VF
Pärast pikka pausi on Venemaa taas hakanud Ukraina-vastastes rünnakutes kasutama Põhja-Korea ballistilisi rakette, teatas Zelenskõi.
Ukraina õhujõudude pressiesindaja Juri Ignat selgitas, et need võisid olla KN-23 ballistilised raketid, mida Venemaa relvajõud on alates 2024. aastast juhuvalikuliselt kasutanud.
Selle aasta juunis teatas Lõuna-Korea väljaanne Kyodo News, et Põhja-Koreas toodetud ballistiliste rakettide hälve sihtmärkidest on vähenenud vaid 1–5 meetrini.
Petrenko
Dobropillja suund. Vaenlane on kindlustanud oma positsiooni Ševtšenkost lõunas ja jätkab küla ründamist. Võitlus jätkub küla lõuna- ja keskosas. Belitskoje piirkonnas jätkuvad intensiivsed lahingud.
Kramatorski-Slavjanske suund. Severski Donetsi-Donbassi kanalist läänes on Vene üksused liikunud edasi mööda metsavööndeid Novomarkovo ja Tihhonovka vahel. Nikolaevkast idas on Dolgy mets, kuhu vaenlane sisenes Kalenikõst, sisenenud halli tsooni.
Poola peaminister Donald Tusk teatas pärast Zelenskõiga rääkimist, et järgmised 100 päeva võivad Ukraina sõja tulemuse osas olla otsustavad. Ta hindas praegust olukorda kui "50-50". Tusk märkis ka, et edasine areng sõltub suuresti USA presidendi Trumpi ja mitmete teiste mõjukate isikute otsustest, nimetades eriti Elon Muski Starlinki ja teiste tehnoloogiate rolli tõttu.
Täna ründasid Ukraina droonid kolme Wildberries logistikakeskust: Penza oblastis Mastinovka külas asuvat kompleksi (umbes 90 000 ruutmeetrit), Udmurtias Sarapuli linnas asuvat ladu (kuni 75 000 ruutmeetrit) ja Permi oblastis Zamuljanka külas asuvat logistikakeskust (umbes 100 000 ruutmeetrit). Kõigil juhtudel puhkesid pärast rünnakuid tulekahjud.
Siiski tuleb märkida, et sellised juhuslikud rünnakud ei ole võimelised tekitama olulist majanduslikku kahju. Sügava ja süsteemse kriisi tekitamiseks oleksid rünnakud võtmeelementide – naftatöötlemistehaste, naftaterminalide, naftahoidlate ja tankerite – vastu igapäevased, laiaulatuslikud ja väga intensiivsed. Ainult sellise tempoga, koos gaasiinfrastruktuuri ja peamiste logistikakeskuste paralleelse süstemaatilise hävitamisega, võiksid tarneahelad oluliselt destabiliseeruda ja Venemaa majandus kriitiliselt pingestuda.
Mašovets
Orehhivi–Zaporižžja suund
Vastane (Venemaa väed) oma vägedegrupeeringu „Dnepr“ 58. üldväearmee (ÜA) tegevusvööndis sellel suunal jätkab kahe sisult vastandliku ülesande lahendamist. Selle armee vasakul tiival peavad Venemaa väed aktiivkaitset, püüdes takistada Ukraina relvajõudude (URJ) eesüksuste edasitungi Dnepri ääres Kamjanske suunas Jantšekraki jõeni, paremal tiival aga püüavad haarata URJ Orehhivi kaitserajooni külgedelt (läänest ja idast) eesmärgiga see hiljem rünnakuga vallutada.
Teist ülesannet lahendavad 58. ÜA väed ilmselt koostöös vägedegrupeeringu „Ida“ 5. ja 35. ÜA vägedega, mis tegutsevad Huljaipole suunal, püüdes ühiselt jõuda Svoboda – Jehorivka – Krasnõi Kolodetsi – Omelnõki piirkonda. Esimest ülesannet lahendab 58. ÜA juhtkond aga oma jõudude ja sellele allutatud vahenditega.
Praeguse seisuga ei õnnestu Venemaa juhtkonnal ilmselgelt kumbagi ülesannet täielikult täita. Siiski on nende ülesannete täitmisel saavutatud ka teatud tulemusi.
Sellel suunal tegutsemiseks on vastane koondanud ja paigutanud küllaltki võimsa vägedegrupeeringu, mille põhituumiku moodustavad 58. ÜA väed (jõud) ning terve rida seda tugevdavaid jõude ja vahendeid. Eelkõige:
+ 58. ÜA – tegutseb sellel suunal oma põhijõududega
− 19. motolaskurdiviis (MSD) – 392., 429. ja 503. motolaskurpolk (MSP) – tegutseb 58. ÜA vasakul tiival ja osaliselt selle keskosas
− 42. MSD – 70., 71. ja 291. MSP + 270. MSP „Ahmat-Kavkaz“, võimalik on ka 78. eriotstarbelise eraldiseisva motoriseeritud polgu (OMTP SpN) „Sever-Ahmat“ üksikute allüksuste kohalolek – tegutseb 58. ÜA tegevusvööndi keskosas ja paremal tiival
− 136. eraldiseisev motolaskurbrigaad (OMSBR) – kuulub tõenäoliselt osaga jõududest 58. ÜA operatiivreservi
− 100. eraldiseisev luurebrigaad (ORVBR) – võib sellel suunal tegutseda ainult osaga oma jõududest
− 49. eraldiseisev dessant-ründebrigaad (ODŠBR) – pigem „ründe-“ kui „dessant“-üksus, ei kuulu klassikaliste õhudessantvägede (VDV) koosseisu, tegutseb tõenäoliselt sellel suunal oma põhijõududega
− 291. suurtükiväebrigaad (ABR) – tegutseb oma põhijõududega
− Venemaa vägede Lõuna-Osseetia territooriumil (Thinvali linn) paikneva 4. sõjaväebaasi (SB) koondpolgu taktikaline grupp (TGr)
+ Tugevdusjõud ja -vahendid
− 18. ÜA – tegutseb sellel suunal oma 47. „mobilisatsioonilise“ MSD jõududega (1152., 1153. ja 1154. MSP), mis formeeriti okupeeritud Krimmi poolsaarel. Selle vähemalt kahe polgu allüksused viibivad sellel suunal
− Õhudessantväed (VDV). Tuvastatud on 7. dessant-ründediviisi (DŠD) 108. ja 247. dessant-ründepolgu (DŠP) allüksused, terve rida 76. DŠD allüksusi ning samuti VDV 45. eraldiseisev eriotstarbeline brigaad (OBR SpN). Võimalik on ka 104. DŠD ja 98. õhudessantdiviisi (VDD) üksikute allüksuste kohalolek.
