Petrenko
Slavjanski suunas on Vene väed Rai-Aleksandrovka piirkonnas edasi liikunud ja jätkavad aktiivseid rünnakuoperatsioone nii külas endas kui ka kanali suunas.
Vaatamata Venemaa kaitseministeeriumi väidetele Vovtšanski ja Viltša vallutamisest 2025. aasta detsembris, hoiavad Ukraina üksused nende linnade lähedal endiselt positsioone, mida kinnitavad ka uued Venemaa rünnakute kaadrid. Ja kõik see on näidatud Venemaa kaartide taustal, mis näitavad mõlemat linna oma sügaval tagalas.
Mirošnikov
USA suursaadik EL-i juures ähvardab Euroopa riike tagajärgedega, kui nad arendavad oma satelliitsidesüsteeme ja piiravad Starlinki juurdepääsu Euroopa turule 😂😂😂
Just siia koer maetud ongi.
Trump kaitseb oma sõpra ja suurimat annetajat Muski nii palju kui võimalik.
Umbes 5–10 aasta pärast selgub, et OneWeb on Starlinkist parem ja töökindlam ning meil on juba korralik satelliidivõrk olemas. Loomulikult poleks Muski toode siis enam vajalik.
Kuid Euroopal on selleni muidugi veel väga pikk tee minna. Vaja on kolossaalseid investeeringuid.
Muchnoy ✙ Jugend
Petrenko
Steve Witkoffi ja Putini kohtumine andis vaid ühe potentsiaalselt olulise tulemuse: on tekkinud eeldused konstruktiivseteks kolmepoolseteks läbirääkimisteks Venemaa, Ameerika Ühendriikide ja Ukraina vahel novembri keskel. Just sellist stsenaariumi ennustasin ma juba suvel. Siiski on veel vara rääkida konkreetsetest lepingutest: palju sõltub osapoolte poliitilistest võimetest ja läbirääkimispositsioonidest selles etapis.
Võtmeteguriks saavad 3. novembril toimuvate USA vahevalimiste tulemused. Need määravad suuresti, mil määral suudab Donald Trumpi administratsioon Venemaaga ulatuslikke majanduslepinguid sõlmida. Nende hulka kuuluvad potentsiaalsed mitme miljardi dollari suurused investeeringud Arktikasse, maavarade kaevandamisele ja muudesse koostöövaldkondadesse. Sellised projektid võiksid pärast Ukraina sõja lõppu saada osaks laiemast lepingust, kuid nende elluviimine nõuab lisaks Valge Maja poliitilisele tahtele ka jätkusuutlikke tingimusi pikaajaliseks majanduskoostööks.
Seetõttu pole praegu olulisemad mitte niivõrd Putini ja Witkoffi kohtumisel arutatud ettepanekud ise, vaid pigem nende praktilise rakendamise väljavaated. USA valimiste tulemused näitavad Trumpi võimet edendada potentsiaalset kokkulepet Venemaaga ning arutlusel olevate majanduslike väljavaadete teostatavust. See võimaldab ka paremini hinnata novembrikuu kõneluste väljavaateid: kas pooled suudavad liikuda esialgsetelt aruteludelt konkreetsete kokkulepeteni või piirduvad nad esialgu üldiste lähenemisviiside kokkuleppimisega.
Petrenko
Täna peaks Trumpi eriesindaja Steve Witkoff kohtuma Peterburis Putiniga ja andma Venemaa poolele üle sõja lõpetamise ettepanekud, mis koostati Norras toimunud läbirääkimiste põhjal Ukraina ja Euroopa esindajatega.
Praegu pole aga mingeid väljavaateid kokkulepete saavutamiseks. Moskva ei näita valmisolekut loobuda maksimaalsetest territoriaalsetest nõudmistest ega nõustuda sõja lõpetamisega praeguse rindejoone alusel. Venemaa pool taotleb jätkuvalt kontrolli kehtestamist kogu Donbassi territooriumi üle, nõudes Ukrainalt sisuliselt nende piirkondade loovutamist, mida Vene armee pole suutnud sõjalise jõuga vallutada.
Selle seisukoha läbisurumiseks on Venemaa poolel oluline näidata sõjalisi edusamme ja jätta mulje, et Ukraina edasine vastupanu on mõttetu. Ilmekas näide on Dobropillja, mille vallutamisest Venemaa esindajad teatasid. Väikeste ründerühmade sissetung ja lippude demonstreerimine ei tähenda aga, et linn oleks läinud Vene vägede kontrolli alla. Sellised episoodid võimaldavad jätta mulje, nagu oleks Venemaa armeel kogu Donbassi vallutamiseks jäänud enda kontrolli alla saada vaid kolm suurt linna — Slovjansk, Kramatorsk ja Družkivka.
