Muchnoy ✙ Jugend
Mis Ukrainas toimub
09 oktoober 2026
Petrenko
Telegraphi teatel on Hispaania ja Kreeka keeldunud oma varudest Ukrainale Patriot tüüpi püüdur/tõrjerakette üle andmast, hoolimata sellest, et osa laskemoona on oma kasutusea lõpule lähenemas.
Kreeka väljaande Kathimerini andmetel taotles Ukraina Kreekalt kuni 200 PAC-2 tüüpi raketti. Mõned neist on Kreeka õhujõudude teenistuses olnud umbes 23 aastat. Raketi ettenähtud kasutusea lõpp ei tähenda aga automaatselt, et need on kasutuskõlbmatud: nende edasine kasutamine sõltub nende tehnilisest seisukorrast ja vajalike kontrollide tulemustest.
Euroopa liitlased üritasid veenda Madridi ja Ateenat laskemoona tarnima, kuna Ukrainal on tungiv vajadus tugevdada oma õhukaitset. EL-i kohtumisel ei saavutatud aga konkreetset lubadust nende rakettide üleandmiseks.
Üks põhjusi, miks Kreeka keeldus rakette Ukrainale üle andmast, on vajadus säilitada omaenda varusid. Kreeka Patriot tüüpi patarei paikneb Saudi Araabia sadama Yanbu lähedal ja aitab kaitsta Saudi Araabia strateegilist infrastruktuuri Jeemeni Houthi mässuliste raketirünnakute eest. Laskemoona ammendumise tõttu peab Kreeka oma arsenali täiendama, kuid uute rakettide tarned on hilinenud.
Samal ajal on Ateena huvitatud oma Patriot raketisüsteemide moderniseerimisest, mille hinnanguline maksumus on umbes 350 miljonit eurot. Seetõttu võib isegi vanade rakettide Ukrainasse üleandmine ilma garanteeritud hüvitiseta Kreekale sõjalisest seisukohast ebasoodsaks osutuda.
Varem arutati võimalust, et Kreeka võiks müüa raketid Norrale, kes seejärel annaks need Ukrainale üle. See kokkulepe võimaldaks Ateenal saada makse ja Kiievil vajaliku laskemoona. Siiski pole kinnitust, et kokkulepe on saavutatud.
Huvi Patriot rakettide vastu püsib ka Lähis-Idas: piirkonna riigid ostavad laskemoona oma varude täiendamiseks raketirünnakute ohu tõttu. Näiteks on USA heaks kiitnud PAC-2 ja PAC-3 MSE rakettide võimaliku müügi Katarile miljardite dollarite väärtuses.
Mašovets
‼️Ülevaade
Dobropillja suund.
Vastane (Venemaa väed) jätkab pealetungitegevust Dobropillja linna suunas oma „Keskuse“ vägedegrupeeringu jõududega, tegutsedes samal ajal osa oma jõududega ka Družkivka suunal. Sellel suunal ründab vastane oma 2. ja 51. ühendvägede armee põhijõududega, samuti 41. ühendvägede armee osade jõudude ja 90. tankidiviisi üksikute allüksustega.
Praeguseks on tal õnnestunud oma eesliini väeosade ja allüksuste põhijõududega jõuda Dobropillja lõuna- ja idapoolsete lähistele ning jõuda ka Sofijivka – Kutšeriv Jari lõunaosa piirkonna joonele, tegutsedes Družkivka suunal.
Ilmselt on vastase lähim ülesanne sellel suunal murda oma eesliini allüksuste põhijõududega otsekohe Dobropillja linna sisse ja seal „kanda kinnitada“, samuti liikuda võimalikult sügavale ja kiiresti üldsuunal Sofijivka – Novohryhorivka (jõuda Gruzska jõe lõunakaldale Novomõkolaivka – Novohryhorivka lõigul ning piirkonda Krasnõi Kut – Toretske – Torske – Pavlivka Kazennõi Toretsi jõe idakaldal).