On täiesti tõenäoline, et vägedegrupeeringu „Dnepr“ juhtkond viis läbi jõudude ja vahendite ümberpaigutamise Dnepri-äärselt suunalt Orehhivi–Zaporižžja suunale eesmärgiga täiendavalt tugevdada 58. ÜA-d. Kõige tõenäolisemalt koondati selle tegevusvööndisse täiendavalt 47. MSD ja 104. DŠD üksused ning allüksused. Võimalik on ka 49. ÜA üksikute allüksuste kohalolek.
2️⃣Praegust olukorda sellel suunal iseloomustavad kolm peamist tegurit:
− 58. ÜA peamiste eesliinil tegutsevate üksuste ja koondiste edenemise peaaegu täielik seiskumine selle tegevusvööndis
− vastase sunnitud üleminek aktiivkaitsele mitmel lõigul ja suunal (see puudutab eelkõige 19. MSD tegevusvööndit)
− selle armee eesüksuste ründe-/rünnakutegevuse taastumine Orehhivi suunal, kuigi seni väheste tulemustega
Eelkõige:
− Stepnohirski – Plavni suunal õnnestus URJ eesliini jalaväerühmadel ilmselt tungida lõuna poole Plavni külla mööda Zaliznotšna ja Stepna tänavat, jõudes tõenäoliselt Plavni raudteejaama piirkonda. Samuti õnnestus neil liikuda umbes 2 km lõuna poole mööda maanteed E-105 Kamjanske suunas.
− Stepnohirski ja Primorske piirkonnas üritas vastane vasturünnakutega vabastada mitu oma väikest „allesjäänud“ jalaväerühma Agrarna tänava piirkonnas ning Stepnohirskist ida pool (selle ja Lukjanivske vahel). Lisaks püüdsid Venemaa üksused hoida enda käes Stepnohirski „Kõrghoonete“ piirkonda ning mitut kvartalit Primorske Pokrovska tänava ääres, sealhulgas vasturünnakutega.
Kuid oma „allesjäänud“ väikeseid jalaväerühmi ei ole neil seni õnnestunud vabastada. URJ on vastase Primorskest peaaegu täielikult välja tõrjunud, sundides neid muu hulgas taanduma endise Kahhovka veehoidla sängi. Samuti hoiavad nad jätkuvalt enda käes „Ringi“ piirkonda (Stepnohirski ja Primorsket ühendav liiklussõlm) ning hävitavad järk-järgult vastase väikseid jalaväerühmi nii Stepnohirskis endas kui ka Lukjanivskest ja Pavlivkast lõuna pool.
Tõsi, vastasel õnnestub seni hoida enda käes Stepnohirski „Kõrghoonete“ piirkonda ning mõnda kvartalit Primorske lõunaserval (Pokrovska tänava ääres). Kuid seda on tal üha raskem teha, kuna URJ kiilumine Plavni suunas ning just Kamjanske poole laieneb järjest.
− Kamjanske idaservast (Gagarini tänava piirkonnast) üritas vastane läbi viia rea ründeid kirde suunas, ilmselt eesmärgiga minna mööda URJ positsioonidest, mida nad jätkuvalt hoiavad Lobkove külast põhja pool. Siiski õnnestus neil saavutada vaid mõne väikese jalaväerühma osaline infiltreerumine, mille edasiliikumine peatati juba umbes 1 km kaugusel nende põhipositsioonidest.
Kõige järgi otsustades tekitab Ukraina üksuste kohalolek Kamjanskest ida pool Venemaa kohalikule juhtkonnale jätkuvalt närvilisust. Eriti arvestades URJ samaaegset kiilumist Plavni piirkonnas just Kamjanske suunas. Seetõttu püüab vastane aeg-ajalt sundida Ukraina eesüksusi Lobkove piirkonnast põhja poole taanduma.
− Stepne – Mali Štšerbaki joonel jätkab vastane järjekindlaid ja regulaarseid katseid oma ründerühmade „läbitungimiseks“ nii Pavlivka kui ka Novoandrijivka suunas, toetades neid samasuguse tegevusega Nesterjankast loodes.