Sarnane olukord kujuneb Zaporižžja ümber. Venemaa väejuhatuse avaldused, et väed asuvad linnast umbes viie kilomeetri kaugusel lõunapoolsetest äärealadest, loovad ettekujutuse vahetust ohust oblastikeskusele.
Kokkuvõttes lähevad Venemaa juhid läbirääkimistele liialdatud ettekujutusega oma sõjalistest edusammudest ning loodavad saavutada diplomaatiliste vahenditega seda, mida pole seni lahinguväljal saavutatud. Moskva territoriaalsed nõudmised on endiselt märksa ulatuslikumad kui tulemused, mida Vene armee on suutnud sõjaliselt saavutada, ning avaldusi edasitungi kohta kasutatakse läbirääkimispositsiooni tugevdamiseks.
Samal ajal arutatakse läbirääkimiste raames potentsiaalselt mitme miljardi dollari suuruseid tehinguid loodusvarade valdkonnas ja ühiseid Arktika kasutuselevõtu projekte, mis võivad pikemas perspektiivis tuua Venemaale märkimisväärset tulu. Kuid isegi sellised majanduslikud stiimulid ei taga praegu kokkulepete saavutamist sõja lõpetamiseks.
Sterenko
Kaitsevägi ründas ajutiselt okupeeritud Luganskis telekommunikatsioonikeskust „Lugakom”. Hoonet kasutatakse mobiilside ja internetiühenduse tagamiseks. Eile anti löök samasugusele objektile Donetskis.
Venelased ründasid Kiievi Svjatošõni rajoonis asuvat korterelamut.
Praeguseks on teada ühest hukkunust.
UPD: Hukkunute arv on kasvanud kaheni. Veel kaks inimest said vigastada.
Alex
Jutud sellest, et võitlejad veedavad peaaegu aasta positsioonidel, kusjuures, paneme tähele, jalaväe positsioonidel, vastavad tegelikkusele ja kahjuks pole need sugugi üksikud juhtumid…
Sellised olukorrad on kahe asja tagajärg: vaenlase infiltratsioon sügavale meie lahingurivistuse tagalasse ning komandöride püüd olukorda viimse hetkeni parandada, positsioone võimalikult kaua tagasi tõmbamata, kuni niinimetatud infiltratsioonitsoon muutub vaenlase kontrolli all olevaks territooriumiks, kust võitlejate väljatoomine muutub peaaegu võimatuks.
Tegelikult on olukord mitmetahuline ning siin on oma osa ka normaalse mobilisatsioonipoliitika puudumisel. Ühelt poolt hoiavad võitlejad jätkuvalt eesliinipositsioone (sageli asuvad nad tegelikult juba vaenlase tagalas) kauem, kui igasugused normid ja korraldused ette näevad; teiselt poolt pole isikkoosseisu nappuse tõttu inimesi üldse kellegagi asendada. Kui neid poisse poleks, ei tea keegi, kus me praegu vaenlase peataksime ja kes üldse sõdiks, sest kõigil on sellest ammu täielikult pohhui)
Osman (Aidar)
Palju räägitakse rahuläbirääkimistest ja katsetest neid pidada. Olen alati öelnud, et olen rahu, mitte kapituleerumise poolt. See sõda on kuradi mõttetu jama, mis varastas minult ning paljudelt poistelt ja tüdrukutelt tohutult aega, teistelt aga elu. Ma vihkan seda kogu südamest ja hingest.
Ja mul on selle kohta midagi öelda. Ukraina relvajõud on kindlasti taganud sõjalis-poliitilisele juhtkonnale tugeva läbirääkimispositsiooni. Meie vägedel on rindel edusamme, õnnestus nurjata vaenlase plaanid Slovjanski ümberhaardeks tiibadelt. Neil on praegu tagumik tules, mistõttu nad üritavad edasi tormata. Aga me hoidsime need alad, mida nad tahtsid vallutada. See õõnestab Putini väidet tema ülekaalust rindel.
Aga küsimus, kus me tagalas eksisime, kui eksisime, ja kes selles süüdi on – see pole minu poole pöörduda. Minu arvates ei õnnestunud venelaste tagalat kokku varistada. Ja ilmselt ei õnnestu ka. Kas tagalat oleks saanud paremini ette valmistada? Arvan küll, see on minu subjektiivne arvamus. Ametnike töö kvaliteet on minus alati küsimusi tekitanud. Aga see on juba minu nägemus.
