Petrenko
Harkivi piirialal jätkavad Vene väed infiltratsioonikatseid ja koondavad oma vägesid Kazatšja Lopani, Ševtšenko ja Granovo piirkonnas. Teadete kohaselt on vaenlane kindlustanud oma positsioonid Granovo lõunaosas. Samal ajal on Ukraina relvajõudude üksused Vene väed oma positsioonidelt Kazatšja Lopanis välja ajanud ja läbi viinud puhastusoperatsiooni. Lahingud selles piirkonnas jätkuvad.
Mirošnikov
Täna öise Kiievile tehtud õhurünnaku peamine eripära oli kahtlemata reaktiivmootoriga Šahed-tüüpi droonide massiline kasutamine.
Teiseks kasutas vastane taas ühes löögilaines õhutõrjesüsteemi S-400 rakette koos Iskanderi ballistiliste rakettidega. Seekord oli neid veelgi rohkem, eriti rünnaku alguses umbes kell 01.55.
Kolmandaks eripäraks oli taas Tsirkoni rakettide samaaegne kasutamine koos Iskanderi ballistiliste rakettidega ballistilise rünnakulaine keskel.
Kuigi kaks viimast võtet ei ole enam uued, on nende vastu iga kord väga keeruline tõhusalt tegutseda.
Loomulikult paistis silma ka rakettide massiline kasutamine. Neid oli väga palju. Rekordit see ilmselt ei teinud, kuid ühe linna vastu korraldatud rünnaku kohta oli see tõenäoliselt sellele üsna lähedal.
Rakettide koguarvuks hindan ligikaudu 60 eri tüüpi raketti. See on siiski vaid hinnang ning võimalik eksimus võib olla märkimisväärne. Reaktiivdroonide arv võis ulatuda üle saja, kuid ka see on väga ligikaudne hinnang.
Pärast peamisi raketirünnakute laineid jätkas vastane linna ründamist üksikute rakettide, reaktiivdroonide ning Banderol-tüüpi uitlaskemoonaga. Juba viiendat korda järjest oli raketi- ja droonirünnak suunatud üksnes Kiievile ja selle ümbrusele. Rünnak oli erakordselt keeruline. Tegelikult on kõik viis viimast järjestikust rünnakut olnud sellised.
Vastase eesmärk oli eelkõige Kiievi elanike hirmutamine, inimohvrite põhjustamine ning eluhoonete, tsiviiltaristu ja kaitsetööstuse hävitamine – kuigi viimase on nad oma väidetes juba lugematuid kordi väidetavalt „täielikult hävitanud“.
Sõda peetakse vastasega, kes ei hooli rahvusvahelistest konventsioonidest, inimeludest ega sageli isegi rünnakute tegelikust mõttest.
Samaväärset vastulööki ei ole võimalik anda enne, kui Ukrainal on tööstuslikes kogustes oma ballistilised raketid.
Kui Kiievi suunas lastakse korraga 25–30 ballistilist raketti, on võimalused sellele tõhusalt vastu seista väga piiratud. Moskva olukord oleks samasugune, kui Ukraina suudaks tulevikus korraldada sama suure hulga ballistiliste rakettide väljalaskmisi. Kuni seda võimekust veel ei ole, ei tunne vastane seda, mida Kiievi elanikud iga sellise rünnaku ajal kogevad.
Alex
Lahing Donbassi pärast on sel suvel alles täies hoos ning vaatamata vastase aeglustunud edenemisele ei saa see olema kerge. Praegu on vastane koondanud märkimisväärsed jõud ja jõupingutused Dobropillja, Kramatorski ja Kostjantõnivka suundadele.
Kui Kostjantõnivkat rünnatakse jätkuvalt otse ning püütakse linn täielikult kontrolli alla saada, siis pealetungi eesmärk Kramatorski ja Slovjanski suunal on eelkõige katkestada logistika ning vältida otseseid rünnakuid Kramatorski–Kostjantõnivka linnastule.
Dobropillja on osa laiemast ja strateegilisemast plaanist. Kui vastane saavutab edu mõlemal nimetatud tiival või isegi ainult ühel neist, avanevad talle väravad ülejäänud Donetski oblasti hõivamiseks.
Lõõgastumiseks ega võidumeeleoluks põhjust ei ole. Ei tasu keskenduda ainult middle strike'idele ja deep strike'idele, sest praegu aitab suvine taimestik vastast taktikalises tsoonis märkimisväärselt.
Praeguses olukorras oleks ekslik teha analüüse ja järeldusi üksnes kaotatud või tagasi vallutatud territooriumi pindala põhjal. Taktikalisel tasandil eristatakse juba selgelt kontrollitsoone ja infiltratsioonitsoone ning viimaseid ei arvesta sisuliselt ükski avalik analüüs, kuigi nende mõju lahinguolukorrale on väga suur.
Mašovets
‼️Ülevaade
Guljaipole suund.
Vastane (Venemaa väed) jätkab 5. üldväearmee (ÜVA), osade 36. ja 35. ÜVA, 76. dessantründe-diviisi ning 40. üksiku merejalaväebrigaadi jõududega pealetungikatseid üldsuunal Guljaipole – Orihiv, eesmärgiga jõuda oma põhijõududega Orihivist kirde poole jäävasse piirkonda (tinglikult Omelnõk – Šõroke – Jegorivka – Tšervona Krõnõtsja). Samuti püüab vastane taastada oma eesliini üksuste positsioone Haitšuri jõe ääres Guljaipolest põhja pool.
Praegu on vastase edenemine tema 5. ÜVA tegevusvööndis siiski oluliselt aeglustunud ning üldjoontes peatunud enamikul lõikudest. Seetõttu näib selle Vene armee juhtkonda praegu rohkem huvitavat oma eesliini ründegruppide kindlustamine, kellel õnnestus varem saavutada arvukalt „läbimurdeid“ Ukraina eesliini üksuste lahingukordadesse lõigul Novoje Zaporižžja ja Tšarivne edelapiirkonna vahel, kui pealetungi jätkamine „iga hinna eest“.
