FP-5 tüüpi rakette üsna rahulikult kinni püüda.

Mis võiks olukorda parandada? – Ballistika. Ballistilised raketid on kontseptuaalselt teistsugune relv ja isegi piidrite õhutõrjesüsteemidel on mis tahes ballistilist raketti palju raskem alla lasta.

 Mirošnikov

Kupjanski suund jääb üheks neist kohtadest, millele pööratakse ebapiisavalt tähelepanu.

Oskoli vasak kallas – see on põrgu maa peal.

Seal ei ole olukord lihtsalt raske. Meie üksused on seal pideva suurtükiväe, droonide ja KAB-ide tule all, ilma normaalse logistikata ning lisaks on nad tagalast jõe poolt blokeeritud.

Ja see kestab juba mitu kuud.

Positsioonidelt lahkumine on terve erioperatsioon, mis kaugeltki mitte alati ei lõpe edukalt.

Oskoli vasakul kaldal ei ole mõtet kaarte joonistada ega kontrolli protsenti määrata, sest kõik see jääb tinglikuks, kui üksusi ei ole võimalik normaalselt välja tuua/sisse viia ning sõduritele kõike vajalikku kohale toimetada.

Seal on olukord sama või isegi hullem kui Konstantõnivka suunal.

Paremal kaldal on olukord veidi parem, sest jõgi ei mõjuta logistikat. Kuid ka seal põletab vastane meie logistilisi marsruute.

Üldist olukorda sellel suunal võib iseloomustada kui katastroofilähedast.

 Mutšnõi

Kramatorski-Slavjanski suunad

Rindejoones pole hetkel olulisi muudatusi, kuid see ei tähenda, et vaenlane oleks aktiivsust vähendanud. Vastupidi – praegu teeb vaenlane põhirõhu tule tõrjele marsruutidel, mida mööda toimub varustuse vedu ja liikumine eesliinile.

Fikseeritakse FPV-droonide aktiivset kasutamist liikuvate sihtmärkide pihta. Löögi alla satuvad eelkõige autod ja soomustehnika, ehk kõik see, mis tagab üksuste mobiilsuse ja võimaldab operatiivselt ümber paigutada isikkoosseisu, laskemoona ning muid vajalikke ressursse.

Võitlus liikumismarsruutide pärast on tegelikult vastasseisu eraldi suund. Sarnast FPV kasutamist fikseeritakse juba ka Kramatorski piirkonnas, kus vaenlane püüab leida sõjaväetransporti ja seda tabada. Kui see surve peaks suurenema, võib järgmiseks etapiks saada juba vahetu katse kasutada ära varustusprobleeme rünnakutegevuse tugevdamiseks.

Družkivka suund

Olukord sellel rindelõigul on endiselt dünaamiline, kuid ilma põhimõtteliste muudatusteta lahingukontaktliinil. Objektiivse kontrolli kaadrite kohaselt säilitab vaenlane endiselt kohalolu ja oma positsioone Krasnõi Kuti asulas. Ehk siis rääkida vaenlase väljalöömisest sellest asulast pole praegu alust – tema kohalolu seal kinnitavad faktilised materjalid.

Paralleelselt jätkab vaenlane meie kaitse kompimist Novomõkolajivka piirkonnas, samuti üritab tegutseda Petrivka poolt Raiske suunas. Praegusel hetkel olulist edasiliikumist neis lõikudes fikseeritud ei ole, kuid vaenlase tegevuse iseloom lubab juba selgelt prognoosida tema edasist vektorit. Vaenlane üritab järjekindlalt arendada aktiivsust Raiske suunas, luues eeltingimused edasiseks liikumiseks loodesse.

Iseloomulik on selles osas ka hiljutine episood maanteel Raiske suunas. Družkivka Girnõki mikrorajooni poolt liikus meie soomustransportöör BTR VAB, mis sattus liikumise ajal vaenlase droonide rünnaku alla. Sellise rünnaku fakt ise näitab täiendavalt, et venelased pööravad sellele marsruudile kõrgendatud tähelepanu ja üritavad kontrollida lähenemisteid Raiskele.

Kui vaadata olukorda kompleksselt, siis kultide (vaenlaste) kavatsus on loetav üsna loogiliselt: nad ei tee lihtsalt üksikuid rünnakuid Novomõkolajivka või Petrivka piirkonnas, vaid kujundavad järk-järgult surve suunda Raiske poole. Kontroll või vähemalt tulejuhtimine sellesse asulasse viivatele marsruutidele on vaenlase jaoks ilmselge tähtsusega, kuna see võimaldab luua täiendavat koormust meie kaitsele ja testida edasiliikumise võimalusi.

Dobropillja suund 

Olukord Dobropillja ümber on endiselt pingeline, vaenlane jätkab linnas aktiivset lennuväe kasutamist, pöörates paralleelselt erilist tähelepanu Molodižnõi mikrorajoonile, kus kasutab Molnija-2 tüüpi mehitamata õhusõidukeid. See sobitub vaenlase üldisesse taktikasse: mitte minna kohe otserünnakule, vaid esmalt süstemaatiliselt luua tulesurvet, tuvastada meie positsioone ning raskendada liikumist ja kaitse tööd.

Eraldi tasub märkida lööki Hitrõi turust edelasse, kus vaenlane kasutas korraga viit juhtitavat lennupommi FAB koos UMPK-ga. Selline lennuväe laskemoona kontsentratsioon ühele lõigule võib viidata katsele piirkond metoodiliselt enne edasisi tegevusi maatasa teha või suruda maha tuvastatud või potentsiaalsed positsioonid.

Ja just siin on praegu võtmeküsimus – tiivad. Ei tohi lubada, et vaenlane saaks võimaluse regulaarselt väikeste gruppidena läbi imbuda, koguneda ja otse linna läheduses hajutatud positsioone sisse võtta. Üksik grupp, mis sisenes paarsada meetrit, ei tähenda iseenesest veel läbimurret. Kuid kui sellised grupid leiavad pidevalt marsruute läbistamiseks, loovad nad järk-järgult terve varjatud kohalolu võrgustiku, mida on hiljem märgatavalt keerulisem välja lüüa.

Seetõttu on praegu oluline mitte ainult reageerida juba avastatud gruppidele, vaid lõhkuda ka regulaarse infiltratsiooni võimalus. Mida kauem suudab vaenlane tiibadel takistamatult läbi imbuda, seda rohkem jõude õnnestub tal hajutada, seda keerulisemaks muutub olukord meie üksuste jaoks ja seda rohkem ressursse tuleb kulutada nende sissetungide lokaliseerimiseks.

Samas ei tasu võtta iga üksikut lööki või väikese grupi ilmumist täiemahulise pealetungina. Hetkel on olulisem vaadata märkide kogumit: lennuväe surve, Molnijate töö, löögid määratud piirkondadele ja sissetungikatsed. Just nende süsteemsus näitab, kas vaenlane lihtsalt surub linna pihta või üritab luua tingimusi rünnakutegevuse edasiseks arendamiseks.