Ma arvan, et meil on kõigele vaatamata tugev positsioon. Arvan, et Ukraina relvajõud on Venemaad nende enda territooriumil kõvasti räsinud, kuigi nemad on löönud meie energiataristut. Me tegutseme nende vastu väga täpselt. Seega jah, Ukrainal on tugev positsioon. Ja selle on taganud Ukraina relvajõud.
*
Zelenskõi: USA lubas Ukrainale NATO 5. artikli tasemel julgeolekugarantiisid.
5. artikkel näeb ette, et rünnakut ühe liitlase vastu käsitletakse rünnakuna kõigi vastu. Samas otsustab iga riik iseseisvalt, milliseid meetmeid vastuseks rakendada, sealhulgas kas kasutada sõjalist jõudu. Keda selle lubaduse puhul „kõigi” all silmas peetakse, pole selge.
Ukraina jaoks on põhimõtteliselt oluline, et tulevased garantiid näeksid uue agressiooni korral ette konkreetse reageerimismehhanismi: relvade operatiivne tarnimine, luureandmete vahetamine, sõjaline abi ning lepinguosaliste selged kohustused.
Kuni pole olemas lõplikku dokumenti kindlaks määratud tingimustega, pole mõtet rääkida täiemahulistest garantiidest. Ükski sanktsioonidega ähvardamine pole toiminud, aga nüüd, kui neid on proovitud ja neist on mööda hiilitud, ei hakka need ammugi toimima.
Mingitele lepingutele alla kirjutades tuleb mõista, et me ei tohi lubada uut sissetungi, vastasel juhul võime kaotada märksa rohkem, kui oleme juba kaotanud, ja see ei puuduta ainult territooriume.
Muchnoy ✙ Jugend
Petrenko
Dobropillja sektoris on Vene väed kindlustanud oma positsioonid Novõi Donbassi ja Belitskaja kaevanduse piirkonnas. Vaenlase infiltratsioonirühmitused jätkavad Dobropilljasse tungimist ning nende kohalolekut on juba tuvastatud linna loodeosas.
Zelenskõi teatas pärast Oslos toimunud kõnelusi Ameerika esindajatega, et pooled arutasid Ukraina julgeolekugarantiide erinevaid variante, sealhulgas NATO artikliga 5 sarnaseid garantiisid. Tema sõnul rõhutas Washington taas, et garantiid peavad olema usaldusväärsed. Lõplikku kokkulepet siiski veel pole: Steve Witkoff peab ettepanekud Venemaa poolele edastama.
Kuid isegi USA ametlikud julgeolekugarantiid ei tähenda tingimata, et Washington tõepoolest astub sõtta riigiga, mis on rünnanud tema partnerit. Ilmekas näide on Katar. Pärast Iisraeli rünnakut Dohale 2025. aasta septembris allkirjastas Donald Trump korralduse, mis nägi ette julgeolekugarantiid sellele emiraadile ning võimaldas välisriigi rünnaku korral muu hulgas USA-poolseid sõjalisi meetmeid. See korraldus ei ole aga Senati ratifitseeritud vastastikuse kaitse leping ning Washingtoni konkreetsed sammud sõltuvad asjaoludest.
2026. aasta veebruaris alustasid USA ja Iisrael sõjalist operatsiooni Iraani vastu, mille järel andis Teheran arvukaid lööke Pärsia lahe riikides asuvate objektide pihta. Rünnaku alla sattus ka Katari strateegiline gaasitaristu, sealhulgas Ras Laffani kompleks. Veeldatud maagaasi tootmine ja eksport said tõsiselt häiritud ning Hormuzi väina tegelik sulgemine raskendas tarneid veelgi ja põhjustas ulatuslikku majanduslikku kahju. Varem välja kuulutatud garantiid ei suutnud neid rünnakuid ega kahju ära hoida.
See näide illustreerib ilmekalt erinevust poliitilise lubaduse vahel kaitsta liitlast ja tegeliku valmisoleku vahel astuda tema julgeoleku nimel ulatuslikku sõjalisse konflikti. Kui isegi Katari puhul, kes on USA jaoks Pärsia lahe piirkonnas oluline partner, ei suutnud garantiid ära hoida sõja raskeid tagajärgi, oleks äärmiselt riskantne loota, et Washington astub Ukraina kaitseks kindlasti otsesesse sõjalisse vastasseisu Venemaaga. NATO artikli 5 analoogia ei tähenda iseenesest veel seda, et Ameerika väed astuvad automaatselt sõtta.