Sellega seoses tasub märkida, et oma 5. ÜVA tegevusvööndis õnnestus vastasel põhijõududega liikuda Haitšuri jõest lääne poole ainult Zelene – Guljaipole lõigul, kuid taastada täielikult oma üksuste positsioonid selle jõe ääres Zelene külast põhja pool ei ole tal seni õnnestunud.
1️⃣ Sellel suunal tegutseb vastane järgmiste jõudude ja vahenditega:
+ 5.ÜVA
– 127. motolaskurdiviis – 114., 143. ja 394. motolaskurpolk, 218. tankipolk, 872. iseliikuv suurtükiväepolk
– 57. üksik motolaskurbrigaad
– 60. üksik motolaskurbrigaad
– 305. suurtükiväebrigaad
+35. ÜVA (tegutseb osade jõududega 5. ÜVA tegevusvööndis)
– 38. üksik motolaskurbrigaad (osade jõududega), ülejäänud jõud moodustavad väegrupeeringu „Vostok“ operatiivreservi
– 64. üksik motolaskurbrigaad (osade jõududega), ülejäänud jõud moodustavad väegrupeeringu „Vostok“ operatiivreservi
+36. ÜVA (on sellel suunal kaasatud ainult oma vasaku tiiva osade jõududega üldsuunal Sladke – Novoje Zaporižžja; tõenäoliselt on tegemist selle 37. üksiku motolaskurbrigaadiga)
+76. dessantründe-diviis (tõenäoliselt tegutseb 5. ÜVA tegevusvööndist lõuna pool osade jõududega; kõige tõenäolisemalt on tegemist 104. ja 234. dessantründepolgu mitme allüksusega)
+40. üksik merejalaväebrigaad (1 merejalaväepataljon, 1 dessantründepataljon, 1 luurepataljon, lisaks eraldi suurtükiväe- ja õhutõrjeraketidivisjonid; võimalik on ka tankikompanii olemasolu).
2️⃣ Praegune olukord. Guljaipole suunal iseloomustab olukorda Venemaa 5. ÜVA pealetungikatsete omapärane aktiivne „killustumine“ taktikalises tsoonis. Sisuliselt on see taandunud pidevateks lahinguteks ja kokkupõrgeteks vastaspoolte väikeste jalaväegruppide vahel üksikute positsioonide, tugipunktide, varjendite, hoonete ja metsaribade pärast, mida pooled hoiavad 5,5–20 km laiuses vööndis, mis ulatub piki ametlikku lahingukontakti joont mõlemale poole seda, põhjas Novoje Zaporižžjast kuni Lugovskoje piirkonnani lõunas. See omakorda on viinud Vene ja Ukraina eesliini üksuste lahingukordade ulatusliku „läbipõimumiseni“, mistõttu nad on sunnitud pidama lahinguid eraldiseisvate jalaväegruppidega blokeerimisrežiimis, sageli ilma koostööta põhijõududega, ilma külgedevahelise koordineerimiseta jne.
Vastane püüab edasi tungida (teisisõnu „imbuda“) üsna väikeste jalaväe- (ründe-) gruppidega (enamasti 3–4 sõjaväelast, harvem 5–6 ning vaid aeg-ajalt suuremate, kuni 8–10 sõjaväelasest gruppidega), peamiselt niinimetatud „positsioonidevaheliste alade“ kaudu, mis sellel suunal ei ole Ukraina relvajõudude eesliiniüksuste poolt kaetud või on kaetud nõrgalt.
Samas vähenes aruandeperioodil isegi selliste „hajutatud pealetungi“ katsete intensiivsus 5. ÜVA tegevusvööndis märgatavalt. Seetõttu ei suuda Venemaa 5. ÜVA oma põhijõududega seni jõuda Verhnja Tersa – Guljaipolske joonele (ehk täita sellel suunal oma eesliiniüksustele seatud lähimat ülesannet). Samuti ei suuda ta hõivata Varvarivka – Radostne joont piki Haitšuri jõge ja Guljaipole – Pokrovske maanteed.
Selles mõttes on vastasel õnnestunud nimetatud suundadel vaid „infiltreerida“ hulk väikseid jalaväegruppe, kes on seal sunnitud pigem ellu jääma kui mõtlema edasisele edenemisele. Vastase kõige läänepoolsemad sellised grupid on täheldatud Novoselivka piirkonnas, Tšarivnest lääne pool ning Vozdviživka piirkonnas. Kõige põhjapoolsemad – Zaritšne ja Novoje Zaporižžja piirkonnas. Praegu ei suuda vastane neis suundades ja lõikudes oma jõupingutusi nähtavasti oluliselt suurendada (või ei soovi seda teha). Seetõttu tema põhijõududel praktiliselt edenemist ei ole.
Ukraina üksused on omakorda vastase arvukate väikeste gruppide „infiltreerumise“ tõttu sunnitud jätkuvalt hoidma tervet rida positsioone ja tugipunkte sisuliselt vastase lahingukordade sügavuses (tegelikult ümberpiiratuna või poolümberpiiratuna). Näiteks Železnodorožnoje, Guljaipole, Zelene, Varvarivka piirkonnas ja Sladkest lääne pool raskendab see märkimisväärselt vastase jaoks oma eesliini „infiltratsioonigruppide“ tugevdamist ja toetamise protsessi.
Teisisõnu on väegrupeeringu GV „Vostok“ Venemaa 5. ÜVA ja sellele allutatud jõudude pealetung operatiiv-taktikalises mõttes „vaibunud“, lagunedes enamikus oma tegevusvööndi lõikudes arvukateks väikese taktikalise tähtsusega lahinguteks, selle asemel et jätkata koondatud pealetungi Orihivi suunas idast. Veelgi enam, viimase 2–3 nädala jooksul on ka nende vastase väikeste jalaväe- (ründe-) gruppide aktiivsus, kellel õnnestus sellel suunal Ukraina eesliiniüksuste lahingukordadesse „infiltreeruda“, selgelt mõnevõrra vähenenud.
