Muchnoy ✙ Jugend
Mis Ukrainas toimub
20 oktoober 2026
Petrenko
Dobropillja sektoris on Vene väed kindlustanud oma positsioonid Novõi Donbassi ja Belitskaja kaevanduse piirkonnas. Vaenlase infiltratsioonirühmitused jätkavad Dobropilljasse tungimist ning nende kohalolekut on juba tuvastatud linna loodeosas.
Zelenskõi teatas pärast Oslos toimunud kõnelusi Ameerika esindajatega, et pooled arutasid Ukraina julgeolekugarantiide erinevaid variante, sealhulgas NATO artikliga 5 sarnaseid garantiisid. Tema sõnul rõhutas Washington taas, et garantiid peavad olema usaldusväärsed. Lõplikku kokkulepet siiski veel pole: Steve Witkoff peab ettepanekud Venemaa poolele edastama.
Kuid isegi USA ametlikud julgeolekugarantiid ei tähenda tingimata, et Washington tõepoolest astub sõtta riigiga, mis on rünnanud tema partnerit. Ilmekas näide on Katar. Pärast Iisraeli rünnakut Dohale 2025. aasta septembris allkirjastas Donald Trump korralduse, mis nägi ette julgeolekugarantiid sellele emiraadile ning võimaldas välisriigi rünnaku korral muu hulgas USA-poolseid sõjalisi meetmeid. See korraldus ei ole aga Senati ratifitseeritud vastastikuse kaitse leping ning Washingtoni konkreetsed sammud sõltuvad asjaoludest.
2026. aasta veebruaris alustasid USA ja Iisrael sõjalist operatsiooni Iraani vastu, mille järel andis Teheran arvukaid lööke Pärsia lahe riikides asuvate objektide pihta. Rünnaku alla sattus ka Katari strateegiline gaasitaristu, sealhulgas Ras Laffani kompleks. Veeldatud maagaasi tootmine ja eksport said tõsiselt häiritud ning Hormuzi väina tegelik sulgemine raskendas tarneid veelgi ja põhjustas ulatuslikku majanduslikku kahju. Varem välja kuulutatud garantiid ei suutnud neid rünnakuid ega kahju ära hoida.
See näide illustreerib ilmekalt erinevust poliitilise lubaduse vahel kaitsta liitlast ja tegeliku valmisoleku vahel astuda tema julgeoleku nimel ulatuslikku sõjalisse konflikti. Kui isegi Katari puhul, kes on USA jaoks Pärsia lahe piirkonnas oluline partner, ei suutnud garantiid ära hoida sõja raskeid tagajärgi, oleks äärmiselt riskantne loota, et Washington astub Ukraina kaitseks kindlasti otsesesse sõjalisse vastasseisu Venemaaga. NATO artikli 5 analoogia ei tähenda iseenesest veel seda, et Ameerika väed astuvad automaatselt sõtta.
Alex
Sügisesed udud aitavad vaenlasel, nagu ka täpselt aasta tagasi, väga palju jalgsi liikuda ja kiirendada meie lahingurivistusest läbi imbumist, nagu see toimus eelmisel aastal Pokrovski ründamise ajal…
Mida kaugemale vaenlane suudab tungida, ilma et ta seal kanda kinnitaks, seda halvemini läheb neil värdjatel, kes kirjutasid endale alla ühe otsa piletile, sest talve saabudes muutub tõld kõrvitsaks ja alles jääb vaid üks tee – hukatusse.
Tasub märkida, et mehitamata süsteemide vägede üksused mängivad vaenlase elavjõu hävitamisel olulist rolli. Neile kuulub selle eest tohutu tänu, sest ilma nendeta oleks meil olukord väga keeruline.
Mirošnikov
Trump ütleb, et korraldab Venemaa ja Hiinaga kolmepoolse kohtumise Ukraina sõja lahendamiseks 🤡
Põhimõtteliselt on Putin juba saavutanud kõik, mida ta tahtis.
Sanktsioonid tühistati.
Meie Starlinki ja luureandmete kasutamist piirati.
Rakettide PAC-3 tarned meile on blokeeritud.
Ukraina on läbirääkimistest välja jäetud.
Noh, Trumpiga suhtlemise spetsialistid, kuidas teil nägu on?
Ütle Trumpile kas või miljard korda, et oled valmis rahuks ja läbirääkimisteks, astu kas või 100 500 tegelikku sammu – Trump aitab ikkagi oma sõpra Vladimirit.
Trumpil pole enam ühtegi trumpi varuks – ta on need kõik juba ära kasutanud, nii et kohtugu kas või Talibaniga Ukraina sõja teemal.
Meil peaks sellest juba täiesti ükskõik olema.
19 oktoober 2026
🇺🇦 Muchnoy ✙ Jugend
Vozdvõživkast ida pool andis vastane meie positsioonidele tulelöögi. Hallis tsoonis püsib mõlema poole aktiivsus: tegutsevad nii meie võitlejad kui ka vastane. See näitab, et olukord selles piirkonnas on endiselt ebastabiilne ning täielikku lahingutegevuse vaibumist pole siin toimunud.
Võitlus asula pärast jätkub, olukord püsib dünaamiline. Edaspidi jälgin sündmuste arengut ja muutusi otse sellel rindelõigul.
Töötame!
Petrenko
Vene väejuhatus väitis, et vallutas Malokaterinivka Zaporižžja oblastis ja väitis, et nende väed asuvad Zaporižžjast vaid viie kilomeetri kaugusel. Ukraina sõjavägi aga eitas seda teavet, avaldades külast endast tehtud video. Malokaterinivka on endiselt Ukraina relvajõudude kontrolli all ja Venemaa väited ei kajasta tegelikku olukorda sellel rindel.
