Mašovets
Orehhovo–Zaporižžja suund
1️⃣ Sellel suunal jätkab vastase (Venemaa vägede) juhtkond pingutusi olukorra stabiliseerimiseks oma 58. ühendrelvaarmee (OA) vasakul tiival, mis kuulub väegrupeeringusse „Dnepr” (selle 19. motoriseeritud laskurdiviisi tegevusvöönd), püüdes samal ajal 58. OA 42. motoriseeritud laskurdiviisi jõududega jõuda Orehhovi linna lähistele lõunast ja kagust. Sisuliselt on 58. OA ning sellele allutatud Vene õhudessantvägede üksuste pealetung Orehhovo–Zaporižžja suunal peatunud.
Veelgi enam, on ilmne, et 58. OA juhtkond, nagu ka kogu väegrupeeringu „Dnepr” juhtkond, on sunnitud tegema märkimisväärseid jõupingutusi, et vältida oma 19. motoriseeritud laskurdiviisi eesliiniüksuste edasist taganemist Stepnogorski–Kamenskoje suunal. Samuti on selge, et kõik 42. motoriseeritud laskurdiviisi ja selle tugevdamiseks toodud üksuste katsed murda Orehhovi poole läbi Malaja Tokmatška ja Novodanilovka eelmisel nädalal ebaõnnestusid.
Meeldetuletuseks neile, kes on unustanud, on Orehhovo–Zaporižžja suunal tegutseva vastase väegrupeeringu koosseis järgmine.
Selle põhiosa moodustavad väegrupeeringu „Dnepr” 58. ühendrelvaarmee väed, sealhulgas:
19. motoriseeritud laskurdiviis – 392., 429. ja 503. motoriseeritud laskurpolk
42.motoriseeritud laskurdiviis – 70., 71. ja 291. motoriseeritud laskurpolk + 270. motoriseeritud laskurpolk „Ahmat–Kavkaz”; võimalik on ka mitme 78. eriotstarbelise motoriseeritud polgu „Sever–Ahmat” üksuse kohalolek.
136.eraldiseisev motoriseeritud laskurbrigaad
100.eraldiseisev luurebrigaad, mis tegutseb sellel suunal tõenäoliselt üksikute allüksustega
Vene relvajõudude Lõuna-Osseetias (Tshinvali linn) paikneva 7. sõjaväebaasi koondatud polgu taktikaline grupp
Lisaks 58. OA enda jõududele on väegrupeeringu „Dnepr” juhtkond sellele suunale paigutanud ka 18. ühendrelvaarmee üksusi. Eelkõige on tegemist „mobilisatsioonilise” 47. motoriseeritud laskurdiviisiga (1152., 1153. ja 1154. motoriseeritud laskurpolk), mis moodustati ajutiselt okupeeritud Krimmi poolsaarel Vene relvajõudude arvukuse „plaanilise suurendamise” käigus aastatel 2022–2023. Vähemalt üks selle polkudest tegutseb just sellel suunal (ja tõenäoliselt kaks polku).
58.OA tugevdamiseks mõeldud jõud koosnevad peamiselt Vene õhudessantvägede üksustest ja formeeringutest, mida on siin üsna rohkesti, mis pole üllatav, arvestades, et väegrupeeringu „Dnepr” ülem kindralpolkovnik Mihhail Teplinski on samaaegselt ka kogu Vene õhudessantvägede juhataja. Jutt käib vähemalt kolmest Vene õhudessantvägede formeeringust:
7.dessant-ründediviis – 56., 108. ja 247. dessant-ründepolk. Sellel suunal on fikseeritud vähemalt kahe polgu – 108. ja 247. – üksused.
76.dessant-ründediviis – talve lõpus ja kevade alguses paigutati selle põhijõud (104., 234. ja 237. dessant-ründepolk) ümber Sumõ suunalt piirkonda Polohi linnast põhja ja loodesse, 58. OA („Dnepr”) ja 5. OA („Vostok”) külgnevate tiibade ühendusalale (sisuliselt 35. OA tegevusvööndisse). See võimaldas mõlema Vene väegrupeeringu juhtkonnal mitte ainult eraldada osa oma jõududest operatiivreservi, vaid ka suurendada vägede operatiivse paigutuse üldist tihedust mõlema grupeeringu tegevuspiirkonnas.
Lisaks eelmainitud õhudessantvägede üksustele on 58. OA ja sellega külgneva 49. OA tegevusvööndis täheldatud eraldi üksusi 104. dessant-ründediviisist ja 98. õhudessantdiviisist. Näiteks Zaporižžja oblasti lääneosas on märgatud 98. õhudessantdiviisi 299. langevarju-dessantpolku.
