Konstantin Mašovets

Limani suund

Vastane (Venemaa väed) jätkab stabiliseerimistegevust (aktiivset kaitsetegevust) GV „Lääs“ vägedegrupeeringu 20. ja 25. ühendvägede armee (ÜVA) vastutusaladel eesmärgiga hoida oma eesliini väeosade ja allüksuste positsioone Limani linnast idas (25. ÜVA vastutusalal) ning takistada Ukraina relvajõudude eesliini allüksuste edasiliikumist Tšornõi Žerebetsi jõest ida poole, Limanist kirdes (20. ÜVA vastutusalal).

11.11.2026 õhtu seisuga on Venemaa väejuhatusel üldjoontes õnnestunud olukord nimetatud suunal stabiliseerida, kuna Ukraina relvajõudude pealetungiaktiivne etapp Limanist põhja pool on lõppenud. Nende eesliini väeosad ja allüksused jätkasid saavutatud joontel kinnistumist 20. ÜVA vastutusalal, pidades üksikutes lõikudes aeg-ajalt pealetungilahinguid eesmärgiga parandada oma taktikalist olukorda. Lisaks jätkasid nad vasturünnakuid Venemaa 25. ÜVA vastutusalal, et tõrjuda selle eesliini allüksused Limani linnast vahetult eemale.

1️⃣  Sellel suunal tegutseb vastane järgmiste jõudude ja vahenditega (ligikaudne hinnang):

+ 20. ÜVA – tegutseb Limani suunal oma põhijõududega:
- 3. motolaskurdiviis (mld) – 252., 362. ja 752. motolaskurpolk (mlp), 237. tankipolk (tp), 99. iseliikuv suurtükiväepolk (isp) – tõenäoliselt tegutseb see diviis osaliselt ka Borova suunal.
- 144. mld – 254., 283. ja 488. mlp, 59. tp, 856. isp – samuti tegutseb ilmselt üks selle motolaskurpolk Borova suunal.
- 236. suurtükiväebrigaad (sbr)
- muud armee koosseisu kuuluvad väeosad ja üksused – 53. õhutõrjeraketibrigaad (õtrbr) – seesama, mis oli seotud „Malaisia Boeinguga“; 448. üksik raketibrigaad (ürbr), 9. juhtimisbrigaad, 16. pioneer-sapööripolk (psp), 533. juhtimis- ja luurepunkt ning teiste väeliikide kompaniid ja pataljonid, sealhulgas üksik armee mehitamata süsteemide pataljon (MSP) ja 29. üksik eriüksuste kompanii (üek).

+ 25. ÜVA – tegutseb samuti Limani suunal oma põhijõududega:
- 67. mld – 31., 36. ja 37. mlp, 19. tp, 83. isp – võimalik, et mitu selle diviisi allüksust paikneb „Põhja“ vägedegrupeeringu operatsioonitsoonis või Kupjanski suunal, Venemaa 1. tankiarmee (TA) juhtkonna operatiivalluvuses
- 164. üksik motolaskurbrigaad (ümlbr)
- 169. üksik motolaskurbrigaad
- 11. üksik tankibrigaad (ütbr)
- 73. suurtükiväebrigaad
- 157. üksik materiaalse ja tehnilise tagamise brigaad (MTT-br)
- muud armee koosseisu kuuluvad väeosad ja allüksused, sealhulgas 6. üksik mehitamata süsteemide pataljon „Giperion“, 552. juhtimis- ja luurekeskus, 171. õhutõrje juhtimispunkt ning 25. eriüksuste kompanii.

Ilmselgelt ei ole Venemaa 25. ÜVA koosseisus ette nähtud koosseisulist õhutõrjeraketibrigaadi ega raketibrigaadi.

+ Tugevdusjõud ja -vahendid:
- 1. mlp 1. TA 2. „Tamani“ mld koosseisust tegutseb tõenäoliselt Limani suunal 20. ÜVA vastutusalal kõrvuti selle armee allüksustega
- 15. mlp 1. TA 2. „Tamani“ mld koosseisust tegutseb samuti 20. ÜVA vastutusalal kõrvuti oma allüksustega
- lisaks võib seal viibida mitu 1. TA 4. „Kantemirovi“ tankidiviisi (td) allüksust, mis paigutati ümber 20. ÜVA vastutusalale viimase kuu jooksul.

2️⃣ Praegust olukorda Limani suunal iseloomustavad üsna visad lahingud taktikalises tsoonis Tšornõi Žerebetsi jõe ääres Makijivka külast Torske külani ulatuval lõigul, samuti Limani linnast idas ja kagus asuva ulatusliku metsamassiivi piirkonnas, mis piirneb põhjast vahetult Siverski Donetsi jõega. Täpsemalt:

- Suundadel Hrekivka – Makijivka ja Novomõhailivka – Makijivka kinnistuvad Ukraina eesliini allüksused pärast ilmselt Hrekivka ja Novomõhailivka vabastamist positsioonidel, mis asuvad Makijivkast vastavalt 4 ja 3,2 km kaugusel.

- Suunal Katerynivka – Novoljubivka on Ukraina eesliini allüksused jõudnud peaaegu viimase küla idaservani (asuvad sellest vähem kui 1 km kaugusel).

- Suunal Zeljona Dolõna – Novosadove on Ukraina eesliini ründerühmad jõudnud Tšornõi Žerebetsi jõest vähem kui 1,5 km kaugusele.

- Suunal Kolodjazi – Ivanivka asuvad Ukraina ründerühmad ilmselt juba küla lõunaserval. Vastane hoiab siiski jätkuvalt enda käes Ivanivkast läänes asuvat kuni 3,5 km sügavust maa-ala.

- Suundadel Kolodjazi – Belohorivka ja Stavkõ – Mõrne hoiab vastane Tšornõi Žerebetsi jõe läänekaldal jätkuvalt enda käes kitsast maariba, mille laius on sõna otseses mõttes alla 1 km (800–850 m). Kuigi tõenäoliselt on Mõrne küla piirkonnas juba Ukraina jalavägi, kes peab lahinguid mitme vastase jalaväerühmaga, mis üritavad seda maariba lõuna poole (Zaritšne küla suunas) ja läände (Stavkõ küla suunas) laiendada.

Olukord muutub seal üsna kiiresti ning pooled ründavad ja vasturündavad teineteist aktiivselt ja pidevalt. Vastane ei suuda aga ilmselgelt praegu oma „kindla kontrolli“ all olevat ala eespool nimetatud maaribast kaugemale laiendada. Samal ajal on Ukraina ründerühmad tõenäoliselt hakanud ilmuma Jampolivka küla lõunaossa, mis asub juba teisel pool jõge ehk selle idakaldal.