Ilmselt on sellise tegevuse peamine eesmärk jõuda Novoandrijivkast läänes, Orehhivist lääne pool asuvatele kõrgendikele ning seal kanda kinnitada. See võimaldaks korraldada sealt tõhusat tulemõju URJ Orehhivi kaitserajooni peamisele ühendusteele (Orehhiv – Komõšuvaha maantee). Samuti looks see tiivaohu Ukraina üksustele, mis tegutsevad Stepnohirskist ida ja kagu pool.
Praeguseks on vastasel õnnestunud saata mitu eraldiseisvat ründerühma Novoandrijivka suunas – Štšerbaki poolt mööda teed (kuni 3 km sügavusele) ning Nesterjanka poolt (kuni 2,5 km). Kuid Novoandrijivkani ei ole vastane siiski jõudnud.
Ka Pavlivkani ei ole vastane ilmselt jõudnud. Paar väikest vastase jalaväerühma on blokeeritud kas Pavlivkast lõuna pool või hoopis Štšerbaki ja Mali Štšerbaki piirkonnas.
Selline olukord sellel lõigul on püsinud juba üle kahe nädala. Ilmselt ei suuda vastane seni eespool nimetatud suundadel oma jõupingutusi märkimisväärselt suurendada ning tema arvukad jalaväe „infiltratsioonirühmad“, millel õnnestus varem Ukraina eesüksuste lahingukorda imbuda, on blokeeritud ega saa nimetatud suundades maastikul liikuda.
− Robotõne – Novodanõlivka ning Novopokrovka – Mala Tokmatška suunal on URJ ilmselt suutnud peaaegu täielikult „puhastada“ vastase väikesed jalaväerühmad, mis olid varem nende eesüksuste lahingukorda imbunud, sealhulgas suurema osa Uspenivka orust ja Mala Tokmatškast (tõenäoliselt peidavad mõned „allesjäänud“ Venemaa „kehad“ end veel ainult kohaliku parandusasutuse keldrites).
Tõsi, vastane püüab minna Mala Tokmatškast kirde poolt mööda, tegutsedes Luhovske – Bilohirja suunal. Seni aga ilma suurema eduta. Mitmel tema ründerühmal õnnestus liikuda Lenini tänavast põhja pool piki Konka jõge (1,5–1,7 km), kuid URJ hoiavad jätkuvalt kindlalt enda käes Bilohirjat ning varem tagasi vallutatud positsioone sellest lõuna ja loode pool.
Seega võib tõdeda, et Venemaa 58. ÜA koos sellele allutatud jõudude ja vahenditega ei ole seni suutnud taastada aktiivset ja ulatuslikku pealetungi Zaporižžja suunal, keskendudes ilmselt peamiselt piiratud ulatusega katsetele isoleerida URJ Orehhivi kaitserajoon. Just seda prognoosisin ka oma varasemates selle suuna ülevaadetes.
3️⃣Mis puudutab olukorra edasise arengu operatiiv-taktikalisi väljavaateid kogu Orehhivi–Zaporižžja suunal, siis oma nägemuse neist esitasin eelmises selle suuna ülevaates (05.07.2026). Tuletan lühidalt meelde selle peamise sisu:
− Vastase juhtkond koondab sellel suunal tõenäoliselt ka edaspidi oma peamised jõupingutused URJ Orehhivi kaitserajooni vastu, st 58. ÜA operatiivpaigutuse keskossa ja paremale tiivale.
− Kogu 58. ÜA tegevusvööndis läbiviidav ulatuslik pealetung eesmärgiga viia selle põhijõud Zaporižžja lõuna- ja kagupoolsetele lähenemisteedele on PRAEGU mitmel põhjusel ebatõenäoline (vt ülevaadet 05.07.2026).
Kõige tõenäolisemalt koondab Venemaa juhtkond kogu lõunapoolses strateegilises operatsioonitsoonis oma peamised jõupingutused selles osas vägedegrupeeringu „Ida“ 5. ja 35. ÜA tegevusvöönditesse, samas kui vägedegrupeeringu „Dnepr“ 58. ÜA on saanud (või saab) vähemalt praeguses etapis üsna piiratud ulatusega eesmärgid ja ülesanded.
Operatiiv-taktikaliselt võib see realiseeruda järgmiselt:
− 19. MSD tegevusvööndis keskendub vastane tõenäoliselt pärast selle tugevdamist 47. MSD ja 7. DŠD allüksustega Jantšekraki jõest põhja pool asuva piirkonna (Plavni – Stepnohirsk – Lobkove – Kamjanske) hoidmisele, püüdes samal ajal Ukraina väed täielikult tõrjuda Stepnohirsk – Mali Štšerbaki joonest põhja ja kirde poole. Seetõttu jätkuvad suure tõenäosusega vastase piiratud vasturünnakud Kamjanske – Lukjanivske ja Stepne – Lukjanivske suundadel. Seejuures püüab vastane säilitada oma positsioonid Plavni ja Stepnohirski piirkonnas.
− 42. MSD tegevusvööndis üritab 58. ÜA juhtkond tõenäoliselt pärast selle täiendavat tugevdamist arendada oma taktikalist edu üldsuunal Nesterjanka – Novoandrijivka ning samuti Mali Štšerbaki – Novoandrijivka suunal. Seejuures on ka rünnakud Pavlivka suunas küllaltki tõenäolised.
Kui vastasel õnnestub oma seni veel küllaltki piiratud edu Orehhivist edela ja lääne pool edasi arendada, võib 58. ÜA juhtkond taktikalises mõttes kogu URJ Orehhivi kaitserajooni olukorra järsult keerulisemaks muuta. Ilmselt Venemaa 58. ÜA juhtkond näeb ja mõistab seda, mistõttu saadab ta järjekindlalt oma ründejalaväge infiltratsioonina Novoandrijivka ja Novopavlivka suunas. Kõige järgi otsustades püüab ta lähiajal seda tegevust järsult intensiivistada.
