Žorin /// Kolmas armeekorpus

Venemaa ettepanekuga kehtestada Konstantõnivkas vaherahu on kõik lihtne: nad mõistavad, et humanitaarsete eesmärkide kattevarjus saab oma positsiooni parandada ja vägesid ümber paigutada. Olõški kogemus tõestas seda taas.

Kuna piidritel ei edene praegu üldiselt pealetung kuigi hästi ning Konstantõnivka ja tegelikult kogu Donbass pidanuks nende tähtaegade järgi juba sada korda täielikult vallutatud olema on see algatus mõeldud just selleks, et teha neile vajalikud manöövrid ja minna kohe pärast relvarahuperioodi lõppu aktiivsele pealetungile.

UKR Vitali (@M0nstas)

Tšassiv Jar

Tšassiv Jar oli kaheteistkümne tuhande elanikuga linn Bakhmuti kohal kõrguval seljandikul. Tänapäeval pole seal peaaegu midagi tervena säilinud. Venemaal kulus rohkem kui kaks ja pool aastat, et vallutada see, mis linnast alles oli. Nii väike linn kaardil pidas vastu kauem kui paljud kümme korda suuremad linnad.

Venelased alustasid 2024. aasta kevadel soomustehnikaga tõusu mäkke. Nad kaotasid nõlvadel sõidukeid, saatsid jalaväe läbi kuivanud kanali torude ning võitlesid kuude kaupa mäeharjal asuva tulekindlate materjalide tehase pärast. 2025. aasta veebruariks olid nad vallutanud kesklinna, kuid mitte kogu linna. Ukraina sõdurid hoidsid jätkuvalt enda käes linna läänepoolseid piirkondi isegi pärast seda, kui Moskva kuulutas sama aasta juulis võidu välja.

Seitsmeteistkümne kuu jooksul vallutas Venemaa Tšassiv Jari piires vaid veel seitse ruutkilomeetrit. Kaitse murdmiseks oli lõpuks vaja laiemat pealetungi mõlemal tiival. 2026. aasta novembriks näis lõpuks, et viimased Ukraina jalaväelased olid viimaks linnast lahkunud. Lahingus on dokumenteeritud vähemalt 4700 Vene sõduri hukkumine ning andmed on endiselt puudulikud.

Tšassiv Jar on elava linnana kadunud, kuid rohkem kui kahe ja poole aasta jooksul sundisid selle kaitsjad Vene vägesid võitlema mõne ruutkilomeetri varemetes maapinna pärast, Ukraina kindlustatud kaitsevööndi ees asuval kõrgendikul.

Sõda on liikunud lääne poole. Seljandik on endiselt alles, nagu ka hind, mille Venemaa selle ületamise eest maksis.

*

Eile kattis udu ja madal pilvisus rinnet Limanist Orechivini. Dobropillja lähedal püsis pilv maapinna lähedal umbes kella neljast hommikul kuni kella üheni päeval.

Vene väed kasutasid seda ära. Umbes kell 8 saatsid nad Gruzke suunas 3 tanki, 3 jalaväe lahingumasinat ning üle 10 kergsõiduki ja mootorratta.

Jalaväe lahingumasinad ja kergsõidukid peatusid Volodõmõrivka ja Šahhove lähedal ning laadisid jalaväe maha kaugel rindejoone taga. Sõdurid jätkasid teekonda jalgsi. Ainult tankid sõitsid edasi mööda Šahhove–Gruzke teed. Nad ületasid rindejoone ning kaks neist hävitati vahetult enne Uue Donbassi kaitseliini kaevikuid.

Ukraina relvajõudude teatel tabasid ründedroonid 7 sõidukit, 3 ATV-d ja umbes 30 sõdurit. Ühtegi positsiooni ei kaotatud. Osa jalaväelastest võib endiselt rindejoone taga varjuda.

Kogu rinde ulatuses sooritasid Ukraina mehitamata süsteemide väed eile 44% vähem ründelennukite väljalende kui oli nende keskmine näitaja novembri esimese 12 päeva jooksul ning tabasid poole vähem sihtmärke.

*

Välismaalased Venemaa sõjas hukkunute seas

Lekkinud Venemaa surmaregistris on kirjas iga mehe sünnikoht, mitte kodakondsus, kuid sellest piisab välismaalaste tuvastamiseks. Minu arvestuses on 429 622 sõjas hukkunut:

Sündinud väljaspool endist Nõukogude Liitu: 732 inimest, 50 riigist

Kuuba: 85
Colombia: 83
Nepal: 64
Nigeeria: 38
Jeemen: 35
Kamerun: 33
Egiptus: 32
Hiina: 31
Iraak: 27
Sri Lanka: 25
Keenia: 24
Ghana: 21
38 muud riiki: 234

Hukkumise aasta järgi

2023: 55
2024: 138
2025: 357
2026. aasta augustini (andmeid registreeritakse endiselt): 181

Nepallased hukkusid peamiselt 2023. aastal, kolumbialased ja enamik aafriklasi aga 2025. ja 2026. aastal. Peaaegu pooled 732 inimesest olid sündinud 1992. aastal või hiljem.

Tegelik arv on vähemalt sama suur. Välisriigist pärit värvatud sõdur kantakse Venemaa surmaregistrisse ainult juhul, kui keegi registreerib tema surma Venemaal, ja paljude puhul seda kunagi ei juhtu.