- Suure (Bolšoje) Zaritšne küla piirkonnas jätkuvad samuti visad vastastikused lahingud. Ilmselt ei hoia Ukraina allüksused enda käes mitte ainult küla keskosa (Tsentralna tänavast Gorki tänavani), vaid tegutsevad üsna aktiivselt ka selle lõunaosas, püüdes liikuda edasi lõunasse, Jampili suunas mööda Klevernaja tänavat.

Lisaks leidub mitmes allikas teavet Ukraina ründerühmade kohaloleku kohta ka Tšornõi Žerebetsi jõe vastaskaldal, idakaldal, Torske küla keskosas. Praegu ei saa ma seda teavet ei ümber lükata ega kinnitada.

Praegu pole alust väita, et Ukraina jalavägi oleks juba kinnistumas metsamassiivi põhjaosas, Zaritšne küla poolt, Venemaa 25. ÜVA vastutusalal. Zaritšne – Jampili tee mõlemad ristmikud Limani suunas hargnevate teedega asuvad aga ilmselgelt niinimetatud „vaidlusaluses“ ehk „hallis“ tsoonis, mis võib täiesti tähendada Ukraina jalaväe ründerühmade kohalolekut nendes piirkondades.

- Jampili ja Limani vahel asuvas metsamassiivis jätkuvad samuti üsna aktiivsed lahingud üksikute positsioonide, metsateede, sihtide ja maa-alade pärast. Venemaa 25. ÜVA eesliini väeosade ja allüksuste juhtkond püüab ilmselgelt seda metsamassiivi iga hinna eest enda kontrolli all hoida.

Praeguseks on Venemaa allüksused ilmselt taandunud selle metsamassiivi lääneosast, mis piirneb vahetult Limani linna piiridega, vähemalt 4,5 km kaugusele. Selle kesk- ja idaosa hoiavad nad aga jätkuvalt enda käes.

Samal ajal üritab vastane aeg-ajalt nendelt positsioonidelt korraldada aktiivseid rünnakuid ja infiltratsiooni Dibrova ja Ozjorne külade suunas, ületades Liman – Zakõtne maantee. Ilmselt soovitakse nii säilitada nendes piirkondades oma väikeste jalaväerühmade kohalolek. Samuti ei ole Venemaa 25. ÜVA juhtkond loobunud infiltratsioonikatsetest otse Limani linna suunas.

Ilmselt paiknevad vastase väikesed jalaväerühmad (peamiselt 3–4 sõjaväelast rühmas) praegu Ozjorne külas, Dibrova küla lõuna- ja põhjapoolses servas asuvas paaris keldris, kämpingute „Patriot“ ja „Varadero“ piirkonnas ning isegi Limani kirdeosaservas (mitmes purustatud majas Slobožanska ja Nezaležnosti tänava ristmikul, tankla „Avias+“ piirkonnas).

- Ilmselt tegutsevad mõlema poole jalaväerühmad ka Jampili asula piirkonnas. Tõenäoliselt paiknevad asulas endas nii Ukraina allüksuste positsioonid kui ka mitu Venemaa jalaväerühma.

Seega võib praeguse seisuga nentida, et Ukraina väejuhatusel on operatiivses plaanis õnnestunud peaaegu täielikult kõrvaldada põhjast ja loodest lähtuv oht Ukraina relvajõudude Limani kaitserajoonile, tõrjudes Venemaa 20. ÜVA väed (jõud) Nõtriuse ja Tšornõi Žerebetsi jõgede vaheliselt alalt Limanist põhja pool välja. Samuti on oluliselt raskendatud Venemaa 25. ÜVA juhtkonna võimalused korraldada edaspidi mis tahes pealetungitegevust Limani suunas. Sealjuures areneb vastase olukord tema 25. ÜVA vastutusalal ilmselt küll üsna aeglaselt, kuid stabiilselt tema jaoks negatiivses suunas. Kogu Ukraina relvajõudude Limani kaitserajooni ähvardava ohu täielikust kõrvaldamisest on aga ilmselgelt veel väga vara rääkida.

3️⃣ Mis puudutab olukorra edasisi arenguväljavaateid, siis tooksin selles mõttes esile mitu taktikalist ja operatiiv-taktikalist tegurit, eelkõige järgmised:

- Jõudnud Tšornõi Žerebetsi jõeni Venemaa 20. ÜVA vastutusalal üsna laial rindelõigul, on Ukraina väejuhatus ilmselgelt saanud võimaluse kaaluda oma taktikalise platsdarmi loomist (täpsemalt taastamist) jõe idakaldal.

Sealjuures ei pea Ukraina väejuhatus nüüd tegutsema laial rindel, nagu see oli vastase platsdarmi likvideerimisel, mil Ukraina relvajõud olid sunnitud seda tegema täiesti objektiivsetel põhjustel, vaid saab koondada oma jõupingutused ühele või kahele suhteliselt kitsale lõigule. See omakorda võimaldab oma jõude ja vahendeid tõhusamalt koondada. Peamine on siin valida edukalt nii sobiv lõik või lõigud kui ka aktiivse tegevuse alustamise hetk.

- Teine alternatiivne variant Ukraina relvajõudude edasiseks tegevuseks Limani suunal võib ilmselgelt olla stsenaarium, mis sarnaneb Ukraina vägede varasemate pealetungitegevustega Venemaa 20. ÜVA vastutusalal. Pean silmas järkjärgulist, kuid järjekindlat survet 25. ÜVA platsdarmile tiibadelt. See platsdarm hõlmab peaaegu täielikult Limanist idas asuvat metsamassiivi. Selline surve võib sundida Venemaa 25. armee juhtkonda oma eesliini väeosad ja allüksused sellest metsast itta tagasi tõmbama: kõigepealt Zaritšne – Jampili tee taha ja seejärel ka Tšornõi Žerebetsi jõe taha.

Selle variandi kasuks võivad rääkida vähemalt kaks ilmset tegurit. Esiteks on Venemaa väeosade ja allüksuste, mis tegutsevad selles metsamassiivis, igakülgse materiaalse ja tehnilise tagamise tingimused väga keerulised isegi taktikalises plaanis. Sisuliselt saab seda praeguseks juba enam-vähem märkimisväärses mahus korraldada ainult ühe tee kaudu, mis on Ukraina väejuhatusele hästi teada ja kulgeb Torske külast otse metsamassiivi läänekaldal asuvasse ossa. Teiseks on Ukraina allüksused aktiveerinud oma tegevust Zaritšne – Jampili suunal, kusjuures ilmselgelt mitte tulemusteta, ning hoiavad samal ajal enda käes positsioone vahetult Jampilis.

