✙DeepState✙
Kaart on uuendatud
21 august 2026
Mašovets
‼️ Ülevaade
Jätkame formaadis „lühidalt erinevatelt suundadelt“.
1️⃣ Guliaipole suund.
Venemaa väegrupeeringu (ГВ) „Vostok“ vasaku tiiva väed (jõud), täpsemalt 5. ja 35. ühendrelvaarmee (ОА) koos neile juurde antud tugevduselementidega, jätkavad pealetungi üldsuunal Guliaipole – Orikhiv, püüdes jõuda oma põhijõududega Omelnik – Shyroke – Yehorivka – Krasnõi Kolodets piirkonda, Ukraina relvajõudude Orikhivi kaitsealale kirdes.
Lisaks püüab vastane oma 5. ühendrelvaarmee vastutusalas edasi liikuda põhja ja loode suunas ning taastada seeläbi oma positsioonid Haitšuri jõe ääres, selle kokkupuutealal 36. ühendrelvaarmeega. Selleks jätkavad Venemaa 5. ühendrelvaarmee eesliini üksused koostöös naabruses paikneva 36. ühendrelvaarmee eesliini üksustega aktiivseid ründe- ja tormirünnakuid suundadel Ravnopillia – Dobropillia ja Zelene – Dobropillia, püüdes jõuda Ternovate – Radostne – Novõi Zaporižžja – Dobropillia piirkonda.
Aruandeperioodi jooksul ei suutnud vastane siiski ülaltoodud ülesandeid täita. Venemaa 5. ja 35. ühendrelvaarmee eesliini vägede ja üksuste põhijõud, mis olid varem jõudnud Prõlukõ – Sladke ning Zelene – Zaliznitšne ja Myrne – Luhovske joonele, saavutasid ainult arvukate väikeste jalaväe- (ründe-) gruppide infiltratsiooni nimetatud suundadel, mis ei taga neile siiski nende piirkondade püsivat kontrolli. Eelkõige on selliseid gruppe tuvastatud:
- Ternovate – Novõi Zaporižžja – Sladke – Dobropillia piirkonnas
- suundadel Prõlukõ – Vozdvyženka ja Jelenokostjantõnivka – Vozdvyženka
- Verhnia Tersa – Tsvetkove – Zaliznitšne – Horjke piirkonnas
- samuti suundadel Myrne – Novoselivka ja Luhovske – Krasnõi Kolodets
Selles mõttes jätkab vastase juhtkond katseid nendel lõikudel oma jõupingutusi suurendada, püüdes oma ründejalaväe järkjärgulise kogumise abil Ukraina relvajõudude eesliiniüksuste ja -allüksuste lahingukorra taktikalises sügavuses desorganiseerida nende kaitsesüsteemi ning saavutada oma eesliiniüksuste suurem (sügavam) edasiliikumine.
Nende edasiliikumise tempo on aga juba üsna pikka aega jäänud minimaalseks. Rohkem kui 2 kuu jooksul kestnud visades ja Venemaa vägedele üsna kulukates pealetungilahingutes nende 5. ja 35. ühendrelvaarmee vastutusalas (pärast Guliaipole hõivamist) on nad üksikutel lõikudel edasi liikunud vaid 2,5–5,5 km.
Ilmselt ei tulene see üksnes sellel suunal tegutseva Ukraina vastava väegrupeeringu visast kaitsetegevusest, vaid ka Ukraina vägede taktikalises mõttes tulemuslikust pealetungitegevusest Venemaa 36. ja 29. ühendrelvaarmee vastutusalas, mis kuuluvad väegrupeeringusse „Vostok“. See omakorda sundis Venemaa juhtkonda kasutama seal osa väegrupeeringu „Vostok“ operatiivreservidest, mis olid ilmselt algselt ette nähtud pealetungi edasiseks arendamiseks Guliaipole – Orikhivi suunal.
Võimalik, et jutt käib 69. üksikust kattebrigaadist, mitmest 35. ühendrelvaarmee koosseisu kuuluva 38. üksiku motoriseeritud laskurbrigaadi allüksusest ning 120. merejalaväediviisi üksustest ja allüksustest. Guliaipole suunalt idast Orikhivi suunas pealetungivate 5. ja 35. ühendrelvaarmee vägede (jõudude) tugevdamine väljendus üksnes 40. üksiku merejalaväebrigaadi toomises sellesse piirkonda.
Seoses 58. ühendrelvaarmee aktiveerumisega Orikhivi suunal, mis kuulub väegrupeeringusse „Dnepr“, on täiesti võimalik, et „Vostoki“ väegrupeeringu juhtkond püüab lähiajal suurendada oma jõupingutusi Guliaipole – Orikhivi tee ääres ja sellest lõuna pool (Luhovske – Myrne joonelt Novoselivka ja Krasnõi Kolodetsi suunas), et tagada esimese parem tiib ning võimaldada koondada Orikhivi kaitsealale suurem hulk vägesid ja vahendeid.
2️⃣ Orikhivi–Zaporižžja suund.
Nagu ma varem prognoosisin, läks Venemaa 58. ühendrelvaarmee juhtkond paar nädalat tagasi oma 42. motoriseeritud laskurdiviisi vastutusalas praktiliselt üle aktiivsemale tegevusele, püüdes tungida Orikhivi linna.
