Mašovets
🔺 Kramatorski suund
1️⃣ Vastane jätkab Slovjanski-Kramatorski operatiiv-strateegilise pealetungioperatsiooni raames Kramatorski suunal pealetungitegevust 3. ja 8. ühendvägede armee (ÜVA), vägedegrupeeringu GV „Lõuna“ koosseisu kuuluva 70. motolaskurdiviisi (MSD), samuti vägedegrupeeringu GV „Kesk“ koosseisu kuuluva 51. ja 41. ÜVA ning 90. tankidiviisi (TD) jõududega.
Kuna vahetult Konstantõnivka suunal kujunenud olukorda, kus tegutsevad Venemaa 8. ÜVA ja 3. armeekorpuse (AK) koosseisu kuuluvad väed (jõud), käsitlesime eelmises ülevaates, keskendume täna vastase tegevusele selle tiibadel. Ehk üldistes suundades Tšassiv Jari – Druživka (ja Tšassiv Jarist põhja pool asuv piirkond) ning Sofijivka – Raiske.
Praeguseks on vastane suutnud neil suundadel saavutada küllaltki märgatavaid taktikalisi tulemusi, mis võivad teatud tingimustel aidata tal saavutada oma peamise operatiivse eesmärgi – jõuda Kramatorskile lõunast ja idast lähematele lähistele.
See sai paljuski võimalikuks tänu mitmele tegurile:
Vene ründerühmade edasiliikumisele Ukraina relvajõudude Konstantõnivka kaitsepiirkonna tiibadel, mis võimaldas Venemaa väejuhatusel omakorda aktiveerida pealetungitegevust Kramatorski suunal nii Tšassiv Jari piirkonnas (70. MSD ja osa 3. ÜVA jõududest) kui ka mööda Kazennõi Toretsi jõge Raiske suunal (Vene 8. ÜVA vasak tiib)
Venemaa 3. ÜVA eesseisvate allüksuste ja üksuste küllaltki edukale taktikalisele pealetungitegevusele Slovjanski suunal, mis ilmselgelt võimaldas selle Venemaa armee juhtkonnal eraldada osa oma jõududest ja vahenditest Kramatorski suunal tegutsemiseks otse idast.
Samuti Venemaa vägede jätkuvale pealetungile vägedegrupeeringu „Kesk“ operatsiooniala paremal tiival Dobropillja suunal, mis sisuliselt muutis Ukraina väejuhatuse jaoks järsult keerulisemaks piisavate jõudude ja vahendite koondamise Konstantõnivka ja Druživka kaitseks.
Samas tuleb tõdeda, et Venemaa ründe- ja väikeste jalaväerühmade edasiliikumine neil suundadel, kuigi küllaltki märgatav, ei ole seni siiski võimaldanud vastase väejuhatusel saavutada oma peamist „vahe-eesmärki“ – tuua oma eesseisvate üksuste ja väekoondiste põhijõud laial rindel Ukraina relvajõudude Druživka kaitsepiirkonna lähistele ning alustada selle vahetut ründamist. Kuigi Venemaa 3. ÜVA vasakul tiival on nad juba küllaltki lähedale „jõudnud“ – isegi mitte enam Druživkale, vaid Kramatorskile endale.
2️⃣ Praegust olukorda eespool nimetatud suundadel iseloomustavad järgmised asjaolud:
Venemaa 3. ÜVA vasakul tiival tegutsevate eesseisvate üksuste ja allüksuste ründerühmad suutsid aruandeperioodi jooksul taktikalises mõttes küllaltki laial rindel ületada idast läände Sivorski Donetsi – Donbassi kanali ning teha arvukalt „infiltratsioone“ Kramatorski suunas. Eelkõige õnnestus neil edasi liikuda ja kanda kinnitada suundadel Fedorivka – Nikanorivka, Privillja – Malõnivka, Mankivka – Vassõtõnske.
Samas jätkavad Ukraina relvajõud tõenäoliselt mitme positsiooni hoidmist Jurkivka ja Nikanorivka külade piirkonnas ning joonel Vassõlivska Pustoš – Vassõtõnske. Selles mõttes õnnestus vastasel siseneda Malõnivkasse ja Tihhonovkasse, jõuda Vassõtõnske idapoolse servani ning jätkata aktiivset ründe-/rünnakutegevust Peršomariivka, Vassõlivska Pustoši ja Nikanorivka suunal.
Tundub, et vastase üksikute väikeste jalaväerühmade positsioonid Vassõtõnske piirkonnas asuvad juba 6,8–7 km Kramatorski lennuväljast idas.
Vastane jätkab aktiivsuse näitamist ka lõuna pool, suundadel Markovo – Fjodorivka, püüdes läbi murda edasi Belokuzminivkasse ning Maiske – Veroljubivka suunas, ilmselgelt eesmärgiga, võttes arvesse tema üksikute ründerühmade jõudmist Moločarkasse ja Stenkisse, piirata ümber Ukraina üksused, mis jätkavad kaitsmist Tšassiv Jarist lääne pool (Stenki – Mõkolajivka – Krasne – Podilske piirkond).