Venemaa kaitseministeerium teatas Zolote Kolodezi, Petrovka ja Novotroitske väidetavast vallutamisest Dobropillja sektoris. Ukraina sõjavägi aga eitas seda teavet: kõik kolm asulat on endiselt Ukraina relvajõudude kontrolli all. Vene vägede edasitungi on registreeritud ainult Dobropillja lähedal asuvates lahinguväljades.
Venemaa väitis, et vallutas Kolodezne Velõkoburluki suunal. Vägede paigutamise asemel üritasid Vene väed aga teeselda linna kontrolli all hoidmist, heisates seal drooni abil Venemaa lippu. Ukraina droonioperaatorid leidsid drooni ja lipu ning hävitasid need. Kolodezne on praegu Ukraina relvajõudude kontrolli all.
Mašovets
🔴 Täna pöördume tagasi Limani suunale ja püüame teha seal Ukraina relvajõudude pealetungitegevuse esialgse kokkuvõtte
Vastane (Venemaa väed) jätkab aktiivset kaitsetegevust oma GV „Lääs“ vägedegrupeeringu operatsioonitsooni vasakul (lõunapoolsel) tiival, selle 20. ja 25. ühendvägede armee (OA) vastutusalas, püüdes takistada Ukraina relvajõudude eesliini väeosade ja allüksuste edasiliikumist Limanist kirdes üle Tšornõi Žerebetsi jõe (20. OA vastutusala) ning hoida oma positsioone linnast idas ja kagus, Zaritšne – Jampili – Ozjorne – Dibrova piirkonnas (25. OA vastutusala).
Selleks püüavad eespool nimetatud armeede koosseisu kuuluvad Venemaa vägede eesliini väeosad ja allüksused visalt oma positsioone hoida, korraldavad üksikutel lõikudel vasturünnakuid ning jätkavad ka Ukraina vägede aktiivse tegevuse raskendamist ja aeglustamist, hoides taktikavööndis Ukraina eesliini allüksuste lahingurivistuses oma allesjäänud jalaväe infiltreerumisrühmi.
Eilse õhtu seisuga olid Ukraina relvajõud ilmselt suutnud peaaegu täielikult likvideerida Venemaa 20. ühendvägede armee platsdarmi Tšornõi Žerebetsi jõest läänes (selle eesliini allüksused hoiavad veel üksikuid väikeseid maastikulõike, mis ulatuvad jõest läänes kuni 1,5–2 km sügavusele Ivanivka ja Novoljubivka piirkonnas). Ukraina relvajõud on aga juba jõudnud mitmel suunal otse jõe äärde ning nende üksikud ründerühmad asuvad tõenäoliselt juba jõest idas.
Oma 25. ühendvägede armee vastutusalas oli vastane samuti sunnitud taanduma Jampili ja Limani vahel asuva metsamassiivi lääneosast ning mitmel lõigul Zaritšne ja Torske külade piirkonnas, kus Ukraina relvajõudude eesliini ründerühmad suutsid ilmselt samuti üle jõe pääseda.
1️⃣ Vastane tegutseb sellel suunal järgmiste jõudude ja vahenditega:
+ 20. ühendvägede armee (OA)
3. motolaskurdiviis (MSD) – 252., 362. ja 752. motolaskurpolk (MSP), 237. tankipolk (TP), 99. liikursuurtükiväepolk (SAP)
144. MSD – 254., 283. ja 488. MSP, 59. TP, 856. SAP
236. suurtükiväebrigaad
+ 25. ühendvägede armee (OA)
67. MSD – 31., 36. ja 37. MSP, 19. TP, 83. SAP
164. üksik motolaskurbrigaad (OMSBR)
169. OMSBR
11. üksik tankibrigaad (OTBR)
73. suurtükiväebrigaad (ABR)
+ Tugevdusjõud ja -vahendid – osa 1. tankiarmee (TA) jõududest
2 „Tamani“ MSD – tõenäoliselt selle 1. ja 15. MSP allüksused, tegutsevad 20. OA vastutusalas vahetult Limani suunal
4. „Kantemirovi“ tankidiviis (TD) – 423. MSP allüksused ning mitmed 12. ja 13. TP ning 275. SAP allüksused – tegutsevad Borova suunal
Mõlema Venemaa armee vastutusalas on tuvastatud ka terve rida „territoriaalvägede“ (TrV) ja „mobilisatsioonireservi“ (MR) koosseise, mille suurus vastab „motolaskur-/laskurpolgule“ (MSP/SP) või „üksikule motolaskur-/laskurpataljonile“ (OMSB/OSB). Peamiselt on need liidetud juba formeeritud alaliste väeosade ja üksuste koosseisu või antud neile tugevduseks operatiivalluvusse.
Peaaegu kõigis mõlema Venemaa armee eesliini väeosades ja allüksustes on moodustatud ründerühmad ja -allüksused (kuni rooduni), et korraldada ründe- ja pealetungitegevust, sealhulgas infiltreerumise ja varjatud sissetungi kaudu Ukraina relvajõudude eesliini allüksuste lahingurivistusse. Praegu kasutab Venemaa juhtkond neid aga Ukraina relvajõudude aktiivse pealetungitegevuse tõttu vasturünnakute korraldamiseks ja üksikute eesliinipositsioonide visaks hoidmiseks, sealhulgas vahetult Ukraina relvajõudude pealetungivate väeosade ja allüksuste lahingurivistuses.
2️⃣ Limani suuna praegust olukorda iseloomustavad üsna intensiivsed vastastikused lahingud ja Ukraina eesliini allüksuste järkjärguline edasiliikumine taktikavööndis korraga mitmel lõigul, eelkõige:
Novomõhhailivka – Makijivka suunal on Ukraina relvajõud ilmselt veelgi suurendanud oma kohalolekut Luhanski oblastis, liikudes edasi 1,5 km. Vastane kaitseb küll visalt positsioone Hrekivka – Makijivka suunal, kuid Ukraina eesliini allüksused liiguvad sellest lõigust järk-järgult lõuna pool edasi ning on juba jõudnud Makijivka lääneservast vähem kui 4 km kaugusele.