Selle eesmärgi saavutamiseks suurendas Venemaa juhtkond oktoobri esimestel päevadel rünnaku- ja tormijooksutegevuse hulka oma 51. ühendvägede armee vastutusalal Dobropillja suunal, intensiivistas oma paremal tiival Kazennõi Toretsi jõe ääres väikeste jalaväe- ehk ründerühmadega läbiviidavaid „infiltratsioonioperatsioone“ ning suurendas aktiivsust ka 2. ühendvägede armee vastutusalal, püüdes jõuda Dobropilljast lääne pool asuvasse piirkonda. Ukraina relvajõud korraldasid omakorda mitmel lõigul üksikuid vasturünnakuid, et aeglustada Venemaa 51. ühendvägede armee eesliini väeosade ja allüksuste edasiliikumist. Täpsemalt:
\\- Vastane üritas edasi liikuda ka „Karjääride“ piirkonnast (Kutšeriv Jari külast lõuna pool) ning niinimetatud „Vilne küla suvilate“ juurest Zolotõi Kolodjazi ja Gruzske küla suunas, korraldades terve rea rünnakuid ja tormijookse 8–10 sõjaväelasest koosnevate ründerühmadega. Ka see katse ebaõnnestus. Vastane ei saavutanud edu, kuid kandis küllaltki suuri kaotusi. Näiteks hävitasid Ukraina relvajõud vastase rünnakute tõrjumisel „Vilne küla suvilate“ piirkonnas ja „Karjääridest“ põhja pool ühe ööpäeva jooksul üle 30 vastase sõjaväelase. Väärib märkimist, et sellele vaatamata jätkab vastase juhtkond täiendava ründeljalaväe suunamist sellele lõigule Novoje Šahhove kaudu, kuigi Ukraina relvajõud hoiavad üsna kindlalt oma eesliinipositsioone Kutuzivka – Zolotõi Kolodjaz – Kutšeriv Jar – Vilne piirkonnas ning korraldavad kohati vasturünnakuid Šahhove ja Toretske suunal.
✅ - Siiski tasub märkida, et Venemaa 51. ühendvägede armee juhtkond jätkab praegu oma põhijõupingutuste koondamist mitte nendele suundadele, vaid just Dobropillja suunale, eesmärgiga liikuda linna sisse idast. Selleks on ta septembri viimastest päevadest alates korraldanud peaaegu katkematu „infiltraatorite“ voo suundadel Novoje Šahhove – Hannivka ja Dorožne – Novõi Donbass. Mõnel päeval tuvastatakse kuni 30–40 sellist „keha“, mis on jagatud 5–6 jalaväelasest rühmadesse ja püüavad „läbi imbuda“ Dobropillja suunas. Sel eesmärgil üritavad Venemaa jalaväerühmad üsna järjekindlalt kasutada Bõki jõesängi ja Dorožne ning Novõi Donbassi kaudu otse Dobropilljani kulgevat raudteelõiku. Seni pole see Venemaa juhtkonnale erilist taktikalist edu toonud.
✅ Seega võime nentida, et Dobropillja suunal on Venemaa juhtkonnal õnnestunud oma põhiülesanne osaliselt lahendada – selle eesliini väeosad ja allüksused on jõudnud idast ja lõunast praktiliselt Dobropillja linna lähistele. Kuid katse tungida „otsekohe“ linna enda sisse oma ründeljalaväe enam-vähem märkimisväärsete jõududega ei ole neil seni õnnestunud. Pealegi tunduvad ka linna enda ründamise ja vallutamise edasised väljavaated praegu üsna küsitavad (selgitan allpool oma seisukohta).
Venemaa jalaväelaste üksikud, osaliselt edukad üksik- või paarikaupa „sööstud“ Dobropillja linna piiridesse (Hannivka piirkonnas, linna kirdepoolse serva aherainemäe juures või paari kvartali ulatuses linna lõunaserval) on selles mõttes seni vähetähtsad. Kuigi loomulikult viitavad need sellele, et Ukraina kaitses leidub siiski teatud „lünki“, kui nii võib öelda.
Mis puudutab olukorra edasise arengu väljavaateid Dobropillja suunal, siis tooksin välja mitu asjaolu:
See tähendab, et oma 51. ühendvägede armee vastutusalal püüab ta oma eesliini väeosade ja allüksustega jõuda vähemalt Novotroitske – Gruzske – Rubežne – Novovodjane piirkonda ning oma 2. ühendvägede armee vastutusalal Rakša – Svjatohorivka joonele. Seetõttu tuleb minu arvates olla valmis vastase aktiivse tegevuse tugevnemiseks just nendel suundadel.✅ Praegu näeb Venemaa GV „Kesk“ vägedegrupeeringu pealetung Dobropillja suunal välja nagu liikumine „vales suunas“, sest see toimub valdavalt Družkivka – Kramatorski üldsuunaga „risti“. Selles mõttes oleks selle juhtkonnal loogilisem koondada jõud oma paremale tiivale (51. ühendvägede armee vastutusalale), Družkivka suunale ning Kutšeriv Jar – Andrejevka üldsuunale, selle asemel et visalt rammi kombel Dobropillja kaitsepiirkonda rünnata. Praegu eelistab ta siiski tungida just Dobropillja suunas, tegutsedes Družkivka suunal vaid piiratud jõudude ja vahenditega oma 51. ühendvägede armee koosseisust.
