Mašovets
‼️Ülevaade
Täna on see tavapärasest veidi erinev.
Vaatleme kõige „stabiilsemat“ suunda – Dnepri-äärset suunda, mida oleme tavaliselt harva käsitlenud, sest poolte positsioonid on seal väga pika aja jooksul püsinud peaaegu muutumatuna.
Minu arvates tasub aga just praegu sellele vähemalt põgus pilk heita, eriti kogu Lõuna strateegilises operatsioonitsoonis toimuvate sündmuste taustal. Allpool selgitan, miks ma nii arvan.
1️⃣ Praegu jätkab vastane (Venemaa väed) praktiliselt kogu sellel suunal oma eesliinipositsioonide hoidmist Dnepri vasakul kaldal, jõesuudmest kuni Vasõlivka piirkonnani, viimata läbi aktiivseid laiaulatuslikke pealetungioperatsioone.
Kogu see ala, sealhulgas okupeeritud Hersoni ja Zaporižžja oblastite territoorium operatiivses sügavuses, kuulub Venemaa väekoondise ehk vägedegrupeeringu GV „Dnepr“ operatsioonitsooni, mis tegutseb sellel suunal oma põhijõududega, välja arvatud 58. üldvägedearmee, mis tegutseb Zaporižžja suunal.
Praegu on vastane sellel suunal tõenäoliselt koondanud järgmised GV „Dnepri“ väekoondise jõud ja vahendid:
18.üldvägedearmee, mis moodustati varem eksisteerinud 22. armeekorpuse baasil ning paigutati 2023. aastal väekoondise GV „Dnepr“ koosseisu, saades enda koosseisu kaks „uut“ diviisi.
– 47. motolaskurdiviis – 1152., 1153. ja 1154. motolaskurpolk. Mobilisatsioonidiviis, mis moodustati okupeeritud Krimmi poolsaarel. Vähemalt üks selle polkudest on PRAEGU paigutatud sellele suunale, ülejäänud tegutsevad 58. üldväearmee koosseisus Zaporižžja suunal.
– 70. motolaskurdiviis – 24., 26. ja 28. motolaskurpolk, 17. tankipolk, 81. iseliikuv suurtükiväepolk – põhijõududega ümber paigutatud Kramatorski suunale (Ida strateegiline operatsioonitsoon). Praegu tegutseb väekoondise GV „Lõuna“ koosseisus üldsuunal Tšassiv Jar – Druživka. Võimalik, et osa selle üksustest jätkab siiski tegutsemist Dnepri-äärsel suunal (tõenäoliselt 26. motolaskurpolgu ja 81. iseliikuva suurtükiväepolgu eraldi allüksused).
– 144. üksik motolaskurbrigaad
– 126. üksik rannakaitsebrigaad
– 127. üksik luurebrigaad
– 74. üksik suurtükiväebrigaad
– 8. üksik suurtükiväepolk
49.üldväearmee – vana, kaadrikoosseisuline Lõuna sõjaväeringkonna armee. Tegutseb nii Dnepri-äärsel kui ka Zaporižžja suunal.
– 34. üksik motolaskurbrigaad
– 205. üksik motolaskurbrigaad
– 227. suurtükiväebrigaad
– 7. Venemaa sõjaväebaas okupeeritud Gruusia territooriumil (Gudauta), mis tegutseb väekoondise GV „Dnepr“ koosseisus koondatud polgu taktikalise grupina, paigutatuna Zaporižžja suunale.
Lisaks eeltoodud formeeringutele on väekoondise GV „Dnepr“ operatsioonitsoonis Dnepri-äärsel suunal paigutatud ka rida tugevdamisvahendeid Venemaa õhudessantvägede ning sõjaväeringkonna koosseisust, sealhulgas:
– 104. dessantründediviis – 328., 337. ja 345. dessantründepolk. Regulaarselt on täheldatud 345. ja 337. dessantründepolgu üksusi ning samuti 328. dessantründepolgu eraldi allüksusi. On täiesti võimalik, et osa selle jõududest (kuni koondpolgu ulatuses) tegutseb ka Zaporižžja suunal.
– 98. õhudessantdiviis – 217., 299. ja 331. langevarjudessantpolk. Tõenäoliselt tegutseb (on paigutatud) Dnepri-äärsel suunal oma põhijõududega. Vähemalt sellel suunal on täheldatud kõigi kolme polgu üksusi.
– 10. üksik eriotstarbeline brigaad
– 439. raketisuurtükiväebrigaad
– Terve rida Territoriaalvägede mobilisatsioonireservi kategooriasse kuuluvaid polgu- ja pataljonitaseme formeeringuid. Näiteks 385. territoriaalvägede motolaskurpolk, BARS-8 „Vassili Margelov“ üksik motolaskurpataljon või 1430. territoriaalvägede motolaskurpolk jne. Selliseid formeeringuid võib sellel suunal olla kuni 5–6.