− Omakorda sõltub Orehhivist ida ja kagu pool Venemaa 58. ÜA 42. MSD tegevus suure tõenäosusega vägedegrupeeringu „Ida“ Venemaa 5. ja 35. ÜA üksuste tegevuse tulemuslikkusest, mis püüavad rünnata Huljaipole – Novosjolivka suunal ning Huljaipilskest lõuna pool. Kui neil õnnestub oma PÕHIJÕUDUDEGA jõuda Novosjolivka – Huljaipilske – Tšarivne – Krasnõi Kolodetsi piirkonda, muutub Venemaa rünnakute taastumine Novopokrovkast Mala Tokmatška suunas ning Luhovskest piki Konka põhjakallast väga tõenäoliseks kui jõupingutuste suurendamine eesmärgiga jõuda Orehhivi ida- ja kirdepoolsetele lähenemisteedele.
Samas võib Venemaa juhtkond valida ka teise tee – jõudude ja vahendite säästmiseks jätta 42. MSD põhijõud sellest „võrrandist“ välja ning koondada need üksnes aktiivseks tegevuseks Orehhivist lääne ja edela pool, et suurendada võimalusi „garanteeritud“ läbimurdeks Orehhivist lääne pool asuvatele kõrgendikele. Omakorda võib Orehhivini idast ja kagust läbimurdmise ülesande panna üksnes vägedegrupeeringu „Ida“ 5. ja 35. ÜA-le, mis juba NIIGI ründavad selles suunas, ehkki väga aeglases tempos.
Ilmselt hakkab Venemaa 58. ÜA Orehhivist lääne pool sõna otseses mõttes „iga meetri eest kinni hoidma“ veel ühel olulisel põhjusel.
Praegu on vahemaa Venemaa eesliinipositsioonidest sellel 58. ÜA tegevusvööndi lõigul kuni Zaporižžja linnapiirini ligikaudu 22–23 km, mis annab vastasele võimaluse anda linnale ja selle ümbrusele lööke üsna laia relvavalikuga, sealhulgas KAB-pommide, kaugmaasuurtükiväe, rakettrelvastuse ning terve rea vastavate ründedroonidega.
Seetõttu raskendab iga kilomeeter, mille võrra URJ suudavad hüpoteetiliselt Venemaa vägesid Zaporižžjast kaugemale tõrjuda lõigul Orehhivist kuni endise Kahhovka veehoidla sängini, Venemaa vägede jaoks seda protsessi ning hakkab järk-järgult sellest loetelust välja jätma üht või teist nende relvasüsteemi. Potentsiaalselt võivad URJ enne hetke, mil selle keerukuse võib tasandada LBR-i (rindejoone) ühtlustumine, lisada nendele 22–23 kilomeetrile veel 13–14 km. Loomulikult hakkab Venemaa juhtkond sellele kõigi talle kättesaadavate jõududega vastu seisma...
Petrenko
Die Welti sõjandusanalüütiku Christoph Wanneri sõnul on peamiseks takistuseks Patriot-rakettide tootmise Ukrainas lokaliseerimisel endiselt PAC-3 otsijapeade tootmise litsents. Seda kõrgtehnoloogilist komponenti toodab Boeing ning ettevõte pole väidetavalt veel valmis asjakohast tehnoloogiat kolmandatesse riikidesse üle andma. Praegu toodetakse neid komponente ainult USA-s ja Jaapanis (Mitsubishi) ning nende tootmine on üks keerulisemaid protsesse ülemaailmses kaitsetööstuses. Ilma otsijapeade tootmiseta on selliste rakettide täielik kokkupanek praktiliselt mõttetu.
Samal ajal hoiatavad CSIS-i analüütikud USA õhutõrjerakettide varude olulise vähenemise eest. Nende hinnangul on Patriot-rakettide varud langenud umbes 2330-lt 759–827 ühikule ja THAAD-i varud 360-lt umbes 250-le. CSIS-i eksperdid hindavad, et ühe PAC-3 tõrjeraketi täielik tootmistsükkel võtab aega umbes 29 kuud. Isegi Washingtoni kavandatud suuremahulised ostud ei hakka ladudesse jõudma enne 2029. aasta maid. Peamine järeldus Ukraina jaoks: PAC-3 rakettide kohalik tootmine ei lahenda õhuruumi kaitse probleemi juba sel talvel.
Sterenko
Venelased tapsid Krõvõi Rihi eeslinnas kuus inimest, nende seas kaks last. Ohvreid on ka Kiievis ja Poltava oblastis. Massiivse kombineeritud rünnaku tagajärjed:
• Krõvõi Rihi eeslinna külas hukkusid Iskander-M ballistilise raketi tabamuse tagajärjel eramule, kus elas lasterikas perekond, 5- ja 12-aastased tüdrukud ning neli täiskasvanut. Veel 8 inimest sai vigastada.
• Kiievis tapsid venelased ühe inimese, veel kaks said vigastada.
• Kiievi oblastis sai kannatada viis inimest. Osaliselt hävis kahekorruseline eramaja.
• Lvivis on praeguseks teada 15 kannatanust. Elumaja rusude all on endiselt inimesi ning päästeoperatsioon jätkub.
