Mašovets
‼️Ülevaade
Kostjantõnivka suund
(ja veidi ka teemal „positsioonide hoidmine iga hinna eest“).
Vastane (Vene väed) jätkab plaani elluviimist hõivata Ukraina relvajõudude Kostjantõnivka ja Družkivka kaitserajoonid ning jõuda väegrupeeringu GV „Jug“ 8. üldväearmee (ÜA) ja 3. armeekorpuse (AK) põhijõududega lõunast ja kagust Kramatorski lähistele.
Praeguseks on tal suures osas õnnestunud läheneda selle plaani esimese osa täitmisele, s.o Ukraina relvajõudude Kostjantõnivka kaitserajooni hõivamisele. Eelkõige õnnestus Vene vägedel tungida Kostjantõnivka lääneossa, samuti selle kagu- ja idaossa. Ukraina relvajõud jätkavad omakorda kaitset linna loode- ja keskosas. Teisisõnu ei ole vastasel praeguseks VEEL õnnestunud Ukraina relvajõudude Kostjantõnivka kaitserajooni täielikult likvideerida, vaatamata mitmele Venemaa „ametlike isikute“ valjuhäälsele avaldusele linna väidetava täieliku hõivamise kohta.
Kostjantõnivka rünnaku ettevalmistamisel ja läbiviimisel koondas Vene väejuhatus oma vägede koostöö ja juhtimise parandamiseks kõik sellel suunal tegutsevad jõud ja vahendid kahte taktikalisse väegruppi (TVGr): TVGr „Dzeržinsk“, mis tegutseb 8. ÜA vastutusalas, ning TVGr „Bahmut“, mis tegutseb 3. AK vastutusalas.
1️⃣ Peamiselt koosnevad need vastavalt 8. ÜA ja 3. AK üksustest ja väekoondistest. Mõlemat gruppi on aga märkimisväärselt tugevdatud teiste üldväearmeede ja väegrupeeringute jõudude ja vahenditega, mis tegutsevad muudel suundadel, sealhulgas:
* TVGr „Dzeržinsk“ – 8. ÜA + selle tugevdamiseks eraldatud jõud ja vahendid:
— 3. ÜA 4. eraldiseisev motoriseeritud laskurbrigaad (OMSLBr), tegutseb sellel suunal oma põhijõududega.
— 8. ÜA 150. motoriseeritud laskurdiviisi (MLD) 103. motoriseeritud laskurpolk (MLP).
— 8. ÜA 20. MLD 10. tankipolk (TP), mis tegutseb peamiselt jalaväe- (ründe-) üksustega; tanke kasutatakse harva – kas üksikute masinatena või väikeste 2–3 masinast koosnevate gruppidena.
— 3. AK 6. MLD 54. MLP.
— 3. ÜA 1194. territoriaalvägede (TV) MLP.
— 51. ÜA territoriaalvägede 1219., 1436. ja 1465. MLP, mida koos 3. ÜA samalaadse üksusega kasutatakse 8. ÜA 103. MLP ja 10. TP peamise ründejalaväe allikana ning kvalitatiivse tugevdusena.
— 20. ja 155. MLP – sisuliselt koondatud laskurpolgud, mis on komplekteeritud mitme Venemaa sõjalaevastiku isikkoosseisust. Neid kasutatakse samuti aktiivselt pealetungi- ja ründetegevuses sellel suunal.
— 77. MLP – sisuliselt Venemaa relvajõudude 49. ÜA koosseisu kuuluva 7. sõjaväebaasi (SVB) koondatud polgu taktikaline väegrupp, mille alaline paiknemiskoht on okupeeritud Gruusia territooriumil (Gudauta). Võimalik, et osa 7. SVB jõududest kasutatakse ka väegrupeeringu „Dnepr“ 58. ÜA vastutusalas Zaporižžja suunal.
* TVGr „Bahmut“ – sisuliselt moodustavad selle põhituumiku 3. AK põhijõud:
— 3. AK 72. eraldiseisev motoriseeritud laskurbrigaad, mis tegutseb sellel suunal peaaegu täies koosseisus.
— 3. AK 6. MLD – territoriaalvägede 1008., 1307. ja 1442. motoriseeritud laskurpolk, mis on selle taktikalise väegrupi peamine ründejalaväe allikas.