Samuti on üsna tõenäoline, et sellel suunal tegutseb terve rida Vene õhudessantvägede 45. eriotstarbelise brigaadi üksusi.
Seega võib tõdeda, et Orehhovo–Zaporižžja suunal on väegrupeeringu „Dnepr” juhtkond koondanud ja paigutanud operatiivgrupeeringu kogumahus umbes viis „arvestuslikku” diviisi (58. ühendrelvaarmee koos tugevdamiseks toodud jõudude ja vahenditega).
Arvestades asjaolu, et sama grupeeringu huvides tegutseb Orehhovi kaitserajoonist ida ja kagu pool ka kogu 5. ühendrelvaarmee — väegrupeeringu „Vostok” kõige võimsam armee (samuti koos oma tugevdamisjõududega), mis püüab murda Orehhovi poole Huljaipole suunalt, võib öelda, et vastane on Zaporižžja ja selle ümbruse vastu koondanud jõud, mis on üsna võrreldavad nendega, mis praegu väga aeglaselt lähenevad Slovjanski–Kramatorski aglomeratsioonile.
2️⃣ Nagu eespool märkisin, iseloomustab praegust olukorda Orehhovo–Zaporižžja suunal Venemaa pealetungi peaaegu täielik seiskumine 58. ühendrelvaarmee tegevusvööndis. Veelgi enam, vastane on sunnitud mitmel lõigul ja suunal tegema märkimisväärseid pingutusi, et vältida oma eesliiniüksuste taganemist (esialgu taktikalises tsoonis) ja stabiliseerida olukorda.
Näiteks umbes nädal tagasi oli Vene 58. ühendrelvaarmee juhtkond sunnitud tooma 19. motoriseeritud laskurdiviisi tegevusvööndisse (Kamenskoje piirkonda) tagasi 247. dessant-ründepolgu (7. dessant-ründediviis) üksused, mis olid sealt varem „lahinguvõime taastamiseks” välja viidud; sama protseduur tehti ka 1445. motoriseeritud laskurpolguga.
19.05.2026 hommikuse seisuga määras olukorda sellel suunal järgmine poolte paiknemine:
Ukraina eesliiniüksused on sisuliselt täielikult tõrjunud vastase välja Stepnogorski keskosast (vastase kontrolli alla on jäänud vaid „Kõrghoonete” piirkond — linna kõige lõunapoolsem osa, kus asuvad laste muusikakool ja üldhariduskool). Ukraina relvajõud jõudsid samuti linnast edelasse maanteele E-105 ning liikusid mööda seda lõuna suunas rohkem kui 1 km, minnes Plavni külast ida poolt mööda.
Ukraina relvajõudude ründeüksused jätkavad ka väikeste vastase jalaväerühmade „puhastamist”, mis on end sisse seadnud Stepnogorski ja Primorski vahelisest liiklussõlmest lõuna pool ning Tavriiskaja ja Agrarnaja tänavate vahel linna edelaosas.
Omakorda püüab vastane kõigi jõududega hoida kinni Pokrovskaja tänava lõunaosast (Primorskis) ja Plavni külast endast. Kuid ilmselt ei tule see talle kergelt, sest Ukraina relvajõud hoiavad praktiliselt kõiki Kamenskojest põhja poole viivaid läbipääse ja ühendusteid tiheda tulekontrolli all. Selles mõttes näib Vene 7. dessant-ründediviisi üksuste „tagasitoomine” sellele lõigule (Kamenskoje piirkonda) täiesti loogiline.
Oodatud ebaõnnestumisega lõppesid vastase katsed rünnata Stepovojest põhja pool ja Malõje Štšerbaki piirkonnas (Pavlovka ja Novojakovlevka suunal), eesmärgiga „taastada olukord”, mis eksisteeris enne Ukraina vasturünnakute algust sellel suunal.
Maksimum, mida vastane suutis saavutada, oli mõne väga väikese jalaväe- (ründe-) grupi „sisseimbumine” Malõje Štšerbaki loodeossa, Štšerbakitest põhja poole ja Novojakovlevka piirkonda.
Kuid ilmselt avastasid Ukraina relvajõudude eesliiniüksused need õigeaegselt ja blokeerisid tihedalt. Selles mõttes kontrollivad Ukraina väed praegu üsna kindlalt Pavlovkat ja Lukjanovskojet ning valmistuvad sisseimbunud üksuste — täpsemalt nende, kes on seni ellu jäänud — likvideerimiseks.
Veelgi enam, ilmselt õnnestus Ukraina relvajõududel tõrjuda vastane välja Malõje Štšerbakist ja Štšerbakist endast (vastane taganes lõuna poole). Ma ei ole küll täiesti kindel selle info usaldusväärsuses, kuid mitu minu „allikat” sellelt suunalt väidavad, et olukord on just selline.
