Mašovets
‼️Ülevaade
Täna alustame Lõuna strateegilise operatsioonitsooni käsitlevat ülevaadete sarja.
Novopavlivka – Velõka Novosilka suund.Vastane (Venemaa väed) jätkab aktiivset kaitsetegevust oma „Ida“ vägedegrupeeringu (ГВ/GV) 29. ühendvägede armee (ОА) ja „Keskuse“ vägedegrupeeringu 90. tankidiviisi (тд) vastutusaladel, et takistada Ukraina relvajõudude eesliini allüksuste edasist liikumist operatiiv-taktikalistel suundadel Piddubne – Bohatõr ja Voskresenka – Velõka Novosilka.
Selle eesmärgi saavutamiseks koondab Venemaa väejuhatus oma peamised jõupingutused eesliini väeosade ja allüksuste positsioonide hoidmisele maantee N-15 Zaporižžja – Donetsk põhja- ja lõunaküljel, mööda Voltšja jõge ning samuti Mokri Jaly jõe ääres Velõka Novosilkast põhja pool.
24.10.2026. aasta õhtu seisuga õnnestus vastasel vähendada Ukraina eesliini allüksuste edasiliikumise tempot nimetatud suundadel miinimumini. Kuid olukorda oma 29. ühendvägede armee vastutusalal ei ole tal seni täielikult stabiliseerida õnnestunud. Ukraina relvajõudude eesliini allüksused on mitmes lõigus taktikavööndis edasi liikunud.
1️⃣ Sellel suunal tegutseb vastane ligikaudu järgmiste jõudude ja vahenditega:
+29. ühendvägede armee
- 36. eraldiseisev motolaskurbrigaad (омсбр)
- 39. eraldiseisev motolaskurbrigaad 68. armeekorpuse (АК) koosseisust
- 68. armeekorpuse koosseisu kuuluva 18. kuulipilduja-suurtükiväediviisi (пулад) koondatud taktikaline grupp (ТГр)
- 430. motolaskurpolk (мсп)
- 200. suurtükiväebrigaad (абр) - võimalik, et kohal on osa 90. tankidiviisi jõududest (tõenäoliselt selle 6. tankipolgu\тп ja 228. motolaskurpolgu allüksused)
- samuti võib kohal olla osa Balti laevastiku (БФ) 120. merejalaväediviisi (дмп) jõududest. Tegemist on endise 336. eraldiseisva merejalaväebrigaadiga (обрмп).
Mis puudutab 120. merejalaväediviisi, mis tegutseb tegelikult Venemaa 36. ja 29. ühendvägede armee kokkupuutealal, siis tõenäoliselt on selle põhijõud siiski paigutatud esimese armee vastutusalale Aleksandrivka suunal. 90. tankidiviisi allüksuste kohalolek 29. ühendvägede armee vastutusalal kestab tõenäoliselt seni, kuni olukord sellel suunal täielikult stabiliseerub. Tasub märkida, et praeguseks on osa 90. tankidiviisi vastutusalast (põhjatiival) tõenäoliselt üle antud 41. ühendvägede armee vastutusalasse ja selle hõivavad armee motolaskurbrigaadide allüksused. Nimelt tuvastati ligikaudu kuu aega tagasi mitu 90. tankidiviisi allüksust GV „Kesk“ vägedegrupeeringu 51. ühendvägede armee ja GV „Lõuna“ vägedegrupeeringu 8. ühendvägede armee vastutusaladel, mis tegutsevad Družkivka suunas mööda Kazennõi Toretsi jõge.
2️⃣ Praegust olukorda sellel suunal iseloomustavad mitmes lõigus taktikavööndis toimuvad küllaltki visad vastulahingud ja sellest tulenev Ukraina eesliini allüksuste üsna aeglane edasiliikumine. Täpsemalt:
- Novopavlivka – Orechove suunal pole poolte positsioonid praktiliselt muutunud. Ukraina relvajõud hoiavad jätkuvalt positsioone peaaegu Orechove läänepoolse ääreala joonel. Novopavlivka – Datšne suunal on Ukraina eesliini allüksused aga mööda samanimelist maanteed tegutsedes jõudnud Datšne loodepoolsest äärealast 3,3–3,5 km kaugusele. Lisaks on Ukraina relvajõud Jalta (küla) – Datšne ja Zaporižžja (küla) – Datšne suunal, tegutsedes Mokri Jaly jõe suubumiskohast Voltšja jõkke mööda viimase põhja- ja lõunakallast, suutnud jõuda Datšne külast vähem kui 3 km kaugusele. Venemaa väed hoiavad aga jätkuvalt mitmeid positsioone Filija küla piirkonnas ja sellest edelas asuvas metsamassiivis oma üksikute jalaväerühmade jõududega (Ivanivka suunal), varustades neid metsa kaudu, mis asub Datšne ja Filija vahel.