Alex
Sügisesed udud aitavad vaenlasel, nagu ka täpselt aasta tagasi, väga palju jalgsi liikuda ja kiirendada meie lahingurivistusest läbi imbumist, nagu see toimus eelmisel aastal Pokrovski ründamise ajal…
Mida kaugemale vaenlane suudab tungida, ilma et ta seal kanda kinnitaks, seda halvemini läheb neil värdjatel, kes kirjutasid endale alla ühe otsa piletile, sest talve saabudes muutub tõld kõrvitsaks ja alles jääb vaid üks tee – hukatusse.
Tasub märkida, et mehitamata süsteemide vägede üksused mängivad vaenlase elavjõu hävitamisel olulist rolli. Neile kuulub selle eest tohutu tänu, sest ilma nendeta oleks meil olukord väga keeruline.
Mirošnikov
Trump ütleb, et korraldab Venemaa ja Hiinaga kolmepoolse kohtumise Ukraina sõja lahendamiseks 🤡
Põhimõtteliselt on Putin juba saavutanud kõik, mida ta tahtis.
Sanktsioonid tühistati.
Meie Starlinki ja luureandmete kasutamist piirati.
Rakettide PAC-3 tarned meile on blokeeritud.
Ukraina on läbirääkimistest välja jäetud.
Noh, Trumpiga suhtlemise spetsialistid, kuidas teil nägu on?
Ütle Trumpile kas või miljard korda, et oled valmis rahuks ja läbirääkimisteks, astu kas või 100 500 tegelikku sammu – Trump aitab ikkagi oma sõpra Vladimirit.
Trumpil pole enam ühtegi trumpi varuks – ta on need kõik juba ära kasutanud, nii et kohtugu kas või Talibaniga Ukraina sõja teemal.
Meil peaks sellest juba täiesti ükskõik olema.
🇺🇦 Muchnoy ✙ Jugend
Vozdvõživkast ida pool andis vastane meie positsioonidele tulelöögi. Hallis tsoonis püsib mõlema poole aktiivsus: tegutsevad nii meie võitlejad kui ka vastane. See näitab, et olukord selles piirkonnas on endiselt ebastabiilne ning täielikku lahingutegevuse vaibumist pole siin toimunud.
Võitlus asula pärast jätkub, olukord püsib dünaamiline. Edaspidi jälgin sündmuste arengut ja muutusi otse sellel rindelõigul.
Töötame!
Petrenko
Vene väejuhatus väitis, et vallutas Malokaterinivka Zaporižžja oblastis ja väitis, et nende väed asuvad Zaporižžjast vaid viie kilomeetri kaugusel. Ukraina sõjavägi aga eitas seda teavet, avaldades külast endast tehtud video. Malokaterinivka on endiselt Ukraina relvajõudude kontrolli all ja Venemaa väited ei kajasta tegelikku olukorda sellel rindel.
Venemaa kaitseministeerium teatas Zolote Kolodezi, Petrovka ja Novotroitske väidetavast vallutamisest Dobropillja sektoris. Ukraina sõjavägi aga eitas seda teavet: kõik kolm asulat on endiselt Ukraina relvajõudude kontrolli all. Vene vägede edasitungi on registreeritud ainult Dobropillja lähedal asuvates lahinguväljades.
Venemaa väitis, et vallutas Kolodezne Velõkoburluki suunal. Vägede paigutamise asemel üritasid Vene väed aga teeselda linna kontrolli all hoidmist, heisates seal drooni abil Venemaa lippu. Ukraina droonioperaatorid leidsid drooni ja lipu ning hävitasid need. Kolodezne on praegu Ukraina relvajõudude kontrolli all.
Mašovets
🔴 Täna pöördume tagasi Limani suunale ja püüame teha seal Ukraina relvajõudude pealetungitegevuse esialgse kokkuvõtte
Vastane (Venemaa väed) jätkab aktiivset kaitsetegevust oma GV „Lääs“ vägedegrupeeringu operatsioonitsooni vasakul (lõunapoolsel) tiival, selle 20. ja 25. ühendvägede armee (OA) vastutusalas, püüdes takistada Ukraina relvajõudude eesliini väeosade ja allüksuste edasiliikumist Limanist kirdes üle Tšornõi Žerebetsi jõe (20. OA vastutusala) ning hoida oma positsioone linnast idas ja kagus, Zaritšne – Jampili – Ozjorne – Dibrova piirkonnas (25. OA vastutusala).