Sündinud Ukrainas ja endistes Nõukogude riikides

Ukraina, okupeeritud alad: 16 071
Ukraina, ülejäänud territoorium: 3815
Kasahstan: 5898
Usbekistan: 3553
Tadžikistan: 2271
Kõrgõzstan: 1838
Aserbaidžaan: 1407

Pärast 1991. aastat Kesk-Aasias, Kaukaasias, Valgevenes, Moldovas või Balti riikides sündinud: 3786 inimest, tõenäoliselt peamiselt Venemaa passi saanud migrandid. Nõukogude ajal seal sündinud: 15 763 inimest. Veel 520 inimest sündisid välismaal asunud Nõukogude garnisonides Ida-Saksamaal, Poolas, Tšehhoslovakkias, Ungaris ja Mongoolias, peaaegu kõik enne 1992. aastat.

Venemaal sündinud: 325 865 inimest ehk kolm neljandikku. 15% registrikirjetest ei sisalda sünnikohta.

Muchnoy ✙ Jugend

🇺🇦 Družkivka suund: Selles lõigus jätkab vastane oma kohaloleku suurendamist. Olemasoleva teabe kohaselt on vaenlane juba üsna tihedalt kanda kinnitanud Bezimjane asula piires. Samal ajal püüab ta edasi tungida piki raudteetammi Klõnove suunas. Ilmselgelt jääb see lõik vastase jaoks üheks suunaks, mille kaudu ta üritab laiendada oma kohaloleku tsooni ja avaldada täiendavat survet naaberlõikudele.

Samuti jätkuvad lahingkokkupõrked naabruses asuva Popasne pärast. Olukord püsib seal pingelisena – okupandid püüavad edasi liikuda ja hõivata soodsamaid positsioone, kuid täielikult külas kanda kinnitada neil seni ei õnnestu. Lahingutegevus selles lõigus kestab, mistõttu on veel ennatlik rääkida vaenlase püsiva kontrolli kehtestamisest.

Teistes Družkivka suuna lõikudes pole minu andmetel olulisi muutusi toimunud.

🇺🇦 Slovjanski suund: Selles lõigus jätkavad meie võitlejad vastase positsioonide tulistamist. Eelkõige tegutsesid Kalenõkõst lääne pool meie mitmikraketiheitjate (MLRS) meeskonnad, andes lööke avastatud okupantide positsioonide pihta. Samas jääb see lõik olemasoleva info kohaselt endiselt punase tsooni piiridesse, seega on praegu ennatlik rääkida olulistest muutustest kontrolljoones.

Vastase poolelt on samuti täheldada aktiivset tegevust meie logistika, mehitamata maismaasüsteemide (NRK) ja jalaväeüksuste vastu. Olemasolevatel andmetel tegutsevad selles lõigus osaliselt edasi üksuse „Rubikon“ droonioperaatorid, väegrupi GV „Lõuna“ mehitamata süsteemide üksused ning 82. üksik mehitamata süsteemide polk. See tekitab lisakoormust logistilisele tagamisele ja raskendab meie üksuste tööd vastavas sektoris.

Eraldi juhin tähelepanu linnapiirkondadele: vastane annab aktiivselt lööke Semenivka ja Štšemõlivka mikrorajoonide pihta, samuti maantee N20 lõigule Donenergo ja Himiku mikrorajoonide läheduses. Palun elanikel ja kõigil, kes viibivad neis piirkondades või plaanivad liikuda nimetatud lõikudel, olla maksimaalselt ettevaatlikud. Korduslöökide oht püsib, mistõttu ei tohi õhuhäire ajal eirata ohutusmeetmeid ega varjendites viibimist.

🇺🇦 Lõmani suund: Lahingutöö selles lõigus jätkub. Nagu ka varasematel visuaalse kontrolli kaadritel, fikseerime taas meie mitmikraketiheitjate (MLRS) tööd vastase positsioonide pihta. Tulelööke antakse okupatsioonivägede koondumis- ja paiknemiskohtadele, mis annab tunnistust pidevast vastutegevusest nende aktiivsusele selles sektoris.

Lahingud Zaritšne ja Torske pärast ei vaibu. Vastane püüab endiselt imbuda üksikutesse lõikudesse väikeste jalaväegruppidega, lootes sel viisil leida võimalusi edasiliikumiseks ja kanda kinnitamiseks. Siiski avastatakse sellised katsed õigeaegselt, misjärel töötlevad vaenlase gruppe meie üksused. Kauaks hõivatud positsioonidele pidama jääda vastasel ei õnnestu.

Üldiselt püsib olukord raskena, lahingutegevus on intensiivne ning okupandid jätkavad vastupanu osutamist ja vasturünnakute üritamist. Samas puuduvad olemasolevatel andmetel märgid kontrolli kaotamisest meie positsioonide üle. Meie kasakad jätkavad määratud joonte hoidmist ja lahinguülesannete täitmist hoolimata pidevast survest.

 Alex

Vaenlase Starlinki terminalide arv kasvab iga kuuga järk-järgult.

Vastase Starlinki varud ja kasutusvõimalused võimaldavad neid kasutada mitte ainult näiteks droonimeeskondade positsioonidel, vaid ka rünnakute ajal, paigaldades need ATV-dele, et pidada sidet ründerühmadega. Samuti kasutavad nad neid aktiivselt isegi oma vähestel mehitamata maismaasõidukitel.

+ piidrite sotsiaalvõrgustikes on hulgaliselt kuulutusi aktiveeritud Starlinki terminalide müügiks, mis üldiselt viitab sellele, et neid on turul suhteliselt korralikus koguses...

 Petrenko

Zaporižžja suunas püsib võitluse intensiivsus kõrge. Vaenlane ründab Malaja Tokmatška, Ülem-Tertsa ja Bilogirje piirkondades ning üritab edasi liikuda ka Gorki, Kopanivi ja Jehorivka suunas.

Samal ajal on Vene väed oluliselt suurendanud oma tulejõudu ja muutnud taktikat. Taktikalise lennunduse aktiivsus on järsult suurenenud: vaenlane kasutab iga päev 12–30 juhitavat pommi.