Alguses püüdis Venemaa väejuhatus linna sisse murda tiibadelt – tegutsedes Nesterjankast Novoandriivka suunas (läänest ja edelast) ning Novopokrovka poolt Mala Tokmatška kaudu (idast ja kagust). Need katsed ei saavutanud aga erilist edu ega toonud kaasa edasist arengut.
Nesterjankast põhja pool ja Malõ Štšerbakkõst ida pool edasi liikunud Venemaa „infiltraadid“ ei suutnud Novoandriivka piirkonna kõrgustikeni jõuda. Ukraina allüksused avastasid õigel ajal mitu vastase väikest ja „üli-väikest“ jalaväegruppi, mis olid siiski suutnud Malõ Štšerbakkõ ja Novoandriivka vahelise tee ületada, ning likvideerisid need.
Praeguse seisuga hoiavad nende edukamad kaaslased ilmselt endiselt mitut metsariba „hallis tsoonis“ Nesterjankast põhja pool ja Malõ Štšerbakkõst kagus. Veelgi enam, tõenäoliselt korraldasid Ukraina relvajõud Malõ Štšerbakkõ ja Štšerbakkõ piirkonnas vasturünnaku, mille tulemusel nihutati vastase põhiseisukohad neist lõuna poole ning vähendati oluliselt Malõ Štšerbakkõ – Pavlivka suunal blokeeritud väikeste gruppide hulka, kuigi mõnda neist tuvastatakse seal endiselt.
Vastasel tiival, Mala Tokmatška piirkonnas, ei olnud ka Novopokrovka poolt tegutsenud vastase katsed eriti edukad. Ta löödi sisuliselt selle varemetest välja ning vaid mõned „kered“ jätkasid varjumist mahajäetud parandusliku töö koloonia keldrites samanimelise raudteejaama piirkonnas.
Mitu nädalat toimusid visad lahingud Mala Tokmatška, Belohirja ja Luhovske piirkonnas. Praeguse seisuga suutis vastane taas tuua Mala Tokmatška kagupoolse serva kõige äärde mitu oma „üli-väikest“ jalaväegruppi ning teha sama Belohirjas. Kuid sealt edasi nad liikuda ei suutnud.
Samas tuleb märkida, et sellest piirkonnast kirdes suutis vastane Luhovske poolt infiltreerida taktikalisse sügavusse terve rea ründegruppe Tšarivne, Novoselivka ja Krasnõi Kolodetsi suunal. Selle tulemusena õnnestus mitmel tema ründegrupil sisse seada end paari metsariba sisse 2,5 km Mala Tokmatškast kirdes.
Seega ei õnnestunud vastasel Orikhivi kaitseala tiibadelt haaramine, ütleme nii, „päris hästi“ – linna sisse murda tal ei õnnestunud. Arvan, et just seetõttu otsustas ta seejärel proovida otsekohesemat varianti – tungida Orikhivi „otse eest“, lõunast, Novodanõlivka kaudu. Ja ootamatult osutus see edukamaks kui tema varasemad tiibadelt haaramise ja manööverdamise katsed.
Umbes nädal tagasi suutsid mitu Venemaa luure-diversioonigruppi (РДГ) liikuda mööda Uspenivka uhtorgu Novodanõlivkani, seejärel jõuda Orikhivi kagupoolse ääre ja Mala Tokmatška loodepoolse ääreni. Pärast seda liikusid ilmselt nende jälgedes edasi vastase väikesed ja „üli-väikesed“ ründegrupid.
Ei saa öelda, et neid oleks praeguseks seal „ohtlikult palju“, kuid ilmselt õnnestus mitmel 2–3 sõjaväelasest koosneval grupil (mõnes võib-olla isegi 4–5 „keha“) hõivata mitmed hooned nii Novodanõlivkas kui ka Orikhivis. Veelgi enam, paaril neist õnnestus jõuda väikesesse metsatukka Mala Tokmatškast Orikhivi suunduvate maantee- ja raudteelõikude läheduses.
Praeguse seisuga on Ukraina relvajõudude eesliinipositsioonide ja Orikhivi vahel, Novodanõlivkast lõuna pool, tuvastatud mitu punkti, kus tõenäoliselt viibivad Ukraina vägede tagalas need „infiltraadid“.
Kõige „põhjapoolsemad“ neist on end sisse seadnud Orikhivi kagupoolses äärelinnas (Privokzalnaja tänava ja ATO kangelaste tänava vahelisel alal), Novodanõlivka põhjaserval varjub tõenäoliselt samuti mitu Venemaa ründevõitlejat (Hrustaĺkovi tänavast ida pool) ning selle lõunapoolse sissepääsu juures (vahetult pärast liiklussõlme) on nad samuti angaaridega alal (garaažid, töökojad, laod?) kohal. Veel mitu neist on end sisse seadnud väikeses metsatukas Orikhivi ja Mala Tokmatška vahel, mõlemast teest lõuna pool. Samuti hoiab tõenäoliselt vastase väike jalaväegrupp Uspenivka sälkoru piirkonnas mingit „vahepealset“ ala, mida kasutatakse oma ründevõitlejate vahepealseks koondamiseks ning nende edasiseks liikumiseks Novodanõlivka ja Orikhivi suunas.