— 6. MLD 89. tankipolk, mis tegutseb samamoodi nagu 8. ÜA 10. tankipolk peamiselt oma jalaväe- (ründe-) üksuste ja gruppidega; tanke kasutatakse harva ning peaaegu alati hajutatult.
Lisaks tegutseb ilmselt mõlema Ukraina relvajõudude Kostjantõnivka kaitserajooni vahetult ründava Vene taktikalise väegrupi huvides terve rida jõude ja vahendeid, mis nende koosseisu ei kuulu, sealhulgas:
— väegrupeeringu GV „Dnepr“ 18. ÜA 70. motoriseeritud laskurdiviis – 24., 26. (osa jõududest) ja 28. motoriseeritud laskurpolk, 17. tankipolk ning 81. iseliikuv suurtükiväepolk (osa jõududest). Tegutseb üldsuunal Tšassiv Jar – Družkivka.
— 8. ÜA 150. ja 20. motoriseeritud laskurdiviisi üksused ja allüksused, mis tegutsevad suundadel Sofijivka – Raiske ja Rusõn Jar – Družkivka.
Vaadeldava perioodi jooksul ei toimunud Kostjantõnivka suunal tegutsevate vastase jõudude ja vahendite lahingulises ega arvulises koosseisus olulisi muutusi (märkimisväärset suurenemist või vähenemist ega ümbergrupeerimisi). Ilmselt jätkavad Vene väed neile püstitatud ülesannete täitmist samas koosseisus ja operatiivses ülesehituses, milles nad tegutsesid ka varem. Samas ei saa välistada nende tugevdamist lähitulevikus, tõenäoliselt väegrupeeringute GV „Dnepr“ ja GV „Tsentr“ (vastavalt 49. ja 41. ÜA) jõudude ja vahendite arvelt.
2️⃣ Praegust olukorda Kostjantõnivka suunal iseloomustab vastase ründe- ja tormijooksutegevuse märgatav intensiivistumine korraga mitmel taktikalise tsooni lõigul. Sisuliselt on vastase juhtkond alustanud Ukraina relvajõudude Kostjantõnivka kaitserajooni ründamise lõppfaasi, ehkki ilmselge hilinemisega kogu Slovjanski–Kramatorski suunalise pealetungioperatsiooni kontekstis.
Praegu on fikseeritud järgmised lõigud ja suunad, kus vastane tegutseb suure aktiivsusega ning on saavutanud teatud taktikalisi tulemusi:
Vene 3. armeekorpuse eesliini jalaväe- (ründe-) grupid on ilmselt suutnud edasi liikuda suunal Novodmõtrivka – Molotšarka ning kinnistuda Kostjantõnivka idaosas Minsska tänava ääres lõigul Teatralna tänavast Bulgakovi tänavani.
Vastane on kohal ka Radištševi ja Šanghai tänavate äärsetes kvartalites, kus Ukraina relvajõud korraldavad perioodiliselt vasturünnakuid, püüdes vastast surnuaia ja metsamassiivi suunas, Sečkini tänava taha tagasi tõrjuda.
Vene ründegrupid on ilmselt suutnud murda läbi maanteest T-0504 ning hõivata ala Kostjantõnivka raudteejaamast põhja pool. Lahingud käivad juba Metallurgi pargi ja samanimelise staadioni piirkonnas. Ukraina üksused hoiavad siiski jätkuvalt enda käes ala Oleksa Tõhõi tänava ja Krõvõi Toretsi jõe vahel Jemeljanovi tänavast Sečkini tänavani, kuid vastane jätkab visalt rünnakuid loodesuunas, püüdes murda Metallurgi pargist PÕHJA poole.
Jätkuvad ägedad lahingud ka linna lääneosas, kus Ukraina relvajõududel õnnestub seni hoida väikest platsdarmi Krõvõi Toretsi jõel Kvartsõti varemete ja OÜ SP Svinets tööstustsooni vahel. Vastase eesliini ründegrupid on aga juba jõudnud Jemeljanovi tänavani, Moto tankla ja Linnahaigla nr 1 (Keskrajooni haigla) piirkonda.
