Petrenko

Vovtšanskis, linna lõunaservas raudtee lähedal asuv tööstustsoon, on läinud halli tsooni. Alates juuni keskpaigast on vaenlane seda sektorit rünnanud, kinnitades Ukraina relvajõudude edasitungi. See piirkond oli varem Venemaa kontrolli all ja toimis ajutise peatuspaigana Viltša pealetungiks.

Täna ei suutnud Ukraina õhutõrje esimest korda pikka aega peatada ühtegi ballistilist ega laevadevastast raketti. Õhujõudude pressiesindaja Juri Ignati sõnul on põhjuseks Patriot raketisüsteemide PAC-3 tõrjerakettide tõsine puudus. Süsteemid ise on olemas, kuid ilma pideva laskemoonavaruta on selliseid rünnakuid võimatu tõhusalt tõrjuda. Zelenskõi tunnistas probleemi samuti ja kutsus taas liitlasi üles tarneid kiirendama.

Vastuseks ründas Ukraina Jaroslavli ja Omski naftatöötlemistehaseid, Võssotski naftaterminali, õhutõrjerajatisi, Aasovi meres asuvaid tankereid, Krimmi lennuvälja ja poolsaare energiainfrastruktuuri.

 VF GV Sever

Meie poolt „Vabastatud“ juba enam kui aasta tagasi Kondratõvka.

Praegu liiguvad meie ründegrupid edasi Võssoka ja Gagarini tänaval ning ka Sadova tänava kalmistu piirkonnas. Väga suurte raskuste ja valuga...

 Mutšnõi

Olukord rindel

Oleksandrivka suund: Vastane jätkab surve suurendamist. Tema tulekontrolli all on logistiline tee Võlõkomõhailivkast põhja suunas, mis raskendab oluliselt isikkoosseisu, laskemoona ja varustuse liikumist. Sellel lõigul on täheldatud ka üksuste „Rubikon“ aktiivset tegevust. Neid kasutatakse enam mitte ainult tagalas asuva taristu ründamiseks, vaid ka eesliini süstemaatiliseks tabamiseks, mistõttu muutub igasugune liikumine avamaastikul märksa ohtlikumaks.

Dobropillja suund: Vastane jätkab õhupommidega löökide andmist Dobropillja lõunapoolsetele lähenemisteedele, eelkõige Lõssa Balka piirkonnas. Samal ajal tulistab suurtükivägi Svitle piirkonda. Hoolimata tuletegevuse suurest intensiivsusest ei ole lahingukontakti joonel praegu muutusi täheldatud – pooled hoiavad oma positsioone.

Kostjantõnivka suund: Vastane teatas valmisolekust korraldada humanitaaroperatsioon langenud Ukraina sõjaväelaste surnukehade üleandmiseks. Selleks on nende poolt esitatud nõue lõpetada suurtükituli vahetult linna piirkonnas. Kas selline stsenaarium ka teoks saab, ei ole praegu teada. Samal ajal püsib olukord Kostjantõnivka ümbruses keeruline ning ei arene meie kasuks. Iga selline operatsioon võib sisuliselt näidata, milliseid linnaosi pooled tegelikult kontrollivad, kuid välistada ei saa ka võimalikke provokatsioone või selle algatuse kasutamist vastase enda huvides. Lisaks hoiab vastane jätkuvalt FPV-droonidega tiheda kontrolli all Aleksiivo-Družkivka kaudu Kostjantõnivkasse viivat marsruuti. Ka Družkivkas endas püsib pidev löögidroonide oht – okupandid tegutsevad mitte ainult logistika, vaid ka linna sügavuse vastu, raskendades märkimisväärselt igasugust liikumist.

Kramatorski suund: Sellel lõigul on venelased intensiivistanud Geran-tüüpi droonide lööke ladude pihta. Samuti on registreeritud lööke linnast kagus asuvale suvilapiirkonnale. Olemasoleva teabe järgi on peamiseks sihtmärgiks endiselt meie mehitamata süsteemide meeskonnad ja nende tegutsemiskohad, mis viitab katsetele nõrgestada meie õhuluure- ja löögivõimekust.

Harkivi suund: Okupandid annavad lööke sidemastidele Kozatša Lopani piirkonnas, püüdes raskendada sidesüsteemide tööd. Samal ajal tegutseb väga aktiivselt vastase õhuluure. Kõik avastatud meie üksuste koondumised satuvad kiiresti tule alla, mistõttu püsib olukord sellel suunal äärmiselt pingeline ning nõuab liikumisel ja maskeerimisel maksimaalset ettevaatlikkust.

*

Just käesolev suveperiood võib kujuneda üheks võtmetähtsusega etapiks edasise lahingukontakti joone kujunemisel.

Kui vaadata sündmuste arengut, siis on juba märgata, et sõda liigub üha enam logistika pärast peetava võitluse suunas. Mõlemad pooled püüavad sihipäraselt võtta teineteiselt võimaluse oma vägesid kiiresti varustada. Löökide alla satuvad mitte ainult sõjalised objektid, vaid kogu taristu, mis otseselt või kaudselt rinde toimimist toetab: laod, kütusebaasid, tanklad, transpordisõlmed ja varustusmarsruudid.

Minu hinnangul püüab vastane praegu järk-järgult isoleerida kõige olulisemad varustuskeskused. Eelkõige puudutab see Harkivi suunda, Kramatorski linnastut ning Dnipropetrovski oblasti piirkondi, mida läbivad olulised logistikavood. Sellise taktika peamine eesmärk ei ole tingimata varustust kohe peatada, vaid muuta see aeglasemaks, kulukamaks ja vähem stabiilseks. Kui pidevalt tabatakse ladusid, kütusetaristut ja transpordimarsruute, pikeneb laskemoona, kütuse, tehnika ja reservide kohalejõudmise aeg. Sellest tulenevalt kasvab logistika koormus ning kõik häired hakkavad otseselt mõjutama eesliini.