See juhtus hoolimata sellest, et Vene väejuhatus suutis koondada 5. ÜVA tegevusvööndisse, mis on väegrupeeringu GV „Vostok“ kõige võimsam armee, Orihivi suunas pealetungiks väga märkimisväärsed jõud ja vahendid ning suurendas sellel suunal järsult oma lahingulennuväe kasutamist, rakendades aktiivselt juhitavaid lennupomme (KAB), samuti suurtükiväge ja mehitamata õhusõidukeid.
Siinkohal tasub märkida, et just tänu kahele viimasele tegurile (KAB-id ja mehitamata õhusõidukid) on vastasel seni õnnestunud saavutada kõik need arvukad „infiltreerumised“ oma 5. ÜVA tegevusvööndis.
3️⃣ Mis puudutab Venemaa 5. ÜVA pealetungi edasisi (operatiiv-taktikalisi) väljavaateid, eelkõige idast Orihivi suunas, siis praegu näivad need üsna küsitavad. Vähemalt kahe teguri tõttu.
Venemaa 5. ÜVA kui vägedegrupi GV „Vostok“ kõige võimsam armee tarbib ööpäevas tohutul hulgal materiaal-tehnilise varustuse (MTV) vahendeid. Alates kütusest ja laskemoonast ning lõpetades veega (mis on praegu suvise kuumuse tõttu selle armee jaoks eriti oluline). Terve armee ööpäevase MTV vajaduse numbrid (armee, mille koosseisus ei ole mitte „uusmoodustatud“, vaid vana kaadrikoosseisuline täisväärtuslik motolaskurdiviis kolme motolaskurpolgu ja ühe tankipolguga, lisaks kaks täielikult formeeritud motolaskurbrigaadi ning terve rida tugevdusvahendeid) on muljetavaldavad. „Näljase“ normi järgi (kui armee peab madala intensiivsusega lahingutegevust) vajab see ööpäevas 650–800 tonni erinevaid veoseid, kuid „maksimaalse“ koormuse korral (st laiaulatusliku pealetungi läbiviimisel) võib vajadus ulatuda 2850–3000 tonnini ööpäevas.
Lisaks tuleb arvestada, et kogu Venemaa 5. ÜVA operatiivne materiaal-tehniline varustus toetub sisuliselt mõnele üksikule ühendusteekonnale. Need on järgmised marsruudid:
Donetsk – Kurahhove – Velõka Novosilka – Guljaipole
Mariupol / Berdjansk – Kamenka – Fedorivka – Guljaipole
Mariupol – Rozivka – Staromlõnivka – Guljaipole
Mariupol / Berdjansk – Kamenka / Kinski Razdorõ – Polohõ – Guljaipole.
Seejuures algavad kõik need, välja arvatud esimene, samalt maanteelt M-14 (või okupatsioonivõimude nimetuse järgi R-280), mis on praegu Ukraina kaitsejõudude droonide väga tiheda tähelepanu all. Seetõttu on lähitulevikus suur tõenäosus, et just 5. ÜVA vajadusteks ööpäevas kohale toimetatava varustuse maht ja kogus vähenevad, rääkimata selle koosseisu kuuluvate enam-vähem suuremate Vene üksuste erinevatest ümberpaigutamistest sellel suunal.
See tegur iseenesest võib oluliselt mõjutada Venemaa 5. ÜVA üksuste ja väekoondiste ning selle tegevusvööndis tegutsevate lisajõudude lahinguvõimet. Sellest tulenevalt mõjutab see ka nende võimet ette valmistada, organiseerida ja läbi viia midagi ulatuslikumat kui väikese taktikalise tasandi jalaväe- või kergtehnikal põhinevad rünnakud.
Teine tegur, mis tekitab minus skepsist 5. ÜVA võime suhtes jätkata pealetungi kogu oma jõuga kogu tegevusvööndis, on Ukraina relvajõudude jätkuvad vasturünnakud naabruses tegutseva 36. ÜVA ning teisel tiival paikneva 29. ÜVA tegevusvööndites.
Mõningatel andmetel lähenevad Ukraina eesliiniüksused siiski järk-järgult Uspenivkale ja Novovasõlivskele loodest ning on lähedal läbimurdele Ternove – Berjozove joonelt Temõrivka suunas (arvestades, et Ukraina eesliini jalaväegrupid asuvad juba Novomõkolajivka piirkonnas).
See tähendab, et seesama esimene 5. ÜVA operatiivse materiaal-tehnilise varustuse marsruut, mis ei alga Aasovi mere rannikult, vaid Donetskist (läbi Velõka Novosilka), on juba Ukraina relvajõudude üsna tiheda tulekontrolli all.
Lisaks on üsna ilmne, et väegrupeeringu „Vostok“ Vene väejuhatus ei suuda sellistes tingimustes üheaegselt organiseerida pealetungi oma vasakul tiival (5. ÜVA tegevusvöönd) ning samal ajal püüda hoida positsioone oma operatsioonitsooni keskosas ja paremal tiival (vastavalt 36. ja 29. ÜVA tegevusvööndid). Vähemalt ei piisa selleks mitte ainult „paarist merejalaväepataljonist“, vaid ilmselgelt on vaja midagi enamat. 36. ja 29. ÜVA kokkupuutepiirkonnas tegutsev 120. merejalaväediviis on selles mõttes praegu selgelt vaid ajutine lahendus (nagu ka 90. tankidiviisi osa jõudude üleandmine vägedegrupist GV „Tsentr“ 29. ÜVA operatiivsesse alluvusse). Väejuhtkonnal tuleb ilmselt kasutusele võtta ka oma 35. ÜVA „reservbrigaadid“, mis on niigi juba poole ulatuses lahingutesse kaasatud nii 5. kui ka 36. ÜVA tegevusvööndis. Seetõttu tuleb valida „midagi ühte“.
