Mašovets

‼️Ülevaade

Guljaipole suund.

Vastane (Venemaa väed) jätkab 5. üldväearmee (ÜVA), osade 36. ja 35. ÜVA, 76. dessantründe-diviisi ning 40. üksiku merejalaväebrigaadi jõududega pealetungikatseid üldsuunal Guljaipole – Orihiv, eesmärgiga jõuda oma põhijõududega Orihivist kirde poole jäävasse piirkonda (tinglikult Omelnõk – Šõroke – Jegorivka – Tšervona Krõnõtsja). Samuti püüab vastane taastada oma eesliini üksuste positsioone Haitšuri jõe ääres Guljaipolest põhja pool.

Praegu on vastase edenemine tema 5. ÜVA tegevusvööndis siiski oluliselt aeglustunud ning üldjoontes peatunud enamikul lõikudest. Seetõttu näib selle Vene armee juhtkonda praegu rohkem huvitavat oma eesliini ründegruppide kindlustamine, kellel õnnestus varem saavutada arvukalt „läbimurdeid“ Ukraina eesliini üksuste lahingukordadesse lõigul Novoje Zaporižžja ja Tšarivne edelapiirkonna vahel, kui pealetungi jätkamine „iga hinna eest“.

Sellega seoses tasub märkida, et oma 5. ÜVA tegevusvööndis õnnestus vastasel põhijõududega liikuda Haitšuri jõest lääne poole ainult Zelene – Guljaipole lõigul, kuid taastada täielikult oma üksuste positsioonid selle jõe ääres Zelene külast põhja pool ei ole tal seni õnnestunud.

1️⃣ Sellel suunal tegutseb vastane järgmiste jõudude ja vahenditega:

+ 5.ÜVA

– 127. motolaskurdiviis – 114., 143. ja 394. motolaskurpolk, 218. tankipolk, 872. iseliikuv suurtükiväepolk

– 57. üksik motolaskurbrigaad

– 60. üksik motolaskurbrigaad

– 305. suurtükiväebrigaad

+35. ÜVA (tegutseb osade jõududega 5. ÜVA tegevusvööndis)

– 38. üksik motolaskurbrigaad (osade jõududega), ülejäänud jõud moodustavad väegrupeeringu „Vostok“ operatiivreservi

– 64. üksik motolaskurbrigaad (osade jõududega), ülejäänud jõud moodustavad väegrupeeringu „Vostok“ operatiivreservi

+36. ÜVA (on sellel suunal kaasatud ainult oma vasaku tiiva osade jõududega üldsuunal Sladke – Novoje Zaporižžja; tõenäoliselt on tegemist selle 37. üksiku motolaskurbrigaadiga)

+76. dessantründe-diviis (tõenäoliselt tegutseb 5. ÜVA tegevusvööndist lõuna pool osade jõududega; kõige tõenäolisemalt on tegemist 104. ja 234. dessantründepolgu mitme allüksusega)

+40. üksik merejalaväebrigaad (1 merejalaväepataljon, 1 dessantründepataljon, 1 luurepataljon, lisaks eraldi suurtükiväe- ja õhutõrjeraketidivisjonid; võimalik on ka tankikompanii olemasolu).

2️⃣ Praegune olukord. Guljaipole suunal iseloomustab olukorda Venemaa 5. ÜVA pealetungikatsete omapärane aktiivne „killustumine“ taktikalises tsoonis. Sisuliselt on see taandunud pidevateks lahinguteks ja kokkupõrgeteks vastaspoolte väikeste jalaväegruppide vahel üksikute positsioonide, tugipunktide, varjendite, hoonete ja metsaribade pärast, mida pooled hoiavad 5,5–20 km laiuses vööndis, mis ulatub piki ametlikku lahingukontakti joont mõlemale poole seda, põhjas Novoje Zaporižžjast kuni Lugovskoje piirkonnani lõunas. See omakorda on viinud Vene ja Ukraina eesliini üksuste lahingukordade ulatusliku „läbipõimumiseni“, mistõttu nad on sunnitud pidama lahinguid eraldiseisvate jalaväegruppidega blokeerimisrežiimis, sageli ilma koostööta põhijõududega, ilma külgedevahelise koordineerimiseta jne.

Vastane püüab edasi tungida (teisisõnu „imbuda“) üsna väikeste jalaväe- (ründe-) gruppidega (enamasti 3–4 sõjaväelast, harvem 5–6 ning vaid aeg-ajalt suuremate, kuni 8–10 sõjaväelasest gruppidega), peamiselt niinimetatud „positsioonidevaheliste alade“ kaudu, mis sellel suunal ei ole Ukraina relvajõudude eesliiniüksuste poolt kaetud või on kaetud nõrgalt.

Samas vähenes aruandeperioodil isegi selliste „hajutatud pealetungi“ katsete intensiivsus 5. ÜVA tegevusvööndis märgatavalt. Seetõttu ei suuda Venemaa 5. ÜVA oma põhijõududega seni jõuda Verhnja Tersa – Guljaipolske joonele (ehk täita sellel suunal oma eesliiniüksustele seatud lähimat ülesannet). Samuti ei suuda ta hõivata Varvarivka – Radostne joont piki Haitšuri jõge ja Guljaipole – Pokrovske maanteed.

Selles mõttes on vastasel õnnestunud nimetatud suundadel vaid „infiltreerida“ hulk väikseid jalaväegruppe, kes on seal sunnitud pigem ellu jääma kui mõtlema edasisele edenemisele. Vastase kõige läänepoolsemad sellised grupid on täheldatud Novoselivka piirkonnas, Tšarivnest lääne pool ning Vozdviživka piirkonnas. Kõige põhjapoolsemad – Zaritšne ja Novoje Zaporižžja piirkonnas. Praegu ei suuda vastane neis suundades ja lõikudes oma jõupingutusi nähtavasti oluliselt suurendada (või ei soovi seda teha). Seetõttu tema põhijõududel praktiliselt edenemist ei ole.

Ukraina üksused on omakorda vastase arvukate väikeste gruppide „infiltreerumise“ tõttu sunnitud jätkuvalt hoidma tervet rida positsioone ja tugipunkte sisuliselt vastase lahingukordade sügavuses (tegelikult ümberpiiratuna või poolümberpiiratuna). Näiteks Železnodorožnoje, Guljaipole, Zelene, Varvarivka piirkonnas ja Sladkest lääne pool raskendab see märkimisväärselt vastase jaoks oma eesliini „infiltratsioonigruppide“ tugevdamist ja toetamise protsessi.

Teisisõnu on väegrupeeringu GV „Vostok“ Venemaa 5. ÜVA ja sellele allutatud jõudude pealetung operatiiv-taktikalises mõttes „vaibunud“, lagunedes enamikus oma tegevusvööndi lõikudes arvukateks väikese taktikalise tähtsusega lahinguteks, selle asemel et jätkata koondatud pealetungi Orihivi suunas idast. Veelgi enam, viimase 2–3 nädala jooksul on ka nende vastase väikeste jalaväe- (ründe-) gruppide aktiivsus, kellel õnnestus sellel suunal Ukraina eesliiniüksuste lahingukordadesse „infiltreeruda“, selgelt mõnevõrra vähenenud.

See juhtus hoolimata sellest, et Vene väejuhatus suutis koondada 5. ÜVA tegevusvööndisse, mis on väegrupeeringu GV „Vostok“ kõige võimsam armee, Orihivi suunas pealetungiks väga märkimisväärsed jõud ja vahendid ning suurendas sellel suunal järsult oma lahingulennuväe kasutamist, rakendades aktiivselt juhitavaid lennupomme (KAB), samuti suurtükiväge ja mehitamata õhusõidukeid.