Dobropilljat tuleb praegu vaadata mitte eraldi, vaid koos külgnevate tiibadega. Kui seal ei lubata vaenlasel koguneda ja kanda kinnitada, piiratakse tema võimalusi edasiseks hargnemiseks oluliselt.

Orihhivi suund 

Novosološõne asula – vaenlane avaldas kaadrid oma sisenemisest asulasse, demonstreerides küla sees kahte oma kaltsu (lippu). Kuid nende kaadrite ilmumise fakt ise ei tähenda veel, et vaenlane Novosološõnet täielikult kontrollib või suutis seal täisväärtuslikult kanda kinnitada.

Praeguse seisuga on õigem rääkida just sissetungitsooni laiendamisest. Vaenlane suutis asulasse sisse tulla ja oma kohalolu märkida, kuid täielikuks kontrolliks on tal vaja koondada jõude, luua püsivad positsioonid ja tagada normaalne logistika. Kui seda ei toimu, võib sissetung jääda vaid lokaalseks episoodiks.

Samal ajal on olukorral tähtsus Novosološõne geograafia tõttu. Läbi asula kulgeb tee Orihhivi suunas, mistõttu vaenlane üritab ilmselgelt kasutada seda piirkonda ühe edasiliikumise marsruudina.

Paralleelselt jätkab vaenlane katseid Orihhivisse sisse tungida Novodanõlivka poolt. Siiski on siinne pilt praegu teistsugune: venelastel õnnestub siseneda üksikutesse lõikudesse, kuid linna sees kanda kinnitada nad ei suuda. Meie üksused avastavad sellised grupid operatiivselt ja hävitavad need, laskmata üksikutel sissetungidel muutuda stabiilseks kohaloluks.

Seetõttu on praegu peamine mitte ülehindada vaenlase demonstreeritud kahte kaltsu, kuid ka mitte alahinnata sissetungi fakti ennast. Tsoon, kus vaenlane üritab tegutseda, on tõepoolest laienenud. Lähiaja võtmeküsimuseks saab see, kas ta suudab muuta selle sissetungi kande kinnitamiseks või löövad meie üksused ta hõivatud positsioonidelt uuesti välja.

Praegu on Novosološõne täielikust kontrollist rääkida ennatlik.

Oleksandrivka/Zaporižžja suund 

Lõigul Novogrõgorivka piirkonnas jätkub aktiivne lahingutegevus. Meie võitlejad rünnakdessantvägede (DŠV) 82. brigaadist annavad lööke vaenlase positsioonidele asula idaosas, kasutades Blõskavkat (Välku). See on oluline moment, kuna mõned ressursid ruttasid Novogrõgorivkat juba märkima "siniseks tsooniks" (meie kontrolli all olevaks). Siiski näitab lahingutegevuse iseloom, et olukorda on siin veel vara hinnata lõplikult stabiliseerituks – vaenlane on jätkuvalt meie vägede sihtmärgiks ning üksikud lõigud vajavad edasist tulesurvet ja kontrolli.

Paralleelselt töötavad meie dessantväelased aktiivselt Uspenivka platsdarmi pihta Zaporižžja suunas. Tulesurvet avaldatakse ka kõrval asuvale Novomõkolajivkale. Sel viisil toimub sellel lõigul süsteemne töö vaenlase positsioonide ja kohalolutsoonide pihta, mille eesmärk on mitte lubada tal takistamatult jõude koondada, uusi positsioone rajada ja kontrollitsooni laiendada.

Üldiselt jääb olukord suunal dünaamiliseks: üksikud asulad võivad kaartidel ja erinevates resurssides oma tähistust muuta, kuid see ei tähenda alati lahingutegevuse täielikku lõppemist. Novogrõgorivka puhul lahingutöö jätkub ning Uspenivka lõigul jätkavad meie dessantväelased aktiivset vaenlase mõjutamist.

 ✙DeepState✙

Kaart on uuendatud

Vaenlane on edenemas  Novoaleksandrivka ja Novõi Šahhovje lähedal.

 Petrenko

Družkovka sektoris jätkavad Vene üksused pealetungi Krasnõi Kuti ja Toretskoje piirkonnas. Peamine eesmärk on kindlustada oma positsioone, tuua kohale lisajõude ja luua tingimused edasiseks edasiliikumiseks. Vaatamata väidetele mitme asula kontrolli kohta on olukord kohapeal endiselt pingeline: Vene üksustel õnnestub perioodiliselt teatud piirkondadesse tungida, kuid Ukraina relvajõudude mehitamata õhusõidukite operaatorite intensiivsed operatsioonid takistavad neil oma positsioone hoida. Olukord on endiselt pingeline.

Ukraina kaitseväed puhastasid Andreevka-Klevtsovo (Iskra), heiskasid küla kohale Ukraina lipu ja võtsid vangi umbes 30 Vene sõdurit.

16. augusti öösel ründasid Ukraina kaitseväed Rostovi oblastis asuvat Kamenski tehast. Täna kinnitas peastaap tulemusi: kaks lõhkeaine ja raketikütuse tootmisrajatist hävitati ning neli said kahjustada.

Tehas on osa Venemaa sõjatööstuskompleksist ja toodab tahket raketikütust Uragani, Smertši, Tornado-S ja teistele relvasüsteemidele.

*

Ukraina ettevõte DG Industry on välja töötanud 250 kg kaaluva juhitava õhupommi "Virivnyuvach". Selle deklareeritud lennuulatus ulatub üle 130 km.

See pole enam pelgalt paljulubav areng. Kaitseministeerium ostis esimese katsepartii juba mais ja juuniks teatas tootja esimese laskemoona tarnimisest sõjaväele, nende lahingukasutusest ja seeriatootmise alustamisest.

Tootja sõnul on "Virivnyuvach" umbes kolm korda odavam kui JDAM-ER. Lisaks väidetakse, et see ühildub mitte ainult Ukraina lahingulennukitega, vaid ka F-16 ja Mirage'iga pärast vastavat kohandamist.

 Mašovets

‼️Ülevaade

Jätkame formaadis „lühidalt eri suundadelt“. Täna – lõunapoolne strateegiline operatsiooniala, I osa

1️⃣ Novopavlivka suund.

Vastane (Vene väed) jätkab oma 29. ühendvägede armee (ÜVA) – vägedegrupeeringu (VG) „Vostok“ – ja 90. tankidiviisi (td) – VG „Tsentr“ – vastutusalal Mokryje Jaly jõe joonel aktiivset kaitset, eesmärgiga takistada Ukraina relvajõudude eesliiniüksuste edasist edenemist ida suunas N-15 Zaporižžja–Donetsk maanteest põhja- ja lõuna pool.