Selleks püüavad eespool nimetatud armeede koosseisu kuuluvad Venemaa vägede eesliini väeosad ja allüksused visalt oma positsioone hoida, korraldavad üksikutel lõikudel vasturünnakuid ning jätkavad ka Ukraina vägede aktiivse tegevuse raskendamist ja aeglustamist, hoides taktikavööndis Ukraina eesliini allüksuste lahingurivistuses oma allesjäänud jalaväe infiltreerumisrühmi.
Eilse õhtu seisuga olid Ukraina relvajõud ilmselt suutnud peaaegu täielikult likvideerida Venemaa 20. ühendvägede armee platsdarmi Tšornõi Žerebetsi jõest läänes (selle eesliini allüksused hoiavad veel üksikuid väikeseid maastikulõike, mis ulatuvad jõest läänes kuni 1,5–2 km sügavusele Ivanivka ja Novoljubivka piirkonnas). Ukraina relvajõud on aga juba jõudnud mitmel suunal otse jõe äärde ning nende üksikud ründerühmad asuvad tõenäoliselt juba jõest idas.
Oma 25. ühendvägede armee vastutusalas oli vastane samuti sunnitud taanduma Jampili ja Limani vahel asuva metsamassiivi lääneosast ning mitmel lõigul Zaritšne ja Torske külade piirkonnas, kus Ukraina relvajõudude eesliini ründerühmad suutsid ilmselt samuti üle jõe pääseda.
1️⃣ Vastane tegutseb sellel suunal järgmiste jõudude ja vahenditega:
+ 20. ühendvägede armee (OA)
3. motolaskurdiviis (MSD) – 252., 362. ja 752. motolaskurpolk (MSP), 237. tankipolk (TP), 99. liikursuurtükiväepolk (SAP)
144. MSD – 254., 283. ja 488. MSP, 59. TP, 856. SAP
236. suurtükiväebrigaad
+ 25. ühendvägede armee (OA)
67. MSD – 31., 36. ja 37. MSP, 19. TP, 83. SAP
164. üksik motolaskurbrigaad (OMSBR)
169. OMSBR
11. üksik tankibrigaad (OTBR)
73. suurtükiväebrigaad (ABR)
+ Tugevdusjõud ja -vahendid – osa 1. tankiarmee (TA) jõududest
2 „Tamani“ MSD – tõenäoliselt selle 1. ja 15. MSP allüksused, tegutsevad 20. OA vastutusalas vahetult Limani suunal
4. „Kantemirovi“ tankidiviis (TD) – 423. MSP allüksused ning mitmed 12. ja 13. TP ning 275. SAP allüksused – tegutsevad Borova suunal
Mõlema Venemaa armee vastutusalas on tuvastatud ka terve rida „territoriaalvägede“ (TrV) ja „mobilisatsioonireservi“ (MR) koosseise, mille suurus vastab „motolaskur-/laskurpolgule“ (MSP/SP) või „üksikule motolaskur-/laskurpataljonile“ (OMSB/OSB). Peamiselt on need liidetud juba formeeritud alaliste väeosade ja üksuste koosseisu või antud neile tugevduseks operatiivalluvusse.
Peaaegu kõigis mõlema Venemaa armee eesliini väeosades ja allüksustes on moodustatud ründerühmad ja -allüksused (kuni rooduni), et korraldada ründe- ja pealetungitegevust, sealhulgas infiltreerumise ja varjatud sissetungi kaudu Ukraina relvajõudude eesliini allüksuste lahingurivistusse. Praegu kasutab Venemaa juhtkond neid aga Ukraina relvajõudude aktiivse pealetungitegevuse tõttu vasturünnakute korraldamiseks ja üksikute eesliinipositsioonide visaks hoidmiseks, sealhulgas vahetult Ukraina relvajõudude pealetungivate väeosade ja allüksuste lahingurivistuses.
2️⃣ Limani suuna praegust olukorda iseloomustavad üsna intensiivsed vastastikused lahingud ja Ukraina eesliini allüksuste järkjärguline edasiliikumine taktikavööndis korraga mitmel lõigul, eelkõige:
Novomõhhailivka – Makijivka suunal on Ukraina relvajõud ilmselt veelgi suurendanud oma kohalolekut Luhanski oblastis, liikudes edasi 1,5 km. Vastane kaitseb küll visalt positsioone Hrekivka – Makijivka suunal, kuid Ukraina eesliini allüksused liiguvad sellest lõigust järk-järgult lõuna pool edasi ning on juba jõudnud Makijivka lääneservast vähem kui 4 km kaugusele.