Siinkohal tasub märkida, et just tänu kahele viimasele tegurile (KAB-id ja mehitamata õhusõidukid) on vastasel seni õnnestunud saavutada kõik need arvukad „infiltreerumised“ oma 5. ÜVA tegevusvööndis.

3️⃣ Mis puudutab Venemaa 5. ÜVA pealetungi edasisi (operatiiv-taktikalisi) väljavaateid, eelkõige idast Orihivi suunas, siis praegu näivad need üsna küsitavad. Vähemalt kahe teguri tõttu.

Venemaa 5. ÜVA kui vägedegrupi GV „Vostok“ kõige võimsam armee tarbib ööpäevas tohutul hulgal materiaal-tehnilise varustuse (MTV) vahendeid. Alates kütusest ja laskemoonast ning lõpetades veega (mis on praegu suvise kuumuse tõttu selle armee jaoks eriti oluline). Terve armee ööpäevase MTV vajaduse numbrid (armee, mille koosseisus ei ole mitte „uusmoodustatud“, vaid vana kaadrikoosseisuline täisväärtuslik motolaskurdiviis kolme motolaskurpolgu ja ühe tankipolguga, lisaks kaks täielikult formeeritud motolaskurbrigaadi ning terve rida tugevdusvahendeid) on muljetavaldavad. „Näljase“ normi järgi (kui armee peab madala intensiivsusega lahingutegevust) vajab see ööpäevas 650–800 tonni erinevaid veoseid, kuid „maksimaalse“ koormuse korral (st laiaulatusliku pealetungi läbiviimisel) võib vajadus ulatuda 2850–3000 tonnini ööpäevas.

Lisaks tuleb arvestada, et kogu Venemaa 5. ÜVA operatiivne materiaal-tehniline varustus toetub sisuliselt mõnele üksikule ühendusteekonnale. Need on järgmised marsruudid:

Donetsk – Kurahhove – Velõka Novosilka – Guljaipole

Mariupol / Berdjansk – Kamenka – Fedorivka – Guljaipole

Mariupol – Rozivka – Staromlõnivka – Guljaipole

Mariupol / Berdjansk – Kamenka / Kinski Razdorõ – Polohõ – Guljaipole.

Seejuures algavad kõik need, välja arvatud esimene, samalt maanteelt M-14 (või okupatsioonivõimude nimetuse järgi R-280), mis on praegu Ukraina kaitsejõudude droonide väga tiheda tähelepanu all. Seetõttu on lähitulevikus suur tõenäosus, et just 5. ÜVA vajadusteks ööpäevas kohale toimetatava varustuse maht ja kogus vähenevad, rääkimata selle koosseisu kuuluvate enam-vähem suuremate Vene üksuste erinevatest ümberpaigutamistest sellel suunal.

See tegur iseenesest võib oluliselt mõjutada Venemaa 5. ÜVA üksuste ja väekoondiste ning selle tegevusvööndis tegutsevate lisajõudude lahinguvõimet. Sellest tulenevalt mõjutab see ka nende võimet ette valmistada, organiseerida ja läbi viia midagi ulatuslikumat kui väikese taktikalise tasandi jalaväe- või kergtehnikal põhinevad rünnakud.

Teine tegur, mis tekitab minus skepsist 5. ÜVA võime suhtes jätkata pealetungi kogu oma jõuga kogu tegevusvööndis, on Ukraina relvajõudude jätkuvad vasturünnakud naabruses tegutseva 36. ÜVA ning teisel tiival paikneva 29. ÜVA tegevusvööndites.

Mõningatel andmetel lähenevad Ukraina eesliiniüksused siiski järk-järgult Uspenivkale ja Novovasõlivskele loodest ning on lähedal läbimurdele Ternove – Berjozove joonelt Temõrivka suunas (arvestades, et Ukraina eesliini jalaväegrupid asuvad juba Novomõkolajivka piirkonnas).

See tähendab, et seesama esimene 5. ÜVA operatiivse materiaal-tehnilise varustuse marsruut, mis ei alga Aasovi mere rannikult, vaid Donetskist (läbi Velõka Novosilka), on juba Ukraina relvajõudude üsna tiheda tulekontrolli all.

Lisaks on üsna ilmne, et väegrupeeringu „Vostok“ Vene väejuhatus ei suuda sellistes tingimustes üheaegselt organiseerida pealetungi oma vasakul tiival (5. ÜVA tegevusvöönd) ning samal ajal püüda hoida positsioone oma operatsioonitsooni keskosas ja paremal tiival (vastavalt 36. ja 29. ÜVA tegevusvööndid). Vähemalt ei piisa selleks mitte ainult „paarist merejalaväepataljonist“, vaid ilmselgelt on vaja midagi enamat. 36. ja 29. ÜVA kokkupuutepiirkonnas tegutsev 120. merejalaväediviis on selles mõttes praegu selgelt vaid ajutine lahendus (nagu ka 90. tankidiviisi osa jõudude üleandmine vägedegrupist GV „Tsentr“ 29. ÜVA operatiivsesse alluvusse). Väejuhtkonnal tuleb ilmselt kasutusele võtta ka oma 35. ÜVA „reservbrigaadid“, mis on niigi juba poole ulatuses lahingutesse kaasatud nii 5. kui ka 36. ÜVA tegevusvööndis. Seetõttu tuleb valida „midagi ühte“.

Venemaa strateegilise tasandi sõjaline juhtkond kavatseb suve ja sügise jooksul ilmselgelt „lõpetada“ Slovjanski–Kramatorski linnastu küsimuse (samuti on plaanis „naasta Kupjanski küsimuse juurde“ ning mitmel viisil „sisse kiiluda“ Ukraina piirialadele Sumõ, Harkivi ja võimalik, et ka Tšernihivi oblastis). See tähendab, et väegrupeeringu GV „Vostok“ ambitsioonika juhtkonna ning kogu lõunapoolse operatsioonitsooni jaoks ei leidu tõenäoliselt vajalikus koguses mingeid „üleliigseid“ strateegilisi reserve.

Seetõttu tuleb neil Kaug-Ida „strateegidel“ ilmselt hakata „otsima sisemisi reserve“, kui neil tekib tõsine soov siiski Orihivi ja edasi Zaporižžja suunas pealetungi jätkata. Nii nagu ka nende kolleegidel väegrupeeringus GV „Dnepr“, kuid sellest järgmises ülevaates.

Seejuures on kogu see väegrupeeringu GV „Vostok“ juhtkonna jaoks mitte eriti meeldiv olukord kujunenud nende üsna märkamatuna tundunud, kuid tegelikult küllaltki olulise vea tagajärjel, mis tehti käesoleva aasta talve-kevadise pealetungi kavandamisel ja läbiviimisel. Sellest aga mõnel teisel korral.

 Petrenko

Kramatorski-Slovjanski suund. Vaenlane ületas Severski Donetsi-Donbassi kanali teises piirkonnas ja alustas pealetungi Malinivkale, kus on juba vene lippe filmitud.

Vaenlase edasitungi registreeritakse ka Zakotne lähedal.

 Alex

Hoiatagu või ärgu hoiatagu, keelaku või ärgu keelaku, aga venelased sõidavad endiselt samu marsruute pidi oma ATV-de ja kütuseveokitega, sest neil lihtsalt ei ole muud valikut.

Tõsi, neid saadavad nüüd sagedamini mobiilsed tulegrupid (MVG), kuid nendegagi on omaette paradoks – need mobiilsed tulegrupid mõjuvad nagu punane rätik härjale ja saavad sageli ise esmajärjekorras löögi osaliseks.