Praeguseks on ilmne, et vastasel ei ole vaatamata tema vasturünnakutele Datšne–Novopavlivka ja Orehhove–Novopavlivka suunal õnnestunud oma positsioone nimetatud maanteest ei põhja- ega lõuna pool hoida. Kuigi Filiia–Novopavlivka–Orehhove–Datšne piirkonnas säilib endiselt üsna ulatuslik „hall tsoon“, kus on tuvastatud korraga mitu väikest vastase jalaväerühma.

Ilmselt püüab vastane kõigi vahenditega neid Novopavlivka ja Filiia piirkonnas hoida, et säilitada võimalus blokeerida Ukraina eesliiniüksuste edenemist mööda Vovtša jõge Datšne suunas.

Maanteest lõuna pool õnnestus Ukraina eesliiniüksustel siiski Mokryje Jaly jõgi forsseerida selle Voltša jõkke suubumise koha ja Poddubne küla vahelisel lõigul ning jõuda Jalta (küla) – Zvezda joonele. Ilmselt õnnestus Ukraina vägedel mitte ainult Poddubne küla vabastada, vaid jõuda ka Zaporižžja küla (mitte segi ajada linnaga) vahetusse lähedusse. Seega säilitas vastane oma positsioonid Mokryje Jaly jõel ainult N-15 maanteest lõuna pool. Ilmselt õnnestus Ukraina relvajõududel sellel suunal mitte ainult jõuda Poddubne–Myrne joonele, vaid ka läheneda läänest vahetult Komari ja Perestroika küladele.

Seega võib konstateerida, et sellel suunal tegutsevad Vene 36. üksiku motoriseeritud laskurbrigaadi (omsbr), 430. motoriseeritud laskurpolgu (msp) ja osaliselt 90. tankidiviisi (228. msp) üksused ei suuda praegu täielikult peatada Ukraina eesliiniüksuste edenemist mõlemal pool maanteed. Kuigi ilmselt õnnestus neil saavutada teatav rinde stabiliseerumine Mokryje Jaly jõel Perestroikast Fjodorovkani ulatuval lõigul. Samuti tuleb märkida, et Ukraina üksuste edenemise tempo ei ole praegu samuti eriti kiire, isegi taktikalises mõttes. Selleks on nad enamasti sunnitud läbi viima küllalt dünaamilisi ja visa vastupanuga rünnakuid, tõrjudes sageli vastase vasturünnakuid, kes klammerdub visalt iga kaitseks sobiva positsiooni, varjualuse ja kaitseliini külge.

Veelgi enam, ilmne on, et vastane püüab mõnel lõigul ja suunal isegi vasturünnakuid läbi viia, püüdes piirata Ukraina üksuste aktiivse tegevuse piirkondi külgedelt. Nii tegutses vastane üsna järjekindlalt Fjodorovka–Voskressenka ja Fjodorovka–Aleksandrogradi suunal, tõenäoliselt püüdes jõuda oma Janvarskoje, Voskressenka ja Aleksandrogradi piirkonnas blokeeritud allesjäänud väikeste jalaväerühmadeni. Märkimisväärset tulemust ta seejuures ei saavutanud (edenedes lääne suunas ligikaudu 800 m–1 km), kuid ilmselt tekitas Ukraina üksustele, kes tegutsevad Myrne–Komari suunal, siiski teatavaid raskusi.

2️⃣ Aleksandrovske suund.

Vastane jätkab üsna visa kaitsetegevust ka oma 36. ühendvägede armee vastutusalal, mida on tugevdatud 120. merejalaväediviisi (dmp) ning 68. armeekorpuse (AK) mitmesuguste jõudude ja vahenditega. Seejuures, vaatamata mitmetele Venemaa sõjalis-poliitilise juhtkonna ametlike esindajate „kõlavatele“ avaldustele Dnipropetrovski oblasti „täieliku vabastamise“ kohta, hoiab vastane endiselt enda käes osa Ukraina Dnipropetrovski oblastist Berezove lõuna pool – Zaporižžja lääne pool – Novonikolajevka – Kalõnovske põhja pool piirkonnas, samuti Novogeorgiivka lõuna pool.

Veelgi enam, edasi liikunud Ukraina lööktaktikaliste gruppide (TGr) tagalas, Ukraina Dnipropetrovski oblasti territooriumil, tuvastatakse endiselt blokeeritud väikseid allesjäänud vastase ründejalaväe gruppe, sealjuures üsna sügaval. Näiteks Hai, Võšneve ja Radostne kirdeosa külade piirkonnas.

Siiski tuleb tunnistada, et praeguse seisuga on Ukraina relvajõududel õnnestunud Vene 36. ühendvägede armee vastutusalal liikuda üldises kagusuunas korraga mitmel lõigul 5–6 km kuni 12–15 km sügavusele, saavutades teatava taktikalise efekti, eelkõige:

- Janvarskoje–Malijivka suunal õnnestus neil viimasest lõuna pool edasi liikuda ja alustada selle pärast lahinguid. Sisuliselt murravad Ukraina relvajõud sellel lõigul aeglaselt, kuid üsna järjekindlalt Ševtšenko–Burlatske–Prõvolne–Vilne Pole piirkonna suunas. Sealt avaneb neil võimalus oluliselt mõjutada tulega vastase tähtsat logistilist „sõlme“ Velika Novosilka ja Vremivka piirkonnas. Vähemalt asuvad Ukraina eesliinipositsioonid Malijivka piirkonnas juba vähem kui 5 km kaugusel Ševtšenko külast.

- Samuti õnnestus Ukraina relvajõududel põhjast, mööda Vorona jõge, jõuda Komõšuvahha põhjaservani, liikudes samal ajal Ternove–Novogeorgiivka suunal ning lähenedes sellele sisuliselt edelast. Ukraina üksuste edasise edenemise korral koonduvatel suundadel Komõšuvahhast ida pool asuvasse piirkonda (Malijivkast ja Novogeorgiivkast) muutub vastasel Komõšuvahha hoidmine väga keeruliseks ning Ukraina relvajõudude edasiliikumise tõenäosus nimetatud piirkonnas suureneb märgatavalt.

- Samal ajal õnnestus Ukraina relvajõududel ilmselt mitmeid nädalaid kestnud üsna visade lahingute tulemusena vabastada Berezove ja Zaporižžja külad ning jõuda vähem kui 3 km kaugusele Temirovka külast. See omakorda loob üsna selged eeldused vastase tähtsa külgühendustee Guljaipole–Velika Novosilka füüsiliseks „läbilõikamiseks“ Ukraina relvajõudude poolt.

- Samuti suutsid nad säilitada oma positsioonid Kalõnovske edela pool, tõrjudes Vene üksuste vasturünnakuid Novonikolajevka–Verbove suunal, kus vastane püüdis ilmselgelt Ukraina lööktaktikalise grupi vasakule tiivale „selja taha pääseda“. See lööktaktikaline grupp liigub mööda Jantšuri jõe idakallast Krasnohorske–Prõvolje suunal.