Tegutsedes Novoe – Katerynivka joonelt Novoljubivka suunas, liikusid Ukraina eesliini allüksused kagusuunas edasi 6,5 km ning jõudsid samuti selle asula lääneservale ja on tõenäoliselt juba alustanud lahinguid selle vabastamise nimel.
Pärast Kolodjazi küla vabastamist liikusid Ukraina allüksused ilmselt kirde suunas edasi 4,5 km ja jõudsid Ivanivka küla lõunaservale. Samuti korraldavad nad üsna tulemuslikke ründe- ja pealetungitegevusi Ternõ küla suunal, püüdes liikuda üle Tšornõi Žerebetsi jõe („3. tiigi“ piirkonnas). Vastane hoiab esialgu enda käes mitut positsiooni Belohorivka piirkonnas, kuid Ukraina relvajõud lõid temast ilmselt lõuna pool välja Mõrne külast ning peavad lahinguid Jampolivka pärast, st juba TEISEL POOL Tšornõi Žerebetsi jõge.
Visad lahingud jätkuvad ka suure Zaritšne küla piirkonnas. Ukraina relvajõud jõudsid ilmselt Tšornõi Žerebetsi jõeni Tsentralna tänavast põhja pool (võttes sisuliselt enda kontrolli alla küla põhjaosa) ning murdsid läbi ka Mõrne külast lõuna pool asuva jõelõiguni. Stavkõ – Kolodjazi – Mõrne – Zaritšne piirkonnas hoiab vastane jõest lääne pool endiselt Ukraina eesliini allüksuste lahingurivistuses mõnda allesjäänud väikest jalaväerühma. Nende suurus ja arv on aga viimaste nädalate jooksul selgelt vähenenud.
Ukraina relvajõud tegutsevad üsna aktiivselt ka Zaritšne lõunaosas ja Torske külast lõuna pool, st TEISEL POOL Tšornõi Žerebetsi jõge. Ilmselt tegutseb Zaritšne – Jampoli suunal ja jõe idakaldal väga aktiivselt korraga mitu Ukraina ründerühma. Neid ei näi eriti häirivat asjaolu, et Zaritšnest kuni sellest lõunas asuva metsamassiivini ja isegi Limani kirdepoolses äärelinnas on endiselt üksikuid vastase väikeseid jalaväerühmi.
Jampoli ja Limani vahelises metsas, mida Venemaa 25. ühendvägede armee juhtkond kasutas varem väga aktiivselt „stardialana“ oma ründeljalaväe massiliseks koondamiseks ja edasiseks infiltreerimiseks Limani, on vastane ilmselgelt sunnitud järk-järgult taanduma itta mõlemal pool Limanist Jampoli kaudu edasi Siverskisse kulgevat raudteed. Sisuliselt on ta juba maha jätnud metsa lääneosa ning püüab praegu hoida oma positsioone Jampoli ja Dibrova vahel, mõlemal pool Limani ja Zakõtne vahelist maanteed (laagri „Patriot“ kämpingu, „Varadero“ ranna ja nimetatud maanteest kirdes asuva metsaosa piirkonnas). Tema väikesed jalaväerühmad tegutsevad ka Ozjorne piirkonnas ning paar „eksinud keret“ on tuvastatud Dibrova piirkonnas.
Jampolis, kus tegutsevad mõlema poole jalaväe- ja ründerühmad, jätkuvad samuti visad lahingud. Seni pole kumbki pool suutnud saavutada selle asula üle otsustavat kontrolli, kuid juba ainuüksi Ukraina jalaväe kohalolek Jampolis ajab Venemaa 25. ühendvägede armee juhtkonna närvi. See on ka mõistetav, kui arvestada, et Ukraina relvajõud tegutsevad üsna aktiivselt ka Zaritšne – Jampoli suunal, liikudes mööda Tšornõi Žerebetsi jõge põhjast lõunasse ja mööda samanimelist teed, mis eraldab selle idaosa kesk- ja lääneosast.