Tegutsedes Novoe – Katerynivka joonelt Novoljubivka suunas, liikusid Ukraina eesliini allüksused kagusuunas edasi 6,5 km ning jõudsid samuti selle asula lääneservale ja on tõenäoliselt juba alustanud lahinguid selle vabastamise nimel.
Pärast Kolodjazi küla vabastamist liikusid Ukraina allüksused ilmselt kirde suunas edasi 4,5 km ja jõudsid Ivanivka küla lõunaservale. Samuti korraldavad nad üsna tulemuslikke ründe- ja pealetungitegevusi Ternõ küla suunal, püüdes liikuda üle Tšornõi Žerebetsi jõe („3. tiigi“ piirkonnas). Vastane hoiab esialgu enda käes mitut positsiooni Belohorivka piirkonnas, kuid Ukraina relvajõud lõid temast ilmselt lõuna pool välja Mõrne külast ning peavad lahinguid Jampolivka pärast, st juba TEISEL POOL Tšornõi Žerebetsi jõge.
Visad lahingud jätkuvad ka suure Zaritšne küla piirkonnas. Ukraina relvajõud jõudsid ilmselt Tšornõi Žerebetsi jõeni Tsentralna tänavast põhja pool (võttes sisuliselt enda kontrolli alla küla põhjaosa) ning murdsid läbi ka Mõrne külast lõuna pool asuva jõelõiguni. Stavkõ – Kolodjazi – Mõrne – Zaritšne piirkonnas hoiab vastane jõest lääne pool endiselt Ukraina eesliini allüksuste lahingurivistuses mõnda allesjäänud väikest jalaväerühma. Nende suurus ja arv on aga viimaste nädalate jooksul selgelt vähenenud.
Ukraina relvajõud tegutsevad üsna aktiivselt ka Zaritšne lõunaosas ja Torske külast lõuna pool, st TEISEL POOL Tšornõi Žerebetsi jõge. Ilmselt tegutseb Zaritšne – Jampoli suunal ja jõe idakaldal väga aktiivselt korraga mitu Ukraina ründerühma. Neid ei näi eriti häirivat asjaolu, et Zaritšnest kuni sellest lõunas asuva metsamassiivini ja isegi Limani kirdepoolses äärelinnas on endiselt üksikuid vastase väikeseid jalaväerühmi.
Jampoli ja Limani vahelises metsas, mida Venemaa 25. ühendvägede armee juhtkond kasutas varem väga aktiivselt „stardialana“ oma ründeljalaväe massiliseks koondamiseks ja edasiseks infiltreerimiseks Limani, on vastane ilmselgelt sunnitud järk-järgult taanduma itta mõlemal pool Limanist Jampoli kaudu edasi Siverskisse kulgevat raudteed. Sisuliselt on ta juba maha jätnud metsa lääneosa ning püüab praegu hoida oma positsioone Jampoli ja Dibrova vahel, mõlemal pool Limani ja Zakõtne vahelist maanteed (laagri „Patriot“ kämpingu, „Varadero“ ranna ja nimetatud maanteest kirdes asuva metsaosa piirkonnas). Tema väikesed jalaväerühmad tegutsevad ka Ozjorne piirkonnas ning paar „eksinud keret“ on tuvastatud Dibrova piirkonnas.
Jampolis, kus tegutsevad mõlema poole jalaväe- ja ründerühmad, jätkuvad samuti visad lahingud. Seni pole kumbki pool suutnud saavutada selle asula üle otsustavat kontrolli, kuid juba ainuüksi Ukraina jalaväe kohalolek Jampolis ajab Venemaa 25. ühendvägede armee juhtkonna närvi. See on ka mõistetav, kui arvestada, et Ukraina relvajõud tegutsevad üsna aktiivselt ka Zaritšne – Jampoli suunal, liikudes mööda Tšornõi Žerebetsi jõge põhjast lõunasse ja mööda samanimelist teed, mis eraldab selle idaosa kesk- ja lääneosast.
Kui Ukraina relvajõud jätkavad nimetatud suundadel „survestamist” (ehk tegutsevad samaaegselt nii Zaritšne kui ka Jampoli poolt), võib Venemaa 25. ühendvägede armee vastutusalas täiesti korduda samasugune „lugu” nagu see, mis leidis aset naaberüksuse, 20. ühendvägede armee vastutusalas. Venemaa 25. ühendvägede armee eesliini väeosad ja allüksused peavad maha jätma mitte ainult eespool nimetatud metsamassiivi lääneosa, vaid ka selle keskosa. Vähemalt tuleb neil taanduda Zaritšne–Jampoli teest ida poole, rääkimata Limani–Zakõtne maanteest. Ebasoodsa olukorra korral võib see hüpoteetiline taganemine jätkuda isegi Tšornõi Žerebetsi jõest IDA poole.
Praegu ei ilmuta Ukraina relvajõud selles mõttes erilist visadust, keskendudes ilmselgelt pigem üksikutele „taktikalistele episoodidele”, mis on valdavalt seotud oma positsioonide püsivuse tagamise ja Limani enda julgeoleku kindlustamisega. Tõenäoliselt annab siiski tunda nende piiratud jõudude ja vahendite hulk sellel suunal.
Nende „episoodide” üldine taktikaline konfiguratsioon näitab aga selgelt, et kohalik Ukraina väejuhatus mõistab päris hästi, kuidas vajaduse korral Venemaa 25. ühendvägede armee Limani juurest piisavalt tõhusalt ja kiiresti eemale tõrjuda.