- Mis puudutab Ukraina relvajõudude enda edenemist mõlemal pool Jantšuri jõge, siis ka see on viimaste nädalate jooksul saavutanud üsna märkimisväärse taktikalise arengu. Ilmselt õnnestus Ukraina relvajõududel vabastada mitte ainult Rõbne ja Krasnohorske külad, vaid alustada juba lahinguid Pavlivka ja Prõvolje pärast. Jõe vastaskaldal jõudsid nad tõenäoliselt Sladkoje küla põhjaservani.

Sisuliselt on sellel suunal tegutsevad Ukraina eesliiniüksused jõudnud taktikalises mõttes vastase võtmetähtsusega kaitsesõlmele Uspenovka ja Novovassiljevskoje külade piirkonnas peaaegu vahetult lähedale.

Siiski tuleb märkida, et hoolimata asjaolust, et Ukraina relvajõududel õnnestus mitu kuud kestnud pealetungi käigus saavutada sellel suunal mitmel lõigul üsna märkimisväärseid taktikalisi tulemusi, ei ole see seni toonud kaasa vastase kaitse süsteemset desorganiseerumist isegi taktikalises ulatuses ega märkimisväärse operatiivse efekti tekkimist. Eelkõige puudutab see Vene 36. ühendvägede armee naabruses asuva 5. ühendvägede armee paremat tiiba ja tagalat. Ilmselt oligi see Ukraina pealetungi peamine eesmärk.

Jah, käesoleva kuu jooksul vähendasid Vene 5. ja 35. ühendvägede armee (ОА – общевойсковая армия) oma lõikudes mõnevõrra pealetungiaktiivsust (sealhulgas 35. ühendvägede armee vägede osalise ümbergrupeerimise tõttu vastase 36. ja 29. ühendvägede armee kokkupuutekohta), kuid mitte liiga palju. Nad jätkavad oma eesliini ründe- (jalaväe)gruppide intensiivset „infiltratsioonitegevust“ lõigul Dobropilljast (küla) Tšarivneni üldsuunal Huljaipole – Orikhiv (sellest Lõunastrateegilise operatsiooniala ülevaate järgmises osas).

✅ Teeme kokkuvõtte.

Ma ei saa praegu kindlalt väita, et Ukraina relvajõudude pealetungioperatsioonid Novopavlivka ja Oleksandrivka suunal on JUBA TÄIELIKULT peatunud. Selles mõttes saab konstateerida vaid nende tempo ilmset aeglustumist. Kuna praeguseks muutub ilmseks asjaolu, et lahingud nendel lõikudel ja suundadel, kus Ukraina relvajõud peale tungisid (tungivad), jätkuvad küllaltki visalt ja Ukraina vägede jaoks väga muutliku eduga. Veelgi enam, nende edasiliikumise tegelik tempo (2–3 km paari nädala pikkuste lahingute jooksul) ei võimalda meil praegu loota, et Ukraina relvajõud saavutavad neil suundadel lähiajal olulise operatiivse efekti.

Pealegi pole asi isegi selles, et projekt „Deep State“ ON JUBA pidanud vajalikuks märkida oma kaartidel Ukraina relvajõudude edasiliikumise viimaste kuude jooksul, justkui vihjates meile, et Ukraina pealetungi peatumine lähiajal on vägagi tõenäoline. Asi on selles, et hoolimata sellest, et Ukraina relvajõudude Novopavlivka ja Oleksandrivka suunal toimunud pealetungi tulemusena tekkis neil taktikalises mõttes kohe mitu, ütleme nii, „perspektiivikat“ võimalust nende edasiseks arendamiseks, ei tähenda see sugugi, et nad suudavad seda praktikas saavutada.

Ühel lihtsal põhjusel – Ukraina relvajõud tungisid (tungivad) neil suundadel peale väga piiratud jõudude ja vahenditega. Lisaks tuleb arvestada, et Ukraina relvajõudude olukord Idastrateegilises operatsioonialas ilmselgelt ei parane. Vene sõjaline juhtkond strateegilisel tasandil EI ole ilmselgelt veel loobunud (või õigemini – edasi lükanud) oma pealetungioperatsiooni plaani elluviimisest Slovjansk–Kramatorski suunal, kuigi on seal kokku puutunud rea oluliste raskustega.

Selles mõttes võib minu arvates kõige kõnekamaks näitajaks saada Vene sõjalise juhtkonna strateegiliste ja operatiivreservide põhiosa kasutamine. Praegu võime selles mõttes vägedegrupeeringu GV „Vostok“ operatsioonialal täheldada ainult 120. merejalaväediviisi 36. ühendvägede armee lõigus + 40. eraldi merejalaväebrigaadi 5. ühendvägede armee lõigus. 29. ühendvägede armee tugevdamine 90. tankidiviisi vägede osaga ei ole selles kontekstis näitaja (peaaegu sama osa 90. tankidiviisist saadeti tugevdama vastase vägedegrupeeringut, mis tungib peale Dobropillja ja Druzhkivka suunal) …

Ilmselgelt seisab Ukraina relvajõudude kindralstaabil, samuti vahetult kindral Drapatõil kõige lähemal ajal ees väga keeruline valik – jätkata pealetungi piiratud jõudude ja vahenditega Lõunastrateegilises operatsioonialas, kusjuures üsna vaieldavate väljavaadetega (eelkõige seoses võimalusega mõjutada selle pealetungiga üldist strateegilist olukorda), või – keskenduda Vene pealetungi tõrjumisele Idastrateegilises operatsioonialas …

 Alex

Vastane ei raiska aega ning püüab aktiivselt oma tagalas tekkinud auke lappida, suurendades järk-järgult Starlinki vastaste elektroonilise sõjapidamise vahendite hulka ning sulgedes logistilisi teid, liiklussõlmi ja mõningaid linnu, mobiilsete tulegruppide ning FPV-droonide-püüdurite meeskondadega.

Võrreldes olukorraga mõni kuu tagasi on pätid oma vigadest päris korralikult õppinud ning nüüd nende tagalasse tungimine on mitu korda keerulisem ülesanne, sest allatulistamiste protsent on märgatavalt suurenenud.

Sõda muutub väga dünaamiliselt ning iga tegevuse vastu ilmub maksimaalselt kiiresti vastumeede. Seetõttu võidab see, kes mõtleb ja tegutseb mitu sammu ette, samal ajal kui praegu näeme vaid kummagi poole kramplikku reaktsiooni vastaspoole ühele või teisele tegevusele.

 Mirošnikov

Uuele ülemjuhatajale langes kohe startides mitu „eksamit“ – Tšasiv Jar, Kostjantõnivka, Mõkolajivka suund (Slovjansk), Kupjansk ja Dobropillia.