Ainsaks „helgemaks kohaks” vastase jaoks sellel lõigul jääb mõne väikese jalaväe- (ründe-) grupi sissemurre taktikalises tsoonis Nesterjankast loodes umbes 2 km sügavusele (mööda üht metsariba). Ukraina relvajõud pole seda nähtavasti veel likvideerinud.
Erinevalt mõnest „kaevikusse pugenud” ellujäänust Uspenovka oru lõunaosas pärast katset murda läbi Novodanilovkast lõuna pool asuva liiklussõlmeni. Näib, et nad „puhastati” siiski täielikult välja.
Jätkub „saaga” Malaja Tokmatška ümber, millest on saanud omamoodi meem ja legend. Pärast Ukraina relvajõudude edukaid vasturünnakuid Belogorje piirkonnas — kus ukrainlased suutsid mitte ainult külas edasi tungida, vaid ka seal kindlustuda — olid Vene 42. motoriseeritud laskurdiviisi eesliiniüksused nähtavasti taas sunnitud Malaja Tokmatška kaguosast taanduma, kuna nende jaoks tekkis ilmselge tiivaoht.
Praegu on Vene 42. motoriseeritud laskurdiviisi eesliiniüksused taandunud mööda Malaja Tokmatška jõekest Novopokrovka suunas ning kindlustunud Belogorjest lõuna pool.
Üldine olukord Ukraina relvajõudude Orehhovi kaitserajoonist lõuna, kagu ja ida pool näeb välja järgmine:
Ukraina relvajõud on taastanud täieliku kontrolli Malaja Tokmatška ja Belogorje üle, jätkavad Novodanilovka hoidmist ning peavad ägedaid lahinguid Lugovskoje piirkonnas kontrolli saavutamiseks selle üle.
Vastane on omakorda suutnud saavutada arvukalt „sissetunge” Lugovskojest põhja pool (peamiselt Tšarivnoje ja Huljaipolskoje suunas) väegrupeeringu „Vostok” 5. ühendrelvaarmee tegevusvööndis.
3️⃣ Operatiivses mõttes näivad olukorra edasised arenguperspektiivid „suurel” Zaporižžja suunal vastase jaoks üsna ähmased. Samas tuleb ilmselt teha täpsustus, et see hinnang kehtib just praeguse seisuga. Aja jooksul võib olukord Ukraina relvajõudude jaoks muutuda halvemaks, eriti arvestades jõudude ja vahendite hulka, mille vastase juhtkond on sellele suunale JUBA koondanud ja paigutanud ning mida sinna jätkuvalt juurde tuuakse.
Väegrupeeringu „Dnepr” 58. ühendrelvaarmee on nähtavasti oma jõuvarud ammendanud ning ilma tõsise tugevdamise ja ümbergrupeerimiseta ei suuda tõenäoliselt jätkata laiaulatuslikku pealetungi Zaporižžja suunas mööda Dneprit ega rünnata Orehhovi kaitserajooni. Eriti mitte teha seda KORRAGA.
Väegrupeeringu „Dnepr” ja eriti selle 58. ühendrelvaarmee juhtkonna jõupingutuste ümberpaigutamine ja koondamine just Orehhovi ründamisele ei anna seni ilmselgelt soovitud tulemust.
Vastase eesliiniüksused ei suuda praegu linna piiridesse tungida. Ilma Malaja Tokmatška, Novodanilovka ja Novoandrejevka hõivamiseta on selline rünnak lähitulevikus ebatõenäoline. Vene vägede hiljutised katsed seda siiski saavutada löödi Ukraina relvajõudude poolt nähtavasti edukalt tagasi.
On täiesti võimalik, et vastase 58. ühendrelvaarmee kordab lähiajal neid katseid uuesti, eriti arvestades Vene õhudessantvägede jõudude ja vahendite järkjärgulist koondamist selle tegevusvööndisse.
Sisuliselt liigub „suurel” Zaporižžja suunal edasi ainult Vene väegrupeeringu „Vostok” 5. ühendrelvaarmee — sedagi väga aeglaselt ja üsna suurte kaotustega.
Seetõttu venib Vene vägede jõudmine Malokatõrinivka–Komõšuvaha joonele (väegrupeeringu „Dnepr” 58. ühendrelvaarmee tegevusvööndis) ning Volnjanski piirkonda (väegrupeeringu „Vostok” 5. ja 36. ühendrelvaarmee tegevusvööndites), nagu Vene juhtkond ilmselt kavandas, pehmelt öeldes märgatavalt edasi.
