Mašovets
‼️Ülevaade
Dobropillja suund.
Vastane (Venemaa väed) jätkab pealetungitegevust Dobropillja linna suunas oma „Keskuse“ vägedegrupeeringu jõududega, tegutsedes samal ajal osa oma jõududega ka Družkivka suunal. Sellel suunal ründab vastane oma 2. ja 51. ühendvägede armee põhijõududega, samuti 41. ühendvägede armee osade jõudude ja 90. tankidiviisi üksikute allüksustega.
Praeguseks on tal õnnestunud oma eesliini väeosade ja allüksuste põhijõududega jõuda Dobropillja lõuna- ja idapoolsete lähistele ning jõuda ka Sofijivka – Kutšeriv Jari lõunaosa piirkonna joonele, tegutsedes Družkivka suunal.
Ilmselt on vastase lähim ülesanne sellel suunal murda oma eesliini allüksuste põhijõududega otsekohe Dobropillja linna sisse ja seal „kanda kinnitada“, samuti liikuda võimalikult sügavale ja kiiresti üldsuunal Sofijivka – Novohryhorivka (jõuda Gruzska jõe lõunakaldale Novomõkolaivka – Novohryhorivka lõigul ning piirkonda Krasnõi Kut – Toretske – Torske – Pavlivka Kazennõi Toretsi jõe idakaldal).
Selle eesmärgi saavutamiseks suurendas Venemaa juhtkond oktoobri esimestel päevadel rünnaku- ja tormijooksutegevuse hulka oma 51. ühendvägede armee vastutusalal Dobropillja suunal, intensiivistas oma paremal tiival Kazennõi Toretsi jõe ääres väikeste jalaväe- ehk ründerühmadega läbiviidavaid „infiltratsioonioperatsioone“ ning suurendas aktiivsust ka 2. ühendvägede armee vastutusalal, püüdes jõuda Dobropilljast lääne pool asuvasse piirkonda. Ukraina relvajõud korraldasid omakorda mitmel lõigul üksikuid vasturünnakuid, et aeglustada Venemaa 51. ühendvägede armee eesliini väeosade ja allüksuste edasiliikumist. Täpsemalt:
\\- Vastane üritas edasi liikuda ka „Karjääride“ piirkonnast (Kutšeriv Jari külast lõuna pool) ning niinimetatud „Vilne küla suvilate“ juurest Zolotõi Kolodjazi ja Gruzske küla suunas, korraldades terve rea rünnakuid ja tormijookse 8–10 sõjaväelasest koosnevate ründerühmadega. Ka see katse ebaõnnestus. Vastane ei saavutanud edu, kuid kandis küllaltki suuri kaotusi. Näiteks hävitasid Ukraina relvajõud vastase rünnakute tõrjumisel „Vilne küla suvilate“ piirkonnas ja „Karjääridest“ põhja pool ühe ööpäeva jooksul üle 30 vastase sõjaväelase. Väärib märkimist, et sellele vaatamata jätkab vastase juhtkond täiendava ründeljalaväe suunamist sellele lõigule Novoje Šahhove kaudu, kuigi Ukraina relvajõud hoiavad üsna kindlalt oma eesliinipositsioone Kutuzivka – Zolotõi Kolodjaz – Kutšeriv Jar – Vilne piirkonnas ning korraldavad kohati vasturünnakuid Šahhove ja Toretske suunal.
✅ - Siiski tasub märkida, et Venemaa 51. ühendvägede armee juhtkond jätkab praegu oma põhijõupingutuste koondamist mitte nendele suundadele, vaid just Dobropillja suunale, eesmärgiga liikuda linna sisse idast. Selleks on ta septembri viimastest päevadest alates korraldanud peaaegu katkematu „infiltraatorite“ voo suundadel Novoje Šahhove – Hannivka ja Dorožne – Novõi Donbass. Mõnel päeval tuvastatakse kuni 30–40 sellist „keha“, mis on jagatud 5–6 jalaväelasest rühmadesse ja püüavad „läbi imbuda“ Dobropillja suunas. Sel eesmärgil üritavad Venemaa jalaväerühmad üsna järjekindlalt kasutada Bõki jõesängi ja Dorožne ning Novõi Donbassi kaudu otse Dobropilljani kulgevat raudteelõiku. Seni pole see Venemaa juhtkonnale erilist taktikalist edu toonud.