Venemaa strateegilise tasandi sõjaline juhtkond kavatseb suve ja sügise jooksul ilmselgelt „lõpetada“ Slovjanski–Kramatorski linnastu küsimuse (samuti on plaanis „naasta Kupjanski küsimuse juurde“ ning mitmel viisil „sisse kiiluda“ Ukraina piirialadele Sumõ, Harkivi ja võimalik, et ka Tšernihivi oblastis). See tähendab, et väegrupeeringu GV „Vostok“ ambitsioonika juhtkonna ning kogu lõunapoolse operatsioonitsooni jaoks ei leidu tõenäoliselt vajalikus koguses mingeid „üleliigseid“ strateegilisi reserve.
Seetõttu tuleb neil Kaug-Ida „strateegidel“ ilmselt hakata „otsima sisemisi reserve“, kui neil tekib tõsine soov siiski Orihivi ja edasi Zaporižžja suunas pealetungi jätkata. Nii nagu ka nende kolleegidel väegrupeeringus GV „Dnepr“, kuid sellest järgmises ülevaates.
Seejuures on kogu see väegrupeeringu GV „Vostok“ juhtkonna jaoks mitte eriti meeldiv olukord kujunenud nende üsna märkamatuna tundunud, kuid tegelikult küllaltki olulise vea tagajärjel, mis tehti käesoleva aasta talve-kevadise pealetungi kavandamisel ja läbiviimisel. Sellest aga mõnel teisel korral.
Alex
Hoiatagu või ärgu hoiatagu, keelaku või ärgu keelaku, aga venelased sõidavad endiselt samu marsruute pidi oma ATV-de ja kütuseveokitega, sest neil lihtsalt ei ole muud valikut.
Tõsi, neid saadavad nüüd sagedamini mobiilsed tulegrupid (MVG), kuid nendegagi on omaette paradoks – need mobiilsed tulegrupid mõjuvad nagu punane rätik härjale ja saavad sageli ise esmajärjekorras löögi osaliseks.
Üldiselt on see meie jaoks endiselt soodne, sest löögid vastase süvalogistika pihta jätkuvad regulaarselt. See on muutunud juba sedavõrd igapäevaseks nähtuseks, et ei üllata enam kedagi ning ka meedia ei pööra sellele enam erilist tähelepanu.
Mirošnikov
Venemaa sulges tänasest raudtee piiripunktid Läti, Eesti ja Soome piiril.
Arvan, et see on selles soos (Venemaal) uue mobilisatsioonilaine ettevalmistuse algus. Aasta lõpus suletakse suure tõenäosusega piirid täielikult.
Samal ajal blokeeritakse lõplikult kõik lääne sõnumirakendused ja sotsiaalvõrgustikud. Samuti suletakse kõik VPN-id.
Lühidalt öeldes naaseb „raudne eesriie“ Venemaale lõplikult.
VF
Rindeülevaade, 30. juuni
▪️ Hersoni lõik: Venemaa relvajõud annavad lööke kogu Dnepri paremkaldale. Mehitamata õhusõidukite üksused ründasid Kamõšanõt, Hersonit ja Tjahõnkat. Vene õhu- ja kosmoseväed hävitasid Kasatskes Ukraina droonioperaatorid. Samuti tabati Berõslavis Ukraina relvajõudude isikkoosseisu. Vastane tulistas 39 korral meie vasakkalda kaheksat küla.
▪️ Zaporižžja rinde lääneosas tegutsevad Vene lennuvägi ja drooniüksused. Zaporižžjas tabati kütuse- ja määrdeainete ladusid ning elektriliinide tugesid. Rinde idaosas kuulutati täna vabastatuks kaks küla. Rovnoje, mis asub Verhnja Tersa loodes – sealt lääne poole edasi liikudes jõuavad Vene üksused Orihivi maanteeni. Põhja pool kuulutati vabastatuks Lesnoje. Seal jätkatakse survet Danõlivkale ning edenetakse Tõmošivka suunas. Vastuseks koondavad Ukraina relvajõud jõude Pridorožnoje piirkonda, Ternuvate lõunapoolsetel lähenemisteedel.
▪️ Dnepri suunal rajab Vene armee sillapead Voltša jõe vasakkaldal Ukraina relvajõudude Pokrovske kaitsesõlme ees. Vastane on sinna rajanud eesliini kaitsepositsioonid, mis kaitsevad Pokrovsket lõuna poolt. Kuu lõpu seisuga on sellel lõigul Ukraina kontrolli alla jäänud vaid Aleksandrivka. Ka selle küla hõivamisel tekib Vene vägedele soodne sillapea, mis võimaldab tegutseda nii Dnepri kui ka naabruses asuval Zaporižžja suunal.
▪️ Dobropillja rindel laiendasid Vene relvajõud kontrolliala Bilitske piirkonnas. Operatiivandmetel on Vene üksused jõudnud Dobropillja linna äärealadele.
▪️ Konstantõnivkas puhastati Venemaa kaitseministeeriumi andmetel linna edelaosas 30 hoonet. Muudel lõikudel muutusi ei ole.
▪️ Siverski suunal purustab Vene armee Ukraina kaitsesõlme Orehovatka – Nikanorivka – Vasjutõnske – Malõnivka, mis katab juurdepääsu Kramatorski idakvartalitele. Kaitseministeeriumi andmetel on Malõnivka vabastatud. Edasise edenemise korral lääne suunas seisavad Vene üksustel ees rünnakud Peršomarjivkale ja Vasõlivska Pustošile ning seejärel Bilenkele. Viimasest külast on Kramatorski ja Slovjanskit ühendava maanteeni jäänud 3 km. Strateegiliselt on oluline katkestada ühendus nende kahe linna vahel. Rindest kõrgemal jätkub Orehovatka ümberhaaramine. Rai-Oleksandrivkast põhja pool on Vene üksused jõudnud Mõkolajivka idaservani.