Seega võib Limani suuna praeguse olukorra kohta operatiiv-taktikalises mõttes välja tuua vähemalt kaks peamist asjaolu: \- Limanist põhja pool ja kirdes õnnestus Ukraina vägedel kõrvaldada linnale vahetult ähvardanud oht, likvideerides Venemaa 20. ühendvägede armee platsdarmi Tšornõi Žerebetsi jõel \- Linnast ida pool ja kagus on Ukraina relvajõud ilmselgelt märkimisväärselt raskendanud Venemaa 25. ühendvägede armee vägedel edasiste „infiltratsioonioperatsioonide” läbiviimist eesliini väeosade ja allüksuste abil Limani suunas, tõrjudes need linnapiirist enam kui 4,5 km kaugusele, vahetult linnast ida pool asuvasse metsamassiivi. Veelgi enam, neil õnnestus luua taktikalises mõttes üsna arvestatavad eeldused nende edasiseks ida poole, Tšornõi Žerebetsi jõe suunas väljatõrjumiseks.
3️⃣ Mis puudutab Ukraina relvajõudude pealetungioperatsioonide laiemat, operatiivset tähendust Limani suunal, eriti Venemaa vägede jätkuva Slovjanski-Kramatorski pealetungioperatsiooni kontekstis, siis tooksin esile järgmised tegurid:
Sisuliselt nurjasid Ukraina relvajõudude pealetungioperatsioonid Limani suunal Venemaa vägede katse moodustada Slovjanski-Kramatorski linnastu ümberhaarde parem ehk põhjapoolne haar. Seega said Ukraina relvajõud võimaluse tagada seda linnastut kaitsvale vägedegrupeeringule enam-vähem stabiilne materiaal-tehniline varustamine (loodest Izjumi poolt ja läänest Barvinkove poolt). Seda isegi juhul, kui vastane jätkab edasiliikumist linnastu suunas lõunast ja idast Slovjanski, Konstantõnivka, Kramatorski ja Dobropillja suunal. Seal on vastase edasitung viimase 2–3 nädala jooksul ilmselgelt „hoo maha võtnud”.
Samuti peab Venemaa vägedegrupeeringu GV „Lääs” põhijõudude jõudmine Oskoli jõeni kogu lõigul alates selle suubumiskohast Siverski Donetsisse (Sinõtšene looduskaitseala ja Sinõtšene küla piirkonnas) kuni Kupjanskini ilmselgelt Venemaa väejuhatusel praegu „pikaks ajaks edasi lükkuma”. Veelgi enam, lähitulevikus on Venemaa väejuhatus sunnitud tegema väga suuri jõupingutusi, et stabiliseerida olukord oma 20. ühendvägede armee vastutusalas vägedegrupeeringus „Lääs” ning tõrjuda taktikalisel tasandil Ukraina relvajõudude tegevust juba Tšornõi Žerebetsi jõest ida pool. See tegevus on üsna lähedal sellele, et Ukraina väed saaksid ise endale sellel jõel taktikalise platsdarmi. Vähemalt kolmel taktikalises suunas on neil juba praegu võimalus seda saavutada (Novoe–Novoljubivka, Kolodjazi–Ivanivka ning lõigul Mõrne ja Zaritšne vahel). Veelgi enam, ilmselgelt tegutseb juba praegu teatud hulk Ukraina ründeüksuste (jalaväe) rühmi jõest ida pool (tõenäoliselt Jampolivka piirkonnas ja Torskeist lõuna pool).
Üha ilmsemaks muutuvad ka Ukraina pealetungi operatiivsed tagajärjed Limani suunal Siverski Donetsist lõuna pool ehk Venemaa 3. ühendvägede armee vastutusalas vägedegrupeeringus GV „Lõuna”, mis tegutseb vahetult Slovjanski suunal. Selles olukorras tuleb vägedegrupeeringu GV „Lõuna” ja 3. ühendvägede armee enda juhatusel ilmselgelt suunata osa selle armee jõududest ümber nii, et rindejoon pöörduks läänest põhja poole. Kui Ukraina relvajõududel õnnestub Venemaa 25. ühendvägede armeed märkimisväärselt ida poole tõrjuda, muutub sellise otsuse tegemise vajadus nende jaoks veelgi pakilisemaks. Sellest tulenevalt mõjutab see vältimatult 3. ühendvägede armee suutlikkust ja võimalusi jätkata edasitungi Mõkolajivka ja Slovjanski suunas. Selleks vajab armee ilmselgelt tugevdamist täiendavate jõudude ja vahenditega. Arvestades asjaolu, et Venemaa väejuhatus on juba suunanud vägedegrupeeringu GV „Lääs” vasakule tiivale osa oma niigi „mitte just ülemäära suurtest” reservidest ning samuti osa jõududest ja vahenditest teistelt suundadelt, ei lisa veel ühe „probleemse” suuna tekkimine selles mõttes talle ilmselgelt ei optimismi ega reaalseid operatiiv-strateegilisi võimalusi.
Ukraina relvajõudude tulemuslikud pealetungioperatsioonid Limani suunal annavad omakorda Ukraina väejuhatusele operatiivsel ja operatiiv-strateegilisel tasandil tõenäoliselt arvestatava ajalise „edumaa”, et Slovjanski-Kramatorski linnastu kaitset veelgi täiustada ja korraldada. Eelkõige aga selleks, et teha vajalikud otsused ja need praktikas ellu viia. Loomulikult ei hakka ma siin käsitlema nende otsuste sisu ega võimalikku suunitlust. Kuid asjaolu, et Ukraina relvajõud said tänu edukale tegevusele Limani suunal sellise ajalise edumaa, on ilmne.