Lahingud Novõi Donbassi, Vilne ja Hannivka küla piirkonnas jätkuvad: seal tegutsevad mitu gruppi, kes on kohale jõudnud ning üritavad kanda kinnitada ja jõude koondada. Samas tuleb märkida, et mõnel üksikul Venemaa sõjaväelasel õnnestub siiski linna endani jõuda. Mõnikord, pehmelt öeldes, üsna kummalisel kujul. Näiteks avastasid Ukraina sõjaväelased paar päeva tagasi Dobropillja lõunaosas Venemaa jalaväelase, kes oli juba pooleldi tsiviilriietesse ümber riietunud ja relvitu, kuid edastas samal ajal raadiojaama kaudu (ilmselt oma juhtkonnale) andmeid linna olukorra kohta. Pärast seda, kui talle tehti ettepanek vangi anda, millest ta keeldus, ta likvideeriti.
\\- Krasnopodillja – Tšernihivka – Bilytske – Svitloje piirkonnas käivad samuti väga visad lahingud. Ukraina relvajõud hoiavad Bilytskes endiselt enda käes veel mitut positsiooni, kuid vastane üritab järjekindlalt edasi liikuda läände ja loodesse, Krasnopodillja ja Vodjanske suunas, möödudes Bilytskest lõuna ja põhja poolt. Üsna sageli tegutseb ta korraga mitme jalaväerühma jõududega. Seetõttu tuvastatakse Venemaa väikeseid jalaväerühmi pidevalt Svitlojes, Tšernihivka ja Krasnopodillja vahel ning Vodjanske idapoolsetes kvartalites. Suurel määral on see tingitud sellest, et piirkonnas on palju hoonestust, kuigi see on tugevalt purustatud. Vastase väikesed jalaväerühmad saavad maastikul leida varjupaiku ja liikuda varjatult, hoolimata Ukraina allüksuste üsna aktiivsest mehitamata õhusõidukite kasutamisest sellel lõigul.
\\- Venemaa juhtkond tegutseb üsna aktiivselt ka oma 2. ühendvägede armee vastutusalal. Selle eesliini allüksused üritavad oma arvukate ründerühmadega järjekindlalt liikuda mööda Hrišõnka jõge Novooleksandrivkast Vasõlivka ja Mõrne suunas ning Ševtšenko küla poolt Matjaševe ja Dobropillja küla suunas. Mõnel üksikul Venemaa jalaväelasel õnnestub jõuda Novohryšõnesse ja isegi Dobropilljast lääne pool asuvasse piirkonda (kolmnurk endise tanklaketi „TNK“ tankla, autobaasi ja köögiviljalao „Perspektiiva“ vahel). Näiteks pidid Ukraina allüksused, kes korraldasid sellel lõigul viimase paari nädala jooksul otsingu- ja reiditegevust, visalt otsima mitut Venemaa „infiltraatorit“ autobaasist edelas asuvates metsaribades ning Dobropillja külast põhja pool. Kui edukalt see õnnestus, pole mulle praegu teada, kuid ilmselt tegutseb selles piirkonnas endiselt paar vastase väikest allesjäänud jalaväerühma.
\\- Aktiivsemaks on muutunud ka Venemaa 41. ühendvägede armee. Kotlino külast põhja ja loode pool (Pokrovskist läänes) liikusid selle eesliini allüksused umbes 1,5 kilomeetri sügavusele Sergejevka suunas. Tõenäoliselt tehakse seda 2\. ühendvägede armee vasaku tiiva kindlustamiseks, kuna viimane üritab praegu haarata Dobropillja linna läänest ning liikuda Matjaševe kaudu selle lõunaossa.