Selles mõttes on Ukraina vägede jaoks Veroljubivka – Stenki joone hoidmine võtmetähtsusega. Seejuures mitte ainult Tšassiv Jarist lääne pool asuvate positsioonide, vaid ka Konstantõnivka hoidmise seisukohast.
Vastaspoolsel tiival suutsid vastase ründerühmad samuti edasi liikuda Sofijivkast põhja ja kirde poole (umbes 3–3,2 km), mööda Kazennõi Toretsi jõe läänekallast, ning üksikuid „üli-väikeseid“ Vene jalaväerühmi, suurusega 2–3 sõjaväelast, fikseeritakse juba Novomõkolajivka ja isegi Novogrõgorivka piirkonnas.
Ilmselgelt püüab vastase väejuhatus selles mõttes jõuda oma eesseisvate üksuste ja allüksuste põhijõududega Druživkast edelas asuvasse piirkonda (Novomõkolajivka – Novogrõgorivka – Raiske – Torske). Praeguseks on vastane sellel suunal suutnud siiski saavutada „infiltratsiooni“ vaid mõne väikese jalaväerühma ja üksikutel juhtudel üksikute sõjaväelaste näol.
3️⃣ Seega tuleb Kramatorski suuna üldise operatiivolukorra kohta märkida järgmisi tegureid:
Ilmselgelt mõjutavad vastase edasiliikumise (pealetungi) üldist tempot edelast ja lõunast Kramatorski suunas üsna tugevalt Ukraina relvajõudude visa kaitselahingud Konstantõnivka piirkonnas. Vastase väejuhatus on sunnitud suunama vahetult Ukraina relvajõudude Konstantõnivka kaitsepiirkonda märkimisväärse osa oma 8. ÜVA-st ja terve armeekorpuse (3. AK), tugevdades neid 51. ja 3. ÜVA üksikute jõudude ja vahenditega, selle asemel et kasutada neid Druživka ümberhaaramiseks.
Samal ajal on vastane oma 3. ÜVA rindelõigus (selle vasakul tiival) ilmselgelt saanud võimaluse tungida idast otse Kramatorski juurde, möödudes nii Konstantõnivkast kui ka Druživkast. Veelgi enam, tänu oma ründerühmade intensiivsele „infiltratsioonile“ Novodmõtrivka – Molotšarka suunal tekkis tal võimalus Ukraina kaitse Tšassiv Jarist lääne pool täielikult „kokku rullida“ ning kiirendada oma 70. MSD edasiliikumist Tšassiv Jari – Druživka suunal.
Kuid vastase tegevus mööda Kazennõi Toretsi jõge üldises edelast Druživka suunas on ilmselgelt vähem edukas. Kuigi ka seal viib vastane läbi oma üksikute ründerühmade küllaltki tulemuslikku „infiltratsiooni“. Sisuliselt tagab Ukraina vägede edasine edukas Novomõkolajivka – Krasnõi Kuti joone ning Toretške – Torske – Pavlivka – Prijuti piirkonna hoidmine vastasele praktiliselt sama visad kaitselahingud Druživka pärast nagu Konstantõnivkas, mida tal tuleb tõenäoliselt rünnata „otse“ idast ja kagust.
Teisisõnu …
Samal ajal kui Ukraina väejuhatus kogu Slovjanski-Kramatorski operatiivsuunal võitles ja võitleb jätkuvalt „selle tiibade eest“ (hoides Lõmani platsdarmi ja pidades visa kaitselahingut Dobropillja – Konstantõnivka joonel), suutsid Vene väed sisuliselt korraldada ja läbi viia enda jaoks suhteliselt eduka pealetungi Slovjanski-Kramatorski aglomeratsiooni suunas otse „kõikide silme all“, ehk idast (vastavalt Sivirski – Slovjanski ja Bahmuti – Kramatorski suundadel). Sisuliselt luues sellega küllaltki selged eeldused oma Slovjanski-Kramatorski pealetungioperatsiooni esimese etapi edukaks läbiviimiseks – jõudmiseks juba käesoleval sügisel nii Slovjanski kui ka Kramatorski lähistele.
Kuid selle üldine edukas lõpetamine, nagu teatatud – „aasta lõpuks“, näib vastase jaoks endiselt küllaltki problemaatiline. Sest tal ei õnnestu seni tagada kogu selle aglomeratsiooni piisava sügavusega operatiivset ümberhaaramist. Vastane on suutnud sellele läheneda (seejuures üksikutel kitsastel lõikudel) ainult idast. Veelgi enam, selle ümberhaaramise saavutamine kui aglomeratsiooni edasise ründamise EELTINGIMUS näib praegusel hetkel „üsna hägune“. Seetõttu näib selle edasise „otse“ idast ründamise väljavaade, sealjuures rindelt piisavalt kitsastel lõikudel, praegu kõige tõenäolisema stsenaariumina olukorra edasiseks arenguks.