Družkivi suunas on Ukraina relvajõud puhastanud vaenlase positsioonid Novohõgorivka lähedal asuvas „hallis tsoonis“. Samal ajal on Vene üksused edasi liikunud Russõni Jari piirkonnas.

Clément Molin

Eile hommikul üritasid Vene väed mitmes kohas mehhaniseeritud pealetungi korraldada, kasutades udukatet, et rindejoonele lähemale liikuda.

Ukraina allikate andmetel tabati kõige tugevama kaitsevõrguga kaetud tanke ja jalaväe lahingumasinaid enne, kui need jõudsid rindejooneni, kuid tegelikult toimunu hindamiseks tuleb veel oodata.

▫️ Üks rünnak toimus Družkivka suunal (93. brigaadi video).
▫️ Teine rünnak toimus Kutšeriv Jari suunal (Telegrami kanal „Officer“).
▫️ Võimalik, et rünnakuid korraldati ka otse Dobropillja vastu, kuid sellele pole veel kinnitust.

Ma ei usu ka seekord, et eesmärk oli rindest läbi murda. See on juba kolmas või neljas kord, kui täpselt samal suunal kasutatakse sarnast taktikat (eelmisel aastal kasutati samuti mitut sõidukit). Eesmärk on tuua isikkoosseisu eesliinile lähemale (sest Venemaal on selles piirkonnas raskusi, kus on endiselt ulatuslik hävitustsoon), aga ka koondada Ukraina tähelepanu ning tulejõud sõidukitele, samal ajal kui väikesed jalaväerühmad edasi liiguvad.

 Mašovets

‼️Ülevaade

Mitmed Vene sõjavaatlejad (sellised, kes on enam-vähem adekvaatsed) juhtisid oma viimastes ülevaadetes publiku tähelepanu mitmele rinde lõigule ja suunale, kus Vene vägedel esineb taktikavööndis jätkuvalt teatavaid „kindlaid raskusi“. Ja kuigi üldjoontes on neil õigus, tasub siiski püüda neid „raskusi“ üksikasjalikumalt käsitleda just meie vaatenurgast. Sest üksnes Vene allikate arvamusele toetumine, et saada toimuvast enam-vähem tasakaalustatud pilti, ei ole ilmselgelt mõistlik …

Seetõttu käsitleme täna üht sellist rindelõiku. Jutt käib kahe Vene vägedegrupeeringu – GV „Kesk“ (Tsentr) ja GV „Ida“ (Vostok) – operatsioonitsoonide kokkupuutekohast ehk Novopavlivka ja Velõka Novosilka suundadest.

Vastane (Vene väed) jätkab aktiivset kaitsetegevust oma 29. ühendvägede armee (ÜVA) GV „Ida“ vägedegrupeeringu ja 90. tankidiviisi (TD) vastutusalal, et takistada Ukraina eesliini väeosade ja allüksuste edasitungi kahel operatiiv-taktikalisel suunal: Piddubne – Bohatõr ja Voskresenka – Velõka Novosilka.

Lisaks jätkab vastane ilmselgelt GV „Kesk“ vägedegrupeeringu osade jõududega katseid jõuda Novopavlivka piirkonda, tegutsedes suundadel Novosergiivka – Novopavlivka ja Kotljarivka – Novopavlivka.

Eilse õhtu seisuga ei ole Vene väejuhatusel veel õnnestunud kumbagi ülesannet täielikult lahendada. Ukraina relvajõud jätkavad edasitungi taktikavööndis 29. ühendvägede armee vastutusalal ning kaitsevad end üsna edukalt Novopavlivkast ida pool.

1️⃣ Nendel suundadel tegutseb vastane järgmiste jõudude ja vahenditega (ligikaudne hinnang):

+ 29. ühendvägede armee
- 36. üksik motolaskurbrigaad (omrb)
- 39. üksik motolaskurbrigaad 68. armeekorpuse (AK) koosseisust
- 68. AK koosseisu kuuluva 18. kuulipilduja-suurtükiväediviisi (KSD) koondatud taktikaline grupp (TG)
- 200. suurtükiväebrigaad (sbr)
- 430. motolaskurpolk (mlp)
- Võimalik, et selle armee vastutusalal tegutsevad ka 90. tankidiviisi allüksused (tõenäoliselt on jutt selle 6. tankipolgu (tp) ja 228. motolaskurpolgu allüksustest)
- Vasakul (lõunapoolsel) tiival võivad samuti tegutseda 120. merejalaväediviisi (MJD) allüksused. Tegemist on Balti laevastiku (BL) endise 336. üksiku merejalaväebrigaadi (omjb) „ümberkujundatud“ üksusega

+ 90. tankidiviis
- 6., 80. ja 239. tankipolk (tp) – tõenäoliselt tegutseb osa 6. tankipolgu jõududest 29. ühendvägede armee vastutusalal
- 228. ja 428. motolaskurpolk (mlp) – tõenäoliselt on ka 228. motolaskurpolgu põhijõud ümber paigutatud 29. ühendvägede armee vastutusalale
- 400. iseliikuv suurtükiväepolk (isp)
- Tõenäoliselt tegutsevad selle diviisi vastutusalal ka „Keskuse“ vägedegrupeeringu 41. ühendvägede armee allüksused (näiteks ühe selle kolme üksiku motolaskurbrigaadi – 35., 55. või 74. omrb – koosseisust).

Kõigi märkide järgi anti selle aasta sügise alguses või keskpaigas osa 90. tankidiviisi vastutusalast üle GV „Kesk“ vägedegrupeeringu 41. ühendvägede armeele. See võimaldas Vene väejuhatusel eraldada osa 90. tankidiviisi jõududest tegutsemiseks naaberarmee ehk 29. ühendvägede armee vastutusalal ning „Kesk“ vägedegrupeeringu paremal tiival Družkivka suunal, Kazennõi Toretsi jõe ääres. Praeguseks on 90. tankidiviisi allüksusi tuvastatud mõlemas piirkonnas.