Sellistes tingimustes ei jää Venemaa 25. ÜVA juhtkonnal varem või hiljem lihtsalt muud väljapääsu, kui tõmmata oma allüksused sellelt poolblokeeritud platsdarmilt välja. Nende varustamine on niigi väga raske ja keeruline. Vastasel juhul kaotavad need üksused lihtsalt neist mitteolenevatel põhjustel isegi minimaalse lahinguvõime.

- Kolmas variant – jätta kõik „nii nagu on“ ja valmistuda edasiseks kaitseks. See tähendab saavutatud piiridel ja positsioonidel kinnistumist ning samal ajal kõigi allesjäänud väikeste Venemaa infiltratsioonirühmade järkjärgulist „puhastamist“ oma taktikalises tagalas. Seejuures suunata oma operatiiv-strateegiline tähelepanu teistele, probleemsematele suundadele.

Minu arvates võib selline otsus viia järgmise tulemuseni. Vastane stabiliseerib olukorra sellel suunal ning üritab aja möödudes siin taas aktiivsele pealetungitegevusele üle minna. Ta mõistab täielikult, kui suure tähtsusega on see suund tema peamise operatiiv-strateegilise eesmärgi – Slovjanski-Kramatorski linnastu – saavutamisel. Limani suunal (suundadel Liman – Slovjansk ja Liman – Izjum) toimuvate sündmuste operatiivne seos Slovjanski suuna sündmuste arenguga on ilmne.

Venemaa „Lääne“ vägedegrupeeringu juhtkond koondas omal ajal Limani suunale täiesti põhjendatult korraga kaks tema käsutuses olevast kolmest armeest.

4️⃣ Teeme kokkuvõtte …

Praegu kuulub Ukraina väejuhatusele Limani suunal mitmel põhjusel operatiivne initsiatiiv. Sisuliselt ei ole tal aga objektiivselt olukorda hinnates seni õnnestunud Limani kaitserajooni ähvardava ohu probleemi täielikult lahendada. Vastase eesliinipositsioonid asuvad linnast endiselt 4,5–5 km kaugusel.

Seetõttu seisab Ukraina väejuhatuse ees praegu üsna ilmne valik – kas peatuda, loovutada teadlikult vastasele initsiatiiv ja asuda sellel suunal kaitsele või üritada viia „Vivaldi“ oma loogilise operatiivse lõpuni. Teisisõnu tõrjuda MÕLEMA Venemaa armee väed (jõud) Tšornõi Žerebetsi jõe taha. Või isegi võtta sihikule midagi enamat ja üritada luua oma platsdarm sellest jõest ida pool.

Millise otsuse Ukraina vastava tasandi väejuhatus lõpuks langetab, on mul praegu raske öelda. Kõigi nende edasise tegevuse variantide poolt- ja vastuargumente on, kujundlikult öeldes, „terve vagunitäis ja veel väike kärutäis lisaks“. Alates vastaval suunal olemasolevatest lahinguvõimelistest jõududest ja vahenditest kuni operatiivse olukorrani teistel suundadel.

 Petrenko

Dobropillja sektoris jätkavad Vene väed väikeste gruppide imbumist linna piiridesse ning üritavad Dobropilljast mööda minna, et jõuda selle loodeservas asuvasse logistikapiirkonda ja muuta Ukraina relvajõudude garnisoni olukorra keerulisemaks. Olukord on endiselt keeruline ja pingeline.

 Alex

Minu jaoks jääb viimase aasta sündmustest ja infovälja uudistest kõlama see, et ukrainlased ise hävitavad seda riiki seestpoolt rohkem kui vastane rindel.

See puudutab absoluutselt kõiki: alates võimu ja jõustruktuuride kõrgeimate astmete tegelastest, kes raha pihta panevad ja tsirkuseetendusi korraldavad, seejärel kohtusüsteemi ning võimuorganeid ja madalama astme ametnikke, kes selles tsirkuses kaasa mängivad, kuni kõige alumisel astmel oleva karjani, kes seda kõike pealt vaatab, külvab reeturlikkust ja teeb üldiselt kõike võimalikku peale millegi kasuliku, sest arvab, et nemad on pühakud ja neid tõmmatakse igal pool haneks.

Mirošnikov

Kui Venemaa delegatsiooni juhiks on Medinski, siis millistest „olulistest läbimurretest“ läbirääkimistel saab üldse rääkida?

No see pole enam isegi naljakas. Kaks aastat ühte ja sama.

Kõigepealt räägivad Ameerika esindajad „olulisest läbimurdest“, Venemaa delegatsioon noogutab kaasa, aga hiljem selgub, et meile pakuti lihtsalt kapitulatsiooni mitte millegi vastu.

Seekord tunnen, et arutluse all on kõigi Venemaa-vastaste sanktsioonide tühistamine ja „Donetski oblasti halduspiiride muutmine“ mitte millegi vastu.

„Anchorage’i vaimuga“ tegeldi peaaegu terve aasta.

Nüüd on ilmunud uus jama, millega tuleb samuti mitu kuud tegeleda.

Loodan, et Kongressi uus koosseis pöörab tähelepanu sellele, et niinimetatud „Trumpi eriesindajad“ tegutsevad õiguslikus hallis alas, ning võtab vastu sätted, millega reguleeritakse nende staatust ja ametisse nimetamise korda.

Sest Vitjok ja väimees ei tohiks oma silmatorkava ebakompetentsuse ja ilmse huvide konflikti tõttu olla „vahendajateks“.

 VF GV Sever

Sumõ suunal ei ole Koreneoki, Tjotkino, Junakivka ja Sadkõ piirkonnas lahingukontaktijoon muutunud.

Lahingud Mõropilske asula juures ei vaibu. Jätkub meie isikkoosseisu sisseviimine Mõropillja suunas.

Novodmõtrivka juures on olukord endine – jätkuvad katsed positsioonidele kinnituda.

Harkivi suunal kinnistuvad meie võitlejad Kozatša Lopanõ piirkonnas asula lõunaosas. Hop tivka piirkonnas on toimunud edasiliikumine.

Starõtsja ja Vovtšanski juures pole olukord muutunud – isikkoosseisu suunatakse suurte jõududega asulatest lõuna poole.

Ohrõmivkast Prõkolotne suunas on pealetungi tempo aeglustunud – toimub isikkoosseisu koondamine. Malõi Voltšja piirkonnas on meie poisid end kindlalt sisse seadnud.

