‼️Ülevaade
Dobropillja suund.
Vastane (Vene väed), oma Slovjanski-Kramatorski pealetungioperatsiooni raames, jätkab pealetungitegevust sellel suunal väegrupeeringu (GV - Grupirovka Voisk) «Kesk» jõududega. Seejuures koondab selle Venemaa GV juhatus põhilised jõupingutused oma 2. ja 51. üldvägedearmee (ÜVA) vöönditesse, eesmärgiga vallutada Dobropillja linn ja väljuda edelast osa oma jõududega Družkivka vahetutele lähistele. Lisaks püüab vastane ilmselt tungida edasi ka Pokrovski – Sergijivka suunal (41. ÜVA vöönd), kindlustades GV «Kesk» selle jõudude osa vasakut tiiba, mis tegutseb vahetult Dobropillja suunas. Pealetungist võtavad osa GV «Kesk» 2., 41. ja samuti 51. ÜVA peamised jõud ning võimalusel osa 90. tankidiviisi (td) jõududest.
Seisuga 20.10.2026 õhtul on vastasel õnnestunud jõuda Dobropillja linna vahetule lähistele idast, kagust ja lõunast. Kuid tema katsed «käigult» oma eesmiste väeosade ja allüksuste peamiste jõududega linna sisse tungida on ilmselt läbi kukkunud.
Omakorda Kazennõi Toretsi jõe ääres Družkivka linna suunas tegutsev osa GV «Kesk» koosseisu kuuluvast 51. üldväearmeest (ÜVA), mida on tugevdatud sama GV «Kesk» 41. ÜVA ja 90. tankidiviisi (td) mitmete allüksustega, ei ole seni suutnud samuti olulinel määral Družkivka suunas edasi liikuda, piirdudes vaid väikeste taktikalises tulemustega. Pokrovski – Sergijivka suunal on vastasel ilmselt siiski õnnestunud «imenduda» Sergijivkasse endasse terve rea oma rünnakrühmadega.
1️⃣ Vastane tegutseb sellel suunal järgmiste jõudude ja vahenditega:
+ 2. ÜVA
- 27. motolaskurdiviis (mld) – 433., 506. ja 589. motolaskurpolk (mlp), 268. liikursuurtükiväepolk (lsp)
- 15. eraldiseisev motolaskurbrigaad (emlbr)
- 30. emlbr
- 385. suurtükiväebrigaad (subr)
+ 41. ÜVA
- 35. emlbr
- 55. emlbr
- 74. emlbr
- 120. subr
+ 51. ÜVA
- 1. emlbr
- 5. emlbr
- 9. emlbr
- 110. emlbr
- 114. emlbr
- 132. emlbr
- 14. subr
- kuni 7-e eraldiseisvat laskurpolku (elp) «mobilisatsioonireservist» (MR)
- kuni 4 rünnaku-\luure-\eriotstarbelist eraldiseisvat pataljoni (rüp\lup\eob SpN)
- kuni 11 eraldiseisvat laskurpataljoni (elpat) MR
Lisaks sellele tegutsevad tõenäoliselt 51. ÜVA paremal tiival, Družkivka suunas, lisaks 41. ÜVA allüksustele mitmed jõud ja vahendid järgmistest koosseisudest:
- 90. td (võimalik, et pataljon selle 228. mlp ja 239. tankipolgu\tp koosseisust)
- samuti allüksused 61. eraldiseisva merejalaväebrigaadi (emjbr) ja 177. eraldiseisva merejalaväepolgu (emjp) koosseisust.
Ukraina Donetski ja Luganski oblasti okupeeritud territooriumidel mobilisatsiooni käigus moodustatud Venemaa МР-kategooria üksused (eraldiseisvad laskurpolgud ja \-pataljonid) tegutsevad tõenäoliselt kas vägedegrupeeringu GV „Kesk” ühendvägede armeede „kaadriüksuste” ja väekoondiste koosseisus või on antud nende operatiivalluvusse tugevdamiseks.