▪️ Krasnõi Lõmanis laiendavad Vene relvajõud kontrolli Kesk- ja Lõuna mikrorajoonis. Täna hävitati taas Ukraina ületuskohad Oskili jõel. Vene drooniüksused ründavad Ukraina logistikat ja reserve Võštše Solones, Nõžtše Solones ning Podlõmanis.
▪️ Kupjanskis käivad rasked linnalahingud. Vene üksustel on edu Dvoritšna sillapea piirkonnas – hõivati uued positsioonid Novovasõlivka juures.
▪️ Harkivi rindel ründavad Vene relvajõud Kazatša Lopani. Ukraina üksused püüdsid omakorda imbuda Vene positsioonidele naaberasulas Veterinarne. Vovtšanski lõigul liiguvad Vene üksused edasi Bilõi Kolodezi lääne pool, avaldades survet Zemljanõi Jari äärealadele. Rasked leegiheitjasüsteemid (TOS) andsid lööke Ukraina positsioonidele Mala Vovtša ja Varvarivka piirkonnas. Lahingud jätkuvad Budarkõ ja Zemljanka külade lähistel metsades.
▪️ Sumõ piirialal ründavad Vene üksused Marjinet ning sellest lääne pool Hotinit. Hluhivi lõigul käivad lahingud Batševski–Sopõtši piirkonnas üldsuunaga Mala Slobodka poole.
▪️ Venemaa õhutõrje tulistas ööpäeva jooksul alla 7 lennupommi ja 806 drooni. Musta mere laevastik hävitas 7 mehitamata meredrooni. Moskva oblasti Jegorjevskis hukkus drooni plahvatuse tagajärjel kuuekuune laps, tema vanemad said raskeid vigastusi. Volodõmõr Zelenskõi teatas, et Ukraina droonid olevat öösel taas jõudnud „Dubna“ kosmosesidekeskuseni. Selle kohta puudub ametlik kinnitus.
▪️ Öösel tabasid Vene relvajõud vastase kütuserajatisi Krementšukis ja kütuse- ning määrdeainete ladu Kropõvnõtskõis. Mitmes Odessa linnaosas kadus elekter. Sumõ oblastis kehtestati avariilised elektrikatkestused. Dnipropetrovski oblasti Nikopolis põletati veokid. Mais hävitati ligikaudu 200 Ukraina tanklat.
▪️ Saksa ettevõte Rheinmetall sai Ukrainalt suure tellimuse kaugmaarakettide tootmiseks. Lepingu maksumust ei avalikustatud, kuid jutt käib kümnetest miljonitest eurodest. Tarned plaanitakse lõpetada 2027. aasta esimeses kvartalis.
▪️ Saksamaa ja Holland avasid Eestis sõjalise juhtimiskeskuse Venemaa heidutamiseks.
Mutšnõi
Slovjanski suund: Olukord Mõkolajivka ümbruses muutub järk-järgult üha ohtlikumaks. Vastane jätkab süstemaatilisi lööke raskete FAB-1500 juhitavate lennukipommidega mitmekorruseliste elamute pihta. Sellised rünnakud on muutunud peaaegu igapäevaseks ning neil on selgelt arusaadav taktikaline eesmärk – mitte üksnes tekitada purustusi, vaid võtta asulalt juba ette ära kohad, mida saaks kasutada kaitseks, võitlejate paigutamiseks, juhtimispunktidena või ressursside koondamiseks. Sisuliselt on vastane alustanud maastiku ettevalmistamist juba enne suurema pealetungi katseid.
Seetõttu ei kajasta info, mida praegu näitavad mõned kaardid ja allikad, enam täielikult sündmuste tegelikku dünaamikat. Olukord muutub kiiremini, kui avalikke kaarte jõutakse uuendada, ning peamised protsessid toimuvad praegu mitte ainult lahingukontakti joonel, vaid ka tulevase lahingupiirkonna ettevalmistamisel.
Olemasolevate andmete kohaselt jätkavad vastased Mõkolajivka lähisteede sondeerimist ning lähenevad asulale järk-järgult. Eesmärgini on jäänud hinnanguliselt umbes 6 kilomeetrit. Edenemine ei tule vastasele kergelt – tempo on endiselt aeglane ning pealetungikatsed kulgevad suurte raskustega. See ei muuda siiski üldist suundumust: kuni pealetung on pidurdunud, püüavad venelased tulevase võimaliku lahingupiirkonna maksimaalselt purustada. Selline taktika võimaldab neil edasise edenemise korral siseneda juba peaaegu täielikult hävitatud hoonestusalale, kus meie võitlejatel on linnataristut tõhusa kaitse korraldamiseks märksa keerulisem kasutada. Seetõttu ei ole tõenäoline, et massilised löögid Mõkolajivka pihta lähiajal lakkaksid.
Kramatorski suund: Kramatorski ümbruses suurendab vastane järk-järgult spetsialiseeritud FPV-drooniüksuste kohalolekut. Lisaks varem mainitud mehitamata süsteemide vägede (ВБС) pataljonile „Orjol“ on sellel suunal täheldatud veel ühe üksuse – „Neman“ – ilmumist. See võib viidata droonikomponendi tugevdamisele ja jõudude koondamisele just selleks, et avaldada süstemaatilist mõju meie üksuste logistikale ja varustusmarsruutidele.
Selliste meeskondade peamine ülesanne ei ole positsioonide otsene ründamine, vaid transpordi, varustusteede, tehnika ajutiste koondamiskohtade, sidevahendite ja teiste oluliste tagalaelementide metoodiline avastamine ning hävitamine. Seetõttu suureneb Kramatorski ja selle ümbruse teatud piirkondades järk-järgult risk igasugusele liikumisele. Vastane püüab luua olukorra, kus isegi tavapärane logistika muutub keerulisemaks ja ohtlikumaks.
Võitlejatel tuleb liikumisel maksimaalselt järgida ohutusmeetmeid: vältida pikki peatusi, mitte jätta sõidukeid varjamata avatud maastikule, kasutada varjendeid ning arvestada pidevalt FPV-droonide rünnakute ohuga. Praegustes tingimustes on just distsipliin, hajutamine ja oskuslik maskeerimine peamised tegurid, mis võimaldavad vähendada vastase drooniüksuste tegevusest tulenevaid kaotusi.