Lisaks armee üksustele ja väekoondistele täidavad väekoondise GV „Dnepr“ operatsioonitsoonis (49. üldväearmee vastutusalas, Enerhodari ja Zaporižžja tuumaelektrijaama piirkonnas) esimeses ešelonis tõenäoliselt mitmeid ülesandeid ka Venemaa rahvuskaardi formeeringute „Ahmat-Lõuna“, „Ahmat-Keskus“ ning Venemaa Rahvuskaardi Föderaalse Teenistuse (SOBR, OMON) eraldi allüksused.
2️⃣ Praegust olukorda Dnepri-suunal iseloomustab suhteline stabiilsus. Pooled kasutavad peamiselt kaugmaa tulevahendeid, et anda lööke teineteise lahingukordade pihta taktikalises ning osaliselt operatiivses sügavuses. Samal ajal ulatuslikke ründe- või tormijooksuoperatsioone nad sisuliselt ei läbi vii.
Lahingukokkupõrked toimuvad aeg-ajalt Dnepri delta saarestikus ning allavoolu ja osaliselt ülesvoolu Kahhovka hüdroelektrijaama tammi jäänustest. Mõlemad pooled tegutsevad peamiselt väikeste jalaväe- (rünnaku-) gruppidega, võideldes üksikute positsioonide pärast niinimetatud hallis tsoonis piki jõesängi ning kasutades aktiivselt erinevaid väikelaevu. Sellega kaasneb mõlema poole erinevate mehitamata õhusõidukite üksuste ja gruppide küllalt aktiivne tegevus taktikalises tsoonis.
Seejuures tuleb märkida, et Vene väed kasutavad sellel suunal väga aktiivselt erinevaid relvasüsteeme mitte ainult Ukraina kaitsejõudude üksuste lahingukordade, vaid ka tsiviiltaristu vastu, sealhulgas elamupiirkondade (Hersoni linn ja selle ümbrus), ühendusteede, tsiviilsõidukite, tsiviilelanike rühmade ja isegi üksikisikute ning tsiviilsete pääste- ja hädaabiteenistuste objektide ja transpordi vastu, kusjuures mõnikord märkimisväärsel kaugusel oma eesliini positsioonidest Dnepri vasakkaldal.
Praeguseks on mõlemad pooled suutnud oma väikeste jalaväegruppidega hõivata mitu taktikaliselt olulist positsiooni hallis tsoonis ja seal kanda kinnitada.
– Ilmselt kontrollivad Ukraina kaitsejõud Kozomõsi külast kagus saartel mitut positsiooni kuni jõe peamise sängini välja.
– Vene väed omakorda hoiavad mitut positsiooni Belogrudove küla piirkonnas Potjomkini saarel, mis võimaldab neil avaldada intensiivset tulemõju Hersoni linna Korabeli linnaosale, samuti Dnepri deltas samast Kozomõsist lõuna pool.
– Tõenäoliselt kontrollivad Ukraina kaitsejõud endiselt mitme jalaväegrupi abil mitut positsiooni Antonivka–Oleški suunal Daatša piirkonnas Dnepri VASAKKALDAL.
– Vene üksused on suure tõenäosusega suutnud kindlustuda jõe peamise sängi kaldal (peamise sängi ja Konka harujõe vahel) Kozatšõ Lagerõ–Ivanivka suunal. Seejuures püüavad nad aeg-ajalt visalt laiendada seda kontrolliala Dnepri vasakkaldal.
Sisuliselt käib Kinburni säärest kuni Kahhovka hüdroelektrijaama tammi jäänusteni sellel suunal üsna aktiivne „väikeste jalaväegruppide sõda“ taktikaliselt oluliste jõeharude, kanalite ja saarte kontrolli pärast. Seejuures toimib Dnepri jõgi poolte omamoodi loodusliku lahingukontakti joonena.
3️⃣ Mis puudutab olukorra edasisi arenguväljavaateid sellel suunal, siis on pilt järgmine.
Ilmselgelt koondab Venemaa väekoondise GV „Dnepr“ juhtkond praegu oma põhitähelepanu operatsioonitsooni paremale tiivale ehk Orehivi–Zaporižžja suunale, kus tal tuleb ÜHEAEGSELT lahendada kaks olemuselt vastandlikku ülesannet. Nimelt tõrjuda Ukraina kaitsejõudude küllalt jõulisi vasturünnakuid Zaporižžja suunal ning samal ajal püüda „sisse murda“ nende Orehivi kaitserajooni. Sellest annab üsna kõnekalt tunnistust asjaolu, et just siia on koondatud ja peaaegu täies koosseisus paigutatud selle väekoondise kõige võimsam armee – 58. üldväearmee –, millele lisandub märkimisväärne tugevdus Vene õhudessantvägede üksuste ning sama väekoondise kahe teise armee koosseisust.