Seetõttu tasub lähiajal tähelepanelikult jälgida mitte ainult muutusi lahingutegevuse kaardil, vaid ka olukorda logistiliste keskuste ümber. Tänapäevases sõjas ei ole varustamise tempo säilitamine sageli vähem tähtis kui edu üksikutes rünnakuoperatsioonides. Kui üks pool hakkab tasapisi kaotama võime kiiresti ressursse kohale toimetada, mõjutab see järk-järgult kaitse vastupidavust ja võimet säilitada lahingutegevuse intensiivsust.

Samas toimib see loogika mõlemas suunas. Kui vastane püüab kurnata meie logistikat, peab vastuseks olema tema enda varustusmarsruutide, ladude, kütusevarude ja muude eesliini väekoondisi toetavate sõjaliste objektide tabamine. Mida rohkem probleeme tekib vägede varustamisel, seda keerulisem on säilitada pealetungitegevust, koondada reserve ja reageerida operatiivselt olukorra muutustele.

Seetõttu võivad järgmised kuud kujuneda otsustavaks. Tulemus ei sõltu üksnes lahingutest üksikute asulate pärast, vaid ka sellest, kumb pool suudab tõhusamalt säilitada oma logistika ning samal ajal häirida vastase varustussüsteemi.

 Petrenko

Dobropolskoje suund. Pokrovski sektoris jätkavad Vene väed aktiivset pealetungi, liikudes Pokrovski ja Grišino piirkondadest Ševtšenko suunas. Rodinskojes on vaenlane kindlustanud oma positsiooni linna põhjaosas ja laiendanud oma kontrolltsooni kaugemale läände, Rodinskaja raudteejaama lähedale.

 Mirošnikov

00:30

Soomülka elajad sisenesid alles osasse Kostjantõnivkast, kuid kuulutasid juba välja selle „täieliku kontrolli“.

Ja sealt edasi pole seda skisofreenilist juttu enam võimalik peatada.

Ainult üks küsimus – kui Putin „kontrollib“ Kostjantõnivkat, siis miks ta keeldus seal kohtumast?

Kui te seal tõesti midagi „kontrollite“, siis milles probleem?

01:42

No muidugi, millega muuga ikka saab Kiievis inimese öösel üles äratada kui mitte kuradi ballistiliste rakettidega?

Ja muidugi – kuhu lendavad raketid juba kuuendat korda järjest? Loomulikult Kiievisse.

Lollid tõprad.

Selle viimase kümne minuti jooksul tulistati Kiievi ja selle eeslinnade pihta umbes 15 raketti (ballistilised Iskanderid, Tsirkonid ja S-400 raketid).

 Mašovets

‼️Ülevaade

Orihivi–Zaporižžja suund.

Vaenlane (Venemaa väed) jätkab oma vägedegrupi GV „Dnepr“ koosseisu kuuluva 58. üldväearmee (ÜA) vasakul tiival aktiivset kaitsetegevust, et takistada Ukraina relvajõudude eesliiniüksuste edasitungi Stepnohorski–Kamjanske suunal. Samuti püüab ta luua tingimused oma eesliiniüksuste läbimurdeks Orihivi linna paremal tiival.

Nende ülesannete täitmiseks on vaenlase juhtkond koondanud ja paigutanud 58. ÜA tegevusvööndisse küllaltki võimsa väekoondise, mis koosneb 58. ÜA üksustest ning sellele allutatud tugevdusjõududest – mitmest õhudessantvägede (VDV) üksusest ja sama vägedegrupi GV „Dnepr“ 18. ÜA üksustest. Täpsemalt:

58. ÜA

59. motolaskurdiviis – 392., 429. ja 503. motolaskurpolk.

60. motolaskurdiviis – 70., 71. ja 291. motolaskurpolk ning 270. motolaskurpolk „Ahmat-Kavkaz“, võimalik on ka 78. eriotstarbelise motoriseeritud polgu „Sever–Ahmat“ üksikute allüksuste kohalolek.

61. üksik motolaskurbrigaad, mis tõenäoliselt paikneb osaliselt 58. ÜA operatiivreservis.

62. üksik luurebrigaad, mis tegutseb sellel suunal tõenäoliselt vaid osa oma jõududega.

Venemaa relvajõudude Lõuna-Osseetias (Tshinvali linn) paikneva 7. sõjaväebaasi koondatud polgu taktikaline grupp.

Tugevdusjõud

18. ÜA – eelkõige okupeeritud Krimmi poolsaarel moodustatud „mobilisatsiooniline“ 47. motolaskurdiviis (1152., 1153. ja 1154. motolaskurpolk). Vähemalt üks neist polkudest tegutseb 19. motolaskurdiviisi tegevusvööndis, tõenäoliselt isegi kaks.

VDV – on fikseeritud 7. õhudessant-ründediviisi 108. ja 247. dessant-ründepolk, mitu 76. õhudessant-ründediviisi allüksust ning Venemaa VDV 45. üksik eriotstarbeline brigaad. Võimalik on ka 104. õhudessant-ründediviisi ja 98. õhudessantdiviisi üksikute allüksuste kohalolek.

Praeguseks ei ole 58. ÜA tegevusvööndis paikneva Venemaa väekoondise / vägedegrupi lahingukoosseisus ega arvulises koosseisus pärast eelmist ülevaadet olulisi muutusi toimunud.

Samas on suure tõenäosusega vaenlase juhtkond seoses viimaste taktikalise olukorra muutustega kas juba läbi viinud või valmistub läbi viima mitut ümberpaigutust 58. ÜA ja vägedegrupi GV „Dnepr“ piires.

Tõenäoliselt on 7. õhudessant-ründediviisi 247. dessant-ründepolk, mis oli varem lahinguvõime taastamiseks tagalasse viidud, ning 1445. motolaskurpolk tagasi toodud 19. motolaskurdiviisi tegevusvööndisse.

Suure tõenäosusega koondatakse lähiajal kogu 47. motolaskurdiviis 58. ÜA tegevusvööndisse.

Samuti võib suure tõenäosusega eeldada, et Venemaa 58. ÜA tugevdatakse täiendavate 104. õhudessant-ründediviisi üksustega Dnepri-äärselt suunalt.

Praegust olukorda sellel suunal iseloomustavad mitu peamist tegurit.