Ukraina kaitseministeerium:Ukraina kaitseministeerium
Lihtsustatud omavoliliselt teenistuskohast lahkumise (SZT) järel teenistusse naasmise programmi alusel on väeosadesse saabunud tuhandeid sõjaväelasi. See arv on võrreldav kahe-kolme brigaadi isikkoosseisuga.
ꑭ Osman ꑭ
Kümned tuhanded omavoliliselt teenistuskohast lahkunud sõjaväelased istuvad endiselt kodus, sest puudub lihtsustatud menetlus, mis võimaldaks neil teises ametkonnas teenistusse naasta.
Järgmises tingimusliku „amnestia“ etapis TULEB sellele tähelepanu pöörata.
Alex
"Reedan veidi üksikasju" nende kohta, kes naasevad teenistusse omavoliliselt teenistuskohast lahkumise järel, sest enamasti on tegemist kas nendega, kes kasutavad seda üleviimise meetodina, või on see hoopis normaalsete ja teadlike brigaadide teene, kes püüavad igalt poolt inimesi enda ridadesse meelitada, pakkudes neile võimalust naasta väärikatesse tingimustesse. On ka neid, kes lihtsalt kinni püüti...
See on juba ammu kaotanud oma algse kontseptsiooni, kus vabatahtlikest kasakad naasevad teadlikult sõtta, justkui oleksid oma veast aru saanud ja nii edasi.
Praegu ilmub üha rohkem omavoliliselt teenistuskohast lahkunuid juba esimese kahe nädala jooksul pärast mobiliseerimist, sest paljud käsitlevad seda järjekordse võimaluse ja ülesandena, mida proovida pärast seda, kui neil ei õnnestunud värbamiskeskuse eest põgeneda.
Aja jooksul kujuneb sellest nõiaring ning „tagasi tulla soovijaid“ jääb üha vähemaks. Siis muutub kõik järjekordseks ülesandeks – „kuidas mitte omavoliliselt teenistuskohast lahkudes vahele jääda“ – ning teenistusse naasnud omavoliliselt lahkunute kvaliteet hakkab võrduma mobiliseeritute kvaliteediga, mis niigi lonkab. Just seetõttu taandub kogu probleem põhimõtteliselt radikaalsele mobilisatsioonireformile või kogu süsteemiaparaadi väljavahetamisele, sest see probleem on selles valdkonnas vaid üks tuhandest.
Muchnoy ✙ Jugend
Petrenko
Vaenlane avaldab jätkuvalt kaadreid oma sõduritest, kes sisenevad Dobropilliasse, püüdes demonstreerida oma kohalolekut linnas ja tõsta Dobropillia sektori moraali. Uued kaadrid näitavad Vene vägesid linna keskosas.
Zaporižžja oblast: Hulyai-Polye sektoris on Vene väed liikunud Tsvetkovoe suunas. Orehhivi sektoris on vaenlane võtnud sisse positsioonid Novoandriivkas, kuid Ukraina relvajõud üritavad neid aktiivselt tõrjuda.
Gulyai-Polye suunal on vaenlane kindlustanud oma positsiooni Gorkist lõunas ja ründab asulat, samuti Verhnjaja Tersast lõunas asuvat talupiirkonda.
Ukraina ründas Venemaa suurimat naftatöötlemistehast, Omski naftatöötlemistehast. Tehas töötleb aastas umbes 22 miljonit tonni naftat.
Eile (08.10) tabas rünnak ka Gazprom Neftekhim Salavat naftatöötlemistehase kompleksi Baškortostanis. Tehase projekteeritud võimsus on kuni 10 miljonit tonni süsivesinike toorainet aastas.
Eile (08.10) kahjustasid Venemaa rünnakud Kiievi elektrivõrgu elemente, põhjustades elektrikatkestusi pealinna mõnes piirkonnas. Pinge languse tõttu peatati ajutiselt metrooliiklus ja maapealne elektritransport oli piiratud. Metrooliiklus taastus hiljem, kuid pikemate intervallidega.