Mitte keegi terve mõistuse juures ei saa sellise probleemide hulga ja selliste väljakutsete peale kadedust tunda, mis juba Mõhhailo Vassõljovõtši ees seisavad.

See on nagu üritada ämbri veega põlevat maja kustutada, samal ajal kui naabrid üritavad allesjäänut varastada, tuletõrjujad ei võta telefoni ja kõrvalseisjad annavad nõu, kuidas selle ühe ämbri abil kogu maja paremini ära kustutada.

Praegu on veel liiga vähe aega möödas, et midagi hinnata. Aga mida ja kuidas üldse hinnata? Ja kes on kohtunikud? Ukrainas võib oskuste, teadmiste ja kogemuste poolest inimesed, kes on tõepoolest võimelised ülemjuhatajale hinnangut andma, ühe käe sõrmedel üles lugeda.

 Petrenko

Harkivi piiriala. 

Suure Burliuki suunal tungisid Vene üksused Kupino piirkonda, kus Ukraina droonioperaatorid nad avastasid. Ühe õue piirkonnas tuvastatud positsioonidele anti lööke ning vastane neutraliseeriti. Sellest hoolimata jätkavad Vene väed väljaulatuva ala laiendamise ja sügavuti tungimise katseid.

Naabruses Voltšanski suunal avastati ja neutraliseeriti vastane Volohhivski tiigi põhjaserval.

Zolotšivi suunal püüavad Vene väed pärast edenemist Kudijivka idaosas kinnistuda asula lääneosas ning koondada jõude lõuna pool asuva Hoptivka edasiseks ründamiseks. Ukraina kaitsejõud tegelevad aktiivselt vastase isikkoosseisu ja positsioonide avastamise ning hävitamisega.

 UKR

Märkimisväärne osa Ukraina kaitsetööstuse ettevõtetest jääb ilma tellimusteta. „Ukraina Relvatootjate Nõukogu“ hinnangul on augusti keskpaiga seisuga riiklike lepingutega kaetud vaid kuni 25% olemasolevast kaitsetööstuse tootmisvõimsusest.

Probleem puudutab erinevat tüüpi relvade ja sõjatehnika tootjaid. Seejuures ei räägita ainult tehaste praegusest koormusest: relvatootjad hoiatavad, et tänane paus lepingute sõlmimisel võib mõne kuu pärast tuua kaasa relvastuse puudujäägi vahetult väeosades.

Ühe põhjusena toovad turuosalised välja kaitseministeeriumi ülemineku otselepingutelt konkurentsipõhistele hangetele. Ühenduse juht Igor Fedirko peab põhimõtet iseenesest õigeks ja Euroopa praktikaga kooskõlas olevaks. Uus süsteem on aga põrkunud bürokraatliku kitsaskohaga.

Hanke väljakuulutamiseks tuleb esmalt koostada ja kinnitada toodete taktikalised ja tehnilised omadused. Veebruaris teatas kaitseministeerium spetsiaalsete kompetentsikeskuste loomisest, mis pidid selle tööga tegelema. Möödunud on enam kui viis kuud, kuid Fedirko sõnul ei ole olemasoleva nomenklatuuri jaoks vajalikku hulka taktikalisi ja tehnilisi nõudeid endiselt valmis. Selle tulemusena ei saa hankeüksused füüsiliselt osa hankeid käivitada ning kaitseks eraldatud raha ei muutu rindel vajaliku kiirusega lepinguteks.

Olukorda raskendab veelgi kinnitatud rahastuse piiratus. Osa tulevastest hangetest sõltub Euroopa vahenditest, mis eeldavad konkurentsipõhiseid menetlusi ning täiendavaid nõudeid toodete ja komponentide päritolule.

Eriti ohtlik on ajaline nihe. Lepingu sõlmimine ei tähenda relvastuse kohest tarnimist: ettevõte peab saama ettemakse, hankima komponendid, ootama nende tarnimist, valmistama toote, viima läbi katsetused ja andma tellimuse kliendile üle. Kogu tsükkel võib võtta kuid.

„Tänane lepingute sõlmimise paus tähendab poole aasta pärast reaalset tarnete katkemise riski. See on juba küsimus sellest, millega Ukraina armee kuue kuu pärast sõdib,“ hoiatab Fedirko.

Tekib paradoksaalne olukord: Ukraina vajab tohutul hulgal relvastust, kuid oma ettevõtted, kes suudavad seda toota, on koormatud ligikaudu vaid veerandi ulatuses. Probleem ei seisne enam üksnes kaitsetööstuse tootmisvõimekuses, vaid ka riikliku süsteemi suutlikkuses muuta rinde vajadused ja olemasolevad vahendid piisavalt kiiresti reaalseteks tellimusteks.

Relvatootjad nõuavad omaduste kinnitamise kiirendamist, hangete käivitamist juba valmis nomenklatuuri alusel ning üleminekumehhanismi loomist. Vastasel juhul tunnetab armee praeguste administratiivsete viivituste tagajärgi hetkel, mil nende parandamiseks võib juba liiga hilja olla.

Žorin /// Kolmas armeekorpus

Meil on piisavalt erinevaid mobilisatsioonikohustuslike meeste kategooriaid, et mitte ajada mingit jama naiste üldisest mobiliseerimisest.

Mobilisatsiooni probleem Ukrainas on süsteemne ning seda tuleb lahendada mitte üksikute olukorrast lähtuvate otsustega, vaid põhjalike muudatustega armees. Loomulikult ei lahenda naiste mobiliseerimine seda probleemi, vaid tekitab üksnes uusi probleeme.

Leian, et naistel peab olema õigus vabatahtlikena sõjaväkke astuda. Kui aga tuleb hakata kasutama nende sundkorras ajateenistusse kutsumist, tähendaks see, et riik kui selline on selles valdkonnas kõigis oma ülesannetes läbi kukkunud.

 VF

Tabamishetk Preobraženski silla pihta üle Dnepri Zaporižžjas.

Kaks kuud tagasi üritati sellele sillale õhurünnakuid teha FAB-ide ja UMPK-dega, kuid mingil teadmata põhjusel läksid kõik pommid mööda ja pärast seda see unustati.

Eks ole näha, kas nad hakkavad nüüd tõsiselt Dnepri kohal asuvaid sildu sihikule võtma või on see järjekordne demonstratsioonioperatsioon ilma Ukraina logistikat üle jõe süstemaatiliselt hävitamata.

 Petrenko

Kupjanski sektoris on Vene üksused edenenud Kurilovka lähedal ja Kovšarovka suunas. Vaenlase tegevuse üheks põhijooneks selles sektoris jääb aga soov hajutada Ukraina vägesid ja ressursse – eelkõige mehitamata õhusõidukite meeskondi ja droone endid, nagu ma varem kirjeldasin.