Veelgi enam, ilmselt on vastase üksikutel väikestel jalaväegruppidel õnnestunud liikuda edasi mööda paari metsariba Kostjantõnivka ja Dolha Balka küla vahel.
Dolha Balka enda piirkonnas ning sellest lõuna pool asuvas Stepanivka külas käivad samuti väga ägedad lahingud. Vene 8. ÜA eesliini üksused püüavad Stepanivkat ümber haarata ida- ja lääneküljelt, ilmselt eesmärgiga sundida siin kaitsel olevaid Ukraina relvajõudude üksusi põhja poole taanduma. Dolha Balkas on ilmselt mitu väikest vastase jalaväegruppi fikseeritud küla idaservas.
Seega võib vastase tegevuse kohta Kostjantõnivka suunal välja tuua rea iseloomulikke jooni:
Vastane tegutseb Kostjantõnivka piirkonnas juba varem läbiproovitud ja väljakujunenud taktikalise „mustri“ järgi – otsitakse ja tuvastatakse nõrgad vahealad Ukraina relvajõudude eesliiniüksuste kaitses, seejärel korraldatakse ja viiakse läbi arvukate väikeste jalaväegruppide massilisi läbimurdeid nende kaudu tiheda hoonestusega linnakvartalitesse, suurendatakse nendel lõikudel järk-järgult ründejalaväe ja mehitamata õhusõidukite gruppide hulka ning seejärel liigutakse Ukraina relvajõudude positsioonide ja tugipunktide tiibadele ning tagalasse eesmärgiga need ümber haarata ja hiljem blokeerida.
Sisuliselt läheb Vene taktikalise tasandi juhtkond teadlikult linnalahingute korraldamisel ja pidamisel tiheda hoonestusega aladel sellele, et nende eesliiniüksuste lahingukorrad põimitakse Ukraina relvajõudude eesliiniüksuste lahingukordadega. Arvestades nende märkimisväärset ülekaalu jalaväe arvukuses, annab see neile terve rea taktikalisi eeliseid. Eriti olukorras, kus nad ei arvesta kuigi palju kaotustega ning kurnavad Ukraina eesliiniüksuste kaitset sisuliselt lakkamatute, päevast päeva korduvate väikeste (ja ka mitte nii väikeste) ründejalaväegruppide läbimurdekatsetega eri lõikudel.
Lisaks soodustavad rohke haljastus ning arvukad hooned (või nende varemed) linnapiirkonnas Vene arvukate infiltratsioonigruppide varjatud liikumist ja varjumist. See vähendab üsna märgatavalt Ukraina relvajõudude mehitamata õhusõidukite tõhusust nende õigeaegsel avastamisel ja hävitamisel.
Sellele tuleb lisada vastase väga intensiivne ja koondatud õhutoetuse kasutamine valitud suunal (KAB-pommide kasutamine), samuti suurtükiväe ja oma mehitamata õhusõidukite gruppide koondamine samale alale. Sisuliselt, kui Ukraina relvajõudude kaitsesüsteemist ei õnnestu valitud lõikudel oma arvukate väikeste jalaväe- (ründe-) gruppidega aktiivselt ja massiliselt läbi tungida, „murdavad“ nad sinna selleks vajalikud „koridorid“ ning hävitavad sihikindlalt kõik Ukraina eesliiniüksuste varustus- ja evakuatsiooniteed taktikalises tsoonis.
Jalaväe puuduse tõttu oma eesliiniüksustes ei suuda Ukraina taktikalise tasandi juhtkond lihtsalt piisavalt kiiresti reageerida kõigile neile arvukatele Vene ründejalaväe läbimurretele ega sulgeda nende sissetungikoridore.
Selle tulemusena muutub aja jooksul Vene jalaväe hulk Ukraina relvajõudude üksikute positsioonide ja tugipunktide tagalas ning tiibadel taktikalises tsoonis kriitiliseks ning nende edasine hoidmine, eriti olukorras, kus nende materiaal-tehniline varustamine muutub üha raskemaks, muutub sisuliselt enesetapjalikuks.