- Visad lahingud jätkuvad ka Zaporižžja – Donetski maanteest lõuna pool, kus Ukraina relvajõud suruvad järk-järgult kokku vastase kaitset mööda Mokri Jaly jõge. Nii õnnestus Ukraina eesliini allüksustel Zaporižžja (küla) – Perestroika, Piddubne – Perestroika, Mõrne – Komar ja Voskresenka – Fedorivka suunal tegutsedes vastane ilmselgelt järjestikku Perestroika, Komari ja Fedorivka külast välja tõrjuda. Nendes külades toimusid mitu nädalat väga intensiivsed lahingud. Vastane osutas üsna visat vastupanu ja püüdis aeg-ajalt vasturünnakuid korraldada. Praeguseks on tal siiski õnnestunud hoida positsioone Mokri Jaly jõe ääres ainult Komari ja Fedorivka vahel ning viimasest külast ida pool. Tema eesliini jalaväerühmad hoiavad endiselt mõnda maja Perestroika kirdepoolsel äärealal, metsa Komari kirdepoolse ääreala taga ning külast kagus asuva hävinud farmi piirkonnas. Fedorivka piirkonnas on Venemaa eesliini allüksused tõenäoliselt täielikult külast välja Mokri Jaly jõe taha taandunud.
- Mokri Jaly jõest lääne pool, Zaporižžja – Donetski maanteest kuni Velõka Novosilka linnani ulatuval lõigul, hoiab vastane jätkuvalt enda käes üksnes Veseloje – Novoatšeretuvate – Velõka Novosilka – Burlatske piirkonda, mille keskmine sügavus on kuni 6,4 km. Kõige põhjal otsustades on Ukraina relvajõud aga Ševtšenko – Burlatske, Ševtšenko – Vilne Pole ja Ševtšenko – Prõvilne suunal rünnakutegevust jätkates jõudnud tegelikult kahe viimase asula äärealadeni. Lisaks saavutasid nad ilmselgelt taktikalist edu ka Malijivka – Skudne suunal, liikudes edasi Veseloje külast edelasse ja jõudes Skudne külast 3,1 km kaugusele. Seega võib järeldada, et vaadeldaval perioodil (12.–24. oktoobrini) suutsid Ukraina eesliini allüksused üksikutes lõikudes, peamiselt Zaporižžja – Donetski maanteest lõuna pool ning Mokri Jaly jõest läänes ja idas, edasi liikuda keskmiselt 1,5–2 km, mõnes lõigus kuni 3,2–3,3 km. See võimaldas neil tõrjuda vastase eesliini jalaväerühmad välja mitmest Velõka Novosilkast põhja pool asuvast asulast ning laiendada oma platsdarmi Mokri Jaly jõel lõuna suunas.
3️⃣ Mis puudutab olukorra edasise arengu väljavaateid sellel suunal, siis tasub esile tuua mitmeid tegureid, eelkõige järgmised:
- Ukraina eesliini allüksuste edasiliikumise tempo Venemaa 29. ühendvägede armee vastutusalal on ilmselgelt langenud miinimumini. Eriti Zaporižžja – Donetski maanteest põhja pool. Sisuliselt piirdub nende edasiliikumine kahe sellest lõuna pool asuva lõiguga – Komari küla piirkonnaga, sealhulgas Perestroika ja Fedorivka külaga, ning Ševtšenko küla piirkonna ja Malijivka – Skudne suunaga.
- Kõige põhjal otsustades peavad Ukraina relvajõud sellel suunal praegu pausi tegema või oma jõud ja vahendid ümber rühmitama, millega nad Venemaa 29. ühendvägede armee vastutusalal pealetungitegevust läbi viivad või viisid. Esiteks on põhjuseks nende piiratus. Teiseks tekib sellises olukorras vajadus valida kitsam lõik, kuhu koondada peamised jõupingutused. Ukraina vägedel on juba ilmselgeid raskusi pealetungi jätkamisega nii laial rindelõigul, eriti olukorras, kus nad tegutsevad objektiivselt lahknevatel suundadel – nii Otradne ja Bohatõri suunas kui ka SAMAAEGSELT Velõka Novosilka suunas. Nad peavad ilmselgelt valima ühe neist.