Venemaa 58. ÜA põhijõudude edenemine Zaporižžja suunal on praktiliselt peatunud.

Mitmel rindelõigul on nad olnud sunnitud minema pealetungilt üle aktiivsele kaitsele.

Samas jätkuvad vaenlase katsed murda läbi Orihivi suunas.

Praktikas (taktikalises tsoonis) näeb see välja järgmiselt.

Ukraina relvajõud on ilmselt viimase kahe nädala jooksul suutnud Primorske „puhastada“ ning tõrjuda paar allesjäänud vaenlase väikest jalaväerühma endise Kahhovka veehoidla sängi, Konka jõe suunas.

Primorske ja Stepnohorski vaheline liiklussõlm („Ring“) on ilmselt samuti läinud Ukraina relvajõudude kontrolli alla.

Lisaks on Ukraina eesliini jalaväerühmad ilmselt liikunud läbi selle liiklussõlme ning kindlustanud positsioonid Plavni külas (Plavni-Pasažõrski raudteejaama suunal) ja umbes ühe kilomeetri ulatuses sellest lõuna pool mööda maanteed E-105 Kamjanske suunas.

Venemaa väed hoiavad omakorda jätkuvalt Stepnohorski lõunaserva („Kõrghoonete“ piirkonda) ning mitut väikest jalaväerühma Agrarnaja tänava ääres asuvates varjendites.

Ilmselt on Ukraina eesliiniüksused jõudnud vahetult ka Stepne ja Lobkove külade juurde, kuigi vaenlane üritas Stepnest ida pool (Mira ja 9. Mai tänavatest põhja pool) vasturünnakut teha. Tulemusena õnnestus neil vaid saata mõned ründajad kahte metsaribasse külast põhja pool, kus nad kohe blokeeriti.

Ägedad lahingud jätkuvad Štšerbakõ ja Mali Štšerbakõ külade piirkonnas. Vaenlane püüab seal positsioone hoida, kuid praeguse seisuga on Venemaa eesliiniüksused tõenäoliselt sunnitud oma põhijõududega mõlemast külast lõuna poole taanduma, kuigi külades endis on veel mitu väikest jalaväerühma, kes varjuvad Orihivi poole viiva tee ääres asuvates purustatud hoonetes ja Štšerbakõ idaosas.

Orihivi suunal on vaenlane omakorda teinud mitu „infiltratsioonikatset“ Nesterjanka–Novoandrijivka suunal, ilmselt eesmärgiga jõuda Orihivist lääne pool asuvatele kõrgendikele ja seal kanda kinnitada.

Praeguseks on registreeritud mitme väikese ründerühma tungimine Nest­erjankast loodes Novoandrijivka suunas ligikaudu 2,5 km ulatuses, samuti nende jõudmine Štšerbakõ ja Novoandrijivka vahelisele teele ning isegi sellest põhja poole.

Orihivist lõuna ja kagu pool ei ole vaenlase katsed linna suunas läbi murda olnud nii edukad. Neil on õnnestunud teha mitu väikest „infiltratsiooni“ Robotõnest põhja pool (600–800 meetrit), Uspenivska kuru piirkonnas ning maantee T-0803 ääres (Novodanõlivka ja Novopokrovka vahel), kasutades 2–4-mehelisi jalaväerühmi.

Mala Tokmatška piirkonnas on Venemaa väed taandunud samanimelise jõe taha (külast kagu poole Novopokrovka suunas), samuti Konka jõe taha Bilohirja ja Luhovske piirkonnas.

Seega võib tõdeda, et Venemaa 58. ÜA ei ole seni suutnud täita kahte peamist operatiiv-taktikalist ülesannet oma tegevusvööndis, mis on vajalikud peamise eesmärgi saavutamiseks – jõudmiseks Zaporižžja lähedastele lõuna- ja kagupoolsetele lähenemisteedele.

Praegu ei suuda nad jõuda Malokatõrinivka–Hrihorivka joonele. Veelgi enam, mõnel lõigul taanduvad nende eesliiniüksused isegi tagasi ning riskivad taanduda Kamjanske suunas Jantšekraki jõeni. Praegu on kaugus Venemaa eesliinipositsioonidest Stepnohorski piirkonnas Zaporižžja idaosa lõunaservani (Kosmitšnõi rajoon) hoolimata kõigist Kremli „eraku“ valjuhäälsetest väidetest mingist „9 kilomeetrist“ tegelikkuses vähemalt 21,5 km.

Ka Orihivisse „sissetungimine“ ei ole vaatamata Venemaa kindralstaabi juba tänavu kevadel heaks kiidetud ambitsioonikatele plaanidele 58. ÜA-l ja sellele allutatud üksustel seni õnnestunud.

3️⃣ Mis puudutab selle armee edasisi väljavaateid kogu Orihivi–Zaporižžja suunal, siis minu väga subjektiivse hinnangu järgi näivad need olevat üsna vaieldavad.

Kõige tõenäolisemalt jätkavad vägedegrupi GV „Dnepr“ ja eelkõige 58. ÜA juhtkond oma senist kurssi seoses hüpoteetilise Orihivi ründamisega. Selleks on kaks peamist põhjust.

Praegu on aktiivsete pealetungioperatsioonide läbiviimine kogu nende tegevusvööndis vähetõenäoline, kuna neil ei ole selleks piisavalt vajaliku lahinguvõimega jõude ja vahendeid.

Loomulikult võib taas proovida samaaegselt rünnata Zaporižžjat Dnepri ääres ja tormijooksuga vallutada Orihiv olemasolevate jõududega, kuid nii võib end kergesti üle koormata. Seetõttu on mõistlik teha seda järk-järgult, nii-öelda osade kaupa.

Kui asetada end Venemaa juhtkonna olukorda, siis näib Orihivi kaitserajooni ründamine ja likvideerimine märksa realistlikuma eesmärgina kui „otsene rammimine“ Dnepri ääres. Seda enam, et ilma Orihivi ja selle ümbruse eelneva hõivamiseta oleks seal pealetung operatiiv-taktikalisest vaatepunktist üsna küsitav ettevõtmine. Eelkõige seetõttu, et sel juhul tekiks täiesti ilmne oht Ukraina vasturünnakuteks tiibadelt.