Kiievi mitmes piirkonnas langes veesurve veevarustusvõrgus, põhjustades ajutisi veekatkestusi mõnes kodumasinas. Kyivvodokanal teatas ka reovee kogumise ajutisest peatamisest elektrikatkestuse tõttu asjaomastes rajatistes. Selle taustal teatas Kiievi linnapea Vitali Klitško, et linn võib enne talve silmitsi seista suure kommunaalteenuste kriisiga ja siseneb sisuliselt "ellujäämisrežiimi". Samuti soovitas ta Kiievi elanikel, kelle sugulased või sõbrad elavad väljaspool pealinna, kaaluda ajutist linnast lahkumist.
07 oktoober 2026
✙DeepState✙
🇺🇳 NATO sõjaline komitee külastas täies koosseisus Kiievit
https://x.com/cmc_nato/status/2107744887856627833?s=46&t=od8-1-ArOtqvPy3u4cjXBQ
Kiievisse tehtud visiidi raames kinnitasid NATO sõjalise komitee esindajad Ukraina muutumatut toetamist. Sellest teatas komitee esimees. Ukraina relvajõudude ülemjuhataja kindralmajor Mõhhailo Drapatõi sõnul saabus komitee Ukrainasse esimest korda kaheksa aasta jooksul.
Arutelud kindralmajor Drapatõiga, Ukraina relvajõudude ülemjuhatajaga, keskendusid Ukraina sõjalistele prioriteetidele ja saadud õppetundidele. See peaks suurendama liitlaste valmisolekut praegusteks ja tulevasteks ohtudeks.
Kiievis viibimise ajal avaldasid 32 sõjaväelist esindajat ja komitee esimees austust Ukraina eest langenute mälestusele hukkunute mälestusmüüri juures.
Muchnoy ✙ Jugend
Žorin /// Kolmas armeekorpus
Tundmatud (Venemaa) droonid pommitavad kaubalaevu NATO liikmesriigi ranniku lähedal, kuid ainus vastus on jätkuvalt lihtsalt nina nokkimine. Bulgaaria avaldust, et „intsident ei ole NATO kaitseartiklite rakendamise põhjuseks“, tajutakse üldse mingi kontsentreeritud haletsusväärsuse ilminguna.
Nagu teada, ei peata agressorit mure väljendamisega. Mida kauem meie liitlased teesklevad, et midagi ähvardavat ei toimu, seda jultunumaks muutuvad venelased. Ja seda lähemale jõuab sõda, mis haarab Euroopa riike.
Petrenko
Vaenlane jätkab Dobropillja külast tungimist Dobropillja lõuna- ja edelaossa, kus käivad ägedad lahingud. Samal ajal ründavad Vene üksused positsioone Belitskaja kaevanduse, Svetlje ja Novõi Donbassi lähedal.
Sotši lähedal põlenud alus on Libeeria lipu all sõitev naftatanker Aframax Rio.
Venemaa transpordiministeeriumi teatel ründasid tankerit mehitamata paadid. Pärast rünnakut puhkes laeval tulekahju ja Mustal merel on praegu lahtine naftapõleng. Pardal oli 23 meeskonnaliiget, kõik India kodanikud. Venemaa transpordiministeeriumi teatel on kogu meeskond päästetud.
Alex
Mis puutub tehisintellektil põhinevatesse õhutõrjetornidesse, siis viskan siia veidi „tuhka“, sest see, mis Kiievis sildade rünnakute tõrjumiseks paigaldati, ei ole kontseptuaalselt midagi uut ega tundmatut (pean silmas just sihtimismooduleid). Sarnast lahendust on juba aasta aega paigaldatud mehitamata maismaasõidukitele ja tarnitud Ukraina kaitsejõududele (ei ütleks, et normaalses mahus, aga nii nagu on), kuid seda kasutati mitte päris otstarbekalt piiratud võimaluste ja suure hulga ametnike soovimatuse tõttu)
Nagu näeme, ei pane miski nii kiiresti tegutsema kui järjekordne pizdetz või selle oht)
Loodan, et sellest pretsedendist saab tõuge teiste kriitilise tähtsusega objektide kaitse parandamiseks ning üldiselt tehisintellektil põhineva õhutõrjesüsteemi arendamiseks ja laiendamiseks.
06 oktoober 2026
Konstantin Mašovets
🔄 Venemaa kindralstaabi plaanide kohaselt pidi uute väeosade ja väekoondiste formeerimine ning tegevusse rakendamine jätkuma kogu käesoleva aasta vältel.