- Venemaa vägede eesliini väeosade ja allüksuste positsioonid 29. ühendvägede armee vastutusalal näivad aga Ukraina relvajõudude edasise pealetungitegevuse suhtes endiselt küllaltki haavatavad. Vähemalt kahes taktikasektoris – Datšne küla piirkonnas (arvestades, et Ukraina allüksused asuvad Orechove juures ehk üsna sügaval vastase paremast tiivast TAGAPOOL ning on lisaks jõudnud mõlemat Voltšja jõe kallast mööda Datšnele lähemale) ja Ševtšenko – Burlatske suunal (arvestades Ukraina relvajõudude aktiivset tegevust Skudne ja Dniproenerhiia suunas).
Loomulikult muutuvad kõik need arutluskäigud asjakohaseks ainult juhul, kui Ukraina väejuhatus otsustab siiski jätkata pealetungitegevust Venemaa 29. ühendvägede armee vastutusalal. Seni pole ta sellist valmisolekut ilmutanud.
Operatiivses mõttes pole Ukraina relvajõudude vaibuv pealetung Venemaa GV „Ida“ vägedegrupeeringu 29. ühendvägede armee vastutusalal, mille tulemusel õnnestus neil vabastada Donetski oblasti lääneosas küllaltki suur piirkond (Zelenõi Hai – Zaporižžja (küla) – Ševtšenko – Komõšuvaha), seni kaasa toonud märkimisväärseid muutusi. Vastane jätkab pealetungi GV „Ida“ vägedegrupeeringu vasakul tiival üldsuunal Guljaipole – Orechiv ning GV „Kesk“ vägedegrupeeringu operatsioonitsoonis Dobropillja suunal.
Oleks aga küllaltki naiivne arvata, et see ei ole Venemaa väejuhatuse tegevust üldse mõjutanud. Selles mõttes võinuks olukord Ukraina relvajõudude jaoks kujuneda praegusest märksa keerulisemaks. Näiteks Venemaa 120. merejalaväediviisi ilmumine 36. ja 29. ühendvägede armee kokkupuutealale ei kuulunud ilmselgelt algselt Venemaa väejuhatuse plaanidesse, vaid oli sunnitud samm. Arvestades, et Venemaa väejuhatus käsitleb merejalaväe väeosi ja üksusi oma strateegiliste reservide omamoodi „kõrgmobiilse“ komponendina, oli selle üksuse ilmumine Aleksandrivka suunale Guljaipole suuna asemel (koos 40. eraldiseisva merejalaväebrigaadiga) ilmselgelt plaaniväline ning tingitud just Ukraina pealetungist Venemaa 36. ja 29. ühendvägede armee vastutusaladel. Sama kehtib ka osa 90. tankidiviisi jõudude ümberpaigutamise kohta 29. ühendvägede armee vastutusalale. Algselt pidi see ilmselgelt paigutama oma põhijõud ümber GV „Kesk“ vägedegrupeeringu paremale tiivale, et Družkivka suunal toimuvat pealetungi märkimisväärselt tugevdada. Selle asemel ilmus sinna vaid osa diviisi allüksustest, samal ajal kui selle märksa suurem osa sattus just 29. ühendvägede armee vastutusalale.
Tuleb aga arvestada, et Ukraina pealetungi operatiivne tähtsus eespool nimetatud suundadel võib eduka jätkumise korral märkimisväärselt suureneda. Kui Ukraina relvajõududel õnnestub jõuda loodest Velõka Novosilka vahetusse lähedusse ning samal ajal ületada märkimisväärsete jõududega füüsiliselt Guljaipole – Velõka Novosilka maantee (näiteks Uspenivka ja Novoivanivka vahelisel lõigul, sellest järgmises ülevaates), peab GV „Ida“ vägedegrupeeringu juhtkond paratamatult suunama osa oma 5. ühendvägede armee jõududest lääne suunalt põhja poole, et tagada oma parema tiiva stabiilsus. Tahab ta seda või mitte …
Ja kui Ukraina relvajõud veel oma võimeid ületavad ning hakkavad oma löögioperatiiv-taktikaliste gruppide tiibu „sissepoole“ pöörama, st Mokri Jaly ja Jantšuri jõgede vahelisele alale (isegi Velõka Novosilka suunas läbimurde üritamisest loobumise hinnaga), muutub olukord kogu Venemaa GV „Ida“ vägedegrupeeringu operatsioonitsoonis üldse „eriti pikantseks“. Aga sellest veidi hiljem...