Teine põhjus on Venemaa strateegilise tasandi juhtkonna praegune selge prioriteet Ida operatsioonitsoonile võrreldes Lõuna operatsioonitsooniga.

Ilmselt viiakse praegu ellu niinimetatud Slovjanski–Kramatorski pealetungioperatsiooni, milles osaleb kolme vägedegrupi koosseisust viis üldväearmeed ja kaks armeekorpust. Sellest tulenevalt suunatakse just sinna suurem osa strateegilistest reservidest.

Seetõttu tuleb vägedegrupil GV „Dnepr“ ja selle 58. ÜA-l ilmselt teha kaks asja – piirduda peamiselt „sisemiste reservidega“, mis tuleb alles leida, ning samal ajal vähendada vähemalt lähitulevikus oma ambitsioone kogu Orihivi–Zaporižžja suuna eesmärkide ja ülesannete osas.

Võib ka juhtuda, et Venemaa 58. ÜA loobub vähese tulemusega, viljatutest ja eelkõige enda jaoks väga kulukatest pealetungikatsetest ning läheb üle tugevale kaitsele, keskendudes Krimmi viiva „maismaakoridori“ hoidmisele kaugematel kaitseliinidel, samal ajal kui nende kolleegid idas „roomavad“ Slovjanski–Kramatorski „Zelenskõi tsitadelli“ poole ja valmistuvad seda ründama.

See muutub veelgi aktuaalsemaks seetõttu, et Venemaa 58. ÜA-l, nagu ka kogu vägedegrupil GV „Dnepr“ ning samuti vägedegrupil GV „Vostok“, võivad tekkida operatiivtasandi materiaalse ja tehnilise varustamise raskused, kuna Ukraina ründedroonid jätkavad kogu Lõuna operatsioonitsoonis Venemaa logistiliste ühenduste laiaulatuslikku hävitamise kampaaniat.

 Mutšnõi

Lõmani suund: Majakõ asula piirkonnas jätkab vaenlane õhurünnakuid pommidega üle Siverski Donetsi viivate ülekäikude pihta. Nii püüab vastane raskendada logistikat, häirida varustusmarsruute ja piirata meie üksuste ohutut manööverdamist. Kõigil võitlejatel, kes selles piirkonnas liiguvad, tuleb olla maksimaalselt tähelepanelik, viibida ülekäikude läheduses võimalikult lühikest aega ning arvestada korduvate löökide suure riskiga.

Harkivi suund: Maanteel T2117, eelkõige Nova Kozatša asula lähedal asuva suvilapiirkonna juures, võtavad venelased järk-järgult kontrolli alla liikumismarsruute. On fikseeritud vaenlase üksuse „Rubež“ aktiivne tegevus, mis jälgib olukorda ja tuvastab isikkoosseisu liikumist. Jalaväelastel soovitatakse sellel lõigul täielikult loobuda avalikult või jalgsi liikumisest. Kõik liikumised tuleb teha ainult varjatud marsruutidel, kasutades maksimaalselt looduslikke varjevõimalusi, metsaribasid, hoonestust ja muid olemasolevaid kaitserajatisi. See võimaldab oluliselt vähendada avastamise ja tabamuse ohtu liikumise ajal.

Eriline tähelepanu võitlejatele! Olemasoleva teabe kohaselt on keskuse „Rubikon“ üksused aktiviseerinud tegevust kütusetaristu objektide vastu. Eelkõige on fikseeritud rünnakud tanklatele Kramatorski piirkonnas. Kui tekib rünnakuoht või piirkonnas tegutseb vaenlase droon, ärge kogunege tanklate juurde ega kasutage neid ootamis- või kogunemiskohana. Sellised objektid võidakse sihilikult valida sihtmärkideks, kuna need võivad põhjustada täiendavaid purustusi ja tulekahjusid.

Sarnast aktiivsust on täheldatud ka Dnipropetrovski oblastis, eelkõige Prosjana ja Šahtarske piirkonnas. Samalaadne pilt on täheldatav ka Zaporižžja suunal. See viitab sellele, et mõned vaenlase üksused tegutsevad samaaegselt erinevatel rindelõikudel ja tagalaaladel, kasutades sarnast taktikat kütusetaristu ründamiseks.

Seetõttu tasub praegu olla tanklate läheduses viibides maksimaalselt tähelepanelik. Kui võimalik, vähendage selliste objektide juures viibimise aega miinimumini, ärge parkige tehnikat nende lähedusse ilma vajaduseta ning järgige õhuhäire ajal ohutusnõudeid. Praeguse teabe järgi on just kütusetaristu jätkuvalt üks vaenlase prioriteetseid sihtmärke.

 Petrenko

Dobropolski suunas (Pokrovski sektor) on vaenlane edasi liikunud Vasilevka lähedale ja viib läbi aktiivseid rünnakuoperatsioone Ševtšenko suunas, samuti Rodinskojes.

Slavjanski suunas jätkuvad intensiivsed lahingud Piskunovka, Rai-Aleksandrovka piirkondades ja Severski Donetsi-Donbassi kanali ääres.

 Petrenko

Ukraina relvajõudude peastaap eitas eile Putini väidet Kostjantõnivka vallutamise kohta. Agentuur teatas, et linn on endiselt Ukraina kaitsejõudude kontrolli all ning Ukraina üksused hoiavad endiselt positsioone Kostjantõnivkas ja selle lähenemistel. Peastaabi teatel jätkavad Vene väed linna imbumise katseid väikeste jalaväegruppidega, kuid Ukraina väed viivad läbi sabotaaživastaseid operatsioone ja hävitavad vaenlast.

Zelenskõi teatas: "Kui Kostjantõnivka on nüüd Venemaa kontrolli all, siis pole Putinil ilmselt probleemi minuga seal kohtuda ja sõda lõpetada."

Olukord Kostjantõnivkas eile kella 14.00 seisuga: Usaldusväärse teabe kohaselt kontrollivad Ukraina relvajõudude üksused positsioone linna lõuna-, lääne-, kesk-, ida- ja põhjaosas. Võitlus on intensiivne, kuna vaenlane paigutab linna kümneid rünnakgruppe, mis hoiavad positsioone tihedalt asustatud mitmekorruselistes linnapiirkondades.