Olukord halveneb veelgi siis, kui Ukraina kõrgem juhtkond nõuab taktikalise ja operatiiv-taktikalise tasandi juhtkonnalt juba ümber haaratud ja blokeeritud positsioonide ning tugipunktide „tingimusteta hoidmist“, mõnel juhul aga ka isikkoosseisu roteerimist ja isegi nende tugevdamist. Sisuliselt hävitatakse sel viisil isikkoosseisu, keda oleks saanud palju otstarbekamalt kasutada, kui nad oleks õigel ajal piiramisest välja toodud ning nende abil oleks tihendatud lahingukordi taktikalises sügavuses, sealhulgas kõigi nende Vene infiltratsioonide tõrjumiseks.
Kõige järgi otsustades toimub just see praegu Kostjantõnivka suunal. Ja mitte ainult seal – paistab, et Dobropillja suunal, Lõmani piirkonnas ja Slovjanski suunal on olukord samasugune. „Iga hinna eest hoidmisel“ ümber piiratud ja blokeeritud positsioonidel on mõtet ainult siis, kui on reaalne võimalus viia nende tiibadel ja tagalas läbi edukad reidi- ja otsinguoperatsioonid selleks spetsiaalselt eraldatud brigaadi–pataljoni taseme jõududega ning mehitamata õhusõidukite kohustuslikul toetusel. Kui sellisteks tegevusteks reaalne võimalus puudub, eriti olukorras, kus neile ei ole füüsiliselt võimalik toimetada toitu, vett ja laskemoona, siis ei ole ilmselgelt mõtet neid „iga hinna eest“ hoida ega saata sinna üha uusi inimesi. Ning katsed nõuda vastava tasandi ülematelt selliste ülesannete täitmist mitmesuguste repressioonidega ähvardades, sealhulgas erinevate „teenistuslike juurdlustega motiveerimata positsioonilt lahkumise eest“, ainult selleks, et mõni rumalpea saaks eetris raporteerida, et „me hoiame endiselt positsioone Huljaipoles või Pokrovskis“, on küünilisuse tipp. Tuletan meelde, eriti neile, kellele meeldib blokeeritud ja ümber piiratud positsioone värske isikkoosseisuga „tugevdada“, et taandumine on manöövri liik. Pealegi üks keerulisemaid. Õigeaegselt ja minimaalsete või üldse ilma kaotusteta taanduda on üks operatiivkunsti valdamise kriteeriume.
Selles mõttes peab olema välja töötatud ja praktikas rakendatud selgelt toimiv ahel: Vene infiltratsioonigruppide õigeaegne avastamine – nende tegeliku liikumismarsruudi, asukoha ja varjepaikade kindlakstegemine – tulelöökide andmine nende pihta, sealhulgas droonide abil – tulemuste hindamine – ning vajaduse korral nende „puhastamine“ selleks spetsiaalselt eraldatud gruppide ja üksuste poolt.
Olukorras, kus pidev („klassikaline“) lahingukontakti joon sisuliselt puudub ning „hall tsoon“ (varasema nimetusega „neutraalne tsoon“), sealhulgas poolte läbipõimunud positsioonide ja tugipunktidega, kipub pidevalt laienema, on vastava kaitselõigu üldist stabiilsust võimalik tagada just sellisel viisil.
3️⃣ Kaldusime teemast veidi kõrvale. Lõpetuseks paar sõna edasistest väljavaadetest Kostjantõnivka suunal.
Praegu ei näi need Ukraina relvajõudude jaoks kuigi positiivsed. Jah, vastane jääb oma Slovjanski–Kramatorski suunalise pealetungioperatsiooni kontekstis ilmselgelt Kostjantõnivka ja seda enam Družkivkaga tugevasti ajahätta. Kuid see ei tähenda sugugi, et ta ei võiks siin tempot tõsta. Selles mõttes on täiesti tõenäoline, et 8. ÜA ja 3. AK tegevusvööndisse ilmuvad täiendavad jõud ja vahendid väegrupeeringu GV „Tsentr“ 41. või 51. ÜA koosseisust. Peamine küsimus on seejuures nende ilmumise ajastus.