✅ Seega võime nentida, et Dobropillja suunal on Venemaa juhtkonnal õnnestunud oma põhiülesanne osaliselt lahendada – selle eesliini väeosad ja allüksused on jõudnud idast ja lõunast praktiliselt Dobropillja linna lähistele. Kuid katse tungida „otsekohe“ linna enda sisse oma ründeljalaväe enam-vähem märkimisväärsete jõududega ei ole neil seni õnnestunud. Pealegi tunduvad ka linna enda ründamise ja vallutamise edasised väljavaated praegu üsna küsitavad (selgitan allpool oma seisukohta).
Venemaa jalaväelaste üksikud, osaliselt edukad üksik- või paarikaupa „sööstud“ Dobropillja linna piiridesse (Hannivka piirkonnas, linna kirdepoolse serva aherainemäe juures või paari kvartali ulatuses linna lõunaserval) on selles mõttes seni vähetähtsad. Kuigi loomulikult viitavad need sellele, et Ukraina kaitses leidub siiski teatud „lünki“, kui nii võib öelda.
Mis puudutab olukorra edasise arengu väljavaateid Dobropillja suunal, siis tooksin välja mitu asjaolu:
See tähendab, et oma 51. ühendvägede armee vastutusalal püüab ta oma eesliini väeosade ja allüksustega jõuda vähemalt Novotroitske – Gruzske – Rubežne – Novovodjane piirkonda ning oma 2. ühendvägede armee vastutusalal Rakša – Svjatohorivka joonele. Seetõttu tuleb minu arvates olla valmis vastase aktiivse tegevuse tugevnemiseks just nendel suundadel.
Venemaa 2. ja 51. ühendvägede armee juhtkonna sellise tegevuse tõenäosus suureneb veelgi, kui nende praegused katsed Dobropilljasse „otsekohe“ sisse tungida ja seal kanda kinnitada nurjuvad. Muide, viimastel päevadel toimunud mitmed lahingusündmused annavad sellisteks järeldusteks üsna kõnekaid põhjuseid. Näiteks avastasid ja hävitasid Ukraina väed ühel oktoobri esimestest päevadest vähemalt kaks väikest, kahest Venemaa sõjaväelasest koosnevat rühma, kes üritasid Stepi külast loodes varjatult Novovodjane suunas edasi liikuda. Dobropillja ja Bilozerke vahel avastati aga üks Venemaa sapöör-enesetapja, kes üritas üsna sügaval Ukraina relvajõudude taktikalises tagalas nende kahe asula vahel kulgevat kruusateed mineerida. Pealegi tegutses temaga koos ka Venemaa mehitamata õhusõiduk, mis ilmselt tema tegevust „kontrollis“ ja „suunas“.
\\- Kõike seda arvestades on nii Ukraina kui ka Venemaa juhtkonnale ilmselge, et Bilozerke ja Dobropilljat ühendavad teed omandavad kogu viimase kaitse seisukohalt väga suure taktikalise tähtsuse. See tähtsus suureneb veelgi, kui Venemaa vägedel õnnestub Dobropillja piisavalt sügavalt haarata (st edelast ja kirdest). Vastase katse katkestada või vähemalt võimalikult palju piirata Dobropillja piirkonnas kaitses olevate Ukraina väeosade ja allüksuste varustamist just nende ühendusteede kaudu (st põhjast ja loodest) on mitte lihtsalt tõenäoline, vaid täiesti reaalne juba lähiajal.
\\- Mis puudutab olukorra edasise arengu operatiivseid väljavaateid Dobropillja suunal, eriti Venemaa vägede Slovjanski-Kramatorski pealetungioperatsiooni kontekstis, siis ei ole need praeguse seisuga sugugi nii üheselt mõistetavad, nagu esmapilgul paistab.
✅ Praegu näeb Venemaa GV „Kesk“ vägedegrupeeringu pealetung Dobropillja suunal välja nagu liikumine „vales suunas“, sest see toimub valdavalt Družkivka – Kramatorski üldsuunaga „risti“. Selles mõttes oleks selle juhtkonnal loogilisem koondada jõud oma paremale tiivale (51. ühendvägede armee vastutusalale), Družkivka suunale ning Kutšeriv Jar – Andrejevka üldsuunale, selle asemel et visalt rammi kombel Dobropillja kaitsepiirkonda rünnata. Praegu eelistab ta siiski tungida just Dobropillja suunas, tegutsedes Družkivka suunal vaid piiratud jõudude ja vahenditega oma 51. ühendvägede armee koosseisust.