Vaenlane on avaldanud veel ühe video, mis näitab lippude väljapanekut Kostjantõnivkas. Põhirõhk on linna idaosas, sealhulgas põhjapoolses äärelinnas (Tšervonõi rajoon).

 Petrenko

Detsembris ja jaanuaris teatas Venemaa kaitseministeerium Zaporižžja suunal asuvate Stepnohorski, Lukjanovske, Novojakovlivka ja Retšne asulate hõivamisest. Loomulikult ilmusid ka videod lippude heiskamisest ehk järjekordsest „lipu püstitamisest“. Veebruaris algasid aga diplomaatilised läbirääkimised Ukraina sõja lõpetamise üle. See oli juba kolmas kord, kui enne läbirääkimisi korraldati niinimetatud „võiduhullustus“. Isegi Venemaa sõjakorrespondendid on olnud sunnitud tunnistama, et toona oli tegemist „lipu püstitamisega“ läbirääkimispositsioonide tugevdamiseks, samas kui tegelikud edenemised olid minimaalsed.

Selle tulemusena tõrjusid Ukraina kaitsejõud vastase Primorske ja Stepnohorski piirkondadest välja, puhastasid Lukjanovske ja Novojakovlivka ümbruse infiltraatoritest ning peavad ründelahinguid Plavni piirkonnas.

Konstantinovka. Vaenlane avaldas rea videoid, kus on näha linna põhjapoolses äärelinnas (Tšervonõi rajoonis), kaalujaamas, rongijaama lähedal ja linna lääneosa teistes piirkondades filmitud lippe.

 Alex

Vaenlane on hakanud aktiivselt kasutama pikema tegevusraadiusega KAB-liugpomme, millega antakse lööke asulate pihta kuni 40 km kaugusel lahingukontakti joonest.

See ei ole uus nähtus, sest varemgi on olnud üksikuid reaktiivsete KAB-ide kasutamise juhtumeid, kuid nüüd muutub see järjest massilisemaks.

 Petrenko

Slavjanski suund. Vaenlane avaldas kaadreid lippude heiskamisest Piskunovka kesk-, põhja-, lõuna- ja lääneosas. 

Varem, 18. juunil, avaldasid Vene üksused videoid lippudest eraldatud Piskunovka idarajoonis.

Severski Donetsi-Donbassi kanalist läänes kasutavad Ukraina relvajõudude üksused aktiivselt mehitamata õhusõidukeid vaenlase vägede tuvastamiseks ja kahjutuks tegemiseks Malinovka ja Tihhonovka piirkonnas ning kanali ääres.

Vaenlane avaldas ka video lippude heiskamisest Borovski ja Limanski suunal – Tšerneštšina, Družljubovka, Redkodubi ja Stavki piirkonnas. Kahel esimesel juhul oli tegemist sissetungimisega lippude heiskamise eesmärgil, samas kui Redkodubis ja Stavkis hoiab vaenlane ka tegelikult oma positsioone. Tasub märkida, et Venemaa kaitseministeerium teatas Redkodubi vallutamisest juba aasta tagasi, 4. juunil 2025.

 Mirošnikov

Lõmani suunal jätkuvad pidevad muutused. Ühelt poolt on edu suuna põhjaosas, kus vaenlase üksusi surutakse hallist tsoonist tagasi. Teisalt on suuna lõunaosas, eriti piki Siverski Donetsi jõge, toimunud tagasilangus.

Lõmanisse endasse tungivad aeg-ajalt vaenlase rünnakugrupid. Kuid nad ei püsi seal kaua.

Üldiselt sõltub olukord Lõmani ümber nüüd üha enam sellest, mis toimub Slovjanski suunal.

 Petrenko

Harkivi piirialal jätkavad Vene väed infiltratsioonikatseid ja koondavad oma vägesid Kazatšja Lopani, Ševtšenko ja Granovo piirkonnas. Teadete kohaselt on vaenlane kindlustanud oma positsioonid Granovo lõunaosas. Samal ajal on Ukraina relvajõudude üksused Vene väed oma positsioonidelt Kazatšja Lopanis välja ajanud ja läbi viinud puhastusoperatsiooni. Lahingud selles piirkonnas jätkuvad.

 Mirošnikov

Täna öise Kiievile tehtud õhurünnaku peamine eripära oli kahtlemata reaktiivmootoriga Šahed-tüüpi droonide massiline kasutamine.

Teiseks kasutas vastane taas ühes löögilaines õhutõrjesüsteemi S-400 rakette koos Iskanderi ballistiliste rakettidega. Seekord oli neid veelgi rohkem, eriti rünnaku alguses umbes kell 01.55.

Kolmandaks eripäraks oli taas Tsirkoni rakettide samaaegne kasutamine koos Iskanderi ballistiliste rakettidega ballistilise rünnakulaine keskel.

Kuigi kaks viimast võtet ei ole enam uued, on nende vastu iga kord väga keeruline tõhusalt tegutseda.

Loomulikult paistis silma ka rakettide massiline kasutamine. Neid oli väga palju. Rekordit see ilmselt ei teinud, kuid ühe linna vastu korraldatud rünnaku kohta oli see tõenäoliselt sellele üsna lähedal.

Rakettide koguarvuks hindan ligikaudu 60 eri tüüpi raketti. See on siiski vaid hinnang ning võimalik eksimus võib olla märkimisväärne. Reaktiivdroonide arv võis ulatuda üle saja, kuid ka see on väga ligikaudne hinnang.

Pärast peamisi raketirünnakute laineid jätkas vastane linna ründamist üksikute rakettide, reaktiivdroonide ning Banderol-tüüpi uitlaskemoonaga. Juba viiendat korda järjest oli raketi- ja droonirünnak suunatud üksnes Kiievile ja selle ümbrusele. Rünnak oli erakordselt keeruline. Tegelikult on kõik viis viimast järjestikust rünnakut olnud sellised.