2️⃣ Praegust olukorda mõlemal eespool nimetatud operatiivsuuunal iseloomustab üsna aktiivne poolte tegevus taktikavööndis. See on omakorda võimaldanud neil saavutada teatavaid taktikalisi tulemusi, eelkõige järgmist:

- Suunal Novosergiivka – Novopavlivka viis vastane läbi rea infiltratsioonioperatsioone, kasutades oma eesliini allüksuste ründerühmi. Märkimisväärset edasitungi Marijivka ja Novopavlivka suunas tal siiski saavutada ei õnnestunud. Novosergiivka ja Kotljarivka poolt tegutsedes õnnestus tal infiltreerida mitu jalaväerühma mõlemal pool Solona jõe kallast asuvasse Novomõkolaivka ja Muravka külade piirkonda. Nende edasitung aga ilmselt blokeeriti ja peatati Beljakivka küla piirkonnas. Praegu püüavad Ukraina relvajõud tõenäoliselt tuvastada Vene infiltratsioonigruppide varjumiskohti Muravka ja Novomõkolaivka külades ning neist põhja pool, Solona jõe taga asuvatel aladel, et need seejärel „puhastada“.

- Vene väejuhatuse samalaadsed tegevused suunal Kotljarivka – Novopavlivka ei toonud talle isegi nii tagasihoidlikku edu. Ainult üks Vene ründerühm (kuni 4–5 sõjaväelast) Kotljarivkast edelas suutis liikuda mööda üht metsariba lääne suunas umbes 700–750 meetrit. Seejärel peatati ja blokeeriti ka see rühm.

- Voltšja ja Solona jõgede vahelisel lõigul (st Novopavlivka suunal) üritab vastane aeg-ajalt jätkuvalt oma eesliini allüksuste taktikalist positsiooni parandada.

Suunal Orechove – Novopavlivka püüab Vene väejuhatus regulaarselt „tõrjuda“ Ukraina eesliini allüksusi Orechove külast loodesse ja läände. See on täiesti mõistetav: sealsetel positsioonidel püsivad Ukraina väed tekitavad ilmselge tiivaohu mitte ainult neile Vene allüksustele, mis tegutsevad vahetult Orechove küla piirkonnas, vaid ka neile, mis tegutsevad Datšne küla ümbruses, kuna paiknevad nende parema tiiva suhtes taktikaliselt üsna sügaval tagalas (kuni 9 km).

Datšne küla piirkonnas tegutseb omakorda üsna aktiivselt ka Vene väejuhatus, korraldades perioodiliselt vasturünnakuid suunal Datšne – Novopavlivka, mööda samanimelist teed. Seni edutult. Vastase aktiivsus sellel lõigul on samuti täiesti mõistetav. Ukraina eesliini allüksused suunal Zaporižžja (küla) – Datšne asuvad viimasest juba vähem kui 2,5 km kaugusel (tõsi küll, Voltšja jõe vastaskaldal), suunal Novopavlivka – Datšne aga vähem kui 3,5 km kaugusel.

Praegu püüab Vene vägede kohalik taktikaline juhtkond visalt hoida mitme oma väikese jalaväerühma positsioone Filija küla piirkonnas (need rühmad on kindlustunud vahetult külas ja sellest edelas asuvas metsas). Neid saab varustada ja toetada ainult kahe väikese sälkoru kaudu, mis ulatuvad sinna Datšne küla poolt. Kui Ukraina relvajõud jätkavad edasitungi Datšne suunas läänest ja loodest (st Novopavlivka ja Zaporižžja küla poolt), muutub nende „visade“ olukord väga kehvaks. Vastase olukord võib veelgi halveneda, kui need tegevused toimuvad samaaegselt.
Seetõttu püüabki Vene väejuhatus kogu aeg „tõrjuda“ Ukraina ründerühmi Datšnest eemale, ja seda just põhja poole, Novopavlivka suunas. Nimelt eraldab Voltšja jõgi Datšne küla siiski Ukraina allüksustest, kes varem Zaporižžja küla poolt peale tungisid, ning selles lõigus on jõgi üsna lai.

Praeguseks on Datšne üks kahest Ukraina Dnipropetrovski oblasti külast (koos Novomõkolaivkaga Oleksandrivka suunal), mis on veel Vene vägede kontrolli all.

- Peamised sündmused näivad aga arenevat nendel suundadel Zaporižžja – Donetski maanteest N-15 lõuna pool, kus Ukraina väed jätkavad taktikalisest vaatenurgast edukaid vastupealetungilisi tegevusi. Selles mõttes tasub märkida, et kui operatiivsuunal Piddubne – Bohatõr (st sellest maanteest põhja pool) õnnestus Vene väejuhatusel olukord stabiliseerida, siis lõuna pool (suunal Voskresenka – Velõka Novosilka) on tal ilmselgelt tekkinud tõepoolest teatavad „taktikalised raskused“.

Ukraina relvajõud jätkavad oma platsdarmi laiendamist Mokri Jaly jõel. See ulatub jõe suudmest Voltšja jõkke kuni Veseloje külast ida pool asuva alani. Vaatlusperioodi jooksul õnnestus Ukraina eesliini allüksustel aktiivsete rünnakute tulemusel vastane Perestroika, Komari ja Fedorivka külast välja tõrjuda.