Ilmselt puuduvad Ukraina relvajõududel sellel suunal lihtsalt vastavad jõud ja vahendid, et need „läbitungijad“ kiiresti ja tõhusalt puhastada. Seetõttu püüab vastane tõenäoliselt lähiajal hetke ära kasutades oma kohalolekut nimetatud piirkonnas suurendada. Sisuliselt saavutab ta selle efekti oma ründejalaväe massilise liigutamisega omalaadsete „ülekandumiste“ abil – ühest „kinnistatud“ punktist järgmisse ning sealt edasi järgmisse jne. Põhimõtteliselt samamoodi, nagu ta tegutses teiste enam-vähem suuremate asulate ründamisel (Kupjansk, Pokrovsk, Kostjantõnivka jne).
Mis puudutab Zaporižžja suunda, siis ka seal on olukord hakanud järk-järgult muutuma Ukraina relvajõudude jaoks ebasoodsamas suunas. Vastane (58. ühendrelvaarmee 19. motoriseeritud laskurdiviisi vastutusalas) alustas taas vasturünnakuid, püüdes jätkata oma eesliiniüksuste ja -allüksuste edasiliikumist üldsuunal Komõšuvaha, eesmärgiga jõuda Malokaterynivka – Komõšuvaha joonele.
Eelkõige õnnestus tal taas „tuua“ Ukraina eesliiniüksuste tagalasse terve rida oma ründegruppe (neid tuvastatakse Stepnohirskist idas ja kirdes, Pavlivka piirkonnas ning Stepnohirski ja Stepove vahelisel lõigul). Vastase väikeseid jalaväegruppe tuvastatakse taas ka Primorske lõunaosas (Pokrovska tänavast põhja pool).
Lisaks alustas vastane taas aktiivseid rünnakuid Stepnohirskis asuva „Kõrgustiku“ piirkonnast, mööda Tavriiska ja Ahrarna tänavaid, Stepnohirski ja Primorske vahel asuva „Koltso“ liiklussõlme suunas (ilmselgelt püüdes ära lõigata Ukraina jalaväegruppe, mis murdsid läbi Plavni piirkonda ja kindlustusid seal).
Seega võib nentida, et pärast oma 58. ühendrelvaarmee vasakul tiival toimunud enda jaoks üsna edukat aktiivset kaitset (Vene vägedel õnnestus Ukraina relvajõudude vasturünnakute käigus Primorske ja Stepnohirski piirkonnas hoida Kamjanske piirkonnast põhja pool asuvat ala) otsustas selle väejuhatus taas üle minna aktiivsele pealetungitegevusele, koondades oma põhijõupingutused Ukraina relvajõudude Orikhivi kaitsealale.
20 august 2026
Petrenko
Družkivka-Kostjantõnivka suunal sisenes vaenlane Nikolaipolje idaossa, kus on juba filmitud lipu heiskamise kaadreid.
Vaenlase plaan on üsna selge. Pärast seda, kui Ukraina relvajõududel õnnestus Vene üksused Rusõnõi Jari lähedal peatada, alustasid Vene väed rünnakuid külgedele, püüdes keerulisest piirkonnast mööda minna ja seeläbi Kostjantõnivkaga kokkupuutejoont sirgendada ning seejärel laial rindel Družkivka poole liikuda.
Sellel taktikalisel manöövril on aga üks tõsine probleem: Vene vägedel puudub jõud kiireks edasiliikumiseks. Vaatamata väidetele Kostjantõnivka väidetavast täielikust vallutamisest pole kokkupuutejoon oluliselt nihkunud ja võitlus linna pärast jätkub.
Seetõttu meenutavad edasised arengud selles rindeosas Pokrovski ja Mõrnohradi piirkonnas toimunud sündmusi: aeglane edasiliikumine suurte kaotustega.
Petrenko
Družkivka suunas on vaenlane kindlustanud oma positsioonid Novonikolajevka idaosas ja registreerinud liikumist küla lääneosas.
Slavjanski suunas on Vene väed kindlustanud oma positsioonid Sorotši ja Babatši metsade piirkonnas ning jätkavad rünnakuid Severski Donetsi-Donbassi kanali piirkonnas, Rai-Aleksandrivka külas ja Dolgy metsas.
Huljaj-Polje suunas on vaenlane kindlustanud oma positsioonid Svjatopetrivkast põhja pool ning jätkab rünnakuid Zaliznitšnoje, Tšarivnoje piirkondades ja Ülem-Terssa suunas.
Alex
Rinde mõlemal poolel kasutatakse praegu aktiivselt automaatse sihtmärgile suunamisega droone: alates tavalistest FPV-droonidest kuni löögitiibade ehk tiibdroonideni, mis kannavad mitut kilogrammi lõhkepead ja lendavad vastase tagalasse sadade kilomeetrite kaugusele.
Kuigi selliste mehitamata õhusõidukite esimesed versioonid eksisteerisid juba 2024. aastal, ei olnud need tollal nii tõhusad. Lisaks oli see trendide tagaajamise periood: madalamad sagedused, optika jne. Kuid pärast fiiberoptika märkimisväärset kallinemist hakkasime tagasi pöörduma unustatud vana automaatse sihtmärgile suunamise juurde, mis on kahe aasta jooksul tugevalt edasi arenenud ja areneb tehisintellekti arengu tõttu veelgi.