Vene juhtkond tegutseb sellel suunal ilmselgelt soovist lähtudes haarata ümber ja sisse piirata Ukraina relvajõudude Kostjantõnivka kaitserajooni jäänused, keskendudes eelkõige edasiliikumisele selle üle valitsevatel kõrgendikel. Selles mõttes on Vene ründegruppide sissetung suunal Novodmõtrivka – Molotšarka ning lõigul Dolha Balka ja Kostjantõnivka vahel üsna kõnekas. Samas ei ole Vene vägede edasiliikumise tempo kuigi kõrge.
Seetõttu kestavad lahingud Kostjantõnivka pärast tõenäoliselt vähemalt käesoleva kuu lõpuni ning suurema tõenäosusega jätkuvad veel mõnda aega augusti jooksul. Alles seejärel tuleb Vene vägedel esmalt „ligi hiilida“ Družkivkale ja püüda seda rünnata. Sealjuures paistab Vene juhtkond siiski arvavat, et Kostjantõnivka hõivamiseks piisab praegu täielikult juba eraldatud jõududest ja vahenditest.
Samas on ilmne, et nende eespool kirjeldatud oletatavate sündmuste vahepeal tuleb Vene juhtkonnal lahendada vähemalt veel kaks olulist taktikalist ülesannet – likvideerida Ukraina taktikaline eend Tšassiv Jari piirkonnas ning murda läbi Raiske piirkonda. Ilma selleta ei ole pealetung ega Družkivka ründamine lihtsalt võimalik.
Minu hinnangul võivad just pärast Kostjantõnivkat Družkivka suunale ilmuda needsamad täiendavad jõud ja vahendid väegrupeeringust GV „Tsentr“. Pärast Kostjantõnivkat on Vene 8. ÜA ja 3. AK ilmselgelt sedavõrd kurnatud, et ilma täiendava tugevdamiseta ei suuda nad iseseisvalt kõiki eelpool nimetatud ülesandeid täita, sealhulgas kiiresti ja minimaalsete kaotustega lõunast Družkivkani jõuda. Selleks on vaja pausi nende tugevdamiseks ja ümbergrupeerimiseks.
Teisisõnu – mida kauem Vene väed Kostjantõnivkaga tegelevad, seda suurem on tõenäosus, et neil tuleb edasi lükata oma väegrupeeringu GV „Jug“ tugevdamine läbimurdeks Slovjanski–Kramatorski linnastuni lõuna poolt. Seda enam, et praegu on nii 51. ÜA kui ka 41. ÜA osa oma jõududest üsna intensiivselt seotud Dobropillja suunal.
Vene strateegilise tasandi juhtkond võib loomulikult oma Slovjanski–Kramatorski pealetungioperatsioonis osalevate väegrupeeringute tugevdamiseks tuua midagi ka Lõuna strateegilisest operatsioonitsoonist (näiteks paar brigaadi 49. ÜA koosseisust). Kuid sel võivad olla ettearvamatud tagajärjed. Olen varem juba kirjutanud, et väegrupeeringu GV „Dnepr“ edasine nõrgestamine võib Vene juhtkonnale viimaste sealsete sündmuste valguses väga valusalt kätte maksta. Sealne Vene juhtkond näib oma tegevuse põhjal seda väga hästi mõistvat.
Mis puudutab väegrupeeringuid GV „Sever“ ja GV „Zapad“, siis on ilmne, et ka need on praegu hõivatud. Esimene püüab siiski läbi murda Harkivi oblastis Voltšanski poolt Zolotõi Kolodjazi suunas ning samal ajal hoida oma arvukaid „puhvertsooni“ sissetunge. Teine on aga ilmselgelt täielikult hõivatud Kupjanski ja Lõmani suunaga.
Seetõttu on peamine järeldus Ukraina relvajõudude Kostjantõnivka kaitserajooni kohta praegu ilmne. Vene juhtkond püüab lähiajal Kostjantõnivkaga võimalikult kiiresti „ühele poole saada“. Seejuures tuleb neil hakkama saada peamiselt nende jõudude ja vahenditega, mis on sinna juba paigutatud. Samal ajal tasub tähelepanelikult jälgida hetke, mil seal tegutsevat Vene väegrupeeringut kvalitatiivselt tugevdatakse. See tähendaks ettevalmistusi vahetuks läbimurdeks teljel Družkivka – Kramatorsk.