Üldiselt on see meie jaoks endiselt soodne, sest löögid vastase süvalogistika pihta jätkuvad regulaarselt. See on muutunud juba sedavõrd igapäevaseks nähtuseks, et ei üllata enam kedagi ning ka meedia ei pööra sellele enam erilist tähelepanu.

 Mirošnikov

Venemaa sulges tänasest raudtee piiripunktid Läti, Eesti ja Soome piiril.

Arvan, et see on selles soos (Venemaal) uue mobilisatsioonilaine ettevalmistuse algus. Aasta lõpus suletakse suure tõenäosusega piirid täielikult.

Samal ajal blokeeritakse lõplikult kõik lääne sõnumirakendused ja sotsiaalvõrgustikud. Samuti suletakse kõik VPN-id.

Lühidalt öeldes naaseb „raudne eesriie“ Venemaale lõplikult.

 VF

Rindeülevaade, 30. juuni

▪️ Hersoni lõik: Venemaa relvajõud annavad lööke kogu Dnepri paremkaldale. Mehitamata õhusõidukite üksused ründasid Kamõšanõt, Hersonit ja Tjahõnkat. Vene õhu- ja kosmoseväed hävitasid Kasatskes Ukraina droonioperaatorid. Samuti tabati Berõslavis Ukraina relvajõudude isikkoosseisu. Vastane tulistas 39 korral meie vasakkalda kaheksat küla. 

▪️ Zaporižžja rinde lääneosas tegutsevad Vene lennuvägi ja drooniüksused. Zaporižžjas tabati kütuse- ja määrdeainete ladusid ning elektriliinide tugesid. Rinde idaosas kuulutati täna vabastatuks kaks küla. Rovnoje, mis asub Verhnja Tersa loodes – sealt lääne poole edasi liikudes jõuavad Vene üksused Orihivi maanteeni. Põhja pool kuulutati vabastatuks Lesnoje. Seal jätkatakse survet Danõlivkale ning edenetakse Tõmošivka suunas. Vastuseks koondavad Ukraina relvajõud jõude Pridorožnoje piirkonda, Ternuvate lõunapoolsetel lähenemisteedel.

▪️ Dnepri suunal rajab Vene armee sillapead Voltša jõe vasakkaldal Ukraina relvajõudude Pokrovske kaitsesõlme ees. Vastane on sinna rajanud eesliini kaitsepositsioonid, mis kaitsevad Pokrovsket lõuna poolt. Kuu lõpu seisuga on sellel lõigul Ukraina kontrolli alla jäänud vaid Aleksandrivka. Ka selle küla hõivamisel tekib Vene vägedele soodne sillapea, mis võimaldab tegutseda nii Dnepri kui ka naabruses asuval Zaporižžja suunal.

▪️ Dobropillja rindel laiendasid Vene relvajõud kontrolliala Bilitske piirkonnas. Operatiivandmetel on Vene üksused jõudnud Dobropillja linna äärealadele.

▪️ Konstantõnivkas puhastati Venemaa kaitseministeeriumi andmetel linna edelaosas 30 hoonet. Muudel lõikudel muutusi ei ole.

▪️ Siverski suunal purustab Vene armee Ukraina kaitsesõlme Orehovatka – Nikanorivka – Vasjutõnske – Malõnivka, mis katab juurdepääsu Kramatorski idakvartalitele. Kaitseministeeriumi andmetel on Malõnivka vabastatud. Edasise edenemise korral lääne suunas seisavad Vene üksustel ees rünnakud Peršomarjivkale ja Vasõlivska Pustošile ning seejärel Bilenkele. Viimasest külast on Kramatorski ja Slovjanskit ühendava maanteeni jäänud 3 km. Strateegiliselt on oluline katkestada ühendus nende kahe linna vahel. Rindest kõrgemal jätkub Orehovatka ümberhaaramine. Rai-Oleksandrivkast põhja pool on Vene üksused jõudnud Mõkolajivka idaservani.

▪️ Krasnõi Lõmanis laiendavad Vene relvajõud kontrolli Kesk- ja Lõuna mikrorajoonis. Täna hävitati taas Ukraina ületuskohad Oskili jõel. Vene drooniüksused ründavad Ukraina logistikat ja reserve Võštše Solones, Nõžtše Solones ning Podlõmanis.

▪️ Kupjanskis käivad rasked linnalahingud. Vene üksustel on edu Dvoritšna sillapea piirkonnas – hõivati uued positsioonid Novovasõlivka juures.

▪️ Harkivi rindel ründavad Vene relvajõud Kazatša Lopani. Ukraina üksused püüdsid omakorda imbuda Vene positsioonidele naaberasulas Veterinarne. Vovtšanski lõigul liiguvad Vene üksused edasi Bilõi Kolodezi lääne pool, avaldades survet Zemljanõi Jari äärealadele. Rasked leegiheitjasüsteemid (TOS) andsid lööke Ukraina positsioonidele Mala Vovtša ja Varvarivka piirkonnas. Lahingud jätkuvad Budarkõ ja Zemljanka külade lähistel metsades.

▪️ Sumõ piirialal ründavad Vene üksused Marjinet ning sellest lääne pool Hotinit. Hluhivi lõigul käivad lahingud Batševski–Sopõtši piirkonnas üldsuunaga Mala Slobodka poole.

▪️ Venemaa õhutõrje tulistas ööpäeva jooksul alla 7 lennupommi ja 806 drooni. Musta mere laevastik hävitas 7 mehitamata meredrooni. Moskva oblasti Jegorjevskis hukkus drooni plahvatuse tagajärjel kuuekuune laps, tema vanemad said raskeid vigastusi. Volodõmõr Zelenskõi teatas, et Ukraina droonid olevat öösel taas jõudnud „Dubna“ kosmosesidekeskuseni. Selle kohta puudub ametlik kinnitus.

▪️ Öösel tabasid Vene relvajõud vastase kütuserajatisi Krementšukis ja kütuse- ning määrdeainete ladu Kropõvnõtskõis. Mitmes Odessa linnaosas kadus elekter. Sumõ oblastis kehtestati avariilised elektrikatkestused. Dnipropetrovski oblasti Nikopolis põletati veokid. Mais hävitati ligikaudu 200 Ukraina tanklat.

▪️ Saksa ettevõte Rheinmetall sai Ukrainalt suure tellimuse kaugmaarakettide tootmiseks. Lepingu maksumust ei avalikustatud, kuid jutt käib kümnetest miljonitest eurodest. Tarned plaanitakse lõpetada 2027. aasta esimeses kvartalis.

▪️ Saksamaa ja Holland avasid Eestis sõjalise juhtimiskeskuse Venemaa heidutamiseks.

 Mutšnõi

Slovjanski suund: Olukord Mõkolajivka ümbruses muutub järk-järgult üha ohtlikumaks. Vastane jätkab süstemaatilisi lööke raskete FAB-1500 juhitavate lennukipommidega mitmekorruseliste elamute pihta. Sellised rünnakud on muutunud peaaegu igapäevaseks ning neil on selgelt arusaadav taktikaline eesmärk – mitte üksnes tekitada purustusi, vaid võtta asulalt juba ette ära kohad, mida saaks kasutada kaitseks, võitlejate paigutamiseks, juhtimispunktidena või ressursside koondamiseks. Sisuliselt on vastane alustanud maastiku ettevalmistamist juba enne suurema pealetungi katseid.

Seetõttu ei kajasta info, mida praegu näitavad mõned kaardid ja allikad, enam täielikult sündmuste tegelikku dünaamikat. Olukord muutub kiiremini, kui avalikke kaarte jõutakse uuendada, ning peamised protsessid toimuvad praegu mitte ainult lahingukontakti joonel, vaid ka tulevase lahingupiirkonna ettevalmistamisel.