Võtame kokku … Jah, Ukraina relvajõudude pealetung Limani suunal EI peatanud kogu Venemaa vägede Slovjanski-Kramatorski pealetungioperatsiooni. See on ilmne. Kuid see mõjutas üsna märkimisväärselt selle kulgu ja tempot. Vähemalt muutis see Venemaa väejuhatuse jaoks operatsiooni edasise läbiviimise tunduvalt keerulisemaks. Lõppkokkuvõttes, kui vähemalt veel ühel suunal tekivad täiesti tõenäoliselt Limani suunaga sarnased tingimused (näiteks Dobropillja ja Konstantõnivka vahelisel lõigul), ähvardab kogu see Venemaa kindralstaabi Slovjanski-Kramatorski ettevõtmine ilmselgelt ebaõnnestuda, kusjuures juba enne uut aastat.
Alex
Vastasel on Dobropillja suunal taktikalisi edusamme, püüdes maksimaalselt ära kasutada halva ilma ja roheluse (seni, kuni seda oli) eeliseid.
Kui aga räägime Dobropillja lahingust operatiivses mastaabis, siis on vaenlane 2026. aasta sügis-talvise sõjakäigu juba kaotanud, kuigi see pole veel lõppenud.
Vastane kukkus selle aasta suunal kõigi ülesannete tähtaegadega läbi ja mõnda neist pole siiani üldse täitnud, seega ei jää neil muud üle kui oma ettekannetes muinasjutte välja mõelda. Vahel kannavad nad ette selliseid asju, mis ei mahu isegi pähe
Nad räägivad peaaegu vallutatud Dobropilljast ja väidetavast edasitungist veel kaugemale, kuid kõige suurem nali saabub siis, kui talve saabudes igasugune edasitung üldse peatub, sest vastane ei suuda enam üldse lahingukontaktijoonele liikuda ning nende hävitamise tempo kasvab maksimaalseks; siis avaneb võimalus mitte lihtsalt kaotatut tagasi võtta, vaid piidrid kaovad mõnest kohast ise hoopis ära))
18 oktoober 2026
VF GV Sever
Sumõ oblastis jätkavad meie väed pealetungioperatsioone võtmeasulate vastu. Muutuvate ilmastikutingimuste tõttu on tempo mõnevõrra aeglustunud, mis takistab piisavat luuretegevust Krõlo tüüpi droonide abil. Peamised rünnakuvektorid on Miropolje ja selle ümbrus, samuti püütakse taastada ja säilitada kontrolli Novodmitrivka piirkonnas.
Harkivi oblastis jätkuvad katsed kindlustada Kazatšja Lopani ja seejärel edasi liikuda Novaja Kazatšja suunas. Selleks on piirkonda paigutatud täiendavaid üksusi. Üldiselt on vaenlase kaitse selles piirkonnas tugev ja läbimurre nõuab olulist täiendust.
Petrenko
Ukraina droonid ründasid Belgorodi oblastis elektrialajaama. Rünnak põhjustas elektrikatkestusi.
Tegelikult pärast seda, kui Venemaa ei järginud Trumpi kavandatud energiavaherahu, jätkas Ukraina täielikult rünnakuid Venemaa infrastruktuurile, algatades vasturünnakuid energiarajatiste, naftainfrastruktuuri ja logistikakomplekside vastu.
Mutšnõi
Vene Föderatsiooni väidete ümberlükkamine Dobropillja piirkonna asulate hõivamise kohta
Venemaa kaitseministeerium väidab, et on hõivanud Donetski oblastis asulad Zolotõi Kolodjaz, Novotroitske ja Petrivka.
Need väited ei vasta tegelikkusele. Kõik kolm asulat on „Burevii“ brigaadi allüksuste ja teiste Ukraina kaitseväe allüksuste kontrolli all.
Edasitungi illusiooni loomiseks kasutavad Venemaa sõjaväelased väikeste jalaväerühmade infiltreerimise taktikat asulatesse. Nende ülesanne on heisata Venemaa lipp, jäädvustada see videole ja esitada kaadrid tõendina territooriumi hõivamise kohta.
Meie sõjaväelased avastavad ja hävitavad sellised rühmad. Samal ajal kasutab Venemaa propaganda lavastatud videoid tõendina olematute edusammude kohta. Mõne propagandistliku saate jaoks vajaliku kaadri nimel hukkub kümneid Venemaa sõjaväelasi, kelle juhtkond saadab ülesandeid täitma ilma reaalsete võimalusteta neil territooriumidel kanda kinnitada.
„Burevii“ brigaadi allüksuste ja teiste Ukraina kaitseväe koosseisu kuuluvate üksuste koordineeritud tegevus nurjab vastase plaanid ega lase tal nende asulate üle kontrolli kehtestada.
Venemaa kaitseministeerium võib väljamõeldud võitudest kuulutada nii palju kui tahab, kuid need väited ei muuda tegelikkust: asulad jäävad Ukraina kaitseväe kontrolli alla ning Venemaa ründeüksuste võitlejad hukkuvad propaganda tarbeks tehtava pildi nimel.
Alex
2026. aastal mobiliseeritu ei asenda 2024. aastal mobiliseeritut
Sõjaväes on karjuv probleem: tegelikult sõdivad ja kannavad kogu koormat peaaegu ühed ja samad inimesed. Ma ei räägi enam isegi aastatel 2022–2023 vabatahtlikult teenistusse astunutest, neid on suures osas juba ammu otsa saanud: osa langes, osa kanti teenistusest maha, mõni aga tõusis kõrgetele auastmetele ja jätkab sõjaväes teenistust juhtivatel ametikohtadel. Seetõttu on nende inimeste osakaal, kes sõdivad vahetult kaevikutes alates 2022. aastast, praeguseks kaduvväike…
Praegusel hetkel moodustavad Ukraina relvajõudude peamise jõu inimesed, kes astusid sõjaväkke vabatahtlikult või lihtsalt ei põgenenud mobilisatsiooni eest juba 2024. aastal (nn kolmas-neljas laine). Just nemad suhtuvad sõjaväekohustuse täitmisse veel tõepoolest algatusvõimeliselt ja distsiplineeritult, kas siis tänu soovile teenida või seetõttu, et neil pole teenistuse vastu kategoorilisi vastuväiteid.