Vastane hoiab jätkuvalt mitmeid positsioone Komari küla kirdepoolse ääreala metsas, sellest kagus asuvas hävitatud farmis ning Perestroikast ida pool asuval teeristil. Ilmselgelt jätkasid Ukraina eesliini ründerühmad aga edasitungi põhjast lõunasse mööda Mokri Jaly jõe mõlemat kallast. Selle tulemusena õnnestus neil vabastada mitte ainult jõe läänekaldal asuv Fedorivka küla, vaid liikuda edasi ka piki idakallast, jõudes Veseloje külast ida pool asuvasse piirkonda.

Veelgi enam, tegutsedes Voskresenka – Malijivka joonelt kagusuunas, jõudsid Ukraina relvajõud samal ajal peaaegu Veseloje küla lõunapoolse äärealani (ilmselgelt asuvad Ukraina eesliini ründerühmade positsioonid sellest vähem kui 1 km kaugusel). Sisuliselt hoiavad Vene jalaväerühmad selles piirkonnas Mokri Jaly jõe läänekaldal kindlalt enda käes veel vaid Veseloje küla ennast ning väikest, ligikaudu 2,6 km pikkust ja 600 meetri laiust ala selle ja Fedorivka vahel.

- Suunal Ševtšenko – Burlatske õnnestus vastasel tõenäoliselt samuti olukord stabiliseerida. Ukraina eesliini ründerühmad jätkasid Ševtšenko küla piirkonnas positsioonidele kinnistumist, olles tõrjunud vastase varem tagasi Prõvilne, Vilne Pole ja Burlatske külade suunas. Vaatlusperioodi jooksul ei korraldanud nad sellel suunal aktiivseid rünnakuid.

Tõenäoliselt ei jätku vastasel Veseloje ja Burlatske külade vahelisel lõigul oma positsioonide kaitsmiseks piisavalt jõude, sest Ukraina eesliini ründerühmad jõudsid juba varem Skudne küla idapoolsest äärealast vähem kui 3 km kaugusele ja suutsid seal kanda kinnitada.

Seega võib täiesti kindlalt väita, et Voskresenka – Velõka Novosilka operatiivsuunal tegutsevad Ukraina väed koondasid oma peamised jõupingutused Zaporižžja – Donetski maanteest lõuna poole, piki Mokri Jaly jõge (nii selle lääne- kui ka idakaldal), üldsuunaga põhjast lõunasse, ning suutsid kolme nädala jooksul aktiivsete pealetungilahingute käigus edasi liikuda rohkem kui 8,5 km. Suundadel Malijivka – Skudne ja Malijivka – Ševtšenko suutsid Ukraina relvajõud sama aja jooksul edasi liikuda 7,2–8,6 km.

Tulemus – Ukraina relvajõud suutsid vabastada üsna ulatusliku Donetski oblasti piirkonna (ligikaudu Zelenõi Hai – Zaporižžja küla – Fedorivka – Ševtšenko).

3️⃣ Mis puudutab olukorra edasise arengu väljavaateid neil suundadel, siis soovitan oma püsilugejatel pöörata tähelepanu ühele punktile minu 25.10.2026. aasta ülevaates nende suundade kohta. Kirjutasin seal, et on täiesti tõenäoline, et Ukraina väejuhatus on taktikavööndis laial rindel toimuva aktiivse pealetungitegevuse tingimustes (rindelõigul, mis ületab ilmselgelt nende praegusi lahinguvõimekusi neil suundadel) ühel või teisel viisil sunnitud oma peamiste jõupingutuste rakendamise suunda kitsendama. Seda enam, et vastane rakendab üsna edukaid meetmeid Ukraina pealetungi aeglustamiseks ja selle tempo vähendamiseks korraga mitmel rindelõigul.

Nii tegelikult juhtuski. Sisuliselt koondusid Ukraina relvajõudude pealetungitegevused mõlemal suunal selle aja jooksul ühele lõigule – Perestroika, Komari ja Fedorivka külade piirkonda. Ülejäänud lõikudel stabiliseerus olukord järk-järgult.
Ukraina väed keskendusid vaatlusperioodi jooksul saavutatud joonte ja positsioonide kindlustamisele ning nende eesliini allüksuste lahingukorras allesjäänud väikeste vastase jalaväerühmade „puhastamisele“. Praeguseks on selliseid rühmi alles vaid Filija küla piirkonnas ja Novopavlivkast kirde pool (Novomõkolaivka ja Muravka külade piirkonnas); ülejäänud on likvideeritud.

Minu arvates ei tähenda see aga sugugi, et Ukraina relvajõud oleksid aktiivse pealetungitegevuse täielikult ja lõplikult lõpetanud, vähemalt mitte Velõka Novosilka suunal. Ühel lihtsal põhjusel. Ukraina relvajõudude kindralstaabis ei teeni idioodid ning seal tuntakse üsna hästi nii kõige lihtsamaid matemaatilisi arvutusi kui ka operatsioonikunsti põhiprintsiipe.

Lisaks piisab Ukraina relvajõudude pealetungitegevuse üldise operatiiv-strateegilise tähtsuse mõistmiseks just kahe Vene vägedegrupeeringu („Ida“ ja „Keskuse“ vägedegrupeeringu) kokkupuutekohas sellest, kui otsida vastused kahele operatsioonikunsti seisukohalt üsna lihtsale küsimusele:

- Mille arvelt jätkab Vene „Ida“ vägedegrupeering praegu pealetungi üldsuunal Guljaipole – Orechiv (st oma VASAKUL tiival) ning „Keskuse“ vägedegrupeering samal ajal samalaadset tegevust Dobropillja suunal (st oma PAREMAL tiival)?

- Teine küsimus on mõnevõrra teoreetilisemat laadi. Kas need mõlemad vägedegrupeeringud suudavad jätkata pealetungi vastavalt oma vasakul tiival („Ida“ vägedegrupeering) ja paremal tiival („Kesk“ vägedegrupeering), kui nende VASTASASUVAD, „kokkupuutuvad“ tiivad hakkavad Ukraina pealetungi jätkumise tõttu märkimisväärselt (st operatiivses mõõtkavas) laiali venima?