Olemasolevate andmete kohaselt jätkavad vastased Mõkolajivka lähisteede sondeerimist ning lähenevad asulale järk-järgult. Eesmärgini on jäänud hinnanguliselt umbes 6 kilomeetrit. Edenemine ei tule vastasele kergelt – tempo on endiselt aeglane ning pealetungikatsed kulgevad suurte raskustega. See ei muuda siiski üldist suundumust: kuni pealetung on pidurdunud, püüavad venelased tulevase võimaliku lahingupiirkonna maksimaalselt purustada. Selline taktika võimaldab neil edasise edenemise korral siseneda juba peaaegu täielikult hävitatud hoonestusalale, kus meie võitlejatel on linnataristut tõhusa kaitse korraldamiseks märksa keerulisem kasutada. Seetõttu ei ole tõenäoline, et massilised löögid Mõkolajivka pihta lähiajal lakkaksid.

Kramatorski suund: Kramatorski ümbruses suurendab vastane järk-järgult spetsialiseeritud FPV-drooniüksuste kohalolekut. Lisaks varem mainitud mehitamata süsteemide vägede (ВБС) pataljonile „Orjol“ on sellel suunal täheldatud veel ühe üksuse – „Neman“ – ilmumist. See võib viidata droonikomponendi tugevdamisele ja jõudude koondamisele just selleks, et avaldada süstemaatilist mõju meie üksuste logistikale ja varustusmarsruutidele.

Selliste meeskondade peamine ülesanne ei ole positsioonide otsene ründamine, vaid transpordi, varustusteede, tehnika ajutiste koondamiskohtade, sidevahendite ja teiste oluliste tagalaelementide metoodiline avastamine ning hävitamine. Seetõttu suureneb Kramatorski ja selle ümbruse teatud piirkondades järk-järgult risk igasugusele liikumisele. Vastane püüab luua olukorra, kus isegi tavapärane logistika muutub keerulisemaks ja ohtlikumaks.

Võitlejatel tuleb liikumisel maksimaalselt järgida ohutusmeetmeid: vältida pikki peatusi, mitte jätta sõidukeid varjamata avatud maastikule, kasutada varjendeid ning arvestada pidevalt FPV-droonide rünnakute ohuga. Praegustes tingimustes on just distsipliin, hajutamine ja oskuslik maskeerimine peamised tegurid, mis võimaldavad vähendada vastase drooniüksuste tegevusest tulenevaid kaotusi.

Harkivi suund: Juba võib öelda, et vastase „Molnija-2“ tüüpi droonid suudavad lennata kuni Pivnitšna Saltivka piirkonnani. Seda kinnitavad vastase avaldatud kaadrid, millel on jäädvustatud sõiduki tabamine just sellise relvasüsteemiga. See näitab, et vastane suurendab järk-järgult ründavate FPV-platvormide kasutamise ulatust Harkivi territooriumil.

Eraldi tasub tähelepanu pöörata Venemaa poole avaldustele, milles räägitakse avalikult kavatsusest anda FPV-droonidega lööke mitmekorruseliste elamute ülemiste korruste pihta, põhjendades seda väitega, et seal paiknevad väidetavalt Ukraina droonioperaatorid. Selliseid avaldusi võidakse kasutada tulevaste rünnakute infokattena elamupiirkondade vastu. Ei saa välistada, et selle ettekäände varjus püüab vastane tugevdada tsiviilelanikkonna terroriseerimist, kasutades täppislööke linnataristu vastu.

Samuti juhtisin varem tähelepanu sellele, et üheks murettekitavaks märgiks võib saada FAB-pommide kasutamine Harkivi vastu. Praegu ei ole veel võimalik lõplikult kinnitada kasutatud laskemoona tüüpi – ei saa välistada, et tegemist oli hoopis KAB-iga, kuid objektiivsete järelduste tegemiseks on vaja täiendavaid kinnitusi. Kui ilmuvad kaadrid vastase luuredroonidelt või muud kontrollitud materjalid, saan täpselt kindlaks teha, millist relva kasutati ja milline vastase üksus löögi sooritas.

Praegu jälgin olukorra arengut tähelepanelikult ega tee ennatlikke järeldusi enne kinnitatud andmete ilmumist. Siiski on juba näha suundumus laiendada ründedroonide kasutamist Harkivi vastu, mis tähendab, et oht linna rindeäärsetele piirkondadele kasvab järk-järgult.

 Petrenko

Venemaa kaitseministeerium teatas Rivne ja Lesnoje vallutamisest Hulyai-Polye suunal. Seekord aga ei toimunud isegi tavapärast „lipuvehkimist“. Selle asemel esitati tõendina vaid video Vene droonist, mis lendab asustatud alade kohal.

Putini nõudmised edusammude demonstratsioonideks viivad üha enam desinformatsiooni ja lavastatud „lipuvehkimise“ tulvani. Ukraina vägede jaoks on sellel varjukülg: Vene üksused hakkavad tegutsema vormelipõhisemalt, eriti seal, kus on vaja filmida järjekordne lipuvehkimise video.

Hulyain-Polye suunal endal on olukord samaks jäänud, kuigi Venemaa surve intensiivsus on endiselt väga suur.

 VF GV Sever

Nagu me eelmisel nädalal teatasime, saadeti 1431. motolaskurpolgu võitlejad edasi Malõje Prohodõ suunas – mööda Travjanski veehoidla paremkallast.

Juba kolmandat päeva saadetakse neid edasi nii väikeste kui ka suuremate gruppidena. Vaid paar võitlejat suutis imekombel jõuda veehoidla lõunaossa. Nende edasine saatus on seni teadmata.

Ülejäänute pihta tuleb Ukraina poolelt tuli kõigest võimalikust. On selge, et juba on nii langenud (200-ded) kui ka haavatuid (300-ded).

Ma ei tea, kuidas polguülem Vorobjov hindab kaotusi võrreldes saavutatud sõjalise tulemusega, kuid teades 1431. polgu senist lähenemist sellele küsimusele, on see alles algus...

*

Meile kirjutatakse, et 245. motolaskurpolgus hakatakse droonioperaatoreid, kes ei soovi uusi lepinguid sõlmida, hirmutama sellega, et nad saadetakse rünnakutele Kazatša Lopani suunas.

Samas on kogu lepingute lugu üsna arusaamatu. Inimestele, kelle vanad lepingud on ammu lõppenud, pakutakse uute, mitmeaastaste lepingute allkirjastamist ning räägitakse, et varasemad teenistusaastad arvestatakse väidetavalt sisse. Kuigi kõik teavad niigi, et presidendi ukaasiga on lepingud automaatselt pikendatud. Seega näeb see välja järjekordse petuskeemina.

Oluline on aga hoopis muu – isegi allkirjastatud leping ei päästa kedagi rünnakutele saatmisest.

Kazatša Lopani piirkonnas on meie üksustel tõepoolest õnnestunud veidi edasi liikuda. Õnnestus kinnistuda asula põhjaosas ning liikuda veidi lõuna poole mööda raudteeliini. Arvestades, et aktiivsed rünnakud on seal kestnud juba umbes kaks kuud, on see vähemalt mingigi tulemus.

Aga nüüd tuleb seda edu kiiresti edasi arendada. 11. üksiku tankibrigaadi ründejalaväelased ei ole samuti igavesed ning seetõttu hakatakse „katlasse“ viskama kõiki, keda vähegi saab. Isegi droonioperaatoreid.

*

Uppujate päästmine on uppujate endi asi. Haavatute evakueerimine on haavatute endi asi.