Kuid Venemaa-Ukraina sõja objektiivne tegelikkus tõi ootuspäraselt Venemaa sõjalise juhtkonna strateegilise tasandi ambitsioonikatesse plaanidesse olulisi muudatusi. Nii formeerimise temposse kui ka selle sisusse.
Kes on unustanud, tuletan meelde – nende plaanide kohaselt kavatses Venemaa sõjaline juhtkond aastatel 2026–2030 formeerida ja vastavalt tegevusse rakendada tegutsevate armeede ning vägedegrupeeringute koosseisus kuni 13 uut väekoondist. Täpsemalt 9 motolaskurdiviisi, 2 suurtükiväediviisi, 1 õhudessant-ründediviisi ja 1 rannakaitsediviisi. Sellest põhjalikumalt kirjutasin oma 7. jaanuari 2026. aasta ülevaates.
Venemaa sõjalise juhtkonna käesoleva aasta suve-sügiskampaania plaane arvestades oli igati loogiline oletada, et suurem osa uute väekoondiste formeerimisega seotud tegevustest Venemaa Föderatsiooni relvajõudude ühendatud strateegilise väegrupeeringu koosseisus Edela sõjategevuse teatris (Venemaa vägede ametlik nimetus, mis tähistab Ukrainas sõdivat väegrupeeringut) langeb just 2026. aastale.
Kuid 2026. aasta septembri alguse seisuga oli selle väegrupeeringu koosseisus KÄESOLEVA AASTA 10 KUU JOOKSUL formeeritud ja tegevusse rakendatud vaid ÜKS motolaskurdiviis – 84. motolaskurdiviis, mis kuulub „Lõuna“ vägedegrupeeringu 3. ühendvägede armee koosseisu. See vägedegrupeering osaleb praegu täies koosseisus Slovjanski-Kramatorski operatiiv-strateegilises pealetungioperatsioonis.
Sellegipoolest ei olnud „uue“ 84. motolaskurdiviisi ilmumine ilmselgelt juhuslik ning selle tingis terve rida tegureid. Veelgi enam, selle väekoondise formeerimisega seotud mitmed iseärasused ja üksikasjad viitavad peaaegu otseselt sellele, et Venemaa sõjalisel juhtkonnal on uute väeosade ja väekoondiste edasiseks formeerimiseks ning tegevusse rakendamiseks üsna konkreetsed plaanid ja vastavad kavatsused.
Sellest täna räägimegi …
Vaatleme 84. motolaskurdiviisi ennast ja mitmeid selle tekkimisega seotud nüansse.
1️⃣ Niisiis on selle väekoondise täielik nimetus 84. „Georgi Võidutooja nimeline Suvorovi ordeniga kaardiväe motolaskurdiviis“.
Selle ametlik loomiskuupäev on üsna vaieldav küsimus, kuid arvestada tuleb sellega, et diviisi ei loodud „nullist“, vaid see moodustati juba olemas olnud 3. ühendvägede armee 4. eraldiseisva motolaskurbrigaadi ümberformeerimise teel. Uue staatusega väekoondise esimesed avalikud fikseerimised rindel pärinevad septembri keskpaigast kuni lõpust ja 2026. aasta oktoobri algusest. Tegelikult algasid esimesed organisatsioonilised ettevalmistused selle väekoondise loomiseks tõenäoliselt juba möödunud suve lõpus.
Jah, te ei eksinud – tegemist on ühega endise niinimetatud Luhanski „brigaadidest“, mis kuulus varem Luhanski rahvavabariigi rahvamiilitsa 2. armeekorpuse koosseisu ja kuulub nüüd 3. ühendvägede armeesse. Just sellest brigaadist saigi uue väekoondise „baas“ või, kui soovite, „alus“.
4. eraldiseisev motolaskurbrigaad loodi 2014. aasta oktoobris eri separatistlikest jõukudest, mis olid juba 2014. aasta kevadest alates Luhanski oblastis Ukraina relvajõudude vastu sõjategevuses osalenud (pataljon „Lešõi“, kiirreageerimisgrupp „Batman“, pataljonid „Vitjaz“, „Rus“, Püha Georgi pataljon jne). Hiljem liideti brigaadi organisatsioonilisse ja koosseisulisse struktuuri ka kurikuulsa pataljoni „Prizrak“ riismed.