Vastase eesmärk oli eelkõige Kiievi elanike hirmutamine, inimohvrite põhjustamine ning eluhoonete, tsiviiltaristu ja kaitsetööstuse hävitamine – kuigi viimase on nad oma väidetes juba lugematuid kordi väidetavalt „täielikult hävitanud“.

Sõda peetakse vastasega, kes ei hooli rahvusvahelistest konventsioonidest, inimeludest ega sageli isegi rünnakute tegelikust mõttest.

Samaväärset vastulööki ei ole võimalik anda enne, kui Ukrainal on tööstuslikes kogustes oma ballistilised raketid.

Kui Kiievi suunas lastakse korraga 25–30 ballistilist raketti, on võimalused sellele tõhusalt vastu seista väga piiratud.  Moskva olukord oleks samasugune, kui Ukraina suudaks tulevikus korraldada sama suure hulga ballistiliste rakettide väljalaskmisi. Kuni seda võimekust veel ei ole, ei tunne vastane seda, mida Kiievi elanikud iga sellise rünnaku ajal kogevad.

 Alex

Lahing Donbassi pärast on sel suvel alles täies hoos ning vaatamata vastase aeglustunud edenemisele ei saa see olema kerge. Praegu on vastane koondanud märkimisväärsed jõud ja jõupingutused Dobropillja, Kramatorski ja Kostjantõnivka suundadele.

Kui Kostjantõnivkat rünnatakse jätkuvalt otse ning püütakse linn täielikult kontrolli alla saada, siis pealetungi eesmärk Kramatorski ja Slovjanski suunal on eelkõige katkestada logistika ning vältida otseseid rünnakuid Kramatorski–Kostjantõnivka linnastule.

Dobropillja on osa laiemast ja strateegilisemast plaanist. Kui vastane saavutab edu mõlemal nimetatud tiival või isegi ainult ühel neist, avanevad talle väravad ülejäänud Donetski oblasti hõivamiseks.

Lõõgastumiseks ega võidumeeleoluks põhjust ei ole. Ei tasu keskenduda ainult middle strike'idele ja deep strike'idele, sest praegu aitab suvine taimestik vastast taktikalises tsoonis märkimisväärselt.

Praeguses olukorras oleks ekslik teha analüüse ja järeldusi üksnes kaotatud või tagasi vallutatud territooriumi pindala põhjal. Taktikalisel tasandil eristatakse juba selgelt kontrollitsoone ja infiltratsioonitsoone ning viimaseid ei arvesta sisuliselt ükski avalik analüüs, kuigi nende mõju lahinguolukorrale on väga suur.

 Petrenko

Aleksandrivske suunas sisenesid Ukraina relvajõudude üksused Gruševske külla, mis võimaldas aktiivse lahingutsooni laiendamist ning sundis vaenlast vägesid ja tehnikat sellesse piirkonda ümber paigutama.

 Mašovets

‼️Ülevaade

Guljaipole suund.

Vastane (Venemaa väed) jätkab 5. üldväearmee (ÜVA), osade 36. ja 35. ÜVA, 76. dessantründe-diviisi ning 40. üksiku merejalaväebrigaadi jõududega pealetungikatseid üldsuunal Guljaipole – Orihiv, eesmärgiga jõuda oma põhijõududega Orihivist kirde poole jäävasse piirkonda (tinglikult Omelnõk – Šõroke – Jegorivka – Tšervona Krõnõtsja). Samuti püüab vastane taastada oma eesliini üksuste positsioone Haitšuri jõe ääres Guljaipolest põhja pool.

Praegu on vastase edenemine tema 5. ÜVA tegevusvööndis siiski oluliselt aeglustunud ning üldjoontes peatunud enamikul lõikudest. Seetõttu näib selle Vene armee juhtkonda praegu rohkem huvitavat oma eesliini ründegruppide kindlustamine, kellel õnnestus varem saavutada arvukalt „läbimurdeid“ Ukraina eesliini üksuste lahingukordadesse lõigul Novoje Zaporižžja ja Tšarivne edelapiirkonna vahel, kui pealetungi jätkamine „iga hinna eest“.

Sellega seoses tasub märkida, et oma 5. ÜVA tegevusvööndis õnnestus vastasel põhijõududega liikuda Haitšuri jõest lääne poole ainult Zelene – Guljaipole lõigul, kuid taastada täielikult oma üksuste positsioonid selle jõe ääres Zelene külast põhja pool ei ole tal seni õnnestunud.

1️⃣ Sellel suunal tegutseb vastane järgmiste jõudude ja vahenditega:

+ 5.ÜVA

– 127. motolaskurdiviis – 114., 143. ja 394. motolaskurpolk, 218. tankipolk, 872. iseliikuv suurtükiväepolk

– 57. üksik motolaskurbrigaad

– 60. üksik motolaskurbrigaad

– 305. suurtükiväebrigaad

+35. ÜVA (tegutseb osade jõududega 5. ÜVA tegevusvööndis)

– 38. üksik motolaskurbrigaad (osade jõududega), ülejäänud jõud moodustavad väegrupeeringu „Vostok“ operatiivreservi

– 64. üksik motolaskurbrigaad (osade jõududega), ülejäänud jõud moodustavad väegrupeeringu „Vostok“ operatiivreservi

+36. ÜVA (on sellel suunal kaasatud ainult oma vasaku tiiva osade jõududega üldsuunal Sladke – Novoje Zaporižžja; tõenäoliselt on tegemist selle 37. üksiku motolaskurbrigaadiga)

+76. dessantründe-diviis (tõenäoliselt tegutseb 5. ÜVA tegevusvööndist lõuna pool osade jõududega; kõige tõenäolisemalt on tegemist 104. ja 234. dessantründepolgu mitme allüksusega)

+40. üksik merejalaväebrigaad (1 merejalaväepataljon, 1 dessantründepataljon, 1 luurepataljon, lisaks eraldi suurtükiväe- ja õhutõrjeraketidivisjonid; võimalik on ka tankikompanii olemasolu).