Olhovatka juures on muutusteta.

*

Starõtsjast on meile saamas teine Vietnami sõda. Ainult et puude otsas varitsevate sisside asemel on taevas ukrainlaste droonid.

Mehi saadetakse meil suurte jõududega Starõtsjast lõuna pool asuvasse metsamassiivi ja surutakse Rubežnoje suunas. Kuid meie poisid ei jõua kuigi kaugele. Üks pataljon on juba selle neetud metsa pärast täielikult hävitatud.

Kohati on puud põlenud, lehed langevad, varjendid puuduvad, vastasele osutatakse vastupanu vaid linnukese pärast, Baba-Jagad tiirutavad nagu karussellil.

Evakueerimine on samuti võimatu. Kuni ühte meest püütakse ära tuua, langevad droonide tõttu kõik teised. Haavatuid peaaegu polegi. Need, kes sealt haavatuna välja pääsesid, võivad kogu oma vara punasele panna – ja võidavad.

«Mida nad nende poistega teevad? Miks on nii palju kadunuks jäänuid? Viimasel ajal on vangistusest avastatud ainult 5 või 6 inimest, kõik ülejäänud on teadmata kadunud».

Ja kõigele sellele lisaks saadetakse lahingusse noori poisse ja pensionäre:

«Meie, sõjaväelaste sugulaste, käed on juba täiesti jõuetult rüpes. Lahinguülesannetele saadetakse nii vanaisasid kui ka 18-aastaseid poisse, see tähendab selliseid, kes 90% juhtudest tagasi ei tule. See pole enam sõjaline erioperatsioon, see on meeste hävitamine»

*

Meie 128. motolaskurbrigaad pidi saama Venemaa armee kiire laiendamise eeskujuks, kuid tegelikkuses muutus lepinguliste sõjaväelaste hakklihamasinaks. Nullist värvatud poistele ei antud peaaegu üldse väljaõppeaega ja nad saadeti kohe Vovtšanskisse.

Just Pobokov Aleksandr Vladimirovitš, kes brigaadi juhtimise üle võttis, korraldas ja keeras kogu juhtimise täielikult persse. Poisse saadeti rindele roodude kaupa, tagasi tulid aga tohutud nimekirjad teadmata kadunutest.

2025. aasta sügiseks oli 128. brigaadis kujunenud olukord, mida ei saanud kõrgemale juhtkonnale näidata. Ja siis hakati varjama mitte inimesi, vaid aruandlust.

«Brigaadi juhtkond (eelkõige Pobokov) andis otsese käsu mitte evakueerida lahinguväljalt raskelt haavatuid. Poisid lihtsalt „jooksid“ verest tühjaks ja surid positsioonidel, sest neile ei osutatud õigel ajal abi. Juhtimispunktis valitseb terroriõhkkond: kui keegi ei taha ülesannet täita, loobitakse teda laualt võetud esemetega, kasutatakse füüsilist vägivalda ning seejärel kõlab käsk „Vovtšanskisse“ (ehk kindlasse surma)»

See selgitab seda, mis hiljem kuiva statistikana esile kerkis: tadmata kadunud sõjaväelased, keda sugulased otsivad siiani Vovtšanski piirkonnas väeosa numbri 41772 järgi, ning massilised omavolilised teenistuskohast lahkumised (SOTš) – olukord, kus väeosast põgenemine osutus ohutumaks kui sinna jäämine...

Michael Bohnert

Kuigi Ukraina ründas 11 päeva jooksul 9 naftatöötlemistehast, ei ole me näinud naftatöötlemise üldmahus suuri muutusi.   Tõenäoliselt taastati viimase kahe nädala jooksul töö mitmes Venemaa naftatöötlemistehases, mida polnud mitu kuud rünnatud. 

Kuid nüüd pole selles kategoorias enam ühtegi tehast alles.  Tõenäoliselt on just seepärast hakanud levima teated piirkondlikest kütusetarne katkestustest. Süsteem peab kohanema kiire tarnevoogude muutusega: ligikaudu 500 000 barrelit ööpäevas lisandus tootmisse ja ligikaudu 600 000 barrelit ööpäevas langes tootmisest välja, kusjuures mõlemad muutused toimusid üsna kontsentreeritud piirkondades.  

Edaspidi võib iga rünnak tuua kaasa otsesema langustrendi. Märkimisväärset süsteemset puudujääki ei tasu aga oodata enne, kui pidev joon langeb kuldsesse vahemikku; katkestusi võib oodata alles siis, kui see jõuab vahemiku alumise piirini.   

Pange tähele, et 9 rasket tabamust 11 päeva jooksul ületab tõenäoliselt märkimisväärselt Venemaa remondivõimekust. Suuremate tabamuste järel kulub tehaste taaskäivitamiseks keskmiselt 45–60 päeva. Iga rünnakute sagedus, mis ületab 0,5 naftatöötlemistehast päevas, avaldab juba väga märgatavat mõju.   

Septembri-oktoobri katkestuste kaartide põhjal, näiteks nende põhjal, mida koostas @MalcontentmentT, muudaks veel ligikaudu 5 rünnakut ühe nädala jooksul kaardi tõenäoliselt väga kirjuks.  Naftatöötlemistehaste nimekiri on esimeses vastuses ja metoodika teises. 

 Meeldetuletuseks: tegemist on eksperimentaalse protsessiga, mida katsetatakse reaalajas. See põhineb üksnes avalikel allikatel, mille andmed võivad hilineda või olla ebatäpsed, näiteks võidakse tehase taaskäivitamisest või seiskamisest teatada alles kaks nädalat hiljem. Lisaks on korreleerivatel allikatel, näiteks NASA FIRMS-i satelliidiandmetel, hooajalisi ja keskkonnast tingitud eripärasid. Seetõttu võib andmestikus esineda erinevusi, kui avaldan uuendusi ligikaudu iga kahe nädala tagant.

 Clément Molin

Täna pärastlõunal jõudsid Ukraina droonid pärast 3000 km pikkust teekonda Omskisse ja tabasid Venemaa suurimat naftatöötlemistehast 

Kokku on Ukraina viimase kahe nädala jooksul suutnud tabada 9 naftatöötlemistehast, üht Samara oblastis asuvat kütusehoidlat/pumplat ning eile Ust-Luga ekspordisadamat.

Nendel rünnakutel pole veel mõju olnud, kuid need toimusid pärast seda, kui Venemaa oli suve jooksul osa neist naftatöötlemistehastest remontinud. Allpool tsiteeritud postitus aitab mõista, kui palju kütust Venemaa toodab ja milliseid objekte tuleks mõju saavutamiseks tabada.