Mirošnikov
01:39
Nii, esimese tiibrakettide laine elasime üle.
Peab olema valmis võimaliku täiendavaks ballistiliste rakettide kogupauguks Brjanskist kuni 10–15 raketti ning rida tiibrakette X-101.
Praegu on väike paus
06:00
Kokku kasutas vastane:
~ 14 ballistilist raketti „Iskander-M“/KN-23
~ 8 hüperhelikiirusega raketti „Zircon“
~ kuni 45 tiibraketti X-101/Kalibr
~ kuni 50 reaktiivset Shahedi
Seega lendas Kiievi ja Kiievi oblasti (Brovary, Borõspili, Obuhhivi rajoonid) suunas kokku 65–70 raketti.
Õhus on endiselt umbes 15–20 reaktiivset Shahedi, arvestades ka neid, mis sisenevad Brjanski oblastist ja Donetskist.
Õhutõrje töötas kõikide sihtmärkide liikide vastu. Sealhulgas ülehelikiirusel liikuvate sihtmärkide vastu.
Kuna raketid saabusid kontsentreeritud salkadena, siis loomulikult ei ole võimalik kõike alla lasta.
Tagajärgi maapinnal on piisavalt.
Kahjuks on Kiievis ja Brovary rajoonis hukkunuid.
Sterenko
Vene värdjad tapsid öise rünnaku ajal Kiievis 12 inimest. Praeguseks on teada 23 vigastatust.
Pealinnas said kahjustada elumajad, lastehaigla ja haridusasutus. Mõnes linnaosas kadus elekter. Samuti puhkesid laod ja laohooned põlema.
Kiievi oblastis hukkus rünnaku tagajärjel mees. Veel üks mees sai kannatada. Kahjustada sai üks tööstusobjekt.
Kaitsejõud tabasid Tatarstanis Nižnekamskis naftatöötlemistehast „TANECO“.
Selle töötlemisvõimsus on umbes 18 miljonit tonni toornaftat aastas.
Kubanis rünnati naftaterminali „Tamangazneft“ ning 500 kV alajaama „Taman“.
Teatatakse ulatuslikest elektrivarustuse häiretest ajutiselt okupeeritud Krimmis.
19 august 2026
Petrenko
Dobropillja suund. Ševtšenkos on vaenlane kindlustanud oma positsiooni linna keskosas ja ründab selle põhjaosa. Ševtšenkost läänes jätkavad Vene väikesed rünnakgrupid rünnakuid mööda metsavööndeid, püüdes laiali ajada Ukraina vägesid ja leida haavatavaid kaitsealasid.
Vodjanskes filmis vaenlane lippude heiskamise. Nagu ka naaberlinnades, ei saa ka siin veel rääkida linna täielikust vallutamisest, kuna Ukraina relvajõud hoiavad oma positsioone.
Üldiselt on olukord selles suunas endiselt tõsine ja halveneb järk-järgult.
Družkovka suunas kindlustas vaenlane oma positsiooni Krasnõi Kutis ja tungis Novonikolajevka idaossa, kus filmiti lipuheiskamist ja ennetavalt väideti linna täielikust vallutamisest. Sellest piirkonnast saadud teave on aga vastuoluline ja olukorda alles uuritakse.
Olukord Kostjantõnivka piirkonnas on endiselt äärmiselt pingeline ja keeruline. Vene väed hoiavad meid pideva ja intensiivse surve all, kasutades taktikat, mis hõlmab pidevat väikeste gruppide sissetungimist ja massiivseid rünnakuid. Linna sees endas aga puudub selge ja pidev rindejoon ning kahe poole positsioonid on dünaamiliselt läbipõimunud.
Tšasov Jarist läänes jätkab vaenlane katseid väikeste gruppidena edasi liikuda Mõkolaivka ja Tšervonõi suunas.
Mutšnõi
Harkivi suund
Mõned meie „pseudoallikad“ juba levitavad infot, nagu oleks Kozatša Lopani asula väidetavalt täielikult läinud vastase kontrolli alla. Ent kui vaadata reaalset olukorda, siis see pole päris nii – vaenlasel on kohalolu ja edasiliikumist üksikutel lõikudel, kuid täielikust kontrollist asula üle on veel vara rääkida! Olukord seal püsib pingeline, käib rutiinne lahingutegevus.
Seejuures ei soovitaks ma väejuhatusel ilma tungiva vajaduseta tegeleda pideva jõudude ja vahendite ümberjaotamisega üksuste vahel. Sellised otsused ei anna sugugi alati oodatud tulemust, vaid vastupidi, võivad luua kohtadel täiendavat pingsust. Isikkoosseis, keda liigutatakse ilma selge arusaamata ülesannetest ja olukorrast, võib lõpuks sattuda positsioonidele ilma vajaliku ettevalmistuseta ja mõistmiseta, mida täpselt on vaja teha.
Samal ajal on vastane märgatavalt kasvatanud ründevahendite kasutamist. Fikseeriti lennuväe lööke Prudjanka pihta. Vastase „Rubikon“ üksused jätkavad aktiivset töötamist sihtmärkide pihta Harkivis, eriti tanklate (AZS) asukohtade piirkonnas. Avaldatud kaadrite järgi otsustades toimusid mõned tabamused piirkonnas Pjatõhatkast põhja pool ja Sokilnõkist lõuna pool.