Praegu ongi peamine probleem selles, et sisuliselt peaks see võitlejate kategooria juba kõrgemale tõusma ning saama võimaluse sõjaväge juhtida ja midagi muuta. Osa neist on langenud või saanud haavata jne, kuid selliseid inimesi on peaaegu võimatu asendada, sest algatusvõimelisi vabatahtlikke pole peaaegu enam alles. Need aga, kes ei põgenenud territoriaalse värbamiskeskuse eest, arvavad, et järgmine ülesanne on edukalt omavoliliselt teenistuskohast lahkuda, ega taha isegi kuulda võimalusest teenida tagalas lahinguüksustes…
Selline see asendamine siis on… mingist tõhususest pole üldse mõtet rääkida.
Enamik komandöre seisab valiku ees: kas lasta tööle võimalikult algatusvõimetud inimesed või jätkata „vanade“ najal, kes pole samuti igavesed. Seega jääb faktiks, et 2026. aastal mobiliseeritu ei asenda samaväärselt isegi 2024. aastal mobiliseeritut…
p.s. lootus on vaid sellel osal kasvavast põlvkonnast, kes ei mõtle ainult sellele, kuidas pärast kooli lõpetamist kohe Poola õppima sõita...
17 oktoober 2026
Mutšnõi
Mašovets
‼️ Ülevaade
Konstantõnivka ja Kramatorski suunad.
Vastane (Venemaa väed) jätkab pealetungitegevust Slovjanski-Kramatorski operatiiv-strateegilise pealetungioperatsiooni raames oma vägedegrupeeringu „Lõuna“ operatsioonitsoonis, püüdes kehtestada täielikku ja püsivat kontrolli Konstantõnivka linna üle ning jõuda lõunast, kagust ja idast Družkivka ja Kramatorski linna lähistele.
Aruandeperioodil õnnestus vastasel mõnel lõigul saavutada rida taktikalisi tulemusi, kuid oma peamist ülesannet – hõivata täielikult oma eesliini väeosade ja allüksuste põhijõududega kogu Konstantõnivka linn – tal siiski täita ei õnnestunud. Lahingud linnas jätkuvad, ehkki seal tegutseb märkimisväärsel hulgal vastase ründe- ja väikeseid jalaväerühmi.
Praegu paiknevad Venemaa eesliini allüksuste põhijõud endiselt Konstantõnivka äärealadel – linnakalmistu piirkonnas, Ivanopillja küla põhjaserval ning Iljinivka küla ja linna lääneosa (keskosa) vahel. Venemaa väikeste jalaväerühmade massiline infiltreerumine linna aga jätkub. Neid tuvastatakse suuremal või vähemal hulgal peaaegu kõigis Konstantõnivka linna piirkondades ja ka selle ümbruses.
1️⃣ Vastane tegutseb neil suundadel järgmiste jõudude ja vahenditega (tõenäoliselt):
+ 3. ühendvägede armee (OA), tegutseb osaga oma jõududest.
- 84. motolaskurdiviis (MSD) – selle koosseisust kirjutasin ühes varasemas ülevaates; tegutseb neil suundadel täiskoosseisus
- 85. ja 88. üksik motolaskurbrigaad (OMSBR), tegutsevad osaga oma jõududest
- võimalik, et kohal on 123. üksiku motolaskurbrigaadi üksikud allüksused
- osa 2. suurtükiväebrigaadi (ABR) jõududest
+ 8. ühendvägede armee (OA)
- osa 20. motolaskurdiviisi (võimalik, et 10. tankipolk (TP) ja üks selle motolaskurpolkudest (MSP) – 242. või 255. MSP, 944. liikursuurtükiväepolk (SAP))
- osa 150. motolaskurdiviisi jõududest (103. MSP ja võimalik, et 68. TP ning 381. SAP)
- 238. suurtükiväebrigaad (ABR)
+ 3. armeekorpus (AK)
- 6. motolaskurdiviis (1008., 1307. ja 1442. „territoriaalvägede“ motolaskurpolk (MSP), samuti 54. MSP ja 89. TP)
- 72. üksik motolaskurbrigaad (OMSBR)
- 17. suurtükiväebrigaad (ABR)
+ Tugevdusjõud ja -vahendid
- 51. ühendvägede armee koosseisust – 1219. ja 1436. MSP
- 18. ühendvägede armee koosseisust – 70. motolaskurdiviis (24., 26. ja 28. MSP, 17. TP, 81. SAP)
- 49. ühendvägede armee koosseisust – 77. MSP, mis kujutab endast sisuliselt koondatud polgu taktikalist gruppi (TGr), mis moodustati okupeeritud Abhaasias 7. sõjaväebaasi (VB) sõjaväelastest
- Venemaa relvajõudude „mereväe“ koosseisust – 20. ja 155. MSP, mis on koondatud laskurpolgud, mis moodustati Venemaa „mereväe“ laevastike sõjaväelastest.
Nagu näeme, on vastase juhtkond koondanud ja paigutanud nendele suundadele väga märkimisväärse vägedegrupeeringu, püüdes saavutada siin Ukraina relvajõudude ees otsustavat ülekaalu jõududes ja vahendites. See on iseenesest üsna loogiline ja põhjendatud, sest need suunad on sisuliselt ühed kõige olulisemad kogu praeguse Venemaa vägede Slovjanski-Kramatorski pealetungioperatsiooni raames.