Vastus esimesele küsimusele on ilmne. Eelkõige tungivad need Vene vägedegrupeeringud eespool nimetatud suundadel (tiibadel) edasi tänu oma jõudude ja vahendite KOONDAMISELE just sinna. See toimub nende operatsioonitsoonide teiste rindelõikude arvelt, sealhulgas nende KOKKUPUUTUVATE tiibade arvelt. Muide, just seepärast korraldatigi Ukraina vastupealetung Vene GV „Ida“ vägedegrupeeringu operatsioonitsooni selles osas, mis külgneb vahetult GV „Kesk“ vägedegrupeeringu vasaku tiivaga.

Vastus teisele küsimusele ei ole praegu sugugi ilmne. See on otseselt seotud hinnanguga Ukraina relvajõudude tegelikule võimekusele praegustes oludes oma pealetungitegevust jätkata (st sügavuti laiendada) sedavõrd, et see sunniks Vene GV „Ida“ vägedegrupeeringu juhtkonda suuremal määral ja GV „Kesk“ vägedegrupeeringu juhtkonda vähemal määral kaaluma vajadust paigutada nende ühisesse, operatiivselt laiali venivasse kokkupuutekohta TÄIENDAVAID jõude ja vahendeid oma löögioperatiiv-taktikalistest väegrupeeringutest, mis on koondatud ja paigutatud ilmselgelt vastastiibadele.

Praegu tuleb Vene väejuhatus nende küsimustega ilmselgelt toime eelkõige tänu oma 90. tankidiviisiga („Kesk“ vägedegrupeeringu koosseisus) ja strateegilistesse reservi kuuluvate 120. merejalaväediviisi jõududega manipuleerimisele. Seejuures saab ta olukorraga hakkama sedavõrd hästi, et on suutnud eraldada osa 90. tankidiviisi jõududest isegi Družkivka suunal toimuvas pealetungis osalemiseks. Kuid see kestab vaid seni …

Kui Ukraina relvajõud suudavad siiski jõuda otse Velõka Novosilka alla ja jätkavad pealetungi Zaporižžja – Donetski maanteest põhja pool, piki Voltšja jõge, võib olukord selles mõttes kardinaalselt muutuda.

 Alex

Eile üritas vastane Dobropillja suunal rünnakut läbi viia, püüdes udu varjus Gruzke asulasse sisse murda. Pederastid kasutasid selleks 3 tanki, 3 jalaväe lahingumasinat ning üle 10 kergsoomukite ja mootorsõidukite ühiku. Ja loomulikult oli nendega kaasas kümneid vabatahtlikke, kes soovisid viimsele teekonnale asuda)

Nii juhtus, et suurima edu saavutas soomustehnika, jõudes lahingukontaktijooneni. Ülejäänud võimsad ründajad tulid sõidukitelt maha mitu kilomeetrit enne lahingukontaktijoont (vahel jääb mulje, et selliseid operatsioone korraldatakse selleks, et toimetada isikkoosseis eesliinile, mitte läbimurde saavutamiseks).

Kokkuvõttes hävitati vastane täies koosseisus ja ta ei saavutanud edu.

 ✙DeepState✙

Kaart on uuendatud

Vaenlane on Rusõn Jari lähedale edasi liikunud.

 Sterenko

VF Kaluga oblastis põleb plastpakendite tehas „Klever“.

Ettevõte asub Kaluga erimajandustsoonis ning alustas tegevust alles 10. novembril 2026. Põlenguala ulatus on 3000 ruutmeetrit. Tulekahju põhjus pole veel teada.

Samuti kostsid plahvatused Belgorodi oblasti Valuikõ linnas.

Mirošnikov

Putin arutas kohtumisel Witkoffi ja Kushneriga Zelenskõi käitumist...

Lasteaed.

Ta oleks võinud Trumpile veel kurta, et till ei tõuse kunagi püsti ja emme ei lase teda õue.

The Art of the Deal. Pruunid jooned. Lõuend, õli.

Aga Trump räägib ikka, et „rahu pole kunagi olnud nii lähedal“. Jah, muidugi.

Muchnoy ✙ Jugend

🇺🇦 Kupjanski suund: Vastane teatas, et Kupjansk-Vuzlovõi olevat väidetavalt täielikult tema kontrolli all. Siiski puudub mul praegu kinnitatud teave, mis lubaks rääkida täieliku kontrolli saavutamisest asula üle. Minu käsutuses olevate andmete kohaselt jääb alevik pigem halli tsooni piiridesse. Siin jätkuvad vaenlase imbumiskatsed, mida meie võitlejad regulaarselt avastavad ja peatavad, hävitades okupante.

Samuti õnnestus vastasel objektiivse kontrolli videokaadrite kohaselt ületada Oskili jõgi ja ajutiselt hoonestuses kanda kinnitada. See annab tunnistust vaenlase aktiivsuse püsimisest selles lõigus ja tema katsetest laiendada oma kohalolekut vastaskaldal. Samas ei tähenda ajutine kanda kinnitamine veel püsiva kontrolli saavutamist territooriumi üle.

Vaja on täiendavat järelluuret, et hinnata objektiivselt eesliini kuju ja teha kindlaks, mil määral on vaenlasel õnnestunud hõivatud positsioone hoida.

🇺🇦 Dobropillja suund: Nagu me relvavennaga juba umbes kaks nädalat tagasi eeldasime, hakkas vastane lõpuks kaasama rasketehnikat linna suunas liikumiseks. Kahjuks ei tulnud see stsenaarium üllatusena, sest eeldused selliseks sündmuste arenguks olid juba varakult märgatavad.