Kui Ukraina relvajõud jätkavad nimetatud suundadel „survestamist” (ehk tegutsevad samaaegselt nii Zaritšne kui ka Jampoli poolt), võib Venemaa 25. ühendvägede armee vastutusalas täiesti korduda samasugune „lugu” nagu see, mis leidis aset naaberüksuse, 20. ühendvägede armee vastutusalas. Venemaa 25. ühendvägede armee eesliini väeosad ja allüksused peavad maha jätma mitte ainult eespool nimetatud metsamassiivi lääneosa, vaid ka selle keskosa. Vähemalt tuleb neil taanduda Zaritšne–Jampoli teest ida poole, rääkimata Limani–Zakõtne maanteest. Ebasoodsa olukorra korral võib see hüpoteetiline taganemine jätkuda isegi Tšornõi Žerebetsi jõest IDA poole.
Praegu ei ilmuta Ukraina relvajõud selles mõttes erilist visadust, keskendudes ilmselgelt pigem üksikutele „taktikalistele episoodidele”, mis on valdavalt seotud oma positsioonide püsivuse tagamise ja Limani enda julgeoleku kindlustamisega. Tõenäoliselt annab siiski tunda nende piiratud jõudude ja vahendite hulk sellel suunal.
Nende „episoodide” üldine taktikaline konfiguratsioon näitab aga selgelt, et kohalik Ukraina väejuhatus mõistab päris hästi, kuidas vajaduse korral Venemaa 25. ühendvägede armee Limani juurest piisavalt tõhusalt ja kiiresti eemale tõrjuda.
Seega võib Limani suuna praeguse olukorra kohta operatiiv-taktikalises mõttes välja tuua vähemalt kaks peamist asjaolu: \- Limanist põhja pool ja kirdes õnnestus Ukraina vägedel kõrvaldada linnale vahetult ähvardanud oht, likvideerides Venemaa 20. ühendvägede armee platsdarmi Tšornõi Žerebetsi jõel \- Linnast ida pool ja kagus on Ukraina relvajõud ilmselgelt märkimisväärselt raskendanud Venemaa 25. ühendvägede armee vägedel edasiste „infiltratsioonioperatsioonide” läbiviimist eesliini väeosade ja allüksuste abil Limani suunas, tõrjudes need linnapiirist enam kui 4,5 km kaugusele, vahetult linnast ida pool asuvasse metsamassiivi. Veelgi enam, neil õnnestus luua taktikalises mõttes üsna arvestatavad eeldused nende edasiseks ida poole, Tšornõi Žerebetsi jõe suunas väljatõrjumiseks.
3️⃣ Mis puudutab Ukraina relvajõudude pealetungioperatsioonide laiemat, operatiivset tähendust Limani suunal, eriti Venemaa vägede jätkuva Slovjanski-Kramatorski pealetungioperatsiooni kontekstis, siis tooksin esile järgmised tegurid:
Sisuliselt nurjasid Ukraina relvajõudude pealetungioperatsioonid Limani suunal Venemaa vägede katse moodustada Slovjanski-Kramatorski linnastu ümberhaarde parem ehk põhjapoolne haar. Seega said Ukraina relvajõud võimaluse tagada seda linnastut kaitsvale vägedegrupeeringule enam-vähem stabiilne materiaal-tehniline varustamine (loodest Izjumi poolt ja läänest Barvinkove poolt). Seda isegi juhul, kui vastane jätkab edasiliikumist linnastu suunas lõunast ja idast Slovjanski, Konstantõnivka, Kramatorski ja Dobropillja suunal. Seal on vastase edasitung viimase 2–3 nädala jooksul ilmselgelt „hoo maha võtnud”.
Samuti peab Venemaa vägedegrupeeringu GV „Lääs” põhijõudude jõudmine Oskoli jõeni kogu lõigul alates selle suubumiskohast Siverski Donetsisse (Sinõtšene looduskaitseala ja Sinõtšene küla piirkonnas) kuni Kupjanskini ilmselgelt Venemaa väejuhatusel praegu „pikaks ajaks edasi lükkuma”. Veelgi enam, lähitulevikus on Venemaa väejuhatus sunnitud tegema väga suuri jõupingutusi, et stabiliseerida olukord oma 20. ühendvägede armee vastutusalas vägedegrupeeringus „Lääs” ning tõrjuda taktikalisel tasandil Ukraina relvajõudude tegevust juba Tšornõi Žerebetsi jõest ida pool. See tegevus on üsna lähedal sellele, et Ukraina väed saaksid ise endale sellel jõel taktikalise platsdarmi. Vähemalt kolmel taktikalises suunas on neil juba praegu võimalus seda saavutada (Novoe–Novoljubivka, Kolodjazi–Ivanivka ning lõigul Mõrne ja Zaritšne vahel). Veelgi enam, ilmselgelt tegutseb juba praegu teatud hulk Ukraina ründeüksuste (jalaväe) rühmi jõest ida pool (tõenäoliselt Jampolivka piirkonnas ja Torskeist lõuna pool).