27. brigaadis käib see just nii. Ründejalaväelased saadetakse vaenlase positsioonide juurde Radkivka all. Tegemist ei ole lihtsalt keldritesse infiltreerumisega – iga kord järgnevad lähivõitlused tulirelvadega.

Ja kui midagi läheb valesti – aga lähivõitlustes läheb alati midagi valesti –, siis saab evakuatsioonipunkti jõuda ainult omal jõul.

Nii kaotas üks 27. brigaadi võitleja sel nädalal kaks oma kaaslast – Barkassi ja Petriku. Meie luuredroonid ei märganud nelja ukrainlast, kellele mehed sõna otseses mõttes otse peale sattusid.

Barkass hukkus kohe kohapeal. Petrik pidas kahe haavaga (tuharasse ja jalga) vastu veel terve öö. Samal ajal pidi ta taluma komandör Koti etteheiteid: „Miks sa ei saa endale kaevikut kaevata? Kuidas sa said automaadi ja labida ära kaotada?“ Kuidas, kurat küll? Lahingus!

Hommikul, kui tundus, et vaenlase luuredroonid on lahkunud, otsustati Petrik viia tagalasse üle mitme lageda ala. Ühel neist tabas teda droon ning pärast seda Petrik enam ühendust ei võtnud.

Ausalt öeldes ei ole see nii ainult 27. brigaadis. See on infiltreerumistaktika ja paarikaupa tegutsemise pahupool.

 Mašovets

❗️Venemaal on olemas niinimetatud Uurimiskomitee – üks Putini repressiivaparaadi olulisemaid osi –, mida juhib üsna omapärane tegelane, härra „Bõstrõkin“...

Nii tegi see tegelane 26.06.2026 toimunud Peterburi rahvusvahelisel õigusfoorumil ettepaneku kehtestada Venemaal kriminaalvastutus alates 12. eluaastast.

Ta põhjendas seda oma „geniaalset“ ettepanekut väitega, et 2025. aastal kasvas just sellesse vanuserühma kuuluvate Venemaa elanike osalusel toime pandud raskete ja eriti raskete kuritegude arv järsult – ligi 21%, ületades 29 000 registreeritud juhtumi piiri – ning kasv jätkub kiiresti ka 2026. aastal, ulatudes ainuüksi aasta esimese kolme kuuga enam kui 7000 juhtumini.

Lisaks sellele statistikale põhjendas härra Bõstrõkin oma ettepanekut arvamusega, et „tänapäeva noorukid küpsevad kiiresti“ ning praegustes tingimustes on väidetavalt vaja märkimisväärselt karmistada vastutust mitmesuguste „diversioonide, süütamiste, terroriaktide jne“ eest.

Ta ütles sõna-sõnalt, et „alaealistelt kurjategijatelt tuleb võtta võimalus põhjendada oma kuritegelikku tegevust mingisuguse moraalse õigusega süsteemi vastu võidelda või kaalutlustega oma ekslikust sotsiaalsest tähtsusest“.

Sisuliselt püütakse Venemaal kiirendatud korras politiseerida noorukite kuritegevust, tõstes selle kunstlikult peaaegu riigireetmise tasemele.

Mulle tundub, lugupeetud kodanikud... et Kremlis on lõpuks hakatud tajuma, et nende enda linnade ja külade tänavatelt on tunda kõrbelõhna. Seetõttu kiirustatakse kasutusele võtma ennetavaid meetmeid.

 Alex

Vastane hakkab tasapisi oma „piidreid“ säästma ja väärtustama.

Ilmselt annab teatav isikkoosseisu puudus juba tunda – kui sind sunnitakse jätkama pealetungikatseid lahinguväljal, tuleb hakata oma „lihakehasid“ säästma, eriti olukorras, kus umbes pooled neist surevad teadmata asjaoludel juba enne, kui nad üldse oma jalaväepositsioonidele jõuavad. 

Praegu hakkavad nad tasapisi väärtustama iga oma „bomži“ [bomž- slängis a-sotsiaal] või lihtsalt püüavad kõigi võimalike jõudude ja vahenditega täita neile antud ülesandeid. Seetõttu saadavad nad iga jalaväelast hoolikalt mitte ainult Mavic-tüüpi droonidega, vaid ka püüdurdroonidega, et hävitada meie rasked droonid ründepommitajad.

Veel hiljuti oli vastase isikkoosseisu eesliinile toimetamise korraldus maksimaalselt organiseerimata – sisuliselt hulkusid 5–7 km kaugusel lahingukontakti joonest lihtsalt juhuslikud tegelased, enamasti täiesti kaootilises korras, oodates seal oma surma.

 Mirošnikov

Slovjanski suunal jätkub põrgu.

Krõva Luka–Zakitne piirkonnas on meie kohalolek endiselt säilinud. Kuid see võib viia tragöödiani, sest poisid on ühelt poolt jõe ja teiselt poolt vaenlase vahele surutud.

Mingit logistikat seal enam ei ole.

Raj-Oleksandrivkas jätkuvad lahingud asula lõuna-, ida- ja keskosas. Kahjuks ähvardab meid seal katastroof, kui lahingukorda ei tihendata ning kui ei tooda välja teatud üksusi, mis hoiavad ilusa kaardi pärast kinni mõningaid positsioone.

Sel juhul järgneb taganemine Slovjanski soojuselektrijaamani (Mõkolajivka linn). Ja edasi – noh, saate isegi aru. See tähendaks Slovjansk–Kramatorski linnastu evakueerimist ning otseste lahingute algust mõlema linna pärast.

Kuid nagu ikka, hakatakse mingeid otsuseid vastu võtma alles viimasel hetkel, kui tähtedest „s r a k a“ pole enam võimalik ühtegi mõistlikku sõna kokku panna.

 Mašovets

‼️ Ukraina relvajõud on Lõuna operatsioonitsoonis taastanud ning jätkavad mitmel lõigul vasturünnakute seeriat.

Eelkõige Novoaleksandrivka ja Zaporižžja suundadel, vastavalt Vene väegruppide GV „Vostok“ 36. üldväearmee ja GV „Dnepr“ 58. üldväearmee tegevusalas.

Sama toimub ka Lõmani suunal, Vene 20. üldväearmee tegevusalas Ida operatsioonitsoonis.

Praegu on veel vara rääkida mistahes enam-vähem märkimisväärsetest tulemustest. Kuid internetti on juba ilmunud vastav materjal...

 Petrenko

Venemaa teatas Novoselivka "vallutamisest" Hulyai-Polye sektoris, kuid unustas selgitada, kuidas see kõik lõppes. Varsti pärast võiduvideo filmimist likvideeriti suurem osa rünnakgrupist ja ellujäänud võeti Ukraina relvajõudude poolt kinni.

Selle tulemusel on Novoselivka täielikult venelastest puhastatud ja jääb Ukraina kaitsejõudude kontrolli alla. Seega pole Orehhovile selles sektoris enam külgrünnaku ohtu.

Venemaa poolel toimus järjekordne "lipu mahaviskamine" "võiduhulluse" nimel, nagu ka teistes rinde sektorites.

Ukraina relvajõud on juba avaldanud video Novoselivka puhastamisest, kuid Vene OSINT-analüütikud joonistavad oma kaartidele endiselt „ulatuslikku edenemist“ ja „läbimurdeid“. Faktidega on, nagu tavaliselt, probleeme.

Just seetõttu uuendan ma oma kaarti väikese viivitusega. Küll aga on see tinglikult täpne, erinevalt Vene kaartidel kujutatavast absurdsusest.

Pärast Novosjolovkat alustasid Ukraina relvajõudude üksused Huljaypolske puhastamist, kus 61. üksiku mehhaniseeritud brigaadi võitlejad kinnitasid oma kohalolekut külas, mille vallutamisest Venemaa pool teatas 4. juunil.

