Muchnoy ✙ Jugend
Olukord rindel 22.10.26.
Muchnoy ✙ Jugend
Olukord rindel 22.10.26.
Žorin /// Kolmas armeekorpus
Eskaleerimine läbirääkimiste ajal on venelaste standardtaktika. Isegi kui Venemaa Föderatsioon on tõesti läbirääkimisteks valmis, intensiivistavad nad oma rünnakuid paralleelselt läbirääkimistega. Seetõttu on ilmne, et pole mõtet rääkida isegi ligikaudsetest sõja lõpu tingimustest – ükskõik kui väga see kõigile meeldiks.
Venemaa panustab nüüd talvele. Kui vaherahuks üldse mingit akent on, siis alles pärast selle lõppu. Nüüd on ukrainlaste prioriteediks külma perioodi minimaalsete kaotustega üle elada.
Petrenko
Slavjanski suunas on Vene väed Rai-Aleksandrovka piirkonnas edasi liikunud ja jätkavad aktiivseid rünnakuoperatsioone nii külas endas kui ka kanali suunas.
Vaatamata Venemaa kaitseministeeriumi väidetele Vovtšanski ja Viltša vallutamisest 2025. aasta detsembris, hoiavad Ukraina üksused nende linnade lähedal endiselt positsioone, mida kinnitavad ka uued Venemaa rünnakute kaadrid. Ja kõik see on näidatud Venemaa kaartide taustal, mis näitavad mõlemat linna oma sügaval tagalas.
Mirošnikov
USA suursaadik EL-i juures ähvardab Euroopa riike tagajärgedega, kui nad arendavad oma satelliitsidesüsteeme ja piiravad Starlinki juurdepääsu Euroopa turule 😂😂😂
Just siia koer maetud ongi.
Trump kaitseb oma sõpra ja suurimat annetajat Muski nii palju kui võimalik.
Umbes 5–10 aasta pärast selgub, et OneWeb on Starlinkist parem ja töökindlam ning meil on juba korralik satelliidivõrk olemas. Loomulikult poleks Muski toode siis enam vajalik.
Kuid Euroopal on selleni muidugi veel väga pikk tee minna. Vaja on kolossaalseid investeeringuid.
Muchnoy ✙ Jugend
Petrenko
Steve Witkoffi ja Putini kohtumine andis vaid ühe potentsiaalselt olulise tulemuse: on tekkinud eeldused konstruktiivseteks kolmepoolseteks läbirääkimisteks Venemaa, Ameerika Ühendriikide ja Ukraina vahel novembri keskel. Just sellist stsenaariumi ennustasin ma juba suvel. Siiski on veel vara rääkida konkreetsetest lepingutest: palju sõltub osapoolte poliitilistest võimetest ja läbirääkimispositsioonidest selles etapis.
Võtmeteguriks saavad 3. novembril toimuvate USA vahevalimiste tulemused. Need määravad suuresti, mil määral suudab Donald Trumpi administratsioon Venemaaga ulatuslikke majanduslepinguid sõlmida. Nende hulka kuuluvad potentsiaalsed mitme miljardi dollari suurused investeeringud Arktikasse, maavarade kaevandamisele ja muudesse koostöövaldkondadesse. Sellised projektid võiksid pärast Ukraina sõja lõppu saada osaks laiemast lepingust, kuid nende elluviimine nõuab lisaks Valge Maja poliitilisele tahtele ka jätkusuutlikke tingimusi pikaajaliseks majanduskoostööks.
Seetõttu pole praegu olulisemad mitte niivõrd Putini ja Witkoffi kohtumisel arutatud ettepanekud ise, vaid pigem nende praktilise rakendamise väljavaated. USA valimiste tulemused näitavad Trumpi võimet edendada potentsiaalset kokkulepet Venemaaga ning arutlusel olevate majanduslike väljavaadete teostatavust. See võimaldab ka paremini hinnata novembrikuu kõneluste väljavaateid: kas pooled suudavad liikuda esialgsetelt aruteludelt konkreetsete kokkulepeteni või piirduvad nad esialgu üldiste lähenemisviiside kokkuleppimisega.
Petrenko
Täna peaks Trumpi eriesindaja Steve Witkoff kohtuma Peterburis Putiniga ja andma Venemaa poolele üle sõja lõpetamise ettepanekud, mis koostati Norras toimunud läbirääkimiste põhjal Ukraina ja Euroopa esindajatega.