2️⃣ Praegust olukorda neil suundadel iseloomustavad üsna visad vastastikused lahingud Ukraina relvajõudude Konstantõnivka kaitserajoonis, samuti Tšassiv Jar – Družkivka suunal ja Konstantõnivkast edelas, kus vastane viib läbi väga intensiivseid ründe- ja pealetungitegevusi, püüdes võimalikult lühikese ajaga Ukraina relvajõudude Konstantõnivka kaitserajooni täielikult likvideerida ning jõuda oma eesliini väeosade ja allüksuste põhijõududega Družkivka ja Kramatorski linna lähistele. Sealjuures püüab ta seda ilmselgelt teha KORRAGA. Eelkõige:
- Privillja – Malõnivka suunal jõudsid Venemaa väed oma eesliini allüksuste põhijõududega kanalini „Siverski Donets – Donbass“ ning suutsid Malõnivka piirkonda infiltreerida terve rea oma ründerühmi. Vastase edasine liikumine Pervomarivka, Vassõlivski Puštši ja Nikanorivka suunas peatati – tema jalaväerühmad jäid sisuliselt Malõnivka ja Jurkivka pärast peetavatesse lahingutesse kinni (need on kestnud juba vähemalt umbes kuu aega).
- Minkivka – Tõhonivka suunal on olukord samasugune. Tõhonivka piirkonnas viibivad ilmselt Venemaa väikesed jalaväerühmad. Nende edasiliikumine Vasjutõnske suunas blokeeriti aga ilmselt Ukraina eesliini allüksuste rea vasturünnakute tulemusel. Ukraina relvajõud puhastasid tõenäoliselt need rühmad, kes suutsid Tõhonivka poolt otse Vasjutõnske juurde jõuda, ning surusid ülejäänud tagasi kanali juurde.
- Markove – Fedorivka suunal jõudis vastane oma eesliini allüksuste põhijõududega viimase asula idaservale ning peab praegu visaid lahinguid, et kehtestada selle üle püsiv kontroll. Tema katsed edasi liikuda Belokuzminivka kriidikaljude ja Belokuzminivka enda suunas pole seni edu toonud.
- Vastane suutis üsna „ulatuslikult“ infiltreerida oma ründeljalaväge Stenka – Podilske – Novodmitrivka – Moločarka piirkonda ning jätkab seda ka edaspidi loodesuunas, Iževka, Bezõmianne ja Popasne poole, püüdes ületada põhja suunas raudteed, mis kulgeb Tšassiv Jarist Kramatorskisse.
- Konstantõnivkas endas käivad visad ja väga intensiivsed lahingud. Vastane, kes jõudis sisuliselt oma eesliini väeosade ja allüksuste põhijõududega linna äärealadele, püüab järjekindlalt suurendada oma ründeljalaväe kohalolekut linnas, tegutsedes Novodmitrivka ja Predtetšõne, Iljinivka ja Berestoki poolt. Praegu hoiavad Ukraina relvajõud endiselt oma kontrolli all tervet rida Konstantõnivka kvartaleid linna põhja- ja keskosas (peamiselt mööda üsna kitsast „koridori“, mis piirneb Oleksa Tõhoho tänava ja maanteega T-0504). Venemaa ründerühmad on aga juba üsna „tihedalt“ esindatud linna lääne-, lõuna- ja kirdeosas ning nende arv suureneb järk-järgult.
- Samuti tegutsevad Venemaa väed jätkuvalt üsna aktiivselt Konstantõnivkast läänes ja edelas, püüdes sealt edasi liikuda loodesuunas mööda Krivõi Toretsi jõe läänekallast. Selles mõttes õnnestus üksikutel Venemaa ründerühmadel jõuda isegi Ossõkoveni ja kinnistuda Konstantõnivka loodeosas Panfilovi tänava ja Krivõi Toretsi jõe vahelises piirkonnas.
Ilmselgelt püüab vastane füüsiliselt „läbi lõigata“ Konstantõnivkat ja Družkivkat ühendava tee esimesest linnast põhja pool. Arvestades, et tema „infiltratsioonirühmad“ üritavad pidevalt liikuda ka Molotšarka ja Novodmitrivka poolt Konstantõnivkast põhja pool asuvate settebasseinide piirkonda ning Oleksijevo-Družkivka suunas, on selline areng täiesti võimalik.
- Lahingud jätkuvad Roskošne, Dolha Balka ja Stepanivka külade piirkonnas. Vastane püüab Iljinivka ja Jablunivka poolt tegutsedes selle lõigu täielikult oma kontrolli alla võtta. Ukraina relvajõud hoiavad esialgu enda käes mitut positsiooni Roskošnes ja Stepanivkas, kuid Dolha Balkas ja isegi sellest lääne pool on vastane juba suutnud kinnistada terve rea oma jalaväerühmi. Ilmselt peavad Ukraina allüksused siit lõpuks taanduma Nikolajpilljast lõuna pool asuva tee taha. Seda enam, et vastase ründerühmi on juba tuvastatud ka paar kilomeetrit viimasest asulast idas.
3️⃣ Seega võib eespool käsitletud suundade üldise (operatiivse) olukorra kohta täiesti kindlalt öelda, et Venemaa pealetung jätkub. Jah, üsna aeglaselt – kahe kuu jooksul kestnud visates ja nende jaoks väga „kulukates“ lahingutes on nad suutnud tungida Ukraina relvajõudude kaitsesse maksimaalselt 7,5–8 km sügavusele. Tuleb aga mõista, et see toimus vastase Slovjanski-Kramatorski pealetungioperatsiooni jaoks ühel võtmesuunal – Konstantõnivka suunal.
Lisaks on ilmseks saanud tendents, et Konstantõnivka kaitserajoonis lahinguid pidavate Ukraina eesliini allüksuste olukord halveneb veelgi. Vastane on suutnud selle taktikaliselt üsna sügavalt haarata kirdest ja edelast (jõudmine Iljinivka piirkonda ja sissemurdmine Novodmitrivka – Moločarka suunal), mis omakorda koos tema eesliini väeosade ja allüksuste jõudmisega otse linna lõuna- ja idaservale andis talle võimaluse alustada Konstantõnivka enda ründamist ja seda edaspidi intensiivistada. Sisuliselt on vastane praeguseks operatiivses mõttes keskendunud just Ukraina relvajõudude Konstantõnivka kaitserajooni lõplikule likvideerimisele ning on selle eesmärgi saavutamisele üsna lähedal.