See taktika võimaldab järk-järgult luua väikeseid läbitungimisi ja aeglaselt edasi liikuda. Esmapilgul on need rindejoone väikesed muudatused, kuid arvestades Oskoli jõe asukohta, võib isegi väikesel edasiliikumisel olla tõsised tagajärjed. See võib järk-järgult piirata Ukraina üksuste manööverdusvõimet ja raskendada nende positsiooni vasakul kaldal.

Täna tabasid Venemaa raketid ettevõtet ArcelorMittal Krõvõi Rihis. Ettevõtte enda sõnul said kahjustada peamised energia- ja kõrgahjurajatised, mis põhjustas mõnede tootmisprotsesside peatamise. Eksperdid hindavad praegu kahju ulatust ja taastamise võimalusi. Rünnakus hukkus kaks inimest ja veel 13 tehase töötajat ja alltöövõtjat said vigastada.

See on eriti kõnekas, arvestades 11. augustil toimunud rünnakut Zaporižstalile. Pärast seda rünnakut oli suurim tehas sunnitud tootmise täielikult peatama. Vaid mõne päevaga said pihta kaks Ukraina suurimat metallurgiaettevõtet. Oluline on vaadata kaugemale kahe tehase kahjustustest.

Metallurgia moodustab eksporditulu, maksud, töökohad, raudteetranspordi, rauamaagi kaevandamise, energia ja terve alltöövõtjate ahela. 2024. aastal moodustasid metallid ja metalltooted umbes 11% kogu Ukraina kaubaekspordist – 4,4 miljardit dollarit.

Ja nüüd on tekkimas logistikaprobleem. Venemaa rünnakud sadamatele ja Musta mere koridorile raskendavad metalltoodete ja tooraine ekspordi peamist marsruuti. Logistikakulud tõusevad ning vedajad seisavad silmitsi suurenenud riskide ja kindlustuskuludega. Tulemuseks on hoop mitte ainult konkreetsele tehasele, vaid kogu tarneahelale. Ja see kajastub juba numbrites. Jaanuarist juulini eksportis Ukraina 27,3% vähem rauamaaki kui eelmisel aastal ning eksporditulu sellest langes 14,5%.

Kui see strateegia, mis on suunatud tööstusettevõtetele, energiasektorile, sadamatele ja merelogistikale, jätkub, võib pikaajaline mõju olla palju tõsisem kui üksikute tehaste ajutine sulgemine.

 Alex

Kogu olukord Dobropillia lähenemistel idast ja lõunast seisneb venelaste massilises pealevoolus, kus mitme armee koosseisus üritavad nad ööpäevaringselt läbi metsasalude ja igasuguse haljasalade meie positsioonidest mööda imbuda, et võimalikult kaugele edasi liikuda.

Mõnikord tiirutavad nad lihtsalt ringiratast, sest nende juhtkond ei anna neile olukorra ega ülesannete kohta absoluutselt mingit infot, ei juhi oma karja, vaid paiskab nad lihtsalt sõna otseses mõttes sita sisse, arvestamata eriti nende endi, ega nende tegevusega.

Kõigi nende kaotajate saatus on enam-vähem ühesugune, kuid sellise karja hulk on erakordselt suur, mis igal juhul tekitab probleeme üksustele, kes kaitset hoiavad.

 Mirošnikov

Ukrainasse lasti kahes laines välja umbes 15 ballistilist raketti. Rünnati Kiievit, Krementšukit ja Krõvõi Rihi. Kasutati Iskander-M-i (umbes tosin) ja KN-23-t (umbes pool tosinat) ning kõne all on ka Zirconid.

Laskealadeks on standardsed alad - Brjanski (Klintsõ, Potšep), Kurski (Kurtšatov) ja Voroneži (Liski) oblast.

Mis puutub raketitõrjesüsteemi töösse - ametlikku teadaannet selle kohta ei tule, seega ma ei tea midagi ja soovitan kõigil mitte midagi teada...

 Mirošnikov

Olukord Kostjantõnivkas halveneb.

Linna umbes 1/3 (võib-olla veidi vähem) ulatuses värvub hall tsoon vaikselt punaseks. Samuti on meie vasakul tiival Molotšarki ja Võroljubivka suunas tagasi vajumine.

Vaenlane avaldab survet ka Novodmõtrivkale, lohistades sinna järk-järgult jalaväge. See kõik kokku paneb meie garnisoni jäänused Tšasov Jaris väga tõsise löögi alla. Seal on juba kitsas koridor, millel on kalduvus veelgi aheneda.

Kui seal peaks toimuma katastroof, tekib kaos ja meie positsioonid Konstahha piirkonnas hakkavad kiiresti kokku varisema, mis mõjutab Družkivka edasist kaitsmist.

Praegu suudame veel enam-vähem hoida paremat tiiba (joon Rusõnõi Jarist põhja pool - Dovga Balkast - Osõkovest) ja teatud positsioone Konstahha põhjaosas.

 ✙DeepState✙

Kaart on uuendatud

Vaenlane on edenemas Kurõlivkas ja Krõvõi Lukas.

 Sterenko

Moskva oblastis Koledinos ründasid Ukraina droonid Wildberriesi ladu. Kohapeal möllab ulatuslik tulekahju. Koledinos, Wildberriesi suurimas logistikakeskuses, mille pindala on 250 000 m², ründasid kaitseväed laokeskust "Severnoje Domodedovo". See on üks Venemaa suurimaid ja kuulsamaid A-klassi tootmis- ja logistikakomplekse.

Moskva oblastis Tšehhovis töötas Venemaa õhutõrje elamute pihta.

Ajutiselt okupeeritud Donetskis rünnati Galaktika kaubanduskeskust.

 VF

Rindeteade 15. august

▪️ Hersoni suunal – vastastikune vastupatareivõitlus üle Dnepri. Hersoni pihta annavad meie väed lööke FAB-idega. 

▪️ Zaporižžja suuna läänepoolsel tiival lähenevad Vene relvajõud läänest Novoandrijivkale. Idatiival liiguvad meie väed Novoselivkast lääne poole. Jegorivka, Tšervona Krõnõtsja ja Omelniku piirkonnas tabati Ukraina relvajõudude koondumispaiku. Rovnost ja Kopanist lääne pool kiilusid Primorjest väed vastase kaitsesse Šõroki ja Tšervonõi Jari suunal. Zarõtsjast loodes hävitati Ukraina relvajõudude UAV-de juhtimispunktid ning maapealsete jaamade antennid Neženka ja Voskresenka piirkonnas.