Ametlikuks 4. eraldiseisva motolaskurbrigaadi loomiskuupäevaks peeti aga pikka aega 12. detsembrit 2014 – päeva, mil brigaadile anti üle lahingulipp Krasnõi Lutši linnas, mida praegu nimetatakse Hrustalnõiks.
Brigaad loodi osana üleminekust eraldiseisvatelt „partisanisalkadelt“ regulaararmee struktuurile ehk korpuste süsteemile. Lihtsamalt öeldes toimus see eraldiseisvate, poolautonoomsete jõukude ümberkujundamise raames juhitavaks ja kontrollitavaks armeeks. Sisuliselt samamoodi, nagu loodi eelmise sajandi alguses omal ajal Tööliste ja Talupoegade Punaarmee.
Ja nüüd saabus teise ümberformeerimise kord. Seekord brigaadist diviisiks.
2️⃣ Praegu võib avalikes allikates sisalduva teabe põhjal oletada, et Venemaa 84. motolaskurdiviisi ligikaudne struktuur on järgmine:
\- diviisi juhtkond ja staap – sisuliselt kujutavad endast 4. eraldiseisva motolaskurbrigaadi vastavaid struktuure, kusjuures brigaadi väeosa number 40318 on säilitatud\- „kaadriline“ põhikoosseisuline motolaskurpolk – moodustatud 4. eraldiseisva motolaskurbrigaadi motolaskurallüksustest; selle järjekorranumber Venemaa relvajõudude polkude üldises numeratsioonis ei ole mulle praegu teada
\- 1194. motolaskurpolk (väeosa nr 29593) – endine territoriaalvägede polk, mis on komplekteeritud Venemaa Föderatsiooni loodepiirkonna mobiliseeritutega. Polk moodustati 2022. aasta sügisel peamiselt Pihkva, Novgorodi ja Vologda oblasti mobiliseeritutest
\- 1465. motolaskurpolk – polk loodi Lõuna sõjaväeringkonna mobilisatsioonireservi väeosana. Selle põhituumiku moodustasid Krasnodari krai, Stavropoli krai ja Rostovi oblasti mobiliseeritud elanikud
\- 84. motolaskurdiviisil tõenäoliselt puudub täiemahuline tankipolk. Selle asemel on tugevdatud eraldiseisev tankipataljon, mis võib koosneda neljast tankiroodust, kuid tõenäolisemalt kolmest. See moodustati 4. eraldiseisva motolaskurbrigaadi tankipataljoni baasil, sest 1194. ja 1465. motolaskurpolgul ei olnud ega ole oma tanke
\- suurtükiväekomponenti esindab ettenähtud täiemahulise liikursuurtükiväepolgu asemel niinimetatud „diviisi suurtükiväegrupp“. Selle moodustamise aluseks oli tõenäoliselt 4. eraldiseisva motolaskurbrigaadi brigaadi suurtükiväegrupp: 2 torusuurtükiväe divisjoni ja 1 reaktiivsuurtükiväe divisjon, mille koosseisu lisati suurtükiväeluure ja tule korrigeerimise allüksused – patareid ja rühmad, mis on varustatud mehitamata õhusõidukitega
\- õhutõrjeraketipolgu asemel on diviisi koosseisus formeeritud õhutõrjeraketi- ja suurtükiväedivisjon, mis koosneb tõenäoliselt kolmest patareist. Diviisi motolaskurpolkudes võib olla ka eraldiseisvaid õhutõrjepatareisid ja -rühmi
\- diviisi eraldiseisev luurepataljon, mille koosseisus on laiendatud mehitamata õhusõidukite roodu, moodustati 4. eraldiseisva motolaskurbrigaadi luureroodu laiendamise teel. Samal ajal säilitasid 1194. ja 1465. motolaskurpolk oma luurerood, nagu ka põhikoosseisuline motolaskurpolk
\- eraldiseisev sidepataljon – moodustati tõenäoliselt 4. eraldiseisva motolaskurbrigaadi sidekompanii baasil
\- eraldiseisev pioneer- ja sapööripataljon – moodustati tõenäoliselt samamoodi nagu diviisi sidepataljon
\- materiaalse ja tehnilise varustuse, meditsiini- ning tagalatoetuse allüksused kujutavad endast sisuliselt koondatud pataljoni tasandi allüksusi, mis moodustati diviisi kolme motolaskurpolgu vastavatest kompaniitasandi allüksustest.