2️⃣ Praegune olukord. Guljaipole suunal iseloomustab olukorda Venemaa 5. ÜVA pealetungikatsete omapärane aktiivne „killustumine“ taktikalises tsoonis. Sisuliselt on see taandunud pidevateks lahinguteks ja kokkupõrgeteks vastaspoolte väikeste jalaväegruppide vahel üksikute positsioonide, tugipunktide, varjendite, hoonete ja metsaribade pärast, mida pooled hoiavad 5,5–20 km laiuses vööndis, mis ulatub piki ametlikku lahingukontakti joont mõlemale poole seda, põhjas Novoje Zaporižžjast kuni Lugovskoje piirkonnani lõunas. See omakorda on viinud Vene ja Ukraina eesliini üksuste lahingukordade ulatusliku „läbipõimumiseni“, mistõttu nad on sunnitud pidama lahinguid eraldiseisvate jalaväegruppidega blokeerimisrežiimis, sageli ilma koostööta põhijõududega, ilma külgedevahelise koordineerimiseta jne.

Vastane püüab edasi tungida (teisisõnu „imbuda“) üsna väikeste jalaväe- (ründe-) gruppidega (enamasti 3–4 sõjaväelast, harvem 5–6 ning vaid aeg-ajalt suuremate, kuni 8–10 sõjaväelasest gruppidega), peamiselt niinimetatud „positsioonidevaheliste alade“ kaudu, mis sellel suunal ei ole Ukraina relvajõudude eesliiniüksuste poolt kaetud või on kaetud nõrgalt.

Samas vähenes aruandeperioodil isegi selliste „hajutatud pealetungi“ katsete intensiivsus 5. ÜVA tegevusvööndis märgatavalt. Seetõttu ei suuda Venemaa 5. ÜVA oma põhijõududega seni jõuda Verhnja Tersa – Guljaipolske joonele (ehk täita sellel suunal oma eesliiniüksustele seatud lähimat ülesannet). Samuti ei suuda ta hõivata Varvarivka – Radostne joont piki Haitšuri jõge ja Guljaipole – Pokrovske maanteed.

Selles mõttes on vastasel õnnestunud nimetatud suundadel vaid „infiltreerida“ hulk väikseid jalaväegruppe, kes on seal sunnitud pigem ellu jääma kui mõtlema edasisele edenemisele. Vastase kõige läänepoolsemad sellised grupid on täheldatud Novoselivka piirkonnas, Tšarivnest lääne pool ning Vozdviživka piirkonnas. Kõige põhjapoolsemad – Zaritšne ja Novoje Zaporižžja piirkonnas. Praegu ei suuda vastane neis suundades ja lõikudes oma jõupingutusi nähtavasti oluliselt suurendada (või ei soovi seda teha). Seetõttu tema põhijõududel praktiliselt edenemist ei ole.

Ukraina üksused on omakorda vastase arvukate väikeste gruppide „infiltreerumise“ tõttu sunnitud jätkuvalt hoidma tervet rida positsioone ja tugipunkte sisuliselt vastase lahingukordade sügavuses (tegelikult ümberpiiratuna või poolümberpiiratuna). Näiteks Železnodorožnoje, Guljaipole, Zelene, Varvarivka piirkonnas ja Sladkest lääne pool raskendab see märkimisväärselt vastase jaoks oma eesliini „infiltratsioonigruppide“ tugevdamist ja toetamise protsessi.

Teisisõnu on väegrupeeringu GV „Vostok“ Venemaa 5. ÜVA ja sellele allutatud jõudude pealetung operatiiv-taktikalises mõttes „vaibunud“, lagunedes enamikus oma tegevusvööndi lõikudes arvukateks väikese taktikalise tähtsusega lahinguteks, selle asemel et jätkata koondatud pealetungi Orihivi suunas idast. Veelgi enam, viimase 2–3 nädala jooksul on ka nende vastase väikeste jalaväe- (ründe-) gruppide aktiivsus, kellel õnnestus sellel suunal Ukraina eesliiniüksuste lahingukordadesse „infiltreeruda“, selgelt mõnevõrra vähenenud.

See juhtus hoolimata sellest, et Vene väejuhatus suutis koondada 5. ÜVA tegevusvööndisse, mis on väegrupeeringu GV „Vostok“ kõige võimsam armee, Orihivi suunas pealetungiks väga märkimisväärsed jõud ja vahendid ning suurendas sellel suunal järsult oma lahingulennuväe kasutamist, rakendades aktiivselt juhitavaid lennupomme (KAB), samuti suurtükiväge ja mehitamata õhusõidukeid.

Siinkohal tasub märkida, et just tänu kahele viimasele tegurile (KAB-id ja mehitamata õhusõidukid) on vastasel seni õnnestunud saavutada kõik need arvukad „infiltreerumised“ oma 5. ÜVA tegevusvööndis.

3️⃣ Mis puudutab Venemaa 5. ÜVA pealetungi edasisi (operatiiv-taktikalisi) väljavaateid, eelkõige idast Orihivi suunas, siis praegu näivad need üsna küsitavad. Vähemalt kahe teguri tõttu.

Venemaa 5. ÜVA kui vägedegrupi GV „Vostok“ kõige võimsam armee tarbib ööpäevas tohutul hulgal materiaal-tehnilise varustuse (MTV) vahendeid. Alates kütusest ja laskemoonast ning lõpetades veega (mis on praegu suvise kuumuse tõttu selle armee jaoks eriti oluline). Terve armee ööpäevase MTV vajaduse numbrid (armee, mille koosseisus ei ole mitte „uusmoodustatud“, vaid vana kaadrikoosseisuline täisväärtuslik motolaskurdiviis kolme motolaskurpolgu ja ühe tankipolguga, lisaks kaks täielikult formeeritud motolaskurbrigaadi ning terve rida tugevdusvahendeid) on muljetavaldavad. „Näljase“ normi järgi (kui armee peab madala intensiivsusega lahingutegevust) vajab see ööpäevas 650–800 tonni erinevaid veoseid, kuid „maksimaalse“ koormuse korral (st laiaulatusliku pealetungi läbiviimisel) võib vajadus ulatuda 2850–3000 tonnini ööpäevas.