Muchnoy ✙ Jugend

➕Olukord rindel 11.11.26

🇺🇦 Orihhivi suund: Jätkuvad lahingud Mala Tokmatška idaosa pärast. Samal ajal püsib suurem osa asulast meie kontrolli all, mistõttu pole praegu alust rääkida selle kaotamisest. Samuti kestavad lahingkokkupõrked Novodanõlivka lõunaosa pärast. Seal säilitab vastane veel lokaalse kohaloleku, mis võib meie edasiliikumist raskendada. Eraldi rolli mängib selles lõigus vaenlase droonide (UAV) kasutamine, mille abil püüavad venelased meie tegevust pidurdada ja takistada edasist liikumist.

🇺🇦 Dobropillja suund: Vaenlane teatas kontrolli kehtestamisest Šõlivka üle. Siiski tuleb arvestada, et vaenlane on juba korduvalt külla sisenenud ja tema kohalolek iseenesest ei anna veel tunnistust täielikust kanda kinnitamisest ja kontrolli saavutamisest. Seetõttu on minu arvates praegu õigem jätta Šõlivka määramata tsooni, mitte kanda seda enneaegselt vastase kontrolli alla. Tegeliku olukorra kohta asula sees on vaja täiendavaid kinnitusi.

Samuti tasub relvavendadel pöörata tähelepanu Jurjivkast lõunas asuvale uhtorule. Ma ei välista, et vastane võib seda lõiku kasutada ümberhaaramiseks ja alternatiivsete edasiliikumisteede otsimiseks. See lõik vajab lisatähelepanu, et mitte lasta vaenlasel tiival märkamatult tegutseda.

🇺🇦 Slovjanski suund: Vastane jätkab katseid Rai-Oleksandrivka lõplikult ära suruda. Olemasoleva info kohaselt on tema surve all tegelikult asula loodesektori varemete äärmine osa. Siiski on täielikust "punasesse tsooni" üleminekust veel vara rääkida. Olukord vajab veel täpsustamist, kuna üksikud lõigud võivad püsida hallis tsoonis. Vastavalt sellele ei tasu kiirustada muudatuste lõpliku kandmisega kaardile enne täiendavate kinnituste ilmumist.

🇺🇦 Lõmani suund: Kestavad lahingkokkupõrked Zaritšne ja Torske pärast. Praegu puuduvad üksikasjalikud detailid olukorra muutuste kohta, kuid seis püsib siin keeruline. Lahingud jätkuvad; hiljem saab nii vaenlase kui ka meie kaadrite põhjal selgeks teha, kus kokkupõrked täpsemalt toimuvad.

🇺🇦 Kupjanski suund: Vaenlast märgati taas Staadioni väljaku mikrorajooni piirides. Samal ajal väitis ta oma teadetes, et liikumine toimus Sobolivka asulas. Just sellistele infomoonutustele tasub tähelepanu pöörata, kuna sarnased teated võivad luua vale ettekujutuse tegelikust olukorrast ja eksitada neid, kes lahinguväljal toimuvat jälgivad. Seetõttu on oluline eristada vastase tegelikku fikseerimiskohta ja seda, kuidas ta ise üritab neid sündmusi esitada.

Üldiselt ei jää venelaste kohalolekut Kupjanskis minu arvates vähemaks. Nad jätkavad linnas regulaarset ümberpaiknemist, tehes seda üsna kiiresti ja muutes pidevalt oma asukohti. Üheks sellise käitumise põhjuseks võib olla püüd vältida avastamist ja tabamist meie pommitajate ja FPV-droonide poolt. See tähendab, et vaenlane ei saa endale lubada pikemat aega ühel kohal püsimist, sest see suurendab tema avastamise ja järgneva hävitamise riski.

Selles lõigus tuleb säilitada kõrgendatud tähelepanu vaenlase kohaloleku avastamisel. Oluline on hoida vastase aktiivsusel silm peal ja kontrollida hoolikalt infot tema liikumiste kohta, et mitte lasta üldpilti olukorrast moonutada.

 ✙DeepState✙

Kaart on uuendatud

Vaenlane on edenemas Kostyantynivka ja Chervonye lähedal.

 Petrenko

Droonirünnakud Omski naftatöötlemistehasele põhjustasid tehase territooriumil ulatusliku tulekahju.

Ust-Luga sadama droonirünnaku tõrjumisel kaotas Venemaa kolm helikopterit, arvatavasti kaks Ka-52 ja ühe Mi-8. Hukkus seitse meeskonnaliiget.

Ukraina on tagasi lükanud USA ettepaneku muuta Donetski ja Luhanski oblastite halduspiire osana võimalikust rahulepingust Venemaaga. Sellest teatas The Telegraph, viidates läbirääkimistele lähedal seisvale Ukraina allikale.

Ajalehe andmetel tegid Ameerika läbirääkijad ettepaneku muuta piirkondade piire nii, et Venemaa saaks kuulutada nende üle täieliku kontrolli, ilma et Ukraina peaks loovutama territooriume, mida Venemaa armee pole seni suutnud vallutada. The Economist teatas sellest algatusest eile.

Ukraina allikas ütles The Telegraphile, et delegatsioon ei arutanud kunagi Venemaa okupeeritud alade osas järeleandmisi ega kavatsenud tunnustada Venemaa territoriaalseid nõudeid ei de facto ega de jure.

 Alex

Mehitamata süsteemide lahingukasutuse temaatikas on 2026. aastal üheks peamiseks teesiks automaatse lõppsihtimise süsteemide kasutamise populariseerimine. See idee sündis ja ununes kohe juba kaugel 2024. aastal, kuid pärast FPV-droonide arengutrendide aeglustumist, teiste vahendite populariseerumist ja üldist imerelva puudumist tuli selle unustatud teema juurde tagasi pöörduda: Hornetid, ründetiivad ja kodumaise tootmise FPV-droonid…

Paljud nimetavad seda tehisintellektiks, kuid olgem ausad – selleni on veel väga pikk tee. Tõeline tehisintellekt näitab end lahinguväljal alles aastate pärast, praegu kasutame aga veel suhteliselt primitiivset pikslipõhist lõppsihtimise süsteemi.)

 Sterenko

Kaitseväed ründasid Ust-Luga sadamat – Venemaa suurimat sadamat Läänemerel kaubakäibe mahu poolest.

Kohapeal puhkes ulatuslik tulekahju, mis on nähtav isegi Eestist. Esialgsetel andmetel võisid löögi alla sattuda ka tankerid.