▪️ Dnepri suunal vabastasid Vene relvajõud Rõbalske, mille kontroll moodustab platsdarmi, mis võimaldab tungida põhja poole piki Dnipropetrovski oblasti piiri Novonikolajevkasse viiva maantee suunas. See viietuhande elanikuga linn on Ukraina relvajõudude oluline logistika- ja transpordisõlm Zaporižžja oblasti kirdeosas. Samuti liiguvad Vene relvajõud edasi Velõkomõhajlivkast ida pool asuvates metsades. Vovtša jõe ja Mokri Jaly vahel säilib suur hall tsoon. Meie võitlejad avaldasid video, et kinnitada kontrolli kõigi vaidlusaluste asulate üle, kuid nagu sõjaeksperdid märgivad, ei saa tänapäevase sõja tegelikkuses sellised kaadrid enam olla ainsaks argumendiks ühe või teise poole kontrolli kinnitamisel.

▪️ Dobropillja lõigus suurendasid Vene relvajõud Novõi Donbassi piirkonnast edasi liikudes kontrolliala Dobropilljast lõuna pool ja sisenesid linna Dobropillja jaama piirkonnas. Samuti liiguvad meie väed linnas edasi idaserval, Ekonomitšeskaja jaama piirkonnas. Põhja pool suurendati „kiilu“ Dobropillja ja Belozjorskoje vahel. Meie võitlejad jõuavad tagasi nn „Dobropillja eendi“ tippu, lähenedes vahetult Rubižnele ja Zolotoi Kolodetsile.

▪️ Konstantõnivka rindel ründavad Vene relvajõud Aleksejevo-Družkivkat. Kontrolliala Markovo piirkonnas on suurenenud.

▪️ Severski suunal olulisi muutusi ei ole. Slovjanskis sai kahjustada juba teine sild, mis ühendas linna kahte suurt sektorit – Vostotšnõi ja Himik.

▪️ Krasnõi Limanis hoiavad meie võitlejad hõivatud positsioone. Vastane tuvastas Vene diversiooni- ja luuregruppe Tšervonõi Oskoli piirkonnas.

▪️ Kupjanskis liiguvad Vene relvajõud edasi mikrorajooni Jubiļeinõi edelaserval. Edu on saavutatud ka Kupjansk-Uzlovõi piirkonnas.

▪️ Harkivi lõigus võitlevad Vene relvajõud Kazatšja Lopan’i pärast, lõuna pool liiguvad edasi Kudijivkas ja Goptovkas. Voltšanski lõigus toimuvad jalaväelahingud Vassõlivka külas, Ševtšenkovo ja Petropavlivka lähedal ning Voltšanski rajooni metsades. Idas peavad meie ründeüksuste võitlejad jalaväelahinguid Olhovatka küla piirkonnas ning Ustõnivkast lääne pool.

▪️ Sumõ piirialal toimuvad jalaväelahingud Ulanovos ja Vaba Sloboda piirkonnas. Vastasseis jätkub Hoteni, Põssarivka, Hrapovštšina ja Marõno piirkonnas.

▪️ Öö jooksul hävitasid õhutõrjemeeskonnad 598 Ukraina UAV-d 20 piirkonna kohal ning Musta ja Aasovi mere akvatooriumis, ööpäeva jooksul hävitati 1328 UAV-d. Vastane andis raketilöögi Samara tööstuspiirkonnale. Praegu on teada kahest kannatanust, infrastruktuuri lokaalsest kahjustumisest ja tulekahjust, mida vastane aktiivselt näitab. Vastase allikad väidavad, et tabamuse sai raketi- ja kosmosekeskus „Progress“ ning lennukitehas „Aviakor“ ning löögiks kasutati „Flamingo“ rakette. Rostovi oblastis said öösel kahjustada elektriliinid. Zelenskõi teatas löögist Nižni Novgorodi oblastis asuvale „Savasleika“ sõjaväelennuväljale.

▪️ Vene relvajõud ründasid öösel sihtmärke kuues Ukraina piirkonnas. Löögi alla sattus Izmajili sadama infrastruktuur. Eelmisel päeval viidi Južnõi sadamas rivist välja kütuse- ja määrdeainete ladu. Odessas sai tabamuse patrullkaater, Otšakivist ida pool merepuksiir. Dnipropetrovski oblasti Sinelnikovos hävitati „SNEK Eksporti“ ladu. Kombineeritud löögi tagajärjel jäi Krivõi Rih osaliselt elektrita. FIRMS-i kaardil on Kirovogradi oblasti Kanatovo lennubaasi piirkonnas registreeritud tugev tulekahju.

 Mutšnõi

Valgevene suund / Homieli rajoon  

1.üksiku dessant-ründebrigaadi moodustamise fakt Bulbalandias (Valgevenes) Homieli lähedal leiab tõepoolest kinnitust Valgevene sõjalise juhtkonna avaldustest. Üks pataljon on juba moodustatud, paralleelselt luuakse suurtükiväe-, seniitraketi-, luure- ja tagalaüksusi. Planeeritav dislotseerumiskoht on umbes 40 km kaugusel meie piirist.

Samal ajal märgib Riiklik Piirivalveteenistus (DPSU) otseselt, et hetkel ei ole näha moodustatud löögiüksust, mis viitaks vahetule sissetungi ettevalmistamisele. Kuid sõjalist aktiivsust ja infrastruktuuri arendamist piiri lähedal meie pool fikseerib. Jutt käib eelkõige polügonidest, logistilistest marsruutidest ning isikkoosseisu ja tehnika võimalikest paigutuskohtadest.

Seetõttu versiooni, et Valgevene dessantbrigaadi võidakse kasutada omamoodi „kattevarjuna“ rusnjade (venelaste) kohaolule, ma ei esitaks veel kindla faktina. See on just nimelt võimalik stsenaarium, mis vajab kinnitust täiendavate tunnuste näol: rusnjade isikkoosseisu, tehnika, välijuhtimispunktide, õhutõrjesüsteemide, ladude ilmumine, raudteelogistika aktiveerumine jne.

Kuid suundumus ise teeks mind murelikuks. Kui üheaegselt suurendatakse sõjalist infrastruktuuri, luuakse uusi lahinguüksusi ja see kõik toimub vahetult meie suuna lähedal — see ei ole enam lihtsalt armee formaalne reorganiseerimine. See on potentsiaali loomine, mida saab poliitilise otsuse korral kiiresti ära kasutada.

Eriti tähtis moment on aeg. Brigaadi moodustamine iseenesest ei tähenda, et homme on rünnak. Kuid sellised protsessid loovad rašistidele ja bulbanitele (valgevenelastele) täiendava sõjalise instrumendi: Ukraina on sunnitud hoidma põhjasuunal vägesid, luuret ja reserve, isegi kui reaalset lööki sealt ei tule.

Minu isiklik arvamus: paanikasse sattuda ainuüksi brigaadi loomise fakti tõttu Homieli all ei tasu, kuid võtta seda kui tavalist Valgevene armee plaanilist tugevdamist on samuti vale. Kompleksis sõjalise infrastruktuuri arendamisega kujundab see Venemaale täiendava võimaluse luua oht põhja poolt või vähemalt sundida Ukrainat seal pidevalt suurt ressurssi hoidma.