Samas tekivad igati õigustatud küsimused meie eesliini positsioonide ettevalmistuse kohta. Jääb mulje, et üksikutes lõikudes ei hoolitsetud piisavalt tankitõrjevahenditega varustamise eest, mis peaksid sellises olukorras olema üks kaitse põhielemente. See on oluline puudujääk ettevalmistuses, sest vaenlase soomustehnika ilmumine ei tohiks tulla üllatusena, kui selle tõenäolist kasutamist prognoositi juba ette.

Sellest hoolimata on teatud hulk vaenlase tehnikat juba õnnestunud tabada, mis on kahtlemata positiivne moment. Kuid olukorda muudavad oluliselt keerulisemaks ilmastikuolud: nähtavus on praktiliselt nullilähedane, ilm läheb üha halvemaks ning see mõjutab otseselt vaatlus-, sihtmärkide avastamise ja lahingutegevuse korrigeerimise võimalusi.

Seega tuleb praegu tähelepanelikult jälgida sündmuste edasist arengut. Vastane püüab ilmastikuolusid enda kasuks ära kasutada ja meie üksustel tuleb tegutseda oluliselt piiratud nähtavuse tingimustes. Peamine on mitte lasta ette prognoositud stsenaariumil kasvada tõsisemateks probleemideks kaitse ettevalmistuse puudujääkide tõttu.

🇺🇦 Samas lõigus jätkab vastane pealetungiaktiivsuse arendamist Šõlivka piirkonnas, püüdes laiendada oma kohalolekut selles sektoris. Objektiivse kontrolli kaadrite kohaselt demonstreerisid venelased kolme kaltsu (lipu) heiskamist, mis võis jätta mulje teatavatest territoriaalsetest edusammudest ja kontrolli kehtestamisest asula üle.

Asjaolude edasine täpsustamine näitas aga, et tegemist oli väikeste vaenlase diversiooni- ja luuregruppidega, kes suutsid sellesse lõiku imbuda ja viibisid seal teatud aja. Ainuüksi lipu püstitamise fakt ei kinnita täielikku kontrolli territooriumi üle, sest selleks on vaja jõudude kohalolekut, võimet positsioone hoida ja stabiilset logistikat.

Praeguse seisuga püsib Šõlivka halli tsooni staatuses. Lahingutegevus selles lõigus jätkub, olukord on dünaamiline ning rääkida kummagi poole lõplikust kanda kinnitamisest on veel ennatlik.

🇺🇦 Üldjoontes õnnestus praeguse seisuga vastase rünnakukatse Dobropillja suunal tagasi lüüa. Meie kasakad tegutsesid tulemuslikult ja tekitasid vaenlasele tuntavaid kaotusi tehnikas.

Esialgsetel andmetel on tulemused järgmised: tabati 2 tanki, 3 soomustransportööri (BBM) ja 34 ATV-d! Mootorrataste kohta ei ole praegu veel täpset teavet, mistõttu ma kinnitamata numbreid ei lisa.

Paistab, et sellega külalised ei lõpeta. Ootame teid homme jälle! Meie võitlejad on vastava vastuvõtu juba ette valmistanud.

Hoiame rivi!

 Petrenko

Droonid tabasid Volgogradi naftatöötlemistehast, süüdates tehases ulatuslikke tulekahjusid.

*

Witkoffi, Kushneri ja Putini kohtumine Kremlis ei toonud sõja lahendamisel märkimisväärset edu. Moskva nõuab jätkuvalt täieliku kontrolli saavutamist Donbassi üle, sealhulgas territooriumide üle, mida Venemaa vägedel ei õnnestunud vallutada.

Putin oli ka vastu lääne sõjaväekontingentide paigutamisele Ukrainasse pärast rahulepingut, väites, et see võib viia sõja taasalustamiseni.

Witkoffi sõnul plaanitakse Euroopa riikide esindajaid kaasata Venemaa, Ukraina ja Ameerika Ühendriikide vaheliste kolmepoolsete läbirääkimiste järgmisse vooru. Selline formaat pole aga veel lõplikult paika pandud.

 Sterenko

Volgogradi naftatöötlemistehas põleb pärast kaitsevägede rünnakut.

Tehase projekteeritud tootmisvõimsus on umbes 14–15 miljonit tonni naftat aastas. Seal toodetakse bensiini, diislikütust, masuuti ja lennukipetrooleumi ning tehas varustab ka Vene armeed. Katsapid tormasid juba öösel tanklates järjekordi hõivama.

Rostovi oblastis puhkes rünnaku tagajärjel põleng laos.

Samuti peatati drooniohu tõttu Moskva lennujaamade töö.

Lisaks tabasid kaitseväed kuuendat korda Samara oblastis asuvat „Samara“ lineaarset tootmis- ja dispetšerjaama. Kohapeal põleb.

 ✙DeepState✙

Kaart on uuendatud

Vaenlane on Bilytski lähedale edasi liikunud.

 Alex

Vastane jätkab ressursside koondamist ja kogumist, et intensiivistada lahingutegevust Hersoni suunal. Jutt käib nii eliitüksustest kui ka äsja mobiliseeritud kontingendist, kes pole jõudnud veel korralikult koostööd harjutada ega väljaõpet läbida. Just neil tulebki eliidile rada sisse tallata)

Täheldatakse suurtükisüsteemide tulepositsioonide ja mehitamata õhusõidukite positsioonide aktiivset ümberpaigutamist, mis suurendab vastase tule mõju võimalusi Dnepri paremkaldal asuvale Hersoni oblastile, eriti linnale endale ja selle lähenemisteedele.