Praegu pole aga mingeid väljavaateid kokkulepete saavutamiseks. Moskva ei näita valmisolekut loobuda maksimaalsetest territoriaalsetest nõudmistest ega nõustuda sõja lõpetamisega praeguse rindejoone alusel. Venemaa pool taotleb jätkuvalt kontrolli kehtestamist kogu Donbassi territooriumi üle, nõudes Ukrainalt sisuliselt nende piirkondade loovutamist, mida Vene armee pole suutnud sõjalise jõuga vallutada.
Selle seisukoha läbisurumiseks on Venemaa poolel oluline näidata sõjalisi edusamme ja jätta mulje, et Ukraina edasine vastupanu on mõttetu. Ilmekas näide on Dobropillja, mille vallutamisest Venemaa esindajad teatasid. Väikeste ründerühmade sissetung ja lippude demonstreerimine ei tähenda aga, et linn oleks läinud Vene vägede kontrolli alla. Sellised episoodid võimaldavad jätta mulje, nagu oleks Venemaa armeel kogu Donbassi vallutamiseks jäänud enda kontrolli alla saada vaid kolm suurt linna — Slovjansk, Kramatorsk ja Družkivka.
Sarnane olukord kujuneb Zaporižžja ümber. Venemaa väejuhatuse avaldused, et väed asuvad linnast umbes viie kilomeetri kaugusel lõunapoolsetest äärealadest, loovad ettekujutuse vahetust ohust oblastikeskusele.
Kokkuvõttes lähevad Venemaa juhid läbirääkimistele liialdatud ettekujutusega oma sõjalistest edusammudest ning loodavad saavutada diplomaatiliste vahenditega seda, mida pole seni lahinguväljal saavutatud. Moskva territoriaalsed nõudmised on endiselt märksa ulatuslikumad kui tulemused, mida Vene armee on suutnud sõjaliselt saavutada, ning avaldusi edasitungi kohta kasutatakse läbirääkimispositsiooni tugevdamiseks.
Samal ajal arutatakse läbirääkimiste raames potentsiaalselt mitme miljardi dollari suuruseid tehinguid loodusvarade valdkonnas ja ühiseid Arktika kasutuselevõtu projekte, mis võivad pikemas perspektiivis tuua Venemaale märkimisväärset tulu. Kuid isegi sellised majanduslikud stiimulid ei taga praegu kokkulepete saavutamist sõja lõpetamiseks.
Sterenko
Kaitsevägi ründas ajutiselt okupeeritud Luganskis telekommunikatsioonikeskust „Lugakom”. Hoonet kasutatakse mobiilside ja internetiühenduse tagamiseks. Eile anti löök samasugusele objektile Donetskis.
Venelased ründasid Kiievi Svjatošõni rajoonis asuvat korterelamut.
Praeguseks on teada ühest hukkunust.
UPD: Hukkunute arv on kasvanud kaheni. Veel kaks inimest said vigastada.
Alex
Jutud sellest, et võitlejad veedavad peaaegu aasta positsioonidel, kusjuures, paneme tähele, jalaväe positsioonidel, vastavad tegelikkusele ja kahjuks pole need sugugi üksikud juhtumid…
Sellised olukorrad on kahe asja tagajärg: vaenlase infiltratsioon sügavale meie lahingurivistuse tagalasse ning komandöride püüd olukorda viimse hetkeni parandada, positsioone võimalikult kaua tagasi tõmbamata, kuni niinimetatud infiltratsioonitsoon muutub vaenlase kontrolli all olevaks territooriumiks, kust võitlejate väljatoomine muutub peaaegu võimatuks.
Tegelikult on olukord mitmetahuline ning siin on oma osa ka normaalse mobilisatsioonipoliitika puudumisel. Ühelt poolt hoiavad võitlejad jätkuvalt eesliinipositsioone (sageli asuvad nad tegelikult juba vaenlase tagalas) kauem, kui igasugused normid ja korraldused ette näevad; teiselt poolt pole isikkoosseisu nappuse tõttu inimesi üldse kellegagi asendada. Kui neid poisse poleks, ei tea keegi, kus me praegu vaenlase peataksime ja kes üldse sõdiks, sest kõigil on sellest ammu täielikult pohhui)
Osman (Aidar)
Palju räägitakse rahuläbirääkimistest ja katsetest neid pidada. Olen alati öelnud, et olen rahu, mitte kapituleerumise poolt. See sõda on kuradi mõttetu jama, mis varastas minult ning paljudelt poistelt ja tüdrukutelt tohutult aega, teistelt aga elu. Ma vihkan seda kogu südamest ja hingest.