2️⃣Praegust olukorda Dobropillja suunal iseloomustab Venemaa vägede piisavalt aktiivne ründe-\tormijooksu- ja «infiltreerumistegevus» taktikalises tsoonis praktiliselt kogu GV «Kesk» operatsioonivööndis. Selle tulemusena on vastasel õnnestunud reas lõikudes ja suundadel saavutada oma väikeste jalaväegruppide (rünnakrühmade) teatud edasiliikumine taktikalisse sügavusse, sealhulgas Ukraina eesmiste allüksuste lahingurivistustes. Kuid Venemaa eesmiste väeosade ja allüksuste peamiste jõudude edasiliikumine ei ole nii tulemuslik. Eelkõige:
- Suundadel Toretske – Pavlivka ja Sofijivka – Novopavlivka jätkab vastane oma väikeste jalaväegruppide piisavalt aktiivseid «sööste». Tal õnnestus saavutada mitme sellise grupi edasiliikumine Pavlivka ja Novopavlivka suunas (kuni 3.5 km), kuid mõlema selle küla stabiilse kontrolli alla võtmine ei tule tal esialgu välja. Enamgi veel, ilmselt suutsid Ukraina relvajõud (URJ), viies läbi seeria otsingu- ja haarangutegevusi oma tagalas selles lõigus, likvideerida paar sellist gruppi, mis olid varem jõudnud joosta isegi kuni Novomõkolajivka ja Novohrihorivkani.
- Tegutsedes oma eesmiste positsioonide pealt «karjääri» piirkonnas (Kutšeriv Jari külast lõunas), tegi vastane samuti katseid liikuda edasi Zolotõi Kolodetsi ja Hruzke suunas. Ja samuti – edutult. Tema rünnakrühmad ei suuda praegu kanda kinnitada isegi Kutšeriv Jaris.
- Joonelt Nove Šahove – Ivanivka viis vastane läbi piisavalt edukalt oma mitme jalaväegrupi kohese massilise «sissetungi» Hannivka ja Stepi suunas. Tulemusena õnnestus tal nendega üsna tihedalt «imenduda» praktiliselt kogu Hannivka – Stepi – Vilne – Novõi Donbassi piirkonda. Kuid kindlat kontrolli Novõi Donbassi ja Vilne külade üle vastasel ei ole, kuigi külades endis ja neist loode pool fikseeritakse siiski Venemaa kaitseväelaste olemasolu.
- Aruandeperioodi jooksul õnnestus vastasel Dobropilljast lõunas ja kagus jõuda oma eesmiste allüksuste peamiste jõududega jooneni Svitle – Bilitske, samuti liikuda edasi suunal Ševtšenko – Matjaševe, hõivates viimase. Ja Venemaa juhatus jätkab sellelt joonelt väga aktiivset «imendumistegevust» Tšernihivka, Vodjanske, Novohrõšõne, Krasnopodilja suunas ning vahetult Dobropillja küla ja linna suunas. Tulemusena fikseeritakse Venemaa rünnakjalaväe olemasolu juba praktiliselt kõigis nendes asulates, sealhulgas Dobropillja linna lõunaosas (köögiviljabaasi «Perspektiva», kaupluse «Ivuška» ja Bogdan Hmelnitski tänava piirkonnas), st lõuna pool raudteed, mis jagab linna kaheks ebavõrdseks osaks. Selle üksikud väikesed grupid asuvad ilmselt isegi PÕHJA pool «raudteed» (Kesklinna raamatukogu ja rajoonihaigla piirkonnas). Lisaks sellele märgati üksikuid Venemaa jalaväelasi ilmselt linna kirdeserval asuva aherainemäe ja 19. keskkooli piirkonnas.