Ausalt öeldes ei toimu midagi ootamatut, sest kõik oli enam-vähem selge juba enne vaherahu algust)

„Keerake NATO 30 aastat tagasi“

Nõue taastada NATO piirid 1997. aasta seisuga tähendab, et igal juhul pole asi Donetski oblasti ühes osas, vaid küsimus on algusest peale olnud sügavalt geopoliitiline. Kui USA ja Euroopa läheksid mingis paralleelreaalsuses selliste tingimustega kaasa, tähendaks see juba mitte Ukraina kaotust, vaid kogu Euroopa kapituleerumist Venemaa ees.

Ma ei usu, et liitlased on nii rumalad, et selliste tingimustega nõustuda, seega tuleb siin kindlasti keeldumine, vähemalt sellest punktist. Selle asemel kasvavad pinged Euroopa ja USA vahel ning loomulikult ei sünni lähimate läbirääkimiste tulemusel mingeid konstruktiivseid lahendusi.

 Mirošnikov

Üks värdjas näitab öösel demonstratiivselt Kiievile ja Kiievi oblastile, kuhu ta oma „rahuinitsiatiivid“ saadab.

Kaks teist värdjat piiravad demonstratiivselt Starshieldi kasutamist, et me ei saaks alla tulistada märkimisväärset osa reaktiivdroonidest ja väikemõõdulistest tiibrakettidest.

Ja seejärel „pakub“ esimene värdjas korraldada „humanitaarmissiooni“ Konstantõnivkas, millest ta ei kontrolli isegi kolmandikku.

Ma käsitleksin igasuguseid kohtumisi Trumpi saadetud Ameerika delegatsiooniga kohtumistena Vene delegatsiooniga.

Sest normaalsuse piirid on juba nii hägustunud, et enam ei tea, kas sinu ees seisab endine partner või vaenlane.

 Osman

Putin teatas, et Venemaa jaoks on Ukrainaga ainult üks eraldusjoon – „riigipiir“.

Sisuliselt jätkab Kreml oma seisukoha juurde jäämist ega jäta eraldusjoone osas kompromissideks ruumi, rõhutades, et rahu saavutamiseks peab Ukraina oma väed Zaporižžja, Hersoni, Donetski ja Luganski oblastist välja viima.

 Clément Molin

Olukord Slovjanski rindel.

Pärast mitu kuud kestnud Venemaa pealetungi Slovjanski suunal on Ukraina relvajõududel õnnestunud olukord stabiliseerida. Suuresti on sellele kaasa aidanud abivägede saabumine ja Biletski asumine linna kaitse juhtimise etteotsa. Venemaa infiltratsioon jätkub, kuid viimasel ajal ei ole teatatud Vene vägede sissetungist Mõkolajivkasse, mis näitab, et ukrainlastel on õnnestunud kindlustada lähenemisteed linnale.

Edasitungiga Mõkolajivka ja Limani vaheliste metsade kaudu Jampili suunas on ukrainlased saanud oma droonimeeskondi ja osa suurtükiväest ettepoole tuua. Vene allikate sõnul võimaldab see neil rünnata Vene vägesid, kes püüavad Mõkolajivka suunal sisse imbuda.

Nii Ukraina kui ka Vene allikate andmetel on Vene väed võtnud kontrolli alla suure osa Rai-Oleksandrivkast. Ukrainlased jätkavad aga infiltratsioonigruppide puhastamist ning korraldavad aeg-ajalt ka kohalikke vasturünnakuid, näiteks Siverski Donetsi jõe ääres Krõva Luka juures ja ka kaugemal lõunas, kuigi ma ei ole veel suutnud kinnitada Ukraina edasitungi Minkivka lähistel.

Selle tulemusena on olukord Slovjanskis viimastel kuudel märkimisväärselt paranenud, samal ajal kui olukord Kramatorskis muutub üha halvemaks, eelkõige Venemaa FPV-droonide, suurtükiväe ja juhitavate pommide rünnakute tõttu. Samuti tasub märkida, et suur osa Kramatorskist asub jõgedest kaugemal, mistõttu on KAB-pommide tabamuste all olevate sildade ületamine keerulisem. Slovjansk asub jõe läänekaldal, mis muudab linna turvalisemaks.

Üldiselt on rinne selles piirkonnas stabiilne. Ukrainlastel on lõpuks õnnestunud see stabiliseerida. Venelased kaotavad aga palju mehi, nagu märgib üks Vene allikas, kelle hinnangul napib neil isikkoosseisu: „See tähendab, et vajadus üksuste pideva täiendamise järele isikkoosseisuga suureneb.”

 ✙DeepState✙

🇺🇦 Konstantõnivka on Ukraina relvajõudude kontrolli all

Täna tegi Moskva president ettepaneku korraldada Konstantõnivkas „humanitaarmissioon“ Oleshkõ eeskujul, tuginedes valeandmetele, nagu oleks linn katsapide vägede kontrolli all.

Tänase seisuga on olukord linnas äärmiselt keeruline, sest selle pärast käivad aktiivsed lahingud. Vastane imbub linna ja püüab oma jõude koondada, et see okupeerida, kuid Ukraina sõjaväelased tõrjuvad neid katseid ning teevad kõik endast oleneva, et asulat enda käes hoida. Vaenlane püüab omakorda linnast mööda minna ja moodustada seal viibivate Ukraina sõjaväelaste väegrupeeringu ümber piiramisrõnga. Ka seda püütakse takistada.

🔴 Siiski tasub märkida, et parim humanitaarmissioon Konstantõnivkas oleks moskoviitide rünnakute lõpetamine ning linna täieliku hävitamise peatamine nende korraldatavate pommitamiste kaudu, mida nad jätkavad, kuna ei suuda asulat vallutada. Kõik muud katsed on silmakirjalikkus, mille taha Putin peitub, et kasutada olukorda enda huvides lahinguväljal. Sellega ei tohi mingil juhul nõustuda.

⚔️ Lahing Konstantõnivka pärast jätkub...