Harkivi piirialal jätkab vaenlane edasitungi, püüdes luua nn puhvervööndit. Kasatšja Lopani põhjaosas on endiselt mitu Vene rünnakgruppi ning registreeritakse ka katseid tuua kohale lisavägesid. Hall tsoon on laienenud.

 Petrenko

Slavjanski suund. Eile teatas Putin, et Vene väed on Slavjanskist umbes 8-9 kilomeetri kaugusel. Meie pool lükkas selle hinnangu ümber, öeldes, et vaenlane on linnast endiselt üle 16 kilomeetri kaugusel. Eile Venemaa meedias avaldatud kaadrid Rai-Aleksandrovkast läänes asuvatele kaevikutele tehtud rünnakust näitavad aga, et kaugus nendest positsioonidest Slavjanskini on umbes 8,35 kilomeetrit.

Kõik jutud Slovjanski peatsest rünnakust on praegu reaalsusest kaugel ees. Keegi ei ründa kitsalt rindel droonide laialdase kasutamise ajastul. Kui olukord rindel ei muutu, ei alga lahing Slovjanski pärast enne 2027. aasta keskpaika.

Putin väitis ka, et Vene vägedel on Sumõni jäänud umbes 10,5 km. See ei vasta aga tegelikkusele. Sumõ suunal ei ole Venemaal märkimisväärseid edusamme ning linnani on lahingukontakti joonelt umbes 18 km. Veelgi enam – selle aasta 1. jaanuari seisuga oli see vahemaa ligikaudu 18,5 km. See tähendab, et poole aasta jooksul ei ole rindejoon sisuliselt muutunud. Üldiselt puuduvad Venemaal Sumõ suunal jõud ulatuslikuks pealetungiks, mistõttu piirdub põhiline aktiivsus edaspidigi piirialadega.

Väite, et väidetavalt on 96% Kostjantõnivkast nende kontrolli all, lükkavad Vene sõjaväelased ise ümber, kui nad mõne päeva pärast avaldavad järjekordsed kaadrid löökidest Kostjantõnivka lõuna- ja keskossa. Ma tuletan seda teile veel meelde.

Väide „Ukraina relvajõudude ümberpiiramisest Stari Oskoli piirkonnas“ kõlab eriti kummaliselt. Stari Oskol asub üldse Venemaal, peaaegu saja kilomeetri kaugusel Ukraina piirist.

Lühidalt öeldes: peale kauguse Slovjanskini on kogu ülejäänu puhas vale.

Hulyai-Polye suund. Vaenlane avaldas kaadreid oma lippudest Novoselivka kagu-, kesk- ja loodeosas. Kui linna üle kontroll kinnistub, raskendab läänesuunaline edasiliikumine Ukraina logistikat Orehhovo piirkonnas ja suurendab survet Orehhovo suunalisele tiivale.

Aleksandrovskoje suund. Pärast Novoskelevatõ lipust video filmimist sisenesid Vene üksused naaberlinna Pisanski linna ja filmisid veel ühe oma lippudega video. Mõlemad videod salvestati samal päeval, kuid avaldati ajalise erinevusega. Vaatamata väidetele olukorra stabiliseerumise kohta on juba see fakt, et vaenlane on tunginud kokkupuutejoonest 17 kilomeetri kaugusele, kõnekas.

 Alex

Kujutan ette nende kodutute nägusid, kes on varsti juba aasta aega rünnanud Novõi Donbassi, Bilõtsket ja Rodõnsket, kui nende tsaar räägib, et Dobropillja taga pole mingeid kaitserajatisi.

Pole täpselt teada, kas talle valetatakse või valetab ta ise teadlikult avalikkusele, kuid vältimatu on see, et varem või hiljem muutub tegeliku olukorra ja nende ettekujutuse vahe kriitiliseks sõja jätkamiseks senises tempos ning selle tulemusena hakkavad isegi kõige lühiajalisemad plaanid täielikult läbi kukkuma, mis sõjas tekitab üldjuhul suuri probleeme.

 Mirošnikov

Põhja pool Pokrovskit–Mõrnohradi asuvates tööstusalades ja ümbruskonnas on meie üksused endiselt kohal.

Kahjuks on nende saatus ebaselge. Lihtsat evakueerimisvõimalust ei ole.

Kahjuks ei ole käsk „seista viimse meheni“ meie sõja tingimustes seni veel kordagi toonud kaasa midagi head. See on viinud üksnes traagiliste tagajärgedeni.

Juba ammu ei olnud enam ühtegi põhjust neid alasid hoida, kui põhijõud olid juba kaugemale taandunud ja jätkavad tagasitõmbumist endisse tagalasse.

Me ei saa endale lubada oma jalaväe sellisel viisil ära kulutamist ja unustamist.

 Mašovets

Novoaleksandrovka suund

Venemaa väejuhatus püüab oma väegrupp GV „Vostok“ 36. üldväearmee (ÜVA) vastutusalas takistada Ukraina relvajõudude eesliiniüksuste edasitungi Huljaipole – Velõka Novosilka maantee suunas ning võimaluse korral taastada oma vägede olukorra sellisena, nagu see oli enne Ukraina relvajõudude vasturünnakute algust sellel suunal paar kuud tagasi.

Praeguseks on vastasel ilmselt õnnestunud täita esimene ülesanne – stabiliseerida olukord taktikalises tsoonis, sest Ukraina relvajõudude eesliiniüksuste ja jalaväegruppide edasitung sellel suunal on sisuliselt peatunud. Kuid teise ülesande – oma eesliiniüksuste varasema olukorra taastamisega – ei ole vastane seni toime tulnud.

Kogu Venemaa 36. ÜVA vastutusalas käivad üsna ägedad vastastikused lahingud poolte väikeste jalaväegruppide vahel, kus mõlemad pooled kasutavad intensiivselt taktikalisi droone, suurtükiväge ja muid tulevahendeid.

1️⃣ Lisaks 36. ÜVA enda koosseisu kuuluvatele üksustele – 5. eraldiseisev tankibrigaad, 37. eraldiseisev motolaskurbrigaad ja 30. eraldiseisev suurtükiväebrigaad – on vastase juhtkond selle armee vastutusalas üsna aktiivselt kasutanud ka täiendavaid tugevduseid. Eelkõige:

• seal on fikseeritud 35. ÜVA (GV „Vostok“) koosseisu kuuluva 69. eraldiseisva kattebrigaadi üksusi;

• samuti osa 120. merejalaväediviisi jõududest.

Lisaks sellele fikseeriti Ukraina vasturünnakute tõrjumise ajal, eelmise kuu ja käesoleva kuu alguses, 36. ÜVA vastutusalas ka üksikuid territoriaalvägede (TrV) ja mobilisatsioonireservi (MR) üksusi. Vähemalt kaks eraldiseisva motolaskur-/laskurpolgu või -pataljoni tasemel formeeringut (omsp/osp – omsb/osb) viibisid samuti 36. ÜVA vastutusalas.

Olukorra stabiliseerimiseks oma 36. ÜVA vastutusalas võis Venemaa GV „Vostok“ juhtkond kasutada ka osa oma operatiivreservist (35. ÜVA 38. eraldiseisvat motolaskurbrigaadi). Selle üksusi on siiski peamiselt täheldatud – ja täheldatakse ka praegu – GV „Vostok“ 5. ÜVA vastutusalas, mis ründab Huljaipole suunal.

Praegu kaalub vastase juhtkond (tõenäoliselt GV „Vostok“ tasandil) ilmselt siiski võimalust kasutada osa 36. ÜVA vastutusalale koondatud ja seal paiknevatest jõududest muudel suundadel, kuna nende hinnangul on peamine ülesanne – selle armee vastutusala taktikalise tsooni stabiliseerimine – täidetud.