On selge, et sellistes tingimustes tekib väekoondise GV „Dnepr“ juhtkonnal omamoodi „kiusatus“ tugevdada ka edaspidi 58. üldväearmeed Dnepri-suunale paigutatud jõudude ja vahendite arvelt.
Pealegi sunnib seda ilmselt tegema ka asjaolu, et Dnepri-suunal on kõik suhteliselt „rahulik“ – käivad vaid niinimetatud kohaliku tähtsusega lahingud – ning seal suuremas koguses enam-vähem „jõude seisvate“ lahinguvõimeliste üksuste hoidmine ei tundu otstarbekas. Seda eriti ajal, kui pealetung Zaporižžja ja Orehivi suunal on ilmselgelt takerdunud ning seal tegutsevad üksused on vähemalt isikkoosseisu mõttes märgatavalt kulunud.
Ja paistab, et sellised „kiusatused“ ei vaeva mitte ainult väekoondise GV „Dnepr“ juhtkonda ennast, vaid ka selle kõrgemat juhtkonda. Muidu on võimatu seletada, miks viidi tänavu kevadel 18. üldväearmee „põhidiviis“ – 70. motoriseeritud laskurdiviis – peaaegu täies koosseisus ootamatult Tšassiv Jari alla.
Kuid nagu ikka, on siin üks nüanss…
Dnepri-suunalt ei saa väekoondise GV „Dnepr“ juhtkond ega ka selle kõrgem juhtkond siiski kõiki jõude ja vahendeid teiste aktiivsete operatsioonisuundade tarbeks ära viia. Selleks on kaks peamist põhjust.
– Esimene põhjus. Täna peetakse Dnepril „kohaliku tähtsusega lahinguid“ paari roogu kasvanud saare pärast, aga mis siis, kui „homme“ kordub Krõnkõ stsenaarium, ainult suuremas ulatuses ja ÜHEAEGSELT Ukraina kaitsejõudude vasturünnakutega Tokmaki suunal?
Kes on unustanud, sellele meenutan: et lüüa Dnepri vasakkaldalt Krõnkõ piirkonnast välja Ukraina merejalaväe kahe brigaadi koosseisu kuulunud mõned jalaväegrupid, kulus Venemaa väekoondise GV „Dnepr“ juhtkonnal vähemalt üheksa kuud (20. oktoobrist 2023 kuni 17. juulini 2024) ning vähemalt kahe täiskoosseisulise diviisi (70. motoriseeritud laskurdiviis ja 104. dessantründediviis) ning kahe eraldiseisva brigaadi (810. merejalaväebrigaad ja 144. eraldiseisev motoriseeritud laskurbrigaad) jõupingutused. Lahingud olid seejuures väga ägedad ja verised ning ümbruskonna metsatukad olid sõna otseses mõttes täis hävitatud Vene tehnikat. Just seal demonstreeris nüüdseks laialt tuntud „Madjar“ esimest korda praktikas, mida tähendab droonide massiline kasutamine ühel kindlal taktikalise tsooni lõigul.
– Teine põhjus on Ukraina kaitsejõudude droonide üha hoogustuv kampaania, mille eesmärk on halvata Vene vägede operatiivsed ühendusteed ja logistika kogu nende lõunapoolses strateegilises operatsioonitsoonis. Sellistes tingimustes märkimisväärse ümberpaigutuse korraldamine, eriti kui üksusi tuleb viia mitte naaberlõigule, vaid kaugemale, ei tundu kuigi hea mõte. Eriti olukorras, kus diislikütust ja bensiini on selleks „täpselt normi järgi“.
Muidugi võib proovida teha seda varjatult, öösel ja hajutatult. Kuid see oleks pikk, vaevaline ning sugugi mitte kindel, et „kaotusteta“. Võib juhtuda, et lõpuks jõuavad need jõud ja vahendid uude koondumiskohta kas liiga hilja või juba märgatavalt vähenenud lahinguvõimega.
Seetõttu arvan, et Vene juhtkond tõenäoliselt ei nõrgesta Dnepri-suunalist väekoondist teiste suundade kasuks maksimaalse võimaliku piirini. Vähemalt ollakse selles küsimuses ettevaatlikud, sest see võib osutuda neile endile liiga kulukaks. Kuigi ilmselt püütakse sealt siiski „varusid kokku kraapida“ ning leida midagi täiendavat Zaporižžja suuna (ja võib-olla ka teiste suundade) tugevdamiseks.