Harkivi suund: Juba võib öelda, et vastase „Molnija-2“ tüüpi droonid suudavad lennata kuni Pivnitšna Saltivka piirkonnani. Seda kinnitavad vastase avaldatud kaadrid, millel on jäädvustatud sõiduki tabamine just sellise relvasüsteemiga. See näitab, et vastane suurendab järk-järgult ründavate FPV-platvormide kasutamise ulatust Harkivi territooriumil.
Eraldi tasub tähelepanu pöörata Venemaa poole avaldustele, milles räägitakse avalikult kavatsusest anda FPV-droonidega lööke mitmekorruseliste elamute ülemiste korruste pihta, põhjendades seda väitega, et seal paiknevad väidetavalt Ukraina droonioperaatorid. Selliseid avaldusi võidakse kasutada tulevaste rünnakute infokattena elamupiirkondade vastu. Ei saa välistada, et selle ettekäände varjus püüab vastane tugevdada tsiviilelanikkonna terroriseerimist, kasutades täppislööke linnataristu vastu.
Samuti juhtisin varem tähelepanu sellele, et üheks murettekitavaks märgiks võib saada FAB-pommide kasutamine Harkivi vastu. Praegu ei ole veel võimalik lõplikult kinnitada kasutatud laskemoona tüüpi – ei saa välistada, et tegemist oli hoopis KAB-iga, kuid objektiivsete järelduste tegemiseks on vaja täiendavaid kinnitusi. Kui ilmuvad kaadrid vastase luuredroonidelt või muud kontrollitud materjalid, saan täpselt kindlaks teha, millist relva kasutati ja milline vastase üksus löögi sooritas.
Praegu jälgin olukorra arengut tähelepanelikult ega tee ennatlikke järeldusi enne kinnitatud andmete ilmumist. Siiski on juba näha suundumus laiendada ründedroonide kasutamist Harkivi vastu, mis tähendab, et oht linna rindeäärsetele piirkondadele kasvab järk-järgult.
Petrenko
Venemaa kaitseministeerium teatas Rivne ja Lesnoje vallutamisest Hulyai-Polye suunal. Seekord aga ei toimunud isegi tavapärast „lipuvehkimist“. Selle asemel esitati tõendina vaid video Vene droonist, mis lendab asustatud alade kohal.
Putini nõudmised edusammude demonstratsioonideks viivad üha enam desinformatsiooni ja lavastatud „lipuvehkimise“ tulvani. Ukraina vägede jaoks on sellel varjukülg: Vene üksused hakkavad tegutsema vormelipõhisemalt, eriti seal, kus on vaja filmida järjekordne lipuvehkimise video.
Hulyain-Polye suunal endal on olukord samaks jäänud, kuigi Venemaa surve intensiivsus on endiselt väga suur.
VF GV Sever
Nagu me eelmisel nädalal teatasime, saadeti 1431. motolaskurpolgu võitlejad edasi Malõje Prohodõ suunas – mööda Travjanski veehoidla paremkallast.
Juba kolmandat päeva saadetakse neid edasi nii väikeste kui ka suuremate gruppidena. Vaid paar võitlejat suutis imekombel jõuda veehoidla lõunaossa. Nende edasine saatus on seni teadmata.
Ülejäänute pihta tuleb Ukraina poolelt tuli kõigest võimalikust. On selge, et juba on nii langenud (200-ded) kui ka haavatuid (300-ded).
Ma ei tea, kuidas polguülem Vorobjov hindab kaotusi võrreldes saavutatud sõjalise tulemusega, kuid teades 1431. polgu senist lähenemist sellele küsimusele, on see alles algus...
*
Meile kirjutatakse, et 245. motolaskurpolgus hakatakse droonioperaatoreid, kes ei soovi uusi lepinguid sõlmida, hirmutama sellega, et nad saadetakse rünnakutele Kazatša Lopani suunas.
Samas on kogu lepingute lugu üsna arusaamatu. Inimestele, kelle vanad lepingud on ammu lõppenud, pakutakse uute, mitmeaastaste lepingute allkirjastamist ning räägitakse, et varasemad teenistusaastad arvestatakse väidetavalt sisse. Kuigi kõik teavad niigi, et presidendi ukaasiga on lepingud automaatselt pikendatud. Seega näeb see välja järjekordse petuskeemina.
Oluline on aga hoopis muu – isegi allkirjastatud leping ei päästa kedagi rünnakutele saatmisest.
Kazatša Lopani piirkonnas on meie üksustel tõepoolest õnnestunud veidi edasi liikuda. Õnnestus kinnistuda asula põhjaosas ning liikuda veidi lõuna poole mööda raudteeliini. Arvestades, et aktiivsed rünnakud on seal kestnud juba umbes kaks kuud, on see vähemalt mingigi tulemus.
Aga nüüd tuleb seda edu kiiresti edasi arendada. 11. üksiku tankibrigaadi ründejalaväelased ei ole samuti igavesed ning seetõttu hakatakse „katlasse“ viskama kõiki, keda vähegi saab. Isegi droonioperaatoreid.
*
Uppujate päästmine on uppujate endi asi. Haavatute evakueerimine on haavatute endi asi.
27. brigaadis käib see just nii. Ründejalaväelased saadetakse vaenlase positsioonide juurde Radkivka all. Tegemist ei ole lihtsalt keldritesse infiltreerumisega – iga kord järgnevad lähivõitlused tulirelvadega.
Ja kui midagi läheb valesti – aga lähivõitlustes läheb alati midagi valesti –, siis saab evakuatsioonipunkti jõuda ainult omal jõul.
Nii kaotas üks 27. brigaadi võitleja sel nädalal kaks oma kaaslast – Barkassi ja Petriku. Meie luuredroonid ei märganud nelja ukrainlast, kellele mehed sõna otseses mõttes otse peale sattusid.