• Poltava oblastis hukkus öise pommitamise tagajärjel üks inimene: venelased andsid löögi eraettevõtte laohoonetele. Lisaks sattus rünnaku alla ka «Nova Pošta» terminal.
Täna ei lastud inimesi Kiievi ballistilise raketirünnaku ajal metroosse.
Kirjutatakse, et põhjuseks oli metroo ülerahvastatus ning ühes jaamas keeldus turvateenistus seda kuni õhuhäire väljakuulutamiseni avamast.
Ühel videol püüdsid inimesed kuidagi metroosse pääseda juba otse rünnaku ajal.
Pole lihtsalt sõnu.
Täiemahulise sissetungi viiendal aastal ei ole meil uusi varjendeid.
Küll aga on siin seal uus haljasala.
*
Penzas põleb Ukraina kaitsejõudude rünnaku järel ulatuslikult Wildberriesi ladu.
Samuti on registreeritud tulekahju Tamani sadama territooriumil Kubanis.
Samuti ründasid Kaitsejõud Wildberriesi ladu Sarapuli linnas (Udmurtias).
Alex
Räägitakse, et uue ülemjuhataja ametisse asumisega on paljudes üksustes ja ametkondades, sealhulgas territoriaalsetes komplekteerimiskeskustes (TCK), alanud sagimine, kontrollid ja auditid, mis on tegelikult väga huvitav ja intrigeeriv.
Põhimõtteliselt peab Drapatõi sellele ametikohale tulema täie hooga, viima läbi otsustavaid puhastusi ja muudatusi, sest ühiskonna üldise väsimuse taustal eelmisest ülemjuhatajast oodatakse temalt konkreetseid tulemusi kohe ja praegu. See kinnitab veel kord, et isegi kõrged sõjaväelised ametikohad on juba ammu pooleldi poliitilised, sest väga palju sõltub ühiskonna arvamusest ja meeleoludest.
Loodan, et selline järsk algus jätkub ning näitab aja jooksul oma tulemuslikkust.
Mirošnikov
Jah, eeloleval ööl on riigi vastu suunatud massiivse raketirünnaku oht suur.
Vaenlase võimalike sihtmärkide hulgas on objektid Kiievis, Kiievi oblastis ja Odessa oblastis. Samuti ei saa välistada mõningaid kesk-, põhja- ja läänepiirkondi.
Esialgne teave ei taga, et löögid antakse just nendele piirkondadele. Seda teavad ainult Putini käsilased.
Kasutatav relvastus – nagu tavaliselt: ründedroonid ja uitlaskemoon, õhust lastavad tiibraketid (strateegiline lennuvägi on juba Kaug-Idast õhku tõusnud), merelt lastavad tiibraketid. Samuti ei ole välistatud „Kinžalid“.
Samuti tuleb meeles pidada, et ballistilised raketid ja Tsirkonid on loterii ning neid võidakse välja lasta igal hetkel.
Aga mida teha – seda te juba teate. Kes läheb metroosse, kes parklasse või keldrisse, kes vannituppa, aga mõni ignoreerib seda üldse.
Igaüks teist otsustab ise, kuidas toimida. Me kõik oleme täiskasvanud inimesed, kes on võimelised ise otsuseid langetama.
Mina isiklikult eirasin seda varem, kuni raketid hakkasid lähedale langema. Nüüd lähen vannituppa. Ja võtan kaasa oma naise ning kassid.
Kuid ma reageerin alati tegelikule ohule (st õhuhäire väljakuulutamisele), ilma end eelnevalt üles kütmata.
Ainus, mida ma omalt poolt soovitan – tehke aknad veidi lahti.
Mitte tuulutusasendisse, vaid avage need umbes 10–15 cm. Sellest peaks piisama.
See võib aidata aknaid päästa.
Aga kinnistele akendele teibi kleepimine on nagu teelehe asetamine lahtisele jalaluumurrule.
Teip akendel ei vähenda lööklaine energiat, avatud aknad aga vähendavad. Kuid ka see ei taga akende terveks jäämist lähedaste tabamuste korral.
Kui elate ülemistel korrustel ükskõik millist tüüpi majas (paneel-, tellis- või monoliitkarkassmajas), soovitaksin kohe minna ükskõik millisesse varjendisse.
Petrenko
Olukord Dobropillja sektoris püsib pingeline ja halveneb jätkuvalt. Vaenlane demonstreerib oma edasitungi, avaldades kaadreid oma üksuste liikumisest Ševtšenko küla idaosas ning videoid lippudest Vodjanskes ja Svitlojes. Samal ajal on Vene väed teadete kohaselt saavutamas tugipunkte Rodõnskest ja Dorožnest läänes, samas kui Belitskes jätkuvad intensiivsed lahingud.
Üldiselt on Donbassis täheldatud Vene rünnakgruppide suurenenud aktiivsust, samuti suurtükiväe ja juhitavate õhupommide (GAB) intensiivset kasutamist. Vaenlase peamised sihtmärgid on Dobropillja, Družkovka, Kramatorsk, Slovjansk ja Liman. Need on viimased viis suuremat linna Donetski oblastis Ukraina kontrolli all.
Harkivi piiriala. Vaenlase edasitungi on registreeritud Artelnõi, Ševjakovka, Ivaštšino ja Ustinovka piirkonnas. Jätkuvad ka infiltratsioonikatsed Belõi Kolodezi suunas.
Kramatorski-Slavjanski suund. Minkovkast ja Golubovkast läänes on Vene üksused sisse seadnud end Severski Donetsi-Donbassi kanali äärde ning viivad läbi rünnakuoperatsioone Malinovka ja Tihhonovka piirkonnas.