Smolenskis ja Adõgeas suunas Venemaa elektroonilise sõjapidamise süsteem droonid kortermajadesse. Plahvatusi kuuldi ka Tveris.

Clément Molin

Rosstati andmeleke näib olevat ehtne, sest paljud näited langevad kokku Mediazona teadaolevate kaotusandmetega.

Kokku on 389 719 surmajuhtumi puhul märgitud asukohaks rinde lähedane piirkond ning vastupidiselt paljude väidetele ei ole eksimusi kuigi palju, nagu kaardilt näha.

Nüüd hakkavad mitmed meediaväljaanded algandmetega töötama ja peame ootama, kuni kogu teave on läbi töötatud, kuid mõned suundumused on juba praegu huvitavad:

▫️128 000 hukkunut 2024. aastal (Mediazona andmetel 108 000)
▫️186 000 hukkunut 2025. aastal (Mediazona andmetel 90 000)
▫️Pokrovski all hukkus 45 000 Vene sõjaväelast 

@M0nstas kogus andmed kokku. Ärge vaielge minuga selle üle, kas andmeleke on ehtne või mitte: meil on kõik tõendid selle kohta, et tegemist on tõelise lekkega. Ainus probleem on see, et Rosstat liigitas osa suvalisi tsiviilisikuid sõjaväelaste surmade hulka, mida saab parandada.

...

Kuna minult on palutud tõsisemalt rääkida, siis tõstame arutelu veidi kõrgemale tasemele ja vaatame mõningaid arve:

◻️Venemaa rünnakute arv on tõepoolest vähenenud – 150 rünnakult päevas keskmiselt umbes 80-ni. Sellel on aga mitu põhjust: ukrainlased ründavad üha kaugemal ning venelased kaotavad rindejoonele jõudmise katsel rohkem mehi kui tegelike rünnakute ajal.

▫️Praegu korraldavad ukrainlased 70% rünnakutest ja on pealetungil kolmes suunas. Siia hulka kuuluvad ka puhastusoperatsioonid vastase infiltratsioonirühmade vastu, mida samuti rünnakutena arvestatakse.

▫️Väiksem rünnakute arv ei tähenda väiksemaid kaotusi – vastupidi. See näitab, et Vene armee ei ründa enam kõikjal ja saavutab vähem edu. Eelmisel aastal korraldati 150 rünnakut päevas ning Venemaa hõivas kuus 400 km². Tänavu on rünnakuid vähem, kuid territooriumi hõivatakse peaaegu üldse mitte – see näitab, et märkimisväärne osa rünnakutest ebaõnnestub.

◻️Ükski aruanne Ukraina tehnika hävitamise kohta ei viita suhtele 5 : 1. Tahaksin teada, kust see väide pärineb ja millised tõendid seda kinnitavad. Jäägem Oryxi andmete juurde, mis näitavad suhet 1 : 1,5 (tõendid on esitatud kommentaarides).

▫️Kas väiksem sõidukite kaotus tähendab nüüd ka väiksemaid inimkaotusi? Kindlasti mitte – pigem vastupidi. Me teame, et venelased on alates 2025. aasta algusest enamiku oma soomusmasinatest rindelt ära viinud. Ukrainlased pole seda aga teinud; nad kasutavad jätkuvalt laialdaselt oma miinikindlaid soomusmasinaid (MRAP) ja soomustransportööre, et oma vägesid turvaliselt transportida. 

▫️Liiga lihtne on jätta tähelepanuta 12 000–15 000 soomustamata sõidukit (autod, mootorrattad, quad'id, bagid jne), mille Venemaa kaotab iga kuu – kolmandik neist on Ukraina relvajõudude dokumenteeritud. FPV-drooni tabamus mootorrattal või quad'il liikudes – Ukraina relvajõud registreerivad selliseid juhtumeid 1500 kuus – toob kaasa suure haavatasaamise või hukkumise riski. Ja seejuures pole veel arvestatud 3500–4000 kerget sõidukit, mida Ukraina relvajõud iga kuu tabavad.

▫️Lisaks võib unustada, et need kaotused on eksponentsiaalselt kasvanud pärast soomusmasinate kasutamisest loobumist ja infiltratsioonipõhisele strateegiale üleminekut 2024. aasta alguses. Piisab kiirest viieminutilisest pilgust Mediazona andmetele, et selles veenduda.

◻️Lõpetuseks – jah, hukkunute arv on Bakhmuti lahingu omast märksa suurem; seda kinnitavad kõik olemasolevad tõendid.

▫️Bakhmutis kaotasid ukrainlased kümne kuu jooksul 11 000 meest, venelased aga vähemalt 15 000. Pokrovski rindelõigus on ukrainlased kaotanud vähemalt 15 000–20 000 meest (kuigi need arvud on endiselt puudulikud), venelased aga 40 000 – seda arvu võivad kinnitada Rosstati andmed, kuid see vajab veel kontrollimist.

 ▫️Kui uurida mõne minuti jooksul graafikuid, mis näitavad kinnitatud kaotusi nii Ukraina kui ka Venemaa poolel (2024. ja 2025. aasta andmed täienevad endiselt), näeme, et 2023. aasta Bakhmuti lahingu ajal hukkus ukrainlasi ligikaudu 3500 kuus. 2024. aasta lõpuks ja 2025. aasta alguseks oli see arv kasvanud peaaegu 6000-ni kuus. Venemaa poolel oli Bakhmuti lahingu kõige intensiivsemal perioodil hukkunuid 5000 kuus, 2024. aasta lõpus ja 2025. aasta alguses aga 10 000–12 000 kuus.

Nüüd pöördume tagasi teema juurde, mis on tekitanud mõningast vaidlust: minu ülevaate juurde, mis tugineb minu enda allikatele (FPV-droonioperaatoritele) ning mida kinnitavad Ukraina relvajõud, Ukraina ametnikud ja arvukad eksperdid – Venemaa kaotused on suured.

Esitan siin kõik viidetega varustatud andmed, mis aitavad selgitada, kuidas selline kasv võimalik on.

Tänan kõiki, kes on aruteluga kaasa tulnud.

...

@M0nstas koostatud graafik näitab, kui hästi langevad Mediazona ja Rosstati andmed – vaatamata nende puudulikkusele – kokku Ukraina kindralstaabi esitatud arvudega, mis, nagu tasub märkida, hõlmavad oma igapäevastes kokkuvõtetes nii hukkunuid kui ka haavatuid. Hukkunute ja haavatute suhte põhjal ekstrapoleerides – see suhe väheneb jätkuvalt – saame hinnata praegust kaotuste taset.)