Üldiselt jääb olukord suunal keeruliseks ja pingeliseks. Vastane surub, suurendab kasutatavate ründevahendite hulka ja püüab laiendada oma kohalolu, kuid praegu jätkavad meie üksused olukorra hoidmist ja püstitatud ülesannete täitmist. Lood ei ole lihtsad, kuid esialgu veame välja.
Lõuna-Donetski suund
Vaenlane jätkab sissetungimist Zaporižžja ja Jalta asulatesse, püüdes kanda kinnitada üksikutes varjendites ja järk-järgult kohalolu kasvatada. Samal ajal töötavad meie dessantväelased aktiivselt avastatud vastase positsioonide pihta, lüües teda varjenditest välja ega võimaldades hõivatud punkte pikalt hoida.
Meie poolt fikseeriti samuti väikeseid sisekiile Perebudova asula perimeetril. Üldiselt, nagu mulle näib, jääb meie tegevuste vektor suunatuks Komari poole. Ei saa väita, millise kuupäevaga täpselt üksikud episoodid dateeritud on, kuid operatsioon vastase sellest piirkonnast väljatõrjumiseks jätkub ning selle lõppemisest on veel vara rääkida.
Mis puudutab Dnipropetrovski oblastit – on oluline mõista, et olukord seal ei taandu vaid asulatele, mis on kaardil märgitud kontrollitavatena. Mitte kõiki asulaid selles piirkonnas ei saa üheselt pidada täielikult puhastatuks või stabiliseerituks. Novopavlivka suunal on lisaks Filijale ja Datšnele veel märkimisväärne hulk metsaribasid, istandikke ja vahepealseid positsioone, mis on laiali paisatud keset lagedaid põlde.
Just sellised lõigud muutuvad puhastamiseks sageli kõige keerulisemaks. Vastast metsaribadest välja lüüa on tunduvalt raskem kui avatud maastikult: vaenlane saab end peita, positsioonide vahel liikuda ning kasutada istandikke kogunemiseks või taganemiseks. Ma ei tea seda mitte ainult teadete põhjal – võtsin ise osa rünnakutegevustest ja mõistan, kui raske see töö võib olla.
Seetõttu ei tasu olukorda hinnata eranditult vaid mõne asula või kaardi värvide järgi. Sellise maastiku puhastamine ei ole ühe-kahe päeva küsimus. Vaja on aega, et käia läbi iga istandik, kontrollida varjendid ega jätta vastasele võimalust tagasi tulla. Just seepärast võib sellel suunal veel jääda vaenlase koldeid isegi seal, kus tema põhiline kohalolu oli juba oluliselt nõrgestatud.
Kostjantõnivka suund
Vaenlane jätkab järk-järgult halli tsooni küllastamist Ossõkovest idas. Jutt käib peamiselt väikestest gruppidest, mis püüavad ettepoole imbuda, võtta sisse soodsamaid positsioone ja luua endale tingimusi edasiseks liikumiseks. Paralleelselt ei jäta vastane infiltratsioonikatseid Oleksijevo-Družkivka piirkonnas, kuid siin kohtavad tema gruppe meie võitlejad maa peal – suurt osa sellistest katsetest õnnestub õigeaegselt avastada ja hävitada.
Põhimõttelisi uusi muudatusi sellel lõigul praegu ei täheldata. Vastane jätkab tegutsemist väikeste gruppidega, sondeerib kaitset, otsib nõrku kohti ja koguneb järk-järgult. Kostjantõnivkas endas fikseeritakse samuti vaenlase aktiivsust: liikumine, varjendite otsingud, katsed luua lokaalseid kogunemisi. Ehk siis rusnja (venelased) ei lõpeta ettevalmistavaid tegevusi ja püüab järk-järgult oma kohalolu laiendada.
Millal Konstahha (Kostjantõnivka) punases tsoonis on? Hren znajet (ei tea), võib-olla ametlikult värvitakse see ära suve lõpus või septembri keskel. Sellest hoolimata lahingud seal veel jätkuvad, kuid mitte enam linna, vaid ellujäämise nimel. Seetõttu olukorda ette maha kanda ei kavatse kindlasti keegi.
Družkivka suund
Piirkonnast laekuva info kohaselt suutis vastane kanda kinnitada Novomõkolajivka põhja- ja idaosas, mis juba kinnitab tema füüsilist kohalolu asula piires. Praegu käivad lääne pool stabiliseerimistegevused ja lahingud edasise liikumise ohjeldamiseks. Kui olukord areneb praeguse stsenaariumi kohaselt, võib lähiajal põhiosa Novomõkolajivkast sattuda vastase kontrolli alla.
Seejuures jääb võtmeküsimuseks vaenlase edasine liikumissuund. Nagu ma juba varem märkisin, võib vastane pärast Novomõkolajivkas kanda kinnitamist potentsiaalselt üritada arendada pealetungi loodesse, kasutades suvilasektorit ja tööstusobjekti vahepunktidena edasiliikumiseks.