Üha ilmsemaks muutuvad ka Ukraina pealetungi operatiivsed tagajärjed Limani suunal Siverski Donetsist lõuna pool ehk Venemaa 3. ühendvägede armee vastutusalas vägedegrupeeringus GV „Lõuna”, mis tegutseb vahetult Slovjanski suunal. Selles olukorras tuleb vägedegrupeeringu GV „Lõuna” ja 3. ühendvägede armee enda juhatusel ilmselgelt suunata osa selle armee jõududest ümber nii, et rindejoon pöörduks läänest põhja poole. Kui Ukraina relvajõududel õnnestub Venemaa 25. ühendvägede armeed märkimisväärselt ida poole tõrjuda, muutub sellise otsuse tegemise vajadus nende jaoks veelgi pakilisemaks. Sellest tulenevalt mõjutab see vältimatult 3. ühendvägede armee suutlikkust ja võimalusi jätkata edasitungi Mõkolajivka ja Slovjanski suunas. Selleks vajab armee ilmselgelt tugevdamist täiendavate jõudude ja vahenditega. Arvestades asjaolu, et Venemaa väejuhatus on juba suunanud vägedegrupeeringu GV „Lääs” vasakule tiivale osa oma niigi „mitte just ülemäära suurtest” reservidest ning samuti osa jõududest ja vahenditest teistelt suundadelt, ei lisa veel ühe „probleemse” suuna tekkimine selles mõttes talle ilmselgelt ei optimismi ega reaalseid operatiiv-strateegilisi võimalusi.
Ukraina relvajõudude tulemuslikud pealetungioperatsioonid Limani suunal annavad omakorda Ukraina väejuhatusele operatiivsel ja operatiiv-strateegilisel tasandil tõenäoliselt arvestatava ajalise „edumaa”, et Slovjanski-Kramatorski linnastu kaitset veelgi täiustada ja korraldada. Eelkõige aga selleks, et teha vajalikud otsused ja need praktikas ellu viia. Loomulikult ei hakka ma siin käsitlema nende otsuste sisu ega võimalikku suunitlust. Kuid asjaolu, et Ukraina relvajõud said tänu edukale tegevusele Limani suunal sellise ajalise edumaa, on ilmne.
Võtame kokku … Jah, Ukraina relvajõudude pealetung Limani suunal EI peatanud kogu Venemaa vägede Slovjanski-Kramatorski pealetungioperatsiooni. See on ilmne. Kuid see mõjutas üsna märkimisväärselt selle kulgu ja tempot. Vähemalt muutis see Venemaa väejuhatuse jaoks operatsiooni edasise läbiviimise tunduvalt keerulisemaks. Lõppkokkuvõttes, kui vähemalt veel ühel suunal tekivad täiesti tõenäoliselt Limani suunaga sarnased tingimused (näiteks Dobropillja ja Konstantõnivka vahelisel lõigul), ähvardab kogu see Venemaa kindralstaabi Slovjanski-Kramatorski ettevõtmine ilmselgelt ebaõnnestuda, kusjuures juba enne uut aastat.
Alex
Vastasel on Dobropillja suunal taktikalisi edusamme, püüdes maksimaalselt ära kasutada halva ilma ja roheluse (seni, kuni seda oli) eeliseid.
Kui aga räägime Dobropillja lahingust operatiivses mastaabis, siis on vaenlane 2026. aasta sügis-talvise sõjakäigu juba kaotanud, kuigi see pole veel lõppenud.
Vastane kukkus selle aasta suunal kõigi ülesannete tähtaegadega läbi ja mõnda neist pole siiani üldse täitnud, seega ei jää neil muud üle kui oma ettekannetes muinasjutte välja mõelda. Vahel kannavad nad ette selliseid asju, mis ei mahu isegi pähe
Nad räägivad peaaegu vallutatud Dobropilljast ja väidetavast edasitungist veel kaugemale, kuid kõige suurem nali saabub siis, kui talve saabudes igasugune edasitung üldse peatub, sest vastane ei suuda enam üldse lahingukontaktijoonele liikuda ning nende hävitamise tempo kasvab maksimaalseks; siis avaneb võimalus mitte lihtsalt kaotatut tagasi võtta, vaid piidrid kaovad mõnest kohast ise hoopis ära))
