Konstantin Mašovets
Ülevaade
Orechivi-Zaporižžja suund.
Vastane (Vene väed) jätkab pealetungitegevust oma 58. ühendvägede armee (ÜVA) vastutusalas GV „Dnepri“ vägedegrupeeringu koosseisus, eesmärgiga likvideerida Ukraina relvajõudude Orechivi kaitseala ning jõuda oma eesliini väeosade ja koondiste põhijõududega lõunast ja kagust Zaporižžja linna lähistele.
Nende operatiivsete eesmärkide saavutamiseks püüavad Vene väed oma 58. ÜVA pealetungialal praegu lahendada vähemalt kahte taktikalist ülesannet:
- Haarata Ukraina relvajõudude Orechivi kaitseala tiibadelt (läänest ja idast), infiltreerides samal ajal võimalikult palju oma ründeljalaväge Orechivi linna piiridesse.
- Taastada oma eesliini väeosade ja allüksuste edasiliikumine Dnipro jõe ääres (lõunast põhja) otse Zaporižžja linna suunas.
Eilse õhtu seisuga ei ole vastasel nende ülesannete täitmine seni õnnestunud.
1️⃣ Sellel suunal tegutseb vastane järgmiste jõudude ja vahenditega:
+ 58. ÜVA tegutseb sellel suunal oma põhijõududega
- 19. motolaskurdiviis (mld) – 392., 429. ja 503. motolaskurpolk (mlp) – tegutseb 58. ÜVA pealetungiala vasakul tiival ja osaliselt keskosas
- 42. mld – 70., 71. ja 291. mlp + 270. mlp „Ahmat-Kavkaz“, 50. iseliikuv suurtükiväepolk (isp). Võimalik, et kohal on ka 78. üksiku motoriseeritud polgu (omp) „Sever-Ahmat“ ja 349. mlp „Ahmat-Rossija“ üksikud allüksused – tegutseb 58. ÜVA pealetungiala keskosas ja paremal tiival
- 136. üksik motolaskurbrigaad (omlb), võib osaliselt kuuluda 58. ÜVA operatiivreservi
- 100. üksik luurebrigaad (olb), tõenäoliselt tegutseb sellel suunal oma põhijõududega
- 49. üksik dessant-ründebrigaad (odrb) on ründeüksus, mis ei kuulu Venemaa „klassikaliste“ õhudessantvägede (ÕDV) koosseisu. Tegelikult on selles „dessantväelasi“ minimaalselt. Tõenäoliselt moodustab see 58. ÜVA operatiivreservi tuumiku.
- 4. sõjaväebaasi (Tshinvali linn, Lõuna-Osseetia) koondatud polgu taktikaline grupp (TG)
- 291. suurtükiväebrigaad (svbr) – tegutseb sellel suunal oma põhijõududega.
+ Tugevdusjõud ja -vahendid
- 47. mld 18. ÜVA koosseisust – 1152., 1153. ja 1154. mlp. Tegemist on „mobilisatsiooni-“koondisega, mis moodustati okupeeritud Krimmi poolsaare territooriumil. Tegutseb sellel suunal tõenäoliselt kahega oma kolmest „koosseisulisest“ motolaskurpolgust.
- Õhudessantväed (ÕDV) tegutsevad tõenäoliselt 7. dessant-ründediviisi (drd) 108. ja 247. dessant-ründepolgu (drp) jõududega. Lisaks neile võivad kohal olla 76. drd allüksused ning ÕDV 45. üksik eriotstarbeline brigaad (oebr).
- Samuti võivad 58. ÜVA vastutusalas kohal olla 49. ÜVA 205. omlb üksikud allüksused.
58. ÜVA edasiseks tugevdamiseks, et selle eesliini väeosad ja koondised jõuaksid Zaporižžja linna lähistele, on täiesti tõenäoline selle täiendav tugevdamine GV „Dnepr“ vägedegrupeeringu koosseisu kuuluvate jõudude ja vahenditega. Tõenäoliselt võib kõne all olla 47. mld, 104. drd ja 98. õhudessantdiviisi (ÕDV) täiendavate väeosade ja allüksuste koondamine ning paigutamine selle vastutusalasse.