3️⃣ Seega võib Venemaa 84. motolaskurdiviisi formeerimise peamiste iseärasustena täiesti välja tuua järgmised asjaolud:
- Käesoleva 2026. aasta jooksul on sellest PRAEGUSEKS saanud AINUS selle taseme väekoondis, mis on formeeritud Ukraina territooriumil tegutseva Venemaa strateegilise väegrupeeringu koosseisus.
- Veelgi enam, seda ei formeeritud „nullist“ uue väekoondisena, vaid juba varem FORMEERITUD ja TEGEVUSSE RAKENDATUD väeosade ja allüksuste ÜMBERKORRALDAMISE teel. See nõudis a priori märksa vähem isikkoosseisu, relvastust ja sõjatehnikat ning materiaalse ja tehnilise varustuse vahendeid kui tõeliselt uue täiemahulise „diviisi“ taseme väekoondise täielik formeerimine.
- Selle organisatsiooniline ja koosseisuline struktuur on võrreldes „klassikalise“ Nõukogude/Venemaa motolaskurdiviisiga äärmiselt „kärbitud“. Sisuliselt on selle koosseisus palju jalaväge, kuid vähe rasket relvastust (tanke, soomustatud lahingumasinaid, õhutõrjevahendeid ja suurtükiväge). Samal ajal kujutavad 2 selle 3 „motolaskurpolgust“ endast pigem otseselt laskurpolke, milles on episoodiliselt kasutusel kergeid sõidukeid, mitte täiemahulisi motolaskurpolke, mis oleksid võimelised taktikavööndis enam-vähem sügavale ja kiiresti edasi liikuma.
- Praegu on 84. motolaskurdiviisil „paberil“ küllaltki kõlav „motolaskurdiviisi“ staatus, kuid tegelikult kujutab see endast pigem suurendatud (tugevdatud) laskurbrigaadi kui „motolaskurbrigaadi“, mis on kohandatud eranditult jalaväe ründetegevuseks droonide ja piiratud hulga suurtükiväe toetusel.
4️⃣ Ja lõpetuseks – mõned järeldused ja tagajärjed selle „kitsalt spetsialiseerunud“ (ma ütleksin isegi „üsna omapärase“) väekoondise „sündimisest“ Ukraina territooriumil tegutsevate Venemaa vägede koosseisus
- Kui keegi on unustanud, siis tuletan meelde – praegu viivad Venemaa väed oma 2026. aasta suve-sügiskampaania raames peamise operatiiv-strateegilise elemendina läbi Slovjanski-Kramatorski pealetungioperatsiooni. Üht juhtivat rolli mängivad selles „Lõuna“ vägedegrupeeringu väed ja eelkõige selle 3. ühendvägede armee. Just selle armee „komplekti“ kuulub ka see „äsjasündinud“ väekoondis.
Selles mõttes oleks täiesti loogiline oodata 84. motolaskurdiviisi ilmumist 3. ühendvägede armee koosseisu kusagil hiliskevadel – suve alguses, kuid tegelikkuses pärinevad esimesed selle diviisi formeerimisega seotud tegevused tõenäoliselt möödunud suve LÕPUST ehk ajal, mil käisid täie hooga lahingud Konstantõnivka pärast. Nendes osalesid 4. eraldiseisev motolaskurbrigaad, nagu ka kaks ülejäänud polku (1194. ja 1465. motolaskurpolk), mis olid sellele brigaadile allutatud ja mille juhtimist korraldas just 4. eraldiseisva motolaskurbrigaadi juhtkond.
Esmapilgul tundub selline Venemaa sõjalise juhtkonna otsus ebaloogiline. Näib, et seda diviisi oleks tulnud hakata formeerima ENNE lahingute algust Konstantõnivka pärast, mitte nende ajal või nende lõppfaasis.
Tegelikult on see otsus aga täiesti loogiline ja arusaadav, kuid ainult juhul, kui vaadata olukorda just Venemaa sõjalise juhtkonna seisukohast ja lähtuda lihtsast loogikast. Sisuliselt jaguneb Venemaa vägede Slovjanski-Kramatorski pealetungioperatsioon funktsionaalselt kaheks põhiosaks – Venemaa „Lääne“, „Lõuna“ ja „Keskuse“ vägedegrupeeringute eesliini vägede põhijõudude jõudmine selle linnastu lähistele ning linnastu enda vahetu ründamine (vallutamine), kusjuures soovitavalt „hooga“.