Lähtudes aga tegelikust ja objektiivsest olukorra hinnangust, nimetaksin ma seda stabiliseerumist siiski küllaltki ebakindlaks, sest mitmel selle suuna lõigul jätkuvad taktikalises tsoonis endiselt väga ägedad lahingud.

2️⃣ Praegust olukorda Novoaleksandrovka suunal iseloomustab mõlema vastaspoole selge soov saavutada olulisi tulemusi, eelkõige oma eesliiniüksuste taktikalise olukorra märgatava parandamise kaudu. Täpsemalt:

- Ukraina relvajõud, kellel õnnestus varasemate aktiivsete ja intensiivsete vasturünnakutega mitte ainult peatada vastase edasitung loodesuunas, vaid ka tõrjuda ta kogu tema 36. ÜVA vastutusalas Voltšja jõe joonelt lõuna poole, püüavad kindlustada saavutatud positsioonid ja kaitseliinid ning samal ajal säilitada võimaluse jätkata ründetegevust üldsuunas kagusse.

- Venemaa väejuhatus omakorda püüab likvideerida mitu Ukraina relvajõudude kiilu oma taktikalisse kaitsesüsteemi ning samal ajal taastada oma eesliiniüksuste edasitungi Jantšuri jõe mõlemal kaldal loodesuunas, samuti üldsuunal Zaporižžja – Verbove.

Nende teineteist välistavate eesmärkide tulemusena käivad praktiliselt kogu Venemaa 36. ÜVA vastutusalas rasked ja visad vastastikused lahingud taktikalises tsoonis, kus edu saadab vaheldumisi mõlemat poolt. Eelkõige:

- Ilmselt õnnestus Ukraina relvajõudude eesliiniüksustel ja jalaväegruppidel lühikese rünnakuga vabastada suurem osa Berjozovest ning isegi veidi edasi liikuda külast kagusse. Vastane suutis siiski tõenäoliselt säilitada mitu väikest jalaväegruppi Berjozove edelaäärel ja isegi sellest loodes.

- Novonikolajevka ja Kalinovskoje piirkonnas käivad ägedad lahingud. Venemaa ründegrupid, tegutsedes Zaporižžjast, püüavad pidevalt minna Novonikolajevka kaguosa ja sellest lõuna pool asuvat piirkonda hoidvate Ukraina üksuste tiivale ning ründavad järjepidevalt Kalinovskojet idast. Seni hoiavad Ukraina relvajõud oma positsioone, kuid Novonikolajevkas ja Kalinovskoje põhjaservas on juba fikseeritud Venemaa vägede väikesed jalaväegrupid (2–4 sõdurit). Ilmselt on vastase tegevuse eesmärk täielikult likvideerida Ukraina relvajõudude kiil Novonikolajevka piirkonnas ja suruda nad põhja poole tagasi.

Venemaa eesliiniüksuste probleem selle ülesande täitmisel seisneb selles, et Ukraina relvajõudude kohalik (taktikaline) juhtkond mõistab vastase kavatsusi väga hästi. Seda kinnitavad ilmekalt edukas rünnak Berjozovele ning Ukraina relvajõudude regulaarsed kohalikud rünnakud lõunasuunal Ternove piirkonnas. Nende õnnestumise korral võivad juba Ukraina üksused jõuda Novonikolajevkat ja Kalinovskojet ründavate Venemaa üksuste tagalasse.

- Täpselt samasugune olukord on ka teise Ukraina relvajõudude kiilu ümber Novogrigorjevka piirkonnas, kus vastane püüab samuti minna Ukraina eesliinipositsioonide ümber idast ja kirdest, tegutsedes sisuliselt mööda Dnipropetrovski ja Zaporižžja oblasti halduspiiri.

Ka nende tegevuste tulemused ei ole seni muljetavaldavad. Välja arvatud mõned väikesed sissemurded metsaribades külast põhja ja kirde poole paarsada meetrit, ei ole vastane enamat saavutanud.

Samas tuleb märkida, et Novogrigorjevka ja Novonikolajevka vahelisel lõigul on vastasel Ukraina üksuste taktikalises tagalas korraga mitu väikest ja väga väikest blokeeritud jalaväegruppi (hinnanguliselt kuni neli), mis ilmselt suutsid sinna märkamatult tungida niinimetatud positsioonidevaheliste alade kaudu.

Näiteks Kalinovskojest läänes hoiavad mitu Venemaa infiltratsioonigruppi jätkuvalt ümberpiiratuna umbes 800 meetri pikkust metsariba. Kõige põhjapoolsem selline grupp on endiselt fikseeritud isegi Verbove piirkonnas (rohkem kui 6 km kaugusel Venemaa eesliinipositsioonidest Novogrigorjevkast kirdes).

- Mõlemal pool Jantšuri jõge käivad samuti üsna aktiivsed lahingud taktikalises tsoonis. Vene väed püüavad ilmselgelt suruda Ukraina relvajõudude eesliiniüksused Uspenivka ja Novovasõlivske piirkonnast võimalikult kaugele põhja poole, et vähemalt osaliselt vabastada enda jaoks oluline rokaadtee (Huljaipole – Velõka Novosilka maantee) kohas, kus see ületab nimetatud jõe.

Pärast seda, kui Ukraina relvajõud taandusid Rõbnest ning Venemaa jalaväegruppidel õnnestus hõivata osa Krasnogorskest (sisuliselt oli Venemaa vägede kuu aega kestnud intensiivsete „läbitungivate“ tegevuste tulemuseks edasiliikumine mõlemal pool Jantšuri jõge kuni 1 km), raugesid Venemaa edasised vasturünnakud sellel suunal.

Seevastu Zlahoda ja Dobropillja vahelisel lõigul õnnestus vastasel taas edukalt läbi viia järjekordse oma ründe-„infiltraatorite“ grupi „läbitungimine“ (fikseeritud on kuni 6 sellist gruppi). Suurimad neist (5–6 „keha“, mõned neist võivad olla isegi kuni 10-mehelised) on nähtavasti sisse seadnud positsioonid erinevates metsaribades ja juhuslikult ette sattunud varjetes Dobropillja, Novoje Zaporižžja ning Sladkest loodes.

Seega võib tõdeda, et formaalselt näib olukord kogu Novoaleksandrovka suunal praegu üsna stabiilne. Ilmselt tegelevad mõlemad pooled peamiselt oma eesliiniüksuste ja allüksuste positsioonide „taktikalise parandamisega“.

3️⃣ Üldisi (operatiiv-taktikalisi) väljavaateid silmas pidades näib see stabiilsus siiski üsna ebakindel.

On ilmne, et kui üks pooltest saavutab mingi olulise „taktikalise paranemise“, püüab ta seda kohe arendada operatiivtasandi eduks.

Vähemalt vastase juhtkond näitab praegu just sellist valmisolekut, olles koondanud 36. ÜVA vastutusalale kuni neli brigaadi (sealhulgas tankibrigaadi) ning toonud sinna ka osa 120. merejalaväediviisi jõududest (oma strateegiliste reservide koosseisust). Tasub märkida, et PRAEGU ei paiguta vastane isegi osa neist jõududest teistele suundadele ümber. Kuigi loomulikult võib ta seda teha, kui peab (muidugi ainult „ajutiselt“) praegust stabiliseerumist sellel suunal enda jaoks vastuvõetavaks tulemuseks.