Just seda vektorit tasub praegu tähelepanelikult kontrollida, kuna edasine liikumine läbi selle tsooni võib luua vaenlasele võimaluse järk-järgult oma kohalolu laiendada ja suruda naaberpositsioonidele. Samal ajal on pealetungiks väljakujunenud koridorist veel vara rääkida – olukord on dünaamiline ning edasine areng sõltub sellest, kui palju vastasel õnnestub Novomõkolajivkas kanda kinnitada ja kui efektiivselt meie jõud suudavad tema edasist liikumist ohjeldada.
Dobropillja suund
Vastane tõmbab järk-järgult jõude lõunatiivale ja läheneb sellest suunast Dobropilljale üha lähemale. Võtmetähtsusega on tema jaoks praegu kanna kinnitamine Matjaševe piirkonnas ja naaberkülas Dobropilljas. Kui vaenlasel õnnestub seal stabiliseeruda, saab järgmiseks sammuks tõenäoliselt piirkonna küllastamine mehitamata õhusõidukite üksustega ja tulekontrolli kehtestamine linna peamiste juurdepääsuteede üle.
Paralleelselt võib vastane kasutada väikeseid jalaväegruppe järk-järguliseks sissetungimiseks tiibadelt ja kaitses nõrkade kohtade otsimiseks. Just sellised grupid püüavad luua tingimusi sissetungitsooni edasiseks laiendamiseks juba linna hoonestusele lähemale.
Seetõttu on praegu eriti oluline mitte lubada vastase vaba arengut tiibadel. Minu arvates tuleb põhitähelepanu pöörata kirdetiiva ja Dobropillja lõunapoolsete juurdepääsuteede hoidmisele. Kui need suunad jäävad kontrolli alla, on vastasel tunduvalt keerulisem moodustada linna püsivat ümberpiiramist ja arendada edasist liikumist.
Mirošnikov
Kui kindral Biletskile usaldatakse Slovjansk–Kramatorski aglomeratsiooni kaitsmine, siis oleks see väga hea otsus.
3. armeekorpus on juba ammu tõestanud end ühe tugevaima korpusena kogu rindel.
Praegu toimub 3. armeekorpuse vastutusalas aktiivne kaitse ja sellel on praktilised tulemused, millest saame veidi hiljem teada.
Kuid ka Iškulovi määramine 11. armeekorpuse komandöriks on juba hea otsus. Lahingukomandör, kes väärtustab isikkoosseisu ega karda minna kõrgemate komandöridega konflikti, kui tunneb, et mingi idee ei ole okei.
Üldiselt on oodata ka teisi kaadrialaseid otsuseid korpustes ja juhtkondades.
Mõhhailo Drapatõi alustas korra majja löömist. See on väga raske protsess, sest kõike tuleb vaadelda sellest seisukohast, et muudatuste ajal midagi koost ei laguneks.
Petrenko
Hulyai-Polye suund. Kuus kuud hiljem on vaenlane sunnitud tunnistama, et väidetav Rizdvjanka vallutamine 24. veebruaril oli vaid järjekordne "lipulehvitusvõitlus": Ukraina väed säilitavad linna üle endiselt kontrolli. Külgnevas sektoris jätkab vaenlane aga aeglast ja hiilivat edasitungi – Vene üksused on teadete kohaselt kindlustanud oma positsioonid Svjatopetrimka piirkonnas, hõlmates kuni 6 ruutkilomeetri suurust ala.
Vene reaktiivmootoriga mehitamata õhusõiduk jõudis esimest korda Rivne oblastis asuvasse Dubno piirkonda, järgides keerukat umbes 850–920 km pikkust lennutrajektoori. Jälgimiskanalite andmetel startis õhusõiduk Krimmist ning läbis Mõkolajivi, Vinnitsa, Hmelnõtskõi ja Ternopili oblasti.
See on esimene registreeritud juhtum, kus Venemaa reaktiivmootoriga mehitamata õhusõiduk on jõudnud Lääne-Ukrainasse. Reaktiivmootoriga mehitamata õhusõidukid on tänu oma suurele kiirusele võimelised läbima märkimisväärseid vahemaid kiiremini ja kujutavad endast ohtu rindejoonest kaugel asuvatele piirkondadele.
STERNENKO
Fedorov: Täna, pärast üle kuu aja kestnud proteste kogu riigis, tahan tänada kõiki toetuse ja aktiivse hoiaku eest. Olen veendunud, et muutused on võimalikud. Ja need on kohustuslikud. Minu pöördumine räägib korruptsioonist, juhtimiskriisist ja Ukrainast, mille me peame üles ehitama.
Fedorov: Sellises olukorras ei saa riik jääda ilma täievoliliselt ametisse nimetatud kaitseministrita. See ei ole normaalne.
Riigis, mis võitleb iga päev oma olemasolu eest, ei saa kaitsepoliitika olla ajutisuse režiimis.
Kuid probleem on palju laiem kui üks ametikoht või üks ministeerium.
Me peame vastama fundamentaalsele küsimusele:
kuidas peab riik toimima, kui sõda kestab aastaid?
Ja järgmine küsimus – kui sõda kestab veel aasta? Kaks? Kolm?
Kas Venemaa võib sisuliselt saada õiguse määrata, millal ukrainlased saavad taas oma võimu valida?
Olen veendunud, et ei. Demokraatia ei saa olla Venemaa pantvang.
Kuid on veel üks põhjus, miks seda vestlust on vaja pidada just praegu.