Esimene ülesanne lahendatakse eraldi suundadel toimuvate operatiiv-taktikaliste pealetungioperatsioonide seeria (kombinatsiooni) abil nende kolme vägedegrupeeringu operatiivtsoonides, mis on operatiivses mõttes seotud ühtse kavatsuse (plaaniga). Selleks ei ole, kujundlikult öeldes, vaja täiemahulisi brigaade massiliselt mingiteks kärbitud „ründediviisideks“ „muuta“, sest Venemaa väed peavad nende operatsioonide seeria elluviimise käigus liikuma, võimaluse korral kiiresti ja sügavale, isegi kui tegemist on vaid taktikaliselt oluliste vahemaadega.
Aga pärast seda, kui nende eesliini väeosad ja allüksused jõuavad Kramatorski ja Slovjanski äärealadele, vajavad nad just nimelt mitte ainult piisavalt suurt hulka ründeljalaväge (soovitavalt sellist, millel on juba kogemus enam-vähem suurtes asulates tegutsemisel), vaid ka selliseks lahingutegevuseks kohandatud väeosi ja väekoondisi ning vägede lahingujuhtimise, lahingutoetuse ja materiaalse ning tehnilise varustamise struktuuri.
- Eelöeldu põhjal ei ole just praegusel hetkel ja just Venemaa 3. ühendvägede armee koosseisus, mis on suunatud Slovjanski-Kramatorski linnastule, ilmselgelt juhuslikult ilmunud suur väekoondis, mis on „häälestatud“ just suure asula ründamiseks ning millel on selles osas piisavalt palju kogemusi. Selles kontekstis tuletan samuti meelde, et teise Venemaa armee (2. ühendvägede armee) koosseisus, mis praegu „tormab“ lõunast Dobropillja suunas ehk osaleb samuti aktiivselt Slovjanski-Kramatorski pealetungioperatsioonis, formeeriti ja rakendati varem samuti praktiliselt täpselt samasugune nagu 84. motolaskurdiviis – „kärbitud“, kuid ründediviis – 27. motolaskurdiviis, mis on juba jõudnud Pokrovski ründamise „läbi teha“.
Veelgi enam, 51. ühendvägede armee koosseisus, mis on praegu samuti suunatud Dobropillja ja Družkivka poole ning mis on sisuliselt endine „DNR-i 1. armeekorpus“ ja millele on minu arusaamist mööda antud üks põhiasrolle Slovjanski ja Kramatorski „pidulikul vabastamisel“, oli varem samuti „kavandatud“ veel kahe sellise ründediviisi formeerimine – selle 114. ja 132. eraldiseisva motolaskurbrigaadi baasil.
- Seega on peamine järeldus seoses uute „spetsialiseerunud“ ründe-väekoondiste, nagu 84. motolaskurdiviis, ilmumisega Slovjanski-Kramatorski linnastu suunas pealetungivate Venemaa armeede koosseisu täiesti ilmne. Venemaa sõjaline juhtkond leiab ilmselgelt, et lähitulevikus (tõenäoliselt sügise lõpuks – talve keskpaigaks) õnnestub tal täita vähemalt Slovjanski-Kramatorski pealetungioperatsiooni esimene etapp – jõuda vahetult selle linnastu lähistele. Just siis tekib tal märkimisväärne vajadus selliste väekoondiste olemasolu järele. Ja selleks hetkeks on ta ilmselgelt juba alustanud ettevalmistusi, püüdes neid eelnevalt formeerida ja „sisse töötada“. Seetõttu on täiesti tõenäoline, et sel sügisel – talve alguses ilmub Slovjanski-Kramatorski pealetungioperatsioonis aktiivselt osalevate Venemaa armeede koosseisu veel paar „ründediviisi“.
Minu arusaamist mööda peab Venemaa sõjaline juhtkond Limani suuna sündmusi ilmselt vaid „väikeseks intsidendiks“ taktikalisel tasandil, mis ei suuda seda protsessi oluliselt peatada isegi operatiivtasandil, rääkimata operatiiv-strateegilisest tasandist. Minu arvates hindab Venemaa sõjaline juhtkond selles osas oma võimalusi, pehmelt öeldes, mõnevõrra üle. Täiesti võimalik, et niinimetatud „uutesse“ ründe-väekoondistesse koondatud Venemaa ründeljalaväel tuleb Slovjanski ja Kramatorski ründamise asemel hoopis nende ees talvituda.
Muchnoy ✙ Jugend