Lisaks tuleb arvestada, et kogu Venemaa 5. ÜVA operatiivne materiaal-tehniline varustus toetub sisuliselt mõnele üksikule ühendusteekonnale. Need on järgmised marsruudid:

Donetsk – Kurahhove – Velõka Novosilka – Guljaipole

Mariupol / Berdjansk – Kamenka – Fedorivka – Guljaipole

Mariupol – Rozivka – Staromlõnivka – Guljaipole

Mariupol / Berdjansk – Kamenka / Kinski Razdorõ – Polohõ – Guljaipole.

Seejuures algavad kõik need, välja arvatud esimene, samalt maanteelt M-14 (või okupatsioonivõimude nimetuse järgi R-280), mis on praegu Ukraina kaitsejõudude droonide väga tiheda tähelepanu all. Seetõttu on lähitulevikus suur tõenäosus, et just 5. ÜVA vajadusteks ööpäevas kohale toimetatava varustuse maht ja kogus vähenevad, rääkimata selle koosseisu kuuluvate enam-vähem suuremate Vene üksuste erinevatest ümberpaigutamistest sellel suunal.

See tegur iseenesest võib oluliselt mõjutada Venemaa 5. ÜVA üksuste ja väekoondiste ning selle tegevusvööndis tegutsevate lisajõudude lahinguvõimet. Sellest tulenevalt mõjutab see ka nende võimet ette valmistada, organiseerida ja läbi viia midagi ulatuslikumat kui väikese taktikalise tasandi jalaväe- või kergtehnikal põhinevad rünnakud.

Teine tegur, mis tekitab minus skepsist 5. ÜVA võime suhtes jätkata pealetungi kogu oma jõuga kogu tegevusvööndis, on Ukraina relvajõudude jätkuvad vasturünnakud naabruses tegutseva 36. ÜVA ning teisel tiival paikneva 29. ÜVA tegevusvööndites.

Mõningatel andmetel lähenevad Ukraina eesliiniüksused siiski järk-järgult Uspenivkale ja Novovasõlivskele loodest ning on lähedal läbimurdele Ternove – Berjozove joonelt Temõrivka suunas (arvestades, et Ukraina eesliini jalaväegrupid asuvad juba Novomõkolajivka piirkonnas).

See tähendab, et seesama esimene 5. ÜVA operatiivse materiaal-tehnilise varustuse marsruut, mis ei alga Aasovi mere rannikult, vaid Donetskist (läbi Velõka Novosilka), on juba Ukraina relvajõudude üsna tiheda tulekontrolli all.

Lisaks on üsna ilmne, et väegrupeeringu „Vostok“ Vene väejuhatus ei suuda sellistes tingimustes üheaegselt organiseerida pealetungi oma vasakul tiival (5. ÜVA tegevusvöönd) ning samal ajal püüda hoida positsioone oma operatsioonitsooni keskosas ja paremal tiival (vastavalt 36. ja 29. ÜVA tegevusvööndid). Vähemalt ei piisa selleks mitte ainult „paarist merejalaväepataljonist“, vaid ilmselgelt on vaja midagi enamat. 36. ja 29. ÜVA kokkupuutepiirkonnas tegutsev 120. merejalaväediviis on selles mõttes praegu selgelt vaid ajutine lahendus (nagu ka 90. tankidiviisi osa jõudude üleandmine vägedegrupist GV „Tsentr“ 29. ÜVA operatiivsesse alluvusse). Väejuhtkonnal tuleb ilmselt kasutusele võtta ka oma 35. ÜVA „reservbrigaadid“, mis on niigi juba poole ulatuses lahingutesse kaasatud nii 5. kui ka 36. ÜVA tegevusvööndis. Seetõttu tuleb valida „midagi ühte“.

Venemaa strateegilise tasandi sõjaline juhtkond kavatseb suve ja sügise jooksul ilmselgelt „lõpetada“ Slovjanski–Kramatorski linnastu küsimuse (samuti on plaanis „naasta Kupjanski küsimuse juurde“ ning mitmel viisil „sisse kiiluda“ Ukraina piirialadele Sumõ, Harkivi ja võimalik, et ka Tšernihivi oblastis). See tähendab, et väegrupeeringu GV „Vostok“ ambitsioonika juhtkonna ning kogu lõunapoolse operatsioonitsooni jaoks ei leidu tõenäoliselt vajalikus koguses mingeid „üleliigseid“ strateegilisi reserve.

Seetõttu tuleb neil Kaug-Ida „strateegidel“ ilmselt hakata „otsima sisemisi reserve“, kui neil tekib tõsine soov siiski Orihivi ja edasi Zaporižžja suunas pealetungi jätkata. Nii nagu ka nende kolleegidel väegrupeeringus GV „Dnepr“, kuid sellest järgmises ülevaates.

Seejuures on kogu see väegrupeeringu GV „Vostok“ juhtkonna jaoks mitte eriti meeldiv olukord kujunenud nende üsna märkamatuna tundunud, kuid tegelikult küllaltki olulise vea tagajärjel, mis tehti käesoleva aasta talve-kevadise pealetungi kavandamisel ja läbiviimisel. Sellest aga mõnel teisel korral.

 Petrenko

Kramatorski-Slovjanski suund. Vaenlane ületas Severski Donetsi-Donbassi kanali teises piirkonnas ja alustas pealetungi Malinivkale, kus on juba vene lippe filmitud.

Vaenlase edasitungi registreeritakse ka Zakotne lähedal.

 Alex

Hoiatagu või ärgu hoiatagu, keelaku või ärgu keelaku, aga venelased sõidavad endiselt samu marsruute pidi oma ATV-de ja kütuseveokitega, sest neil lihtsalt ei ole muud valikut.

Tõsi, neid saadavad nüüd sagedamini mobiilsed tulegrupid (MVG), kuid nendegagi on omaette paradoks – need mobiilsed tulegrupid mõjuvad nagu punane rätik härjale ja saavad sageli ise esmajärjekorras löögi osaliseks.

Üldiselt on see meie jaoks endiselt soodne, sest löögid vastase süvalogistika pihta jätkuvad regulaarselt. See on muutunud juba sedavõrd igapäevaseks nähtuseks, et ei üllata enam kedagi ning ka meedia ei pööra sellele enam erilist tähelepanu.