Inimesed ei saa lõputult elada riigis, kus nad ei mõista, miks ühtesid või teisi otsuseid vastu võetakse.
Miks mõned reformid liiguvad edasi, teised aga blokeeritakse. Miks otsused, mida rindel on vaja täna, liiguvad kuid mööda kabinetse. Ja eriti ohtlik on see, kui ühiskonnas tekib tunne, et inimese ametisse nimetamise peamiseks kriteeriumiks ei ole tema professionaalsus, tulemus ega võime riiki muuta, vaid isiklik lojaalsus süsteemile.
Nii ei saa kaasaegne riik toimida (c) Fedorov.
Fedorov: Valimised ei ole ainult sedel.
See on hetk, mil võim tuleb taas kodaniku juurde ja ütleb: „Vaadake, mida me oleme teinud. Nüüd otsustate teie, kas usaldate meid edasi.“
Just see põhimõte eristab demokraatlikku riiki süsteemist, kus võim otsustab ise, millal ühiskond võib teda hinnata.
Me ei tohi lubada Putinil otsustada, millal ukrainlased võivad oma võimu valida.
Ukraina demokraatia ei tohi sõltuda Kremli heast tahtest.
Presidendi Kantselei reageeris endise kaitseministri Mõhhailo Fedorovi avaldusele seoses võimalusega korraldada sõja ajal valimised.
LIGA.net-i vestluspartneri sõnul ei ole presidendi kantselei valimiste toimumise fakti enda vastu, kuid peamiseks takistuseks jääb julgeolek:
„Las korraldab valimised ballistiliste rakettide vahel, mis siin ikka öelda. Keegi pole kunagi valimiste vastu olnud, kuid valimisprotsess on midagi enamat kui lihtsalt välja mõelda, kuidas hääletada.“
18 august 2026
Petrenko
Dobropillja suund. Vaenlane on kindlustanud oma positsioonid Novoje Šahhovo ja Dorožnoje piirkonnas, samuti Zaporižžja kaevandusest läänes. Dobropilljast lõunas liikusid vaenlase üksused Krasnopodiljasse, kus filmiti lippude heiskamist.
Kupjanski suund. Pärast Kurilovkast lõunasse edasitungimist sisenesid Vene rünnakgrupid Kovšarovka kesk- ja lõunaossa, kus nad asusid positsioonidele mitmekorruselises hoones. Ukraina relvajõudude mehitamata õhusõidukite operaatorid andsid vastadele löögi ja tekitasid kaotuseid, kuid vaenlase kohalolek on linnas endiselt olemas.
Mutšnõi
Kramatorski suund
Vaenlane surus praktiliselt ära Vasjutõnske asula, antud hetkel fikseeritakse tema kohalolu juba põhja-, loode- ja ka asula keskosas. Meie võitlejad töötavad avastatud gruppide vasta ja püüavad neid koheselt tabada, kuid vaenlase jalaväe hulk sellel lõigul jääb märkimisväärseks – olemasolevate andmete kohaselt võib jutt olla vähemalt kahest tosinast vaenlasest, kes järk-järgult sisse imbuvad ja oma kohalolutsooni laiendavad.
Järgmiseks ilmselgeks suunaks võib vaenlase jaoks saada Peršomarjivka. Selle tähtsus antud juhul ei seisne mitte ainult külas endas, vaid ka võimaluses arendada edasisi pealetungitegevusi sellel joonel. Rääkides puhtalt minu nägemusest olukorrale, siis ma ei usu, et rusnja (venelased) üritab minna Kramatorskile peale otsese lausrünnakuga. Loogilisemana näib nende jaoks järk-järguline sisseimbumine läbi rohealade ja valgvalade, eriti piki Bilenka jõge. Perspektiivis võib see võimaldada neil jõuda linna kirdepoolsetele äärelinnadele ja luua löögiohu tiivale.
Paralleelselt üritab vaenlane ilmselgelt võtta tuletugevuse alla võtmetähtsusega teid ja varustusmarsruute, muutes järk-järgult keerulisemaks meie jõudude liikumise ja logistika. Just seepärast ei seisne oht siin niivõrd Kramatorski ühekordses rünnakukatses, kuivõrd järk-järgulise operatiivse haarde kujundamises ja tingimuste loomises, kus linn satub surve alla korraga mitmest suunast.
Kui okupantidel õnnestub järjepidevalt läbi selle joone edasi liikuda ja kanda kinnitada võtmetähtsusega juurdepääsuteedel, kujuneb olukord Kram-i (Kramatorski) jaoks äärmiselt keeruliseks. Ees on veel palju tööd, kuid see suund nõuab ühemõtteliselt maksimaalset tähelepanu, kuna iga vaenlase edasine edasiliikumine siin loob potentsiaalselt uusi probleeme juba linna lähistel.
Družkivka suund
Oleksijevo-Družkivka piirkonnas jätkab vastane infiltratsioonitaktika kasutamist – väikeste jalaväegruppidega püütakse piirkonda sisse tungida ja järk-järgult oma kohalolu laiendada. Hetkel suudetakse selliseid katseid tagasi hoida. Vastase edasine liikumine Kostjantõnivka suunas jääb tema jaoks samuti äärmiselt keeruliseks – sealsed vaenlase grupid avastatakse aktiivselt ja hävitatakse.