- Venemaa väed jätkavad edasiliikumist ka Dobropilljast lõunas, suunal Hrõšõne – Mõrne, kus neil õnnestus hõivata Vassõlivka ja alustada lahinguid Mõrne pärast, samuti joonelt Hrõšõne – Kotlõne Sergijivka suunas, milles fikseeritakse samuti juba mitme Venemaa jalaväegrupi olemasolu. Ja kuigi vastasel ei ole praegu stabiilset kontrolli ei Mõrne ega Sergijivka üle, saab selgeks, et ta püüab järsult kasvatada aktiivsust oma 41. ÜVA vööndis, teest E-50 (Pavlohrad – Pokrovsk) lõunasse jääval lõigul. Ilmselt toimub see Venemaa 2. ÜVA vasaku tiiva julgestamise raames, mis on juba jõudnud vahetult Dobropillja külje alla lõunast, võimalike URJ kontrarünnakute eest läänest.
Selles mõttes on eesmiste Venemaa rünnakrühmade katsed mitte ainult liikuda edasi Sergijivkasse, vaid ka tungida Novopidhorodnesse (see on juba Dnipropetrovski obl.), Molodetske ja Udatšne poolt, samuti väga näitlikud. Venemaa 41. ÜVA juhatus püüab ilmselgelt «olla aktiivne» oma vööndis võimalusel rindejoone maksimaalselt laial lõigul, et täielikult välistada igasugune URJ aktiivne kontrarünnaktegevus Hrõšõne ja Novooleksandrivka suunas (teest E-50 põhja pool).
Seega võib täiesti nentida, et praeguse seisuga Venemaa väed EI kontrolli Dobropillja linna, kuigi selle piires viibib terve rida nende rünnakrühmi ja üksikuid kaitseväelasi. Sisuliselt jätkavad nende eesmiste väeosade ja allüksuste peamised jõud vihaseid lahinguid linna vahetutel lähistel.
Sealjuures tuleb mõista, et Venemaa 51. ÜVA juhatus, 2. ÜVA väga aktiivsel toetusel, püüab lisaks võimalikult suure rünnakjalaväe hulga linna endasse imendamisele ka haarata Dobropilljat läänest ja põhjast. Selles mõttes tasub märkida nende rünnakrühmade piisavalt aktiivset liikumist piki Bõki jõge Hannivka suunas, kus üksikutel «ellujäänud» Venemaa imendujatel õnnestus jõuda Dobropillja – Kramatorski teeni, samuti Venemaa rünnakrühmade visa katsed liikuda (läbi murda) Matjaševe piirkonnast Svjatogorivka suunas.
Selles kontekstis tuleb märkida, et mõlema selle ülesande täitmine võib Venemaa juhatuse jaoks juba lähiajal olulisel määral keerulisemaks muutuda. Sisuliselt asuvad Dobropillja ümber märkimisväärsed AVATUD maastikualad. Antud hetkel asuvad Venemaa eesmiste väeosade ja allüksuste peamiste jõudude positsioonid linnast vähemalt 4.5-5 km kaugusel. Seni õnnestub Venemaa rünnakjalaväel neid läbida, saavutades osaliselt oma edasiliikumist üksikute väikeste gruppide jõududega, peamiselt piki teid ja jõgesid asuvates metsaribades.
Kuid varsti hakkab «rohelus» kahanema. Maastik «avaneb» veelgi suuremal määral. Vastavalt sellele muutub Venemaa väikeste jalaväegruppide (rünnakrühmade) varjatud liikumine keerulisemaks. Seega, selle aktiivse «imendumise» jätkamise korral kasvavad nende niigi üsna suured kaotused Dobropillja piirkonnas märgatavalt.
Praegu kiirustab Venemaa väejuhatus kasutama endale soodsaid kliimatingimusi (sügisesed udud, tihenenud vihmane ja tuuline ilm), et viia oma eesmiste Ukraina allüksuste lahingurivistustesse edukalt imendunud rünnakjalaväe hulk sellistes tingimustes maksimaalselt võimaliku tasemeni. Kuid igavesti see nii ei kesta...