Ja mul on selle kohta midagi öelda. Ukraina relvajõud on kindlasti taganud sõjalis-poliitilisele juhtkonnale tugeva läbirääkimispositsiooni. Meie vägedel on rindel edusamme, õnnestus nurjata vaenlase plaanid Slovjanski ümberhaardeks tiibadelt. Neil on praegu tagumik tules, mistõttu nad üritavad edasi tormata. Aga me hoidsime need alad, mida nad tahtsid vallutada. See õõnestab Putini väidet tema ülekaalust rindel.
Aga küsimus, kus me tagalas eksisime, kui eksisime, ja kes selles süüdi on – see pole minu poole pöörduda. Minu arvates ei õnnestunud venelaste tagalat kokku varistada. Ja ilmselt ei õnnestu ka. Kas tagalat oleks saanud paremini ette valmistada? Arvan küll, see on minu subjektiivne arvamus. Ametnike töö kvaliteet on minus alati küsimusi tekitanud. Aga see on juba minu nägemus.
Ma arvan, et meil on kõigele vaatamata tugev positsioon. Arvan, et Ukraina relvajõud on Venemaad nende enda territooriumil kõvasti räsinud, kuigi nemad on löönud meie energiataristut. Me tegutseme nende vastu väga täpselt. Seega jah, Ukrainal on tugev positsioon. Ja selle on taganud Ukraina relvajõud.
*
Zelenskõi: USA lubas Ukrainale NATO 5. artikli tasemel julgeolekugarantiisid.
5. artikkel näeb ette, et rünnakut ühe liitlase vastu käsitletakse rünnakuna kõigi vastu. Samas otsustab iga riik iseseisvalt, milliseid meetmeid vastuseks rakendada, sealhulgas kas kasutada sõjalist jõudu. Keda selle lubaduse puhul „kõigi” all silmas peetakse, pole selge.
Ukraina jaoks on põhimõtteliselt oluline, et tulevased garantiid näeksid uue agressiooni korral ette konkreetse reageerimismehhanismi: relvade operatiivne tarnimine, luureandmete vahetamine, sõjaline abi ning lepinguosaliste selged kohustused.
Kuni pole olemas lõplikku dokumenti kindlaks määratud tingimustega, pole mõtet rääkida täiemahulistest garantiidest. Ükski sanktsioonidega ähvardamine pole toiminud, aga nüüd, kui neid on proovitud ja neist on mööda hiilitud, ei hakka need ammugi toimima.
Mingitele lepingutele alla kirjutades tuleb mõista, et me ei tohi lubada uut sissetungi, vastasel juhul võime kaotada märksa rohkem, kui oleme juba kaotanud, ja see ei puuduta ainult territooriume.
Muchnoy ✙ Jugend
Petrenko
Dobropillja sektoris on Vene väed kindlustanud oma positsioonid Novõi Donbassi ja Belitskaja kaevanduse piirkonnas. Vaenlase infiltratsioonirühmitused jätkavad Dobropilljasse tungimist ning nende kohalolekut on juba tuvastatud linna loodeosas.
Zelenskõi teatas pärast Oslos toimunud kõnelusi Ameerika esindajatega, et pooled arutasid Ukraina julgeolekugarantiide erinevaid variante, sealhulgas NATO artikliga 5 sarnaseid garantiisid. Tema sõnul rõhutas Washington taas, et garantiid peavad olema usaldusväärsed. Lõplikku kokkulepet siiski veel pole: Steve Witkoff peab ettepanekud Venemaa poolele edastama.
Kuid isegi USA ametlikud julgeolekugarantiid ei tähenda tingimata, et Washington tõepoolest astub sõtta riigiga, mis on rünnanud tema partnerit. Ilmekas näide on Katar. Pärast Iisraeli rünnakut Dohale 2025. aasta septembris allkirjastas Donald Trump korralduse, mis nägi ette julgeolekugarantiid sellele emiraadile ning võimaldas välisriigi rünnaku korral muu hulgas USA-poolseid sõjalisi meetmeid. See korraldus ei ole aga Senati ratifitseeritud vastastikuse kaitse leping ning Washingtoni konkreetsed sammud sõltuvad asjaoludest.
2026. aasta veebruaris alustasid USA ja Iisrael sõjalist operatsiooni Iraani vastu, mille järel andis Teheran arvukaid lööke Pärsia lahe riikides asuvate objektide pihta. Rünnaku alla sattus ka Katari strateegiline gaasitaristu, sealhulgas Ras Laffani kompleks. Veeldatud maagaasi tootmine ja eksport said tõsiselt häiritud ning Hormuzi väina tegelik sulgemine raskendas tarneid veelgi ja põhjustas ulatuslikku majanduslikku kahju. Varem välja kuulutatud garantiid ei suutnud neid rünnakuid ega kahju ära hoida.