2️⃣ Praegust olukorda sellel suunal iseloomustavad vastase jätkuvad visad, kuid vähese tulemuslikkusega katsed alustada vahetult Orechivi linna ründamist ning haarata see tiibadelt, eelkõige järgmistel suundadel:
- Novopokrovka – Malõ Tokmatška suunal õnnestus Ukraina vägedel ilmselt taas märkimisväärselt vähendada Vene jalaväe kohalolekut Malõ Tokmatškas endas. Sisuliselt on selle territooriumil praeguseks tuvastatud vaid kaks väikest vastase jalaväerühma (üks purustatud paranduskoloonia keldrites, teine mõnes hoones kohaliku „Nova Pošta“ filiaali piirkonnas).
Varem asula kaguservas kanda kinnitanud vastase mitu ründerühma on kas taandunud Belohirja suunas või sellest 2 km kirdes asuvasse piirkonda.
- Robotõne – Novodanylivka suunal õnnestus vastasel hõivata vähemalt pool Uspenivka orust, samuti kontrollib ta ühe oma ründerühma jõududega eesliinilt ettepoole jäävat „vahepositsiooni“ (Novodanylivka ja Orechivi suunas).
Orechivis endas on Vene jalaväe arvukus ilmselt minimaalne. „Tegutsemisvalmis“ on tuvastatud vaid üks väike jalaväerühm (tõenäoliselt kuni 5–6 jalaväelast), mis on kinnistunud linna kaguservas (Novodanylivka poolt).
- Orechivist läänes hoiavad Ukraina relvajõud jätkuvalt kindlalt enda käes Novoandriivkat ja Novopavlivkat, vaatamata vastase üha sagedasematele katsetele edasi liikuda Malõ Štšerbaki – Novopavlivka ja Nesterjanka – Novoandriivka suundadel. Maksimaalne tulemus, mille vastane on suutnud saavutada enam kui kuu aega kestnud visa vastastikuse lahingutegevuse jooksul sellel suunal, on kuni 2,8 km (Malõ Štšerbaki külast kirdes ja Nesterjankast põhja pool õnnestus neil kiiluda sisse 1,8 km sügavusele).
Lisaks püüab Vene 58. ÜVA juhtkond ilmselt taastada oma eesliini allüksuste edasiliikumist vahetult Zaporižžja suunal lõunast põhja, mööda endist Kahhovka veehoidla sängi. Eelkõige:
- Stepove külast põhja pool ja Malõ Štšerbaki külast loodes korraldas vastane rea „sissetungikatseid“, mille tulemusel õnnestus tal infiltreerida kuni kaks väikest jalaväerühma maastikualale Pavlivkast paar kilomeetrit edelas ja sellest kirdes.
Samuti õnnestus tal Kamjanske – Lukjanivske suunal tegutsedes liikuda oma eesliini allüksuste jõududega Stepnohirskist 2–2,1 km ida poole. Vene väikesi jalaväerühmi on tuvastatud ka Lukjanivske küla piirkonnas ning sellest läänes ja edelas.
- Stepnohirskis hoiab vastane jätkuvalt enda käes selle lõunaosa („Kõrghoonete“ piirkond) ning üritab regulaarselt kinnistuda Primorske asula lõunaosas Pokrovska tänava piirkonnas. Ta tegutseb väikeste jalaväerühmadega mööda endise Kahhovka veehoidla sängi, minnes mööda Ukraina positsioonidest Plavnõ küla piirkonnas. Samuti kasutab ta seda ala oma väikeste jalaväe- ja diversiooni- ning luurerühmade (DLR) tegutsemiseks Malokaterynivka küla suunas.
Seega võib tõdeda, et Vene 58. ÜVA eesliini väeosade ja allüksuste üsna ilmne aktiviseerumine vähemalt viimase 1,5 kuu jooksul ei ole toonud selle juhtkonnale kaasa mingeid märkimisväärseid (operatiivseid) tulemusi. Need piirduvad üksnes taktikalise tasandiga. Pealegi ei saa neid isegi sellest vaatenurgast praegu eriti märkimisväärseks pidada.