3️⃣ Mis puudutab Venemaa vägede operatiivseid väljavaateid Dobropillja suunal, eriti kogu nende Slovjanski-Kramatorski pealetungioperatsiooni kontekstis, siis tasub märkida rida tegureid, eriti:
- Rohkem kui 2 kuud kestnud vihaste lahingute jooksul (aga kui arvata hetkest, mil lõppes Venemaa vägede ümbergrupeerimine GV «Kesk» operatsioonivööndis ja nende üleminek aktiivsele pealetungitegevusele just nimelt Dobropillja suunal pärast Pokrovski hõivamist nende poolt, siis koguni 4 kuud) on neil õnnestunud edasi liikuda keskmiselt 11-12 km.
See ei ole ilmselgelt selline tempo, mis võimaldaks Venemaa juhatusel loota piisavalt kiirele ja sügavale (operatiiv-taktikalises mõttes) haardele lõunast kogu Slovjanski-Kramatorski aglomeratsiooni ümber.
Ja kuigi sellel suunal Venemaa väed siiski liiguvad edasi (olgu aeglaselt ja suurte kaotustega endale) ning suutsid isegi jõuda vahetult Dobropillja külje alla, ei taga see neile sugugi selle linna «kiiret langemist» «Selõdove stsenaariumi» järgi. Juba praegu on ilmne, et Venemaa 2. ja 51. ÜVA-l ei õnnestunud «käigult» enam-vähem märkimisväärsete jõududega selle tänavatele sisse murda. Ja see tähendab pikki ja kurnavaid lahinguid linna enda pärast, mis nõuavad nende juhatuselt ilmselgelt suurt hulka jõupingutusi, ressursse ja elusid. Ja mis peamine – aega.
Arvestades tõsiasja, et lahingud Kostjantõnivka pärast naabersuunal on JUBA veninud «üle igasuguste plaanide ja graafikute», saab selgeks, et Slovjanski-Kramatorski aglomeratsiooni operatiivse haarde lõunapoolse fassaadi (tiiva) moodustamine samuti, ütleme nii – veidi viibib.
- Jah, kui Lõmani suunal (kus pidi moodustatama selle aglomeratsiooni operatiivse haarde põhjapoolne tiib) oli sarnane protsess URJ aktiivse pealetungitegevusega tegelikult lõplikult nurjatud, siis siin, lõunas, see, olgu küll loiult, kuid jätkub.
Kuid tendents selle moodustamiseks on ilmselgelt vaibuv. Ja seetõttu, Venemaa vägede kogu Slovjanski-Kramatorski operatiiv-strateegilise pealetungioperatsiooni kontekstis, šansid selle nurjumiseks käesoleva aasta lõpuks ilmselt tõusevad.
Need tõusevad veelgi rohkem, kui URJ, Lõmani suuna eeskujul, järsku kontraründavad sellel suunal, näiteks Pokrovskist läänes ja loodes või lõigul Dobropilljast Kostjantõnivkani. Ja otsustades Venemaa 41. ÜVA viimaste nädalate aktiivsuse põhjal, Venemaa staapides lubatakse sellist asja täiesti. Vähemalt püüavad nad end selle vastu eelnevalt kindlustada …
- Seni aga, kahes kolmest Slovjanski-Kramatorski pealetungioperatsioonis osalevast Venemaa väegrupeeringu operatsioonivööndist (GV «Lõuna» ja «Kesk») vastane mitte ainult ei ründa, vaid liigub ka edasi (olgu aeglaselt ja taktikalisel tasemel). See tähendab, et esialgu ei ole tema juhatus kaugeltki kaotanud šansse ja lootust oma pealetungioperatsiooni tulemuslikuks lõpetamiseks Slovjanski ja Kramatorski suhtes. Loota sellele, et Venemaa väed «ise peatuvad» (ressursside ammendumise ja enda kaotuste tõttu) – on üsna naiivne. Minu arvates tuleb URJ-l selle aglomeratsiooni hoidmiseks nii või teisiti läbi viia vähemalt ühel kolmest suunast (Dobropillja, Kostjantõnivka-Kramatorski või Slovjanski) omaenda aktiivseid tegevusi.
Teine küsimus on – millal ja kuidas seda teha, et saavutada maksimaalne (noh või vähemalt võimalik) efekt? Kuid see on juba täiesti teise vestluse teema...