Samal ajal jätkab ta ilmselgelt „Družkivka suunal läbimurde“ kavandamist, sest püsib üsna aktiivsena mõlemal pool Kazennõi Toretsi jõge, ehkki Ukraina relvajõudude vasturünnakutest hoolimata mitte nii intensiivselt kui Dobropillja suunal. Peale selle mainiti umbes kuu aega tagasi avatud allikates mitme 41. ühendvägede armee ja 90. tankidiviisi allüksuse ilmumist sellele lõigule. Need üksused kuuluvad samasse GV „Kesk“ vägedegrupeeringusse ning osalesid mitmes sihipärases katses murda läbi just Sofijivka piirkonnas, Pavlivka suunal ja Toretske külast põhja pool.
Kui need andmed vastavad tõele, siis on üsna tõenäoline, et vastase juhtkond püüab SAMAL AJAL Dobropillja suunal pealetungi tugevdada ka oma „Kesk“ vägedegrupeeringu paremat tiiba varjatult tugevdada, nimelt Družkivka suunal. See on täiesti arusaadav ja loogiline, sest võimaldaks vastasel saavutada Slovjanski-Kramatorski pealetungioperatsiooni seisukohalt olulise operatiivse efekti.
Nimelt saaks ta täiendavate jõudude ja vahendite koondamise ning paigutamise abil tihendada oma 51. ühendvägede armee operatiivset rivistust, ja seda MITTE AINULT Dobropillja suunal, vaid ka edelast Družkivka vastu suunatud lõigus. Lisaks sellele on naabruses asuva GV „Lõuna“ vägedegrupeeringu 8. ühendvägede armee väed, mis tegutsevad Konstantõnivka piirkonnas ja sellest läänes, juba jõudnud Ossõkove ja Dolha Balka piirkonda. See tähendab, et selle armee juhtkonnal on tekkinud võimalus viia osa oma koosseisu kuuluvate 20. ja 150. motolaskurdiviisi jõududest ümber oma vasakule tiivale, eriti arvestades seda, et Konstantõnivka suunale on hiljuti paigutatud äsja formeeritud „uus“ 84. motolaskurdiviis (vt minu eelmist ülevaadet). See võib kirjeldatud mõju veelgi tugevdada.
Kõike kokku võttes võib järeldada, et operatiiv-strateegilises mõttes (st kogu Slovjanski-Kramatorski pealetungioperatsiooni kontekstis) jätkab Venemaa sõjaline juhtkond visalt ja järjekindlalt ettevalmistusi selleks, et moodustada „talveks“ kogu Slovjanski-Kramatorski linnastu haaramiseks piisavalt lai ja täiendavate jõududega tugevdatud lõunapoolne rinne (tiib). See omakorda tähendab, et hoolimata Limani suuna „ebameeldivatest väikestest vahejuhtumitest“ kavatseb ta lähitulevikus oma Slovjanski-Kramatorski pealetungioperatsiooni viia „võiduka lõpuni“. Selles mõttes võib aga tema jaoks väga tõsiseks probleemiks kujuneda asjaolu, et Limani suuna „vahejuhtumid“ ei pruugi lõppkokkuvõttes sugugi väikeseks jääda, vaid võivad kaasa tuua selgelt tuntavaid operatiivseid tagajärgi – näiteks aeglustada märkimisväärselt Venemaa 3. ühendvägede armee pealetungi GV „Lõuna“ vägedegrupeeringu koosseisus Severski Donetsist lõuna pool.
Ja kui sellele lisaks peavad Dobropillja ja Družkivka vastu vähemalt käesoleva aasta detsembri keskpaigani või lõpuni, siis kukub kogu Venemaa Slovjanski-Kramatorski operatiiv-strateegiline „jama“ ilmselgelt läbi. Nad peavad selle lihtsalt uuesti „ümber kirjutama“ (st ümber planeerima), korraldama ja ellu viima hoopis teistsuguse tegelikkuse põhjal kui see, mille Venemaa kindralstaap endale tänavu kevadel ette kavandas.