Muchnoy ✙ Jugend

🇺🇦 Slovjanski suund: Vaenlane on edasi liikunud Rai-Oleksandrivka piirkonnas. Olemasoleva info ja minu subjektiivse nägemuse kohaselt on asula tegelikult kontrolli kaotamise äärel. Hetkel on ebamäärane peamiselt loodeosa, mida on praegu otstarbekas lugeda halliks tsooniks. See tähendab, et täielikust lahingute lõppemisest selle asula pärast on veel vara rääkida, kuid üldine suundumus ei ole meie kasuks.

Edaspidi üritab vaenlane tõenäoliselt arendada survet Orihhuvatka suunas, kasutades Siverskõi Donets — Donbass kanali piirkonda ühe piirina edasiseks pealetungiks. Paralleelselt ei tohiks välistada uusi imbumiskatseid Lõuna poolt Mõkolajivka suunas. Seega ei seisne peamine oht mitte ainult vaenlase edasises liikumises, vaid ka püüdlustes laiendada oma kohaloleku tsooni ja luua täiendavat survet naaberlõikudele.

Sündmuste edasine areng Rai-Oleksandrivka piirkonnas mõjutab otseselt halli tsooni konfiguratsiooni ja lahingutegevuse iseloomu külgnevates lõikudes.

🇺🇦 Dobropillja suund: Linna lõunaosas on juba märgatav vaenlase stabiilne kohalolek. Tegemist ei ole üksikute sissetungijuhtumitega, vaid okupantide gruppidega, kes viibivad otse varjendites ja kahjustatud majades, püüdes kasutada purustatud hooneid oma kohaloleku varjamiseks.

Usun, et sellest tiivast on tulnud juba piisavalt videomaterjali kinnitamaks: vaenlane on tõepoolest Dobropillja lõunaosas kohal ja seda fakti ei tohiks enam vaadata pelgalt episoodilise imbumisena. Samas on oluline eristada vaenlase kohaloleku fakti ennast ja täielikku kanda kinnitamist vastaval territooriumil — need ei ole samatähenduslikud mõisted.

Linna teistes osades näeb olukord praegu välja mõnevõrra teistsugune, fikseeritakse peamiselt väikeste vaenlase gruppide episoodilisi sissetungikatseid. Meie kaitsjad avastavad ja neutraliseerivad sellised väljatungid kiiresti, võimaldamata vaenlasel luua samasugust püsivat kohalolekut teistel tiibadel.

Hoolimata olukorra keeruliseks muutumisest lõunas, peab Dobropillja vastu! Võitlus linna pärast jätkub ja üksikud kohaloleku juhud ei tähenda kontrolli kaotamist kogu asula üle — teadmiseks vaenlasele, kes on linna juba "punasesse tsooni" kandnud.

🇺🇦 Selles samas rindelõigus jätkab vaenlane edasiliikumise katseid Novohrõšõne suunas. Vaenlase gruppide liikumisega kaasnevad regulaarsed löögid, kuna meie kasakad avastavad sisseimbujad ja püüavad takistada nende edasist liikumist ning külas kanda kinnitamist.

Eraldi on fikseeritud vaenlase katsed liikuda Dobropillja küla poolt Nadija suunas. Selles lõigus on samuti märgata sisseimbumise aktiivsust: okupandid püüavad väikeste gruppidena tungida asula sisse, otsides võimalusi edasiliikumiseks ja positsioonide kindlustamiseks.

Samal ajal, vastavalt olemasolevatele kaadritele löökidest, osutavad meie võitlejad 25. brigaadist (üksus "Phantom") neile katsetele aktiivselt vastupanu otse asula sees. Avastatud vaenlase grupid satuvad tulerünnaku alla, mis võimaldab nende kavatsusi nurjata ja vähemalt edasiliikumist aeglustada.

 ✙DeepState✙

Rahuleping peab tagama Ukrainale õiguse teha iseseisvalt otsuseid — Euroopa Komisjon

Sellise seisukoha leppisid Abu Dhabis toimunud kohtumise tulemusel kokku Ukraina, USA, EL-i, Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia ja NATO esindajad. Euroopa Komisjoni avaldatud ühisavalduses räägitakse ka Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse austamisest ning usaldusväärsetest julgeolekugarantiidest.

Kohtumine toimus enne Ukraina, USA ja Venemaa kolmepoolseid läbirääkimisi. Osalejad leppisid kokku koostöö koordineerimise jätkamises ja läbirääkimiste formaadi laiendamises Euroopa partnerite osalusel.

✔️ Avalduses märgiti ka, et NATO peab jääma euroatlantilise piirkonna kollektiivkaitse aluseks. Sõjajärgseid kokkuleppeid kavatsetakse arendada olemasolevatele Euroopa institutsioonidele ja julgeolekulepingutele tuginedes.

 Lavrov lükkas tagasi ettepaneku kehtestada esmalt relvarahu ning arutada seejärel tulevast julgeolekusüsteemi. Tema sõnul peaksid garantiid jõustuma alles pärast „terviklikku kokkulepet“. Abu Dhabisse saabunud Euroopa esindajatele soovitas ta „hotellis istuda“.

video
🤡 Lavrov tahab arutada Euroopa julgeolekut ilma eurooplasteta endita. Ukrainale juba praegu vajalikku relvarahu aga soovitab ta edasi lükata kuni nende läbirääkimiste lõpuni.

 Petrenko

Abu Dhabis toimunud läbirääkimistel leppisid Ukraina ja Venemaa kokku ulatuslikus vangide vahetuses lähitulevikus.

Kõik kulgeb nii, nagu ma teile augustis kirjutasin. Läbirääkimised pole sõja lõpetamise osas tulemusi andnud. Nagu kõigil varasematel kohtumistel, leppisid pooled aga ka seekord kokku vangide vahetuses.

Minu prognoos jääb samaks: sõja lõpetamise osas ei toimu olulist edu enne Prantsusmaa presidendivalimiste teist vooru, mis on kavandatud 2. maile 2027.

Clément Molin

Minuni jõudnud teave rindelt :

„See on täielik põrgu. Me lihtsalt purustame neid, ausalt öeldes pole me ammu näinud, et nad nii kõvasti kolki saaksid. Me ei oota, kuni nad meid ründavad – 25–35 kilomeetri pikkusel rindelõigul tulistame kõike, mis silmapiirile ilmub.“

Nii Dobropillja kui ka Guljaipole suunal (punased ruudud) on Venemaa pealetungil ja kasutab ära kogu tema käsutuses olevat inimressurssi. Kollastel aladel on initsiatiiv endiselt Ukraina käes ning hallil alal on olukord enam-vähem stabiilne.