Arvan, et otsustavaks teguriks selles küsimuses saab Venemaa juhtkonna hinnang Ukraina sellel suunal tegutseva väekoondise juhtkonna edasistele plaanidele ja kavatsustele. Ilmselgelt ei soovi Venemaa väegrupp GV „Vostok“ juhtkond, et kõige ebasobivamal hetkel (näiteks „hüpoteetiliselt triumfaalse“ lähenemise haripunktis Slovjanski–Kramatorski linnastule) „valguks“ paar värsket Ukraina brigaadi välja Venemaa 5. ÜVA paremale tiivale ja tagalasse. Eriti arvestades Ukraina relvajõudude ründedroonide massiivset mõju vägefehrupp GV „Vostok“ ja GV „Dnepr“ operatiivtagalale ehk kogu lõunapoolses operatsioonitsoonis.

Siin joonistub välja üsna loogiline ahel: suvi – kuumus – vesi (mida kütusepuuduse tõttu muutub väga keeruliseks või isegi võimatuks õigel ajal ja vajalikus koguses kohale toimetada), seejärel lahinguvõime järkjärguline langus. Mitmesuguseid toiduaineid, varuosi ja laskemoona tingimustes, kus varustusteid (sealhulgas operatiivseid ühendusteid) tugevalt rivist välja lüüakse, ei hakka ma isegi mainima. Seejuures, mida intensiivsemalt vastane lahingutegevust jätkab, seda kiiremini tema väed sellistes tingimustes lahinguvõimet kaotavad.

Seetõttu tuleb silmas pidada, et MÕLEMA Venemaa vägedegrupeeringu, sealhulgas ka GV „Vostok“, juhtkond teeb kõik võimaliku, et just sellist olukorra arengut ära hoida.

 Mirošnikov

Olukord Slovjanski suunal halveneb.

Pärast seda, kui vastane vallutas suurema osa kõrgendikest Krõva Luka–Zakitne piirkonnas, sai ta võimaluse kontrollida ümbrust üsna suurel kaugusel. Põhjus on selles, et nad on kindlustanud end valitsevatel kõrgendikel.

Olukorda halvendab veelgi see, et meie garnisoni kõrgendike piirkonnast ei ole välja toodud ning see on jäänud kõrgendike ja jõe vahele lõksu.

Selle asemel tulevad kõrgematest kabinetidest käsud stiilis: „vallutage kõik tagasi ja taastage kaotatud positsioonid.“

Lühidalt öeldes võib Jampoli tragöödiale lisanduda ka Zakitne tragöödia.

Vastase sissetungid ja lähidistantsi jalaväelahingud toimuvad juba peaaegu Rai-Oleksandrivka keskosas. Tuletan meelde, et see küla on võtmetähtsusega Slovjanski–Kramatorski aglomeratsiooni lõunaosa kaitsel. Sest edasi jääb ainult Mõkolajivka, kus asub Slovjanski soojuselektrijaam (TES). Ainuüksi sellele asulale heidab vastane iga päev mitukümmend juhitavat lennupommi (KAB), pühkides seda maa pealt.

Kuid selle asemel, et sellel suunal lahingukorda tihendada, on meestel ainult käsud püsida poolümberpiiratud olukorras ning vallutada tagasi juba kaotatud positsioone, mis asuvad logistikast veelgi kaugemal.

Ütlen otse: kaotatud positsioonide kohta ei ole praegu vaja korraldada ametlikke juurdlusi, vaid päästa Donetski oblasti viimase Ukraina kontrolli all oleva aglomeratsiooni lõunaosa.

Kuni pole veel hilja, on veel võimalik päästa Rai-Oleksandrivka ja tihendada lahingukorda peamise löögisuuna kaitsel. Ja see ei ole minu arvamus. See on nende arvamus, kes seda suunda vahetult kaitsevad.

 Petrenko

Zaporižžja sektoris jätkuvad lahingud Plavni piirkonnas, isoleeritud Stepnogorski linnaosa suunas ja Kamenskojest kirdes. Pärast mitmete positsioonide kaotamist ja Ukraina üksuste tugevdamist on vaenlane intensiivistanud droonirünnakuid, et olukorda selles piirkonnas stabiliseerida.

Aleksandrivske sektoris viis vaenlane läbi järjekordse „lipu mahaviskamise“. Pärast infiltratsioonioperatsiooni õnnestus kaheliikmelisel Vene rühmitusel tungida Novoskelevatoje külla ja filmida lipu heiskamise kaadreid. See on vaatamata asjaolule, et mitu päeva varem oli Venemaa meedia avaldanud kaadreid rünnakutest Ukraina relvajõudude positsioonidele Kalinovskoje, Novonikolajevka, Novohryhorivka, Zaporižžja ja Novogeorgievka külade lähedal, mis asuvad Novoskelevatojest oluliselt kagus.

Sellist „lipu mahaviskamist“ ja desinformatsiooni episoode on aga jätkuvalt oodata: sarnaseid intsidente on juba täheldatud kolmel korral – enne läbirääkimisi 2025. aasta alguses ja lõpus ning 2026. aasta alguses. Sellistel perioodidel registreeritakse Venemaalt märgatav propagandast inspireeritud „võidusõnumite“ voog.

Limani sektori tiival jätkavad Ukraina relvajõud kohalikke vasturünnakuid. Vaatamata püsivale sõjaudule kurdab vaenlane juba, et Ukraina üksused liiguvad Noviy ja Ridkodubi piirkonnas vabalt.

Ozerne lähedal jätkuvad ägedad lahingud. Vaenlane suurendab linnale survet, suurendades drooni- ja suurtükiväerünnakute intensiivsust. Limanis jätkavad Vene väikesed rünnakgrupid rünnakuid linna lõunaosas.

Volgogradis rünnati strateegilist Titan-Barrikady tehast, kus toodetakse Iskander ja Jars raketisüsteemide ning teiste raketisüsteemide kanderakette.

Venemaa võimud kinnitasid rünnakut linna tööstusrajatistele. Tehast tabasid Ukraina FP-5 Flamingo tiibraketid. Teatati mitmest tabamusest, tulekahjust ja tootmisrajatiste kahjustustest.

 Petrenko

Limani suund. Vaenlane jätkab metsaselt alalt väikeste gruppidena Limani lõunaossa imbumist. Ukraina relvajõud viivad läbi vastumeetmeid ja kasutavad aktiivselt droone. Kõige keerulisem olukord on aga Jampoli ja Ozernoje teatatud piirkonnas, kus jätkuvad ägedad lahingud. Kokkupõrked jätkuvad ka Dibrova lähedal.

Lähiajal on oodata logistika ja kütusega seotud taristu vastaste rünnakute sagenemist. See puudutab mõlemat poolt.

Kahe kuu jooksul on Ukrainas hävitatud üle 150 tankla. 

Viimase kahe kuu jooksul on rünnakute tagajärjel hävinud üle 150 tanklakompleksi. Samal ajal registreeritakse regulaarseid, praktiliselt iganädalasi lööke naftabaasidele ja kütusehoidlatele riigi eri piirkondades.

Hoolimata süstemaatilistest rünnakutest tanklate ja naftabaaside vastu ei ole Ukrainas tekkinud järjekordi, kütusepuudust ega paanikat – erinevalt Venemaast, kus Ukraina droonid ja vene õhutõrje on süüdanud omaenda naftatöötlemistehaseid ning kus mitmes piirkonnas on juba kehtestatud piirangud kütuse müügile erasõidukitele.

Nende kahe riigi erinevus seisneb turu ülesehituses. Ukrainas toimib mitmekesistatud kütuseturg, kus on kümneid tarnijaid, erinevad impordimarsruudid ja hargnenud logistikavõrk. Kui üks tarneahela lüli langeb rivist välja, asendavad selle teised. Just see võimaldab vältida kütusepuuduse tekkimist.