Tšasovõi Jarist läänes jätkab vaenlane väikesemahulisi rünnakuid Tšervonõi ja Mõkolaivka suunas.
Rünnakud Wildberriesi ladudele häirivad Venemaa mikromajanduse võtmeelementi – jaotussüsteemi ja väikeettevõtteid. Varude kadu toob kaasa kohese rahavoo puudujäägi tuhandetele jaemüüjatele, kellest paljud müüvad krediidiga. Ilma käibekapitalita ei ole müüjad füüsiliselt võimelised eelarvesse makse maksma. See maksutulude langus vähendab oluliselt riigi finantsbaasi, mis kolossaalsete kulutuste taustal muudab sõja jätkamise Ukraina vastu Venemaa majandusele veelgi kallimaks ja koormavamaks.
Just seetõttu peavad sellised rünnakud olema süstemaatilised ja regulaarsed. Lisaks rünnakutele Venemaa rafineerimistehastele ja varilaevastikule kahjustab peamiste logistikasüsteemide metoodiline häirimine riigi tulusid ja sõjaliste operatsioonide rahastamise võimet. Kui samaaegselt sihikule võetakse nafta rafineerimine, ekspordilaevad ja peamised turuplatsid, kaotab riigi majandus jõudu mitmel rindel – alates toorainest kuni tarbekaupadeni.
VF
Rinde aruanne 29. juuli 2026 hommiku kohta
Zaporižžja rinne
Kamenski sektoris jätkuvad lahingud.
Huljaj-Polje sektoris võitlevad Venemaa relvajõud Vozdviževka, samuti Ternovatoje ja Kommunarovka lähedal. Kokkupõrgetest teatatakse Velikomikhailovka, Kolomijtši ja Gavrilovka lähedal.
Donetski rinne
Dobropolski sektoris jätkub pealetung. Venemaa relvajõud ründavad Tšernigovkat ja jõuavad kohe Vodjanskoje põhjapoolsesse äärelinna. Lahingud Svetloje pärast jätkuvad.
Konstantinovski sektoris jätkuvad lahingud Aleksejevo-Družkovka lõunapoolses äärelinnas. Venemaa kaitseministeerium teatas Krasnõi Kuti küla vabastamisest, mis asub ühe kilomeetri kaugusel varem vabastatud Torskoje külast loodes.
Krasnõi Limanis jätkuvad puhastusoperatsioonid linnapiirkonnas. Venemaa relvajõud liiguvad edasi Reigorodoki suunas. Venemaa relvajõud on teadete kohaselt teinud edusamme Starõi Karavani ja Brusovka lähedal. Severski sektoris käib võitlus Vasjutinskoje pärast.
Harkivi rinne
Kupjanskis jätkuvad kokkupõrked linna lääneosas. Kupjansk-Uzlovõs jätkuvad lahingud.
Voltšanski rindel käib võitlus Belõi Kolodezi pärast. Teadete kohaselt on Vene väed sisenenud Ustinovkasse. Kasatšja Lopani lähedal laiendavad Venemaa relvajõud oma kontrolli küla idaosas asuvate metsavööndite üle.
Sumõ rinne
Vene relvajõudude rünnaküksused liiguvad edasi Mogritsa küla lähedal. Teadete kohaselt on Vene väed jõudnud Pseli jõeni Bolšaja Rõbitsa lähedal.
Petrenko
Rjazanis toimunud ulatusliku droonirünnaku käigus tabati kohalikku naftatöötlemistehast ja suurt Wildberries'i logistikakeskust.
Odesas võib aset leida keskkonnakatastroof. Ekspertide hinnangul võib Venemaa raketirünnaku järel uppunud puistlastilaev Golden Leo sisaldada umbes 150 tonni kütust ja mitu tonni mootoriõli. Kui kere hakkab lagunema ja tekib leke, on Odessa veed ja rannad ohus. Kuigi seni pole reostuse märke tuvastatud, on võimud juba suurendanud Musta mere seiret.
Samal ajal teatas Krõvõi Rihis asuv Lõuna kaevandus- ja töötlemistehas (SMP) ametlikult tegevuse osalisest peatamisest ja maagi kaevandamise ajutisest peatamisest. Sundseiskamise peamiseks põhjuseks olid Venemaa süstemaatilised rünnakud kaubalaevade ja sadamataristu vastu Mustal merel, mis on sisuliselt blokeerinud meretranspordi ekspordi.
VF
Družkivka suund
Vägedegrupeeringud GV „Kesk“ ja GV „Lõuna“ väed jätkavad pealetungi arendamist Družkivka suunas edelast ja kagust.
Viimastel päevadel on vägedegrupeering GV „Kesk“ järsult suurendanud survet Novohrõhorivka ja Raiske lähenemistel. Meie väed tõrjusid siin vastase välja kahest asulast (Torske ja Krasnõi Kut) ning peavad juba lahinguid Toretske ja Raiske külla viiva tee äärsete metsavööndite pärast, samuti Mõkolajpillja suunal läänest, mida vägedegrupeering GV „Lõuna“ ründab Roskišne poolt ja tiikide poolt.
Lahingud käivad Oleksiijevo-Družkivka lõunaosas.