Barkass hukkus kohe kohapeal. Petrik pidas kahe haavaga (tuharasse ja jalga) vastu veel terve öö. Samal ajal pidi ta taluma komandör Koti etteheiteid: „Miks sa ei saa endale kaevikut kaevata? Kuidas sa said automaadi ja labida ära kaotada?“ Kuidas, kurat küll? Lahingus!
Hommikul, kui tundus, et vaenlase luuredroonid on lahkunud, otsustati Petrik viia tagalasse üle mitme lageda ala. Ühel neist tabas teda droon ning pärast seda Petrik enam ühendust ei võtnud.
Ausalt öeldes ei ole see nii ainult 27. brigaadis. See on infiltreerumistaktika ja paarikaupa tegutsemise pahupool.
Mašovets
❗️Venemaal on olemas niinimetatud Uurimiskomitee – üks Putini repressiivaparaadi olulisemaid osi –, mida juhib üsna omapärane tegelane, härra „Bõstrõkin“...
Nii tegi see tegelane 26.06.2026 toimunud Peterburi rahvusvahelisel õigusfoorumil ettepaneku kehtestada Venemaal kriminaalvastutus alates 12. eluaastast.
Ta põhjendas seda oma „geniaalset“ ettepanekut väitega, et 2025. aastal kasvas just sellesse vanuserühma kuuluvate Venemaa elanike osalusel toime pandud raskete ja eriti raskete kuritegude arv järsult – ligi 21%, ületades 29 000 registreeritud juhtumi piiri – ning kasv jätkub kiiresti ka 2026. aastal, ulatudes ainuüksi aasta esimese kolme kuuga enam kui 7000 juhtumini.
Lisaks sellele statistikale põhjendas härra Bõstrõkin oma ettepanekut arvamusega, et „tänapäeva noorukid küpsevad kiiresti“ ning praegustes tingimustes on väidetavalt vaja märkimisväärselt karmistada vastutust mitmesuguste „diversioonide, süütamiste, terroriaktide jne“ eest.
Ta ütles sõna-sõnalt, et „alaealistelt kurjategijatelt tuleb võtta võimalus põhjendada oma kuritegelikku tegevust mingisuguse moraalse õigusega süsteemi vastu võidelda või kaalutlustega oma ekslikust sotsiaalsest tähtsusest“.
Sisuliselt püütakse Venemaal kiirendatud korras politiseerida noorukite kuritegevust, tõstes selle kunstlikult peaaegu riigireetmise tasemele.
Mulle tundub, lugupeetud kodanikud... et Kremlis on lõpuks hakatud tajuma, et nende enda linnade ja külade tänavatelt on tunda kõrbelõhna. Seetõttu kiirustatakse kasutusele võtma ennetavaid meetmeid.
Alex
Vastane hakkab tasapisi oma „piidreid“ säästma ja väärtustama.
Ilmselt annab teatav isikkoosseisu puudus juba tunda – kui sind sunnitakse jätkama pealetungikatseid lahinguväljal, tuleb hakata oma „lihakehasid“ säästma, eriti olukorras, kus umbes pooled neist surevad teadmata asjaoludel juba enne, kui nad üldse oma jalaväepositsioonidele jõuavad.
Praegu hakkavad nad tasapisi väärtustama iga oma „bomži“ [bomž- slängis a-sotsiaal] või lihtsalt püüavad kõigi võimalike jõudude ja vahenditega täita neile antud ülesandeid. Seetõttu saadavad nad iga jalaväelast hoolikalt mitte ainult Mavic-tüüpi droonidega, vaid ka püüdurdroonidega, et hävitada meie rasked droonid ründepommitajad.
Veel hiljuti oli vastase isikkoosseisu eesliinile toimetamise korraldus maksimaalselt organiseerimata – sisuliselt hulkusid 5–7 km kaugusel lahingukontakti joonest lihtsalt juhuslikud tegelased, enamasti täiesti kaootilises korras, oodates seal oma surma.
Mirošnikov
Slovjanski suunal jätkub põrgu.
Krõva Luka–Zakitne piirkonnas on meie kohalolek endiselt säilinud. Kuid see võib viia tragöödiani, sest poisid on ühelt poolt jõe ja teiselt poolt vaenlase vahele surutud.
Mingit logistikat seal enam ei ole.
Raj-Oleksandrivkas jätkuvad lahingud asula lõuna-, ida- ja keskosas. Kahjuks ähvardab meid seal katastroof, kui lahingukorda ei tihendata ning kui ei tooda välja teatud üksusi, mis hoiavad ilusa kaardi pärast kinni mõningaid positsioone.
Sel juhul järgneb taganemine Slovjanski soojuselektrijaamani (Mõkolajivka linn). Ja edasi – noh, saate isegi aru. See tähendaks Slovjansk–Kramatorski linnastu evakueerimist ning otseste lahingute algust mõlema linna pärast.
Kuid nagu ikka, hakatakse mingeid otsuseid vastu võtma alles viimasel hetkel, kui tähtedest „s r a k a“ pole enam võimalik ühtegi mõistlikku sõna kokku panna.
Mašovets
‼️ Ukraina relvajõud on Lõuna operatsioonitsoonis taastanud ning jätkavad mitmel lõigul vasturünnakute seeriat.
Eelkõige Novoaleksandrivka ja Zaporižžja suundadel, vastavalt Vene väegruppide GV „Vostok“ 36. üldväearmee ja GV „Dnepr“ 58. üldväearmee tegevusalas.
Sama toimub ka Lõmani suunal, Vene 20. üldväearmee tegevusalas Ida operatsioonitsoonis.
Praegu on veel vara rääkida mistahes enam-vähem märkimisväärsetest tulemustest. Kuid internetti on juba ilmunud vastav materjal...
Petrenko
Venemaa teatas Novoselivka "vallutamisest" Hulyai-Polye sektoris, kuid unustas selgitada, kuidas see kõik lõppes. Varsti pärast võiduvideo filmimist likvideeriti suurem osa rünnakgrupist ja ellujäänud võeti Ukraina relvajõudude poolt kinni.