Viimastel päevadel on 70% droonivägede tekitatud Venemaa kaotustest (600–800 sõjaväelast päevas on rivist välja viidud) langenud punaste ruutudega tähistatud aladel.

 Sterenko

Ukraina kaitseväed ründasid Novgorodi oblastis asuvat 123. lennukiremonditehast. Jääme ootama täpsemat teavet.

Ettevõte on spetsialiseerunud Venemaa sõjaväe transpordilennunduse remondile ja moderniseerimisele, eelkõige lennukitele Il-76, Il-78 ja L-410, samuti lennukimootoritele.

 ✙DeepState✙

Kaart on uuendatud

Vaenlane on jõudnud Rai-Oleksandrivkasse

Muchnoy ✙ Jugend

🇺🇦 Pokrovski suund. Vaenlane jätkab aktiivselt sisenemist väikeste jalaväegruppidega linna lõunaosasse. Meie väed avastavad osa neist gruppidest ning nad satuvad FPV-droonide ja vaatlusseadmete löökide alla. Samas näitab nende regulaarse liikumise fakt ise, et Vene väed säilitavad esialgu võimaluse kasutada edasiliikumiseks teatud marsruute. See tähendab, et hoolimata kaotustest ei õnnestu liikumist selles linnaosas praegu täielikult sulgeda. Eraldi märgitakse mehitamata süsteemide üksuse "Feniks" meie sõdurite aktiivset tööd, kes tegelevad vaenlase gruppide avastamise ja hävitamisega.

Paralleelselt on fikseeritud vaenlase üksuse "Rubikon" tegevus Svjatohorivka keskosas, eriti seal, kus liikusid meie võitlejad. See viitab sellele, et vaenlane püüab samuti kontrollida õhuruumi mehitamata süsteemide abil, avastada meie liikumisi ja piirata Ukraina kaitsejõudude (SOU) tegevusvabadust.

Kui hinnata üldpilti, siis praegu hargneb selles lõigus lahti mehitamata süsteemide võitlus initsiatiivi pärast. Vaenlane püüab järk-järgult muuta meie jaoks kaitsepositsioonide hoidmist keerulisemaks, häirida logistikat ja piirata manööverdamisvõimalusi. Meie poolt püüame maksimaalselt kurnata tema löögi- ja luurepotentsiaali, hävitada jalaväegruppe ega lubada neil muuta imbumist täiemõõduliseks kanda kinnitamiseks.

Peamine ülesanne praegu on vältida vaenlase jalaväe kogunemist ja selle edasist kinnistumist linna hoonetes. Sest iga läbilastud grupp tekitab potentsiaalselt kaitsele täiendavaid probleeme. Samal ajal peab vaenlase jõudude ja droonide süstemaatiline hävitamine võtma vaenlaselt võimaluse oma survet kasvatada ja luua eeltingimusi linna edasiseks hõivamiseks.

🇺🇦 Slovjanski suund: Meie üksused jätkavad edasiliikumise katseid, kuid need tulevad äärmiselt raskelt. Vaenlane püüab neid tegevusi aktiivselt pidurdada, andes eelkõige "Molnija-2" tüüpi droonidega lööke meie võitlejate positsioonide pihta. Sel viisil üritab vaenlane raskendada edasist edasiliikumist ja tõkestada meie jõudude kohaloleku laienemist üksikutes lõikudes.

Hoolimata vastutegevusest on meie poolel siiski teatud väikesed edusammud. Praegu on veel vara rääkida olulistest muudatustest kokkupuutejoone konfiguratsioonis, kuna olukord püsib keeruline ja iga meeter tuleb suurte pingutustega.

Edaspidi ootan halli tsooni järkjärgulist nihkumist koos sinise tsooni (Ukraina kontrolli all oleva ala) edasise ilmnemisega üksikutes lõikudes. Praegu aga püsib olukord pingeline: edasiliikumine on olemas, kuid see on aeglane ja sellega kaasneb vaenlase aktiivne vastutegevus.

🇺🇦 Kupjanski suund: Olukord vahetult linnas püsib äärmiselt raske. Vaenlane jätkab kohaloleku kasvatamist, imbumist väikeste gruppidena ja tungimist Kupjanski eri osadesse – eelkõige nendesse rajoonidesse, kus puudub stabiilne kontroll ja valitseb ebamäärasus jõudude tegeliku kohaloleku suhtes.

Üldiselt fikseeritakse suur hulk tabamusi linnahoonete pihta. Eelkõige lääneosas, Mõrove asula lähedal asuvas rajoonis, põhjakvartalites, keskosast lõunasse jääval territooriumil, samuti korruselamute rajoonides. Eraldi tasub märkida aktiivsust "Stadiona Ploštša" (Staadioni väljak) mikrorajooni lähedal asuvates hoonetes, kus samuti käib töö avastatud sihtmärkide pihta.

Praktiliselt toimub märgitud rajoonides hoonestuse ulatuslik tulistamine ja hävitamine. Lahingülesannete täitmisesse on aktiivselt kaasatud mehitamata süsteemide üksused, mis püüavad avastada ja hävitada vaenlase gruppe, võimaldamata neil takistamatult koguneda ja linnahoonetes kanda kinnitada.

Nagu ma olen juba varemgi korduvalt rõhutanud, on selles lõigus tunda puudust tulistamisvahenditest, mis on vajalikud vaenlase imbumise süstemaatiliseks tõkestamiseks. Just seetõttu on eriti oluline esile tõsta meie meeskondade ja üksuste tööd, kes on praegu hõivatud vaenlasele vastupanu osutamisega. Nende seas on "Svidki Spasa" (Päästja Tunnistajad), rasketiivaliste pommitajate meeskond "Apostolõ" (Apostlid), samuti 41. üksik mehhaniseeritud brigaad (OMBr) ja 428. üksik mehitamata pommitussüsteemide pataljon.

Kupjanski probleem ei seisne mitte ainult otsestes lahingukokkupõrgetes, vaid ka vaenlase pidevas katses laiendada oma kohalolekut nendes linnaosades, kus kontroll on jäänud ebastabiilseks. Seetõttu jätkub võitlus üksikute kvartalite ja rajoonide pärast ning olukord vajab pidevat jälgimist, täiendavat luuret ja tegeliku kontrolli kinnitamist. Praegu on veel vara rääkida olukorra stabiliseerumisest — vaenlane jätkab võimaluste otsimist edasiseks sissetungiks.