See näide illustreerib ilmekalt erinevust poliitilise lubaduse vahel kaitsta liitlast ja tegeliku valmisoleku vahel astuda tema julgeoleku nimel ulatuslikku sõjalisse konflikti. Kui isegi Katari puhul, kes on USA jaoks Pärsia lahe piirkonnas oluline partner, ei suutnud garantiid ära hoida sõja raskeid tagajärgi, oleks äärmiselt riskantne loota, et Washington astub Ukraina kaitseks kindlasti otsesesse sõjalisse vastasseisu Venemaaga. NATO artikli 5 analoogia ei tähenda iseenesest veel seda, et Ameerika väed astuvad automaatselt sõtta.
Alex
Sügisesed udud aitavad vaenlasel, nagu ka täpselt aasta tagasi, väga palju jalgsi liikuda ja kiirendada meie lahingurivistusest läbi imbumist, nagu see toimus eelmisel aastal Pokrovski ründamise ajal…
Mida kaugemale vaenlane suudab tungida, ilma et ta seal kanda kinnitaks, seda halvemini läheb neil värdjatel, kes kirjutasid endale alla ühe otsa piletile, sest talve saabudes muutub tõld kõrvitsaks ja alles jääb vaid üks tee – hukatusse.
Tasub märkida, et mehitamata süsteemide vägede üksused mängivad vaenlase elavjõu hävitamisel olulist rolli. Neile kuulub selle eest tohutu tänu, sest ilma nendeta oleks meil olukord väga keeruline.
Mirošnikov
Trump ütleb, et korraldab Venemaa ja Hiinaga kolmepoolse kohtumise Ukraina sõja lahendamiseks 🤡
Põhimõtteliselt on Putin juba saavutanud kõik, mida ta tahtis.
Sanktsioonid tühistati.
Meie Starlinki ja luureandmete kasutamist piirati.
Rakettide PAC-3 tarned meile on blokeeritud.
Ukraina on läbirääkimistest välja jäetud.
Noh, Trumpiga suhtlemise spetsialistid, kuidas teil nägu on?
Ütle Trumpile kas või miljard korda, et oled valmis rahuks ja läbirääkimisteks, astu kas või 100 500 tegelikku sammu – Trump aitab ikkagi oma sõpra Vladimirit.
Trumpil pole enam ühtegi trumpi varuks – ta on need kõik juba ära kasutanud, nii et kohtugu kas või Talibaniga Ukraina sõja teemal.
Meil peaks sellest juba täiesti ükskõik olema.
🇺🇦 Muchnoy ✙ Jugend
Vozdvõživkast ida pool andis vastane meie positsioonidele tulelöögi. Hallis tsoonis püsib mõlema poole aktiivsus: tegutsevad nii meie võitlejad kui ka vastane. See näitab, et olukord selles piirkonnas on endiselt ebastabiilne ning täielikku lahingutegevuse vaibumist pole siin toimunud.
Võitlus asula pärast jätkub, olukord püsib dünaamiline. Edaspidi jälgin sündmuste arengut ja muutusi otse sellel rindelõigul.
Töötame!
Petrenko
Vene väejuhatus väitis, et vallutas Malokaterinivka Zaporižžja oblastis ja väitis, et nende väed asuvad Zaporižžjast vaid viie kilomeetri kaugusel. Ukraina sõjavägi aga eitas seda teavet, avaldades külast endast tehtud video. Malokaterinivka on endiselt Ukraina relvajõudude kontrolli all ja Venemaa väited ei kajasta tegelikku olukorda sellel rindel.
Venemaa kaitseministeerium teatas Zolote Kolodezi, Petrovka ja Novotroitske väidetavast vallutamisest Dobropillja sektoris. Ukraina sõjavägi aga eitas seda teavet: kõik kolm asulat on endiselt Ukraina relvajõudude kontrolli all. Vene vägede edasitungi on registreeritud ainult Dobropillja lähedal asuvates lahinguväljades.
Venemaa väitis, et vallutas Kolodezne Velõkoburluki suunal. Vägede paigutamise asemel üritasid Vene väed aga teeselda linna kontrolli all hoidmist, heisates seal drooni abil Venemaa lippu. Ukraina droonioperaatorid leidsid drooni ja lipu ning hävitasid need. Kolodezne on praegu Ukraina relvajõudude kontrolli all.