Selle tulemusel on Novoselivka täielikult venelastest puhastatud ja jääb Ukraina kaitsejõudude kontrolli alla. Seega pole Orehhovile selles sektoris enam külgrünnaku ohtu.
Venemaa poolel toimus järjekordne "lipu mahaviskamine" "võiduhulluse" nimel, nagu ka teistes rinde sektorites.
Ukraina relvajõud on juba avaldanud video Novoselivka puhastamisest, kuid Vene OSINT-analüütikud joonistavad oma kaartidele endiselt „ulatuslikku edenemist“ ja „läbimurdeid“. Faktidega on, nagu tavaliselt, probleeme.
Just seetõttu uuendan ma oma kaarti väikese viivitusega. Küll aga on see tinglikult täpne, erinevalt Vene kaartidel kujutatavast absurdsusest.
Pärast Novosjolovkat alustasid Ukraina relvajõudude üksused Huljaypolske puhastamist, kus 61. üksiku mehhaniseeritud brigaadi võitlejad kinnitasid oma kohalolekut külas, mille vallutamisest Venemaa pool teatas 4. juunil.
Harkivi piirialal jätkab vaenlane edasitungi, püüdes luua nn puhvervööndit. Kasatšja Lopani põhjaosas on endiselt mitu Vene rünnakgruppi ning registreeritakse ka katseid tuua kohale lisavägesid. Hall tsoon on laienenud.
Petrenko
Slavjanski suund. Eile teatas Putin, et Vene väed on Slavjanskist umbes 8-9 kilomeetri kaugusel. Meie pool lükkas selle hinnangu ümber, öeldes, et vaenlane on linnast endiselt üle 16 kilomeetri kaugusel. Eile Venemaa meedias avaldatud kaadrid Rai-Aleksandrovkast läänes asuvatele kaevikutele tehtud rünnakust näitavad aga, et kaugus nendest positsioonidest Slavjanskini on umbes 8,35 kilomeetrit.
Kõik jutud Slovjanski peatsest rünnakust on praegu reaalsusest kaugel ees. Keegi ei ründa kitsalt rindel droonide laialdase kasutamise ajastul. Kui olukord rindel ei muutu, ei alga lahing Slovjanski pärast enne 2027. aasta keskpaika.
Putin väitis ka, et Vene vägedel on Sumõni jäänud umbes 10,5 km. See ei vasta aga tegelikkusele. Sumõ suunal ei ole Venemaal märkimisväärseid edusamme ning linnani on lahingukontakti joonelt umbes 18 km. Veelgi enam – selle aasta 1. jaanuari seisuga oli see vahemaa ligikaudu 18,5 km. See tähendab, et poole aasta jooksul ei ole rindejoon sisuliselt muutunud. Üldiselt puuduvad Venemaal Sumõ suunal jõud ulatuslikuks pealetungiks, mistõttu piirdub põhiline aktiivsus edaspidigi piirialadega.
Väite, et väidetavalt on 96% Kostjantõnivkast nende kontrolli all, lükkavad Vene sõjaväelased ise ümber, kui nad mõne päeva pärast avaldavad järjekordsed kaadrid löökidest Kostjantõnivka lõuna- ja keskossa. Ma tuletan seda teile veel meelde.
Väide „Ukraina relvajõudude ümberpiiramisest Stari Oskoli piirkonnas“ kõlab eriti kummaliselt. Stari Oskol asub üldse Venemaal, peaaegu saja kilomeetri kaugusel Ukraina piirist.
Lühidalt öeldes: peale kauguse Slovjanskini on kogu ülejäänu puhas vale.
Hulyai-Polye suund. Vaenlane avaldas kaadreid oma lippudest Novoselivka kagu-, kesk- ja loodeosas. Kui linna üle kontroll kinnistub, raskendab läänesuunaline edasiliikumine Ukraina logistikat Orehhovo piirkonnas ja suurendab survet Orehhovo suunalisele tiivale.
Aleksandrovskoje suund. Pärast Novoskelevatõ lipust video filmimist sisenesid Vene üksused naaberlinna Pisanski linna ja filmisid veel ühe oma lippudega video. Mõlemad videod salvestati samal päeval, kuid avaldati ajalise erinevusega. Vaatamata väidetele olukorra stabiliseerumise kohta on juba see fakt, et vaenlane on tunginud kokkupuutejoonest 17 kilomeetri kaugusele, kõnekas.
Alex
Kujutan ette nende kodutute nägusid, kes on varsti juba aasta aega rünnanud Novõi Donbassi, Bilõtsket ja Rodõnsket, kui nende tsaar räägib, et Dobropillja taga pole mingeid kaitserajatisi.
Pole täpselt teada, kas talle valetatakse või valetab ta ise teadlikult avalikkusele, kuid vältimatu on see, et varem või hiljem muutub tegeliku olukorra ja nende ettekujutuse vahe kriitiliseks sõja jätkamiseks senises tempos ning selle tulemusena hakkavad isegi kõige lühiajalisemad plaanid täielikult läbi kukkuma, mis sõjas tekitab üldjuhul suuri probleeme.
Mirošnikov
Põhja pool Pokrovskit–Mõrnohradi asuvates tööstusalades ja ümbruskonnas on meie üksused endiselt kohal.
Kahjuks on nende saatus ebaselge. Lihtsat evakueerimisvõimalust ei ole.
Kahjuks ei ole käsk „seista viimse meheni“ meie sõja tingimustes seni veel kordagi toonud kaasa midagi head. See on viinud üksnes traagiliste tagajärgedeni.
Juba ammu ei olnud enam ühtegi põhjust neid alasid hoida, kui põhijõud olid juba kaugemale taandunud ja jätkavad tagasitõmbumist endisse tagalasse.
Me ei saa endale lubada oma jalaväe sellisel viisil ära kulutamist ja unustamist.