✙DeepState✙
Slovjanski–Kramatorski linnastu
Vaenlane jätkab survet Kostjantõnivkale, tehes pidevaid infiltratsioonikatseid. Eelkõige jätkuvad katsed kindlustuda otse linnas, et koguda jalaväge ülekaalu suurendamiseks ja kontrolli saavutamiseks piirkonna üle. Üheks peamiseks ülesandeks jääb katse võtta kontrolli alla linna osa Illinivka–Novodmõtrivka asulate vahel. Kui vaenlasel õnnestub viimane okupeerida, satub ümberpiiramise ohtu kogu vägedegrupeering, mis hoiab kaitset Tšassiv Jari linnas. Praegu on logistika sinna juba ammu raskendatud, sest vastasel on õhus ülekaal, mis on saavutatud suure hulga droonidega.
Arvestades survet Kostjantõnivkale jalaväega, kasutab vastane paralleelselt linna hävitamiseks suurtükiväge ja KAB-pomme. Kuid kannatab ka kogu ümbritsev linnastu – eelkõige muutuvad ka Oleksiijevo-Družkivka ja Družkivka asulad pidevate pommitamiste tõttu tasapisi varemeteks. Seal viibimine on praegu äärmiselt ohtlik.
Eraldi tasub rääkida lõigust, mis ulatub ligikaudu Jampolist Minkiivkani. Vaenlane suurendab survet Kaitsejõudude võitlejate positsioonidele ning Ukraina komandörid valmistuvad rünnakutegevuse elavnemiseks, nimetades seda lõiku järgmiseks peamiseks suunaks pärast Kostjantõnivka okupeerimist. Praegu töötleb vastane suurtükiväega oma võimalikke edasiliikumisteid, hävitades miinitõkkeid. Pidevalt viiakse läbi infiltratsioonikatseid ja sondeeritakse lõiku nõrkade kohtade leidmiseks, mida kahjuks leidub. Eelkõige on vaenlane avastanud võimaluse avaldada survet Ozerne ja Krõva Luka piirkonnas, kuid Kaitsejõud teevad ühiste jõupingutustega kõik võimaliku, et mitte lasta vaenlast sügavamale territooriumile. Rai-Oleksandrivka ja Mõkolajivka on selles piirkonnas prioriteetsed sihtmärgid. Vaenlase droonid tegutsevad aktiivselt logistika vastu.
Samuti tasub esile tõsta Slovjanskit ja Kramatorskit. Linnu tehakse maatasa, kasutades pidevalt KAB-pomme, reaktiivsuurtükiväge, Shahede ja FPV-droone, mis lendavad mööda tänavaid ning peavad jahti inimestele ja sõidukitele, valides sihtmärke juhuslikult. Öösiti plahvatused praktiliselt ei vaibu, sealhulgas vastase raketiheitjate kasutamise tõttu, mis muudab linnad tasapisi varemeteks. Kahjuks on katsappidel tulekontroll ligikaudu 40 km sügavuseni LBR-ist, mis kujutab suurt ohtu igasugusele liikumisele. Slovjanski–Kramatorski linnastu muutub tasapisi isoleeritud piirkonnaks, kuhu peagi saab sõita vaid kriitilise vajaduse korral lahingutegevuse pidamiseks. Elu neis linnades muutub äärmiselt ohtlikuks ning tehnoloogiline sõda võtab üha enam võimust.
Vaenlane toob oma väed järk-järgult üle Slovjanski–Kramatorski kampaania jaoks ning alustab seda kogu ümbritseva hävitamisega. Statistika järgi on esikohal sagedamini pealt püütud ja hävitatud droonid kui katsappide jalavägi. Kui katsappide jalaväe kasutamise vähendamisel on edu, sest katsappe hukkub väga suurtes kogustes, siis uueks väljakutseks muutuvad tehnoloogiad.
Alex
Kramatorsk ja Slovjansk omandavad tasapisi samasugused piirjooned nagu Družkivka aasta tagasi, kui linna jaoks ebatavaliselt kiiresti kasvanud pommitamiste arv muutus tavaliseks argipäevaks ning see hakkas tasapisi üle kasvama linna aeglaseks hävitamiseks…
FPV-droonidega ei üllata seal enam kedagi, kuigi enam-vähem on midagi võrkudega kinni kaetud…
Olukord on tegelikult masendav, sest Donetski oblasti viimased linnad surevad tasapisi välja, kuna neis elamine muutub järjest ohtlikumaks; tänapäeval piisab linna hävitamiseks sellest, kui jõuda laial rindel sellest 10 km kaugusele ja lihtsalt oodata pool aastat…
Mirošnikov
Zelenskõi ja Trumpi kohtumise eel jätkas Putin praalimist, keeldus lahingutegevuse peatamisest praegusel rindejoonel ning jätkas Kiievi, Odessa/Tšornomorski/Pivdenne ja nende linnade ümbruse pommitamist.
Hiljem paiskas kiilas tõbras suust välja midagi uut, stiilis: „Ukraina ründas Venemaa Föderatsiooni esimesena.“
Ma ei tea, kellele see totrus mõeldud on, peale sisemise matsikarja.
Sest mulle tundub, et isegi Trump keerutaks selle sõnalise kõhulahtisuse peale sõrmega meelekohal.
Aga eks näis. Võib juhtuda ükskõik mida.
Petrenko
Dobropillja suund. Belitske piirkonnas jätkub äge võitlus. Vene üksused jätkavad linna tungimist ja avaldavad videoid uutes linnaosades filmitud lippudest. Vaenlane kindlustab end tihedalt asustatud mitmekorruseliste hoonete ja keldrite sisse, keskendudes mitte üksikute linnaosade ja piirkondade puhastamisele, vaid vägede kokkutõmbamisele ja koondamisele. Seda taktikat ajendab Ukraina relvajõudude droonioperaatorite kõrge aktiivsus, kes tekitavad Vene üksustele märkimisväärset kahju. Sellest hoolimata püsib üldine olukord selles suunas pingeline.