Ja kõige peamine — praegu on see potentsiaal, mitte valmis löögiüksus. Just üleminekut „infrastruktuuri loomiselt“ selle „täitmisele vägede ja tehnikaga“ jälgiksin ma kõige tähelepanelikumalt.

Družkivka suund 

Sellel lõigul jätkab vastane surve arendamist korraga mitmel suunal. Hetkel fikseeritakse lööke droonidega „Molnija-2“ Novomõkolajivka pihta, mis võib viidata vaenlase edasiste tegevuste ettevalmistamisele ja toetamisele. Vaenlase põhieesmärk näib seisnevat katses hõivata asula ja luua endale platsdarm edasiseks liikumiseks põhja poole — AS-i „Vesko“ suunas, ning sealt potentsiaalselt arendada liikumist Novoandrijivka poole. Suund ise näeb sel juhul välja täiesti loogiline: kanda kinnitamine Novomõkolajivkas võimaldaks vastasel järk-järgult nihutada surveliini põhja poole.

Paralleelselt üritab vaenlane kanda kinnitada Petrivka piirkonnas ja laiendada oma kohaolekut idapool asuva Raiske suunas. Siin on näha juba teistsugust ülesannet — luua täiendav surve idapoolselt tiivalt ja maksimaalselt kõrvaldada potentsiaalne oht oma vägedele edasise kirdesuunalise liikumise ajal. Ehk siis vastane ei püüa lihtsalt läbi suruda ühte konkreetset lõiku, vaid kujundab endale järk-järgult soodsamat rinde konfiguratsiooni.

Mis puudutab Oleksijevo-Družkivkat — hetkel põhimõttelisi muutusi ei ole. Osõkove piirkonnas ja sügavamal, juba vahetult asula sees, jääb märkimisväärne hulk halli ja kollast tsooni, mis räägib olukorra ebastabiilsusest ja täieliku kontrolli puudumisest üksikute lõikude üle. Samal ajal jätkavad meie üksused kaitse hoidmist ja hetkel ei õnnestu pidartšukkidel (venelastel) saavutada siin sellist tulemust, mis võimaldaks neil arendada tõsist edasiliikumist.

 Dobropillja suund

Jätkab olemist üheks kõige probleemsemaks suunaks. Nagu ma ka eile märkisin, olukord järk-järgult keeruliseks muutub ja siin ei piisa enam lihtsalt jälgimisest, vajalik on õigeaegne reageerimine sellele, kuidas vastane muudab oma surve suundi.

Praegu, vastavalt olukorrale, üritab vastane liikuda Hannivka ja ahermäe (terikoni) piirkonna poole. Just see kujutab endast juba eraldi ohtu, kuna sel viisil läheneb vaenlane järk-järgult linnastule. Mida lähemale vastane linnale jõuab, seda suurem tähendus on mitte ainult vahetul kokkupuuteliinil, vaid ka olukorral tiibadel ja asula juurdepääsuteedel.

Eraldi tasub pöörata tähelepanu vaenlase lennuväe tööle, löökide vektor on praegu suunatud Sonjatšnõi mikrorajooni. Kui vaadata seda mitte kui eraldiseisvaid lennuväelööke, vaid kompleksis rusnja maapealsete tegevustega, joonistub välja täiesti loogiline skeem: luua surve eramajade sektori kaudu Sonjatšnõi suunas, sundida meie üksusi koondama tähelepanu just sellele lõigule ja paralleelselt saada võimalus tõmmata jõude ligi teistel suundadel.

Seetõttu ma ei vaatleks aktiivsust Sonjatšnõi lähedal eranditult kui peamist löögisuunda. On täiesti võimalik, et vastase jaoks on see samuti tähelepanu kõrvalejuhtimise element. Kuni põhitähelepanu on aheldatud linnastule ja vahetule ohule sellelt suunalt, võib vaenlane üritada tugevdada oma tiibu, otsida nõrgemaid kohti ja luua tingimusi edasiseks liikumiseks.

Ja just siin asub minu arvates praegu olukorra üks võtmepunkte. Ei tohi lubada, et põhitähelepanu koondub ainult suunale, kus vastane demonstratiivselt kõige suuremat survet loob. Tiibu tuleb kontrollida mitte vähem tähelepanelikult, sest just nende kaudu võivad okupandid üritada laiendada oma mõjutsooni, mööduda üksikutest positsioonidest ja luua kaitse jaoks tunduvalt keerulisema konfiguratsiooni.

Seetõttu, nagu ma ka eile ütlesin, on siin vaja reaktsiooni juba praegu. Kui alahinnata neid muutusi ja lubada vastasel rahulikult arendada tema poolt valitud suundi, võivad probleemid tekkida tunduvalt kiiremini, kui me ootame.

Zaporižžja suund 

Vastane näib olevat leidnud endale mugava marsruudi imbumiseks (infiltratsiooniks) ja jätkab selle kasutamist. Pärast seda, kui vaenlase grupid suutsid läbi imbuda Nove Pole piirkonnas, väljusid nad sama marsruuti pidi läbi balka (sälkoru) naabruses asuva Rõbalske suunas, kus demonstreerisid juba kahte kaltsu (Vene lippu).

See on tähtis moment, kuna jutt ei ole lihtsalt ühekordsest sissetungist. Kui rusatid kasutavad korduvalt ühte ja sama marsruuti, võib see viidata sellele, et nad peavad seda suhteliselt ohutuks ja sobivaks väikeste gruppide edasiseks liikumiseks. Sealjuures ei saa välistada, et osa okupante võib antud hetkel veel viibida vahetult Rõbalske piires või selle juurdepääsuteedel.

Seetõttu tasub olukorda siin võtta tõsiselt, vajalik on kontrollida asulat ja külgnevat maastikku, et mitte jätta endale selja taha imbunud gruppe, kes võivad hiljem liikumist jätkata. Erilist tähelepanu tuleb pöörata just suunale, mida vastane juba kasutas läbi sälkoru.

Kui vaenlane hakkab istuma Rõbalskes või suudab takistamatult sellest läbi minna, võib tema liikumise järgmiseks potentsiaalseks suunaks saada põhja pool asuv Zelene asula. Ehk siis praegu on tähtis mitte niivõrd reageerida vaenlase kaltsude ilmumise faktile endale, kuivõrd mitte lubada selle marsruudi muutumist püsivaks koridoriks edasiseks imbumiseks.

Kaardil võib see välja näha kui väike edasiliikumine, kuid maa peal on sellised läbitungimised suutelised järk-järgult probleeme tekitama naaberlõikudel. Seetõttu vajab Rõbalske praegu maksimaalset tähelepanu ja kontrolli ning marsruut läbi sälkoru — kontrolli, et vastane ei saaks seda skeemi uuesti ja uuesti korrata.