Kramatorski suunal, kus vastase eesliini väeosade ja allüksuste jõudmine üsna laial rindelõigul Siverski Donetsi – Donbassi kanalini lõi samuti päris head taktikavõimalused läbimurdeks Kramatorski suunas, pole ta aga seni nii edukas olnud. Sisuliselt takistavad Ukraina relvajõud siin üsna tulemuslikult vastase edasiliikumist Kramatorski suunas, sidudes ta vastastikustesse lahingutesse otse kanali läänekaldal. Ukraina relvajõudude jaoks on selles mõttes kõige ohtlikum Markove – Fedorivka – Belokuzminivka suund, kus vastane on juba kanalist TAGA tunginud Kramatorski suunas kõige sügavamale – kuni 4,5 km, kuid see lõik pole seni eriti laienenud. Sisuliselt õnnestus vastasel 1,5 kuud kestnud aktiivse „infiltratsiooni“ jooksul sellel suunal „roomata“ 1–1,5 km mööda Markovest Fedorivkani ulatuvat kriidikaljude ahelikku.
Minu arvates saab nii Konstantõnivka kui ka Kramatorski suunal olukorra edasise arengu peamiseks määravaks teguriks tõenäoliselt see, kui kaua lahingud Konstantõnivka piirkonnas kestavad. On ilmne, et Venemaa „Lõuna“ vägedegrupeeringu operatsioonitsooni vasakule tiivale koondatud vägedegrupeering ei saa ilma Konstantõnivkat lõplikult „vallutamata“ lihtsalt alustada pealetungi laial rindel lõunast ja kagust Družkivka ning Kramatorski suunas. Seda isegi vaatamata asjaolule, et teda abistavad üsna aktiivselt GV „Kesk“ vägedegrupeeringu parema tiiva väed ja vahendid, mis püüavad liikuda Družkivka suunas mööda Kazennõi Toretsi jõge.
Juba praegu on üsna selgelt näha, et lahingud Konstantõnivka pärast neelavad lõviosa neist jõududest ja vahenditest (selle mõistmiseks piisab, kui võrrelda vastase aktiivse tegevuse intensiivsust nii Konstantõnivka kui ka vahetult Kramatorski suunal). Ilmselgelt on need lahingud kestnud kauem, kui Venemaa juhtkond oli kõigi „kehtestatud“ ja „kavandatud“ tähtaegade järgi ette näinud. Sisuliselt, mida kauem Konstantõnivka vastu peab, seda suurem on tõenäosus, et Venemaa juhtkond on lõpuks sunnitud oma plaane idast ja edelast Družkivka ning Kramatorski suunas KORRAGA läbimurde saavutamiseks märkimisväärselt ümber vaatama.
Iseloomulik on see, et Venemaa juhtkond mõistab seda ning püüab juba praegu sellist stsenaariumi vältida, aktiveerides järsult oma GV „Kesk“ vägedegrupeeringu parema tiiva tegevust Družkivka suunal. Tõenäoliselt peaks see tema kavatsuse kohaselt sundima Ukraina relvajõude taanduma mitte ainult Konstantõnivka piirkonnast Družkivka suunas, vaid jätma maha ka üsna ulatusliku ala Rusõn Jari põhja pool.
Järgmistes ülevaadetes pöördume tagasi Dobropillja ja Limani suundade juurde ning püüame selgusele jõuda, kas seal toimuvad sündmused võivad kõige otsustavamal ja märkimisväärsemal viisil mõjutada kogu Venemaa vägede Slovjanski-Kramatorski pealetungioperatsiooni. Eriti selle võimalike tulemuste osas...
Petrenko
Putin ja Venemaa relvajõudude peastaabi ülem Gerassimov teatasid Venemaa armee uutest territoriaalsetest "võitudest". Nende avalduste kohaselt vallutasid Vene väed Donetski oblastis Dobropillja ja Oleksijevo-Družkovka, samuti mitu asulat teistes piirkondades. Gerassimov väidab, et Vene üksused asuvad Zaporižžjast viie kilomeetri kaugusel. Harkivi oblastis teatasid nad uute asulate vallutamisest ja Dnipropetrovski oblastis edasitungimisest Velõkomõhailivka lähedal.
Vene sõjakorrespondendid ja Z-blogijad on aga ise juba hakanud Venemaa juhtkonna väiteid ümber lükkama. Kaugus Zaporižžjani ei ole viis kilomeetrit, vaid umbes 23; Harkivi oblastis ulatuslikku läbimurret ei ole; ning Dobropilljas ja Oleksijevo-Družkovkas räägitakse pigem infiltratsioonist "lipu maha panemise" eesmärgil, mitte linnade täieliku kontrolli saavutamisest. Midagi sarnast on juba juhtunud avaldustega Limani ja Svjatogorski väidetava vallutamise ning Sumõ suunas toimuva ulatusliku edasiliikumise kohta.
*
Slavjanski suunas on vaenlane lõpuks sulgenud Rai-Aleksandrivka lähedal asuva "tasku" ja okupeerinud Lipovski metsa, kuhu kavatseb koondada jõud edasisteks rünnakuteks Severski Donetsi-Donbassi kanali ja Orehhovatka suunas.
Dobropillja suunas, kui me räägime tegelikust olukorrast, mitte vene "muistse Donbassi müütidest ja legendidest", on vaenlane kindlustanud oma positsioonid Svetlõi, Belitski ja Annovkast idas asuva suvilateasula piirkondades.