Ukraina ekspordikriis eskaleerub kiiresti. Pärast mitmeid rünnakuid sadama infrastruktuurile ja meretranspordi ekspordi häireid seisavad põllumajandus- ja metallurgiatootjad silmitsi tõsiste raskustega oma toodete eksportimisel.
See tähendab eksporditulude vähenemist ja sellest tulenevalt ka välisvaluuta sissevoolu vähenemist riiki. Ukraina eksport on juba surve all CBAMi, uute ELi metalltoodete kvootide, kõrgete elektrienergia hindade ja tõsise tööjõupuuduse tõttu.
Kui olukord jätkub, võib lähikuudel oodata edasisi teateid tootmise kärpimisest, üksikute tehaste sulgemisest ja kasvavast tööpuudusest. See tähendab madalamaid makse, väiksemat välisvaluuta tulu ja täiendavaid riske majanduse stabiilsusele sõja olukorras.
Samal ajal jätkab Venemaa süstemaatilisi rünnakuid sadama infrastruktuurile ja kaubalaevandusele, suurendades survet Ukraina ekspordile.
Petrenko
Vaenlane avaldas kaadrid oma lippude heiskamisest Torskoje külas, mis asub praegusest kokkupuutejoonest umbes 7 km kaugusel.
Vovtšanski sektoris avaldas vaenlane video Belõ Kolodezist ida pool asuvas metsavööndis heisatud lipust ja väitis, et on küla täielikult vallutanud. Tegelikkuses oli see vaid järjekordne "lipuvõitlus": küla on endiselt Ukraina relvajõudude täieliku kontrolli all. Kuid juba see, et Vene sõdurid on imbunud kuni 15 kilomeetri sügavusele, on äärmiselt ohtlik, kuna see loob tingimused varitsusteks ja võimaluse rünnakuid kohandada.
Kuna nii Ukraina kui ka Venemaa loodavad läbi rääkida oma versiooni "õhurelvarahust", püüavad mõlemad pooled seni survet maksimeerida ja tekitada võimalikult suurt kahju.
Ainuüksi eile ründasid Ukraina droonid Rosrezervi hoidlat Sarapulis (Udmurdi Vabariik) ja naftataristut Jaroslavli oblastis. Rostovi oblastis tabati eksporditerminali ja sadamataristut, mis põhjustas suure tulekahju. Krimmis tabati S-400 Triumph õhutõrjesüsteemi komponente, hävitades raketiheitja ja 96L6 radarijaama. Öised rünnakud Krõmenergo rajatistele viisid hädaolukorra piirangute ja elektrikatkestuste kehtestamiseni Sevastopolis ja mitmes teises poolsaare piirkonnas.
Venemaa on taas algatanud rünnakuid kütuse-, sadama- ja tsiviiltaristu vastu.
Mirošnikov
Aga kui juba tuli juttu Kiievi pidevatest pommitamistest, siis räägime sellest, millal see võiks vähemalt ajutiselt lõppeda.
Vaadake. Kevadel, kui vaenlane alles alustas Kiievis oma „sõjatööstuskompleksi hooaega“, oli neil teatud varu ballistilisi ja tiibrakette. Mitte just väike. Rakettide tootmistempo ei ole märkimisväärselt muutunud (kuus: Iskander-M kuni 60 tk, H-101 kuni 50–60 tk, Tsirkon kuni 4–5 tk).
Arvestades, kui palju nad on seda kõike juba välja lasknud, ei ole nende varud enam kuigi suured. Kuid olemas on ka niinimetatud „NZ“ (puutumatu reserv), mille kallale okupandid on juba samuti läinud.
Kiievist on juba leitud 2026. aasta juunis–juulis toodetud rakette. Just seetõttu püüavad nad lisada S-400 rakette ballistilistele ja hüperhelikiirusega rakettide kogupaukudele. Just seetõttu ei hoia nad Tsirkoneid kokku. Just seetõttu küsivad nad taas Põhja-Korealt täiendavaid KN-23 rakette.
Edasine loogika sõltub vaenlase plaanidest. On ilmne, et sügis-talvisel perioodil kuulub energeetika hävitamine nende plaanide hulka. Seetõttu läheb vaenlane varem või hiljem taas varude kogumise peale.
See saabki olema suhtelise vaikelu periood – rakettideta või nende minimaalse kasutamisega. Kuid nad võivad jätkata Shahedidega tüütamist, mida nad on üsna korralikult varunud.
Millal see juhtub – seda ei oska keegi öelda. Mitte keegi. Ei president, ei ülemjuhataja, ei sõjaväeluure ega ammugi mitte „õhutõrje monitooringud kuhu lendab plahvatus rakett pro max turbodiisel“.
Septembri lõpust kuni oktoobri keskpaigani on aga oodata lööke meie energeetika vastu.
Ja ma arvan, et see hakkab sarnanema eelmise talvega, kui Lääne-Ukrainas löödi droonide ja tiibrakettidega (ning ka Kinžalitega) elektritootmist ja -jaotust, Kiievit aga ballistiliste rakettide ja Tsirkonitega.
Kuid loomulikult on käesolev aasta Kiievi ja selle ümbruse jaoks olnud lihtsalt „unustamatu“. Nii intensiivseid pommitamisi pole varem olnud.