3️⃣ Mis puudutab olukorra edasise arengu väljavaateid kogu Orechivi-Zaporižžja suunal, siis tasub esile tuua mitu üsna iseloomulikku taktikalist tegurit:
- Vene 58. ÜVA juhtkond koondab jätkuvalt oma põhijõupingutused just Ukraina relvajõudude Orechivi kaitsealale (s.t oma paremale tiivale). Ilmselt ajendavad seda tegema naaberarmeede – 5. ja 35. ÜVA GV „Ida“ vägedegrupeeringu koosseisus – suhteliselt edukad tegevused, kui nad tungivad edasi Guljaipole – Orechivi suunal. Eriti puudutab see Mirne – Belohirja lõiku, kus vastasel on üsna ilmne taktikaline edu.
- Vastase visa soov jõuda Novopavlivka – Novoandriivka joonele, tegutsedes Nesterjanka ja Štšerbaki poolt, ning tema järjekindlad katsed „infiltreerida“ Malõ Tokmatška täielikult oma ründeljalaväega Novopokrovka ja Belohirja poolt näitavad, et vastane peab Ukraina relvajõudude Orechivi kaitseala võimalikult sügavat haaramist selle lääne- ja idatiiva poolt jätkuvalt selle ründamise ja hilisema likvideerimise kõige olulisemaks osaks.
- Vastase katsed taastada oma eesliini allüksuste edasiliikumine Zaporižžja suunas otse lõunast, mööda Dnipro jõge, on tema juhtkonna hinnangul tõenäoliselt seotud oma taktikaliste ümberhaaramismanöövritega Malõ Štšerbaki – Pavlivka ja Kamjanske – Lukjanivske suundadel Ukraina allüksuste suhtes, kes hoiavad jätkuvalt visalt positsioone Lobkove ja Stepove küladest põhja pool.
See on tema poolt üsna ilmne taktikaline otsus. Sest praegu ei saa vastane tegutseda otse Kamjanske – Stepnohirsk suunal (s.t üsna kitsal, kuni 6 km laiusel rannikulõigul). Ta on sunnitud esmalt tagama oma Stepnohirskis ja Primorskes lahinguid pidavate ning põhja poole edasi liikuda püüdvate eesliini allüksuste parema tiiva kaitse, et vältida Ukraina relvajõudude võimalikke vasturünnakuid sellest piirkonnast.
Vastase aktiivsed infiltratsioonitegevused Kamjanskest kirde suunas (s.t Lukjanivske poole) ning samalaadsed tegevused Malõ Štšerbaki poolt Pavlivka suunas räägivad selles mõttes üsna selget keelt. Vene juhtkond püüab enne Stepnohirskile uuesti „edasi liikuma“ asumist ilmselgelt Ukraina allüksused esmalt Stepove ja Lobkove küladest „eemale tõrjuda“.
Üldisemas, operatiiv-strateegilises mõttes on Vene vägede pealetungitegevuse aktiviseerumine Orechivi-Zaporižžja ja Guljaipole suundadel viimase kahe kuu jooksul ilmselt teatav „alternatiiv“ nende Slovjanski-Kramatorski pealetungioperatsioonile.
Sest Vene vägede hüpoteetiline läbimurre Zaporižžja linna lähistele võib olla oma tähtsuselt ja mõjult sõja üldisele käigule täiesti võrreldav nende sama hüpoteetilise Slovjanski-Kramatorski linnastu vallutamisega.
Teine küsimus on see, kas Vene juhtkonnal jätkub praktikas „jõudu“ nende strateegiliste eesmärkide ÜHEAEGSEKS elluviimiseks? Minu arvates on vastus sellele küsimusele väga vaieldav ega ole kaugeltki nii ühene, kui esmapilgul tundub. Ühel lihtsal põhjusel. Jaotades oma jõupingutused enam-vähem võrdselt KOHE kahele operatiiv-strateegilisele suunale, mida sellise soovi tekkimine temalt ilmselgelt nõuaks, võib Vene juhtkond lõpuks jääda seatud eesmärkide saavutamisest ilma mõlemal suunal. Seda just seetõttu, et kummalgi suunal ei pruugi jõude piisavalt jätkuda...