Eraldi tasub tähelepanu pöörata maanteele H20 Družkivka ja Oleksijevo-Družkivka vahel. See lõik on läbistatav tulega, mistõttu tehnika, eriti soomustehnika liikumine jääb ülimalt riskantseks. Vaenlane reageerib kiiresti tehnika ilmumisele ja püüab seda hävitada juba väljasõidu ajal, seega on see marsruut faktiliselt pideva tuletabamuse ohu all.
Veel üheks tõsiseks faktoriks piirkonnas on saanud optilise kiu kaudu juhitavad FPV-droonid, mis on varustatud mikrofonidega. Nende eripära ei seisne mitte ainult vastupidavuses traditsioonilistele tõrjevahenditele (elektroonilisele võitlusele), vaid ka võimes tuvastada kohalolu helilisi märke – eelkõige transpordi liikumist või jalaväe ümberpaiknemist. See seab täiendava ohu alla igasuguse aktiivsuse piirkonnas ja muudab varjatud liikumise keeruliseks.
Seega surub vastane Družkivka suunal samaaegselt väikeste infiltratsioonigruppidega ning kasutab aktiivselt luure- ja ründedroone (BplA). Seejuures on teede infrastruktuur tuletõrje kontrolli all ning uut tüüpi droonide ilmumine lisab niigi keerulisele olukorrale veel ühe ohutaseme.
Dobropillja suund
Olukord Krasnopollja asula piirkonnas jätkab halvenemist, olemasoleva info kohaselt õnnestus vastasel tungida vahetult asulasse ja hõivata selle idaosa. Edaspidi püüab vaenlane laiendada kontrollitsooni ja kinnistub järk-järgult lähemale Krasnopollja keskosale.
Eraldi fikseeritakse väikeste vaenlase gruppide kohalolu asula edelaosas. Sel lõigul jätkuvad praegu lahingukokkupõrked, seega on veel vara rääkida vastase täielikust kontrollist selle tsooni üle. Faktiliselt on küla praegu aktiivsete lahingute staadiumis koos vaenlase sissetungi järk-järgulise laienemisega.
Kui russakitel (venelastel) õnnestub keskuses kanda kinnitada ja arendada kohalolu edelasuunal, võib Krasnopollja langeda nende asulate kategooriasse, kus okupandi kohalolu muutub juba süsteemseks, mitte episoodiliseks. Sellisel juhul võidakse see täielikult üle viia punasesse tsooni.
Lahingud veel käivad, olukord on dünaamiline, seetõttu ootame kinnitust tegeliku kontrolljoone ja sündmuste edasise arengu kohta.
Alex
Oh jah, Raška laseb Flamingosid normaalselt alla, aga teie lootsite, et tegemist on võidurelvaga?
Kogu lugupidamise juures arendajate vastu, ei ole see kõrgtehnoloogiline wunderwaffe, vaid üsna primitiivne rakett, mille edu seisneb selles, et see on odavam ja seda on piiratud ressursside tingimustes lihtne masstootmisse viia – vastavalt sõltub selle edukas kasutamine õigesti valitud massilise rünnaku taktikast ja vastase õhutõrje ülekoormamisest.
Kui te palvetate selle poole nagu ikooni poole – siis valmistan teile väga suure pettumuse, seal ei ole mingeid kõrgemaid tasemeid; ega hakkagi olema, kui neid lasta välja 5–10 tükki korraga.
Lisaks on vastase õhutõrje küll mööda «kogu mõõtmatut Venemaad» laiali venitatud, kuid seal ei suitseta meeskonnad bambust ja needsamad S-400-d ei ole ikkagi mingi sitatükk (nagu meil armastatakse väita), seega suudavad nad FP-5 tüüpi rakette üsna rahulikult kinni püüda.
Mis võiks olukorda parandada? – Ballistika. Ballistilised raketid on kontseptuaalselt teistsugune relv ja isegi piidrite õhutõrjesüsteemidel on mis tahes ballistilist raketti palju raskem alla lasta.
Mirošnikov
Kupjanski suund jääb üheks neist kohtadest, millele pööratakse ebapiisavalt tähelepanu.
Oskoli vasak kallas – see on põrgu maa peal.
Seal ei ole olukord lihtsalt raske. Meie üksused on seal pideva suurtükiväe, droonide ja KAB-ide tule all, ilma normaalse logistikata ning lisaks on nad tagalast jõe poolt blokeeritud.
Ja see kestab juba mitu kuud.
Positsioonidelt lahkumine on terve erioperatsioon, mis kaugeltki mitte alati ei lõpe edukalt.
Oskoli vasakul kaldal ei ole mõtet kaarte joonistada ega kontrolli protsenti määrata, sest kõik see jääb tinglikuks, kui üksusi ei ole võimalik normaalselt välja tuua/sisse viia ning sõduritele kõike vajalikku kohale toimetada.
Seal on olukord sama või isegi hullem kui Konstantõnivka suunal.
Paremal kaldal on olukord veidi parem, sest jõgi ei mõjuta logistikat. Kuid ka seal põletab vastane meie logistilisi marsruute.
Üldist olukorda sellel suunal võib iseloomustada kui katastroofilähedast.
Tellimine:
Postitused (Atom)