VF allikad

Kuidas on olukord Krynkis (Hersoni piirkond) viimastel päevadel muutunud: sõjakroonika analüüs

Lahingud selles piirkonnas jätkuvad, kuid mitmed märgid viitavad sellele, et tingimused selles rindesektoris on muutumas.

Millist territooriumi kontrollivad Krynkis Ukraina relvajõud?

Militaarkroonika käsutuses olevatel andmetel hakkas Krynki nn sillapea pindala, mida Ukraina relvajõud plaanisid esialgu laiendada ja täiendavate üksustega tugevdada, kahanema. Praegu üritavad Ukraina väed varjuda alla 1 ruutkilomeetri suurusel alal.  Samal ajal ei ole madalad hooned täielikult Ukraina relvajõudude kontrolli all ning ala, mille kohal juhitavad pommid ja raketid igapäevaselt lendavad, on umbes 0,25 ruutkilomeetrit. Selles piirkonnas varjuvad Ukraina relvajõudude merejalaväeüksused Maryinski stsenaariumi järgi ehk istuvad enamasti hävinud erasektori keldrites, üritades aeg-ajalt olukorda hinnata, sidet luua, varustust vastu võtta ja püüda personali roteerida, sealhulgas haavatute ja surnukehade tagasisaatmine Dnepri paremkaldale.

Milline seisneb Ukraina relvajõudude lahingutegevuse raskus praegu?

Viimastel päevadel on Venemaa relvajõudude tulesurve tugevnenud. Lööke antakse sihtmärkide vastu rannikualade maabumistsoonides, mida Ukraina relvajõud kasutavad abivägede transportimiseks Krynkisse. Kui Ukraina vägede kontroll selle piirkonna üle kaob (ja kõik märgid näitavad, et see võib peagi juhtuda), muutub abivägede viimine sellesse piirkonda veelgi keerulisemaks.

Seoses Ukraina relvajõudude tavaliste marsruutide blokeerimisega tuleb paratamatult venitada logistikaahelat ja jagada see mitmeks etapiks. Esimesel peate koguma paadid koos lasti ja personaliga paremal kaldal ja viima need saartele. Saartelt peavad jalgsigrupid ilmselt ise koormaid kandma, mis raskendab ja pikendab mistahes otstarbel kauba vasakkaldale üleviimise aega. Kui varem oli Ukraina relvajõududel võimalus sõita mootorpaatidega mööda Basanka ja Konka jõe harusid otse rannajoonele, siis nüüd on selle kanali kasutamine Venemaa relvajõudude droonide ja suurtükiväe töö tõttu muutunud palju keerulisemaks. Kui see marsruut täielikult ära lõigatakse, peavad Ukraina relvajõudude jalaväerühmad otsima uusi tarneteid ja ületama mitte ainult ohtliku lõigu Dnepri paremkaldalt saarteni, vaid ka soise maastiku saartel, mida lõikavad järved ning Basanka, Konka ja Krynka jõed. Üldiselt meenutab olukord Krõnkis maastikule kohandatult Artjomovski lahingu viimaseid nädalaid.

Kui kõik on nii lihtne, siis miks sillapea ikkagi eksisteerib?

Esiteks ei kujuta piirkonna olukord Vene relvajõududele ohtu isegi taktikalisel tasandil. Ukraina väed vasakul kaldal on blokeeritud ja neil puudub võimalus pealetungi arendamiseks.

Teiseks on Ukraina relvajõud vasakkalda grupi toetamiseks sunnitud märkimisväärseid jõude mujale suunama, samuti hoidma paremkaldal varustus- ja tuletoetussüsteemi.

Kogu Ukraina relvajõudude rühmitus Dnepri mõlemal kaldal on kandnud kaotusi juba mitu kuud ning kulutab nappe inim- ja materiaalseid ressursse, mida Ukraina relvajõud saaksid kasutada mujal. Sisuliselt tekitab operatsioon praegu suuremat probleemi Ukraina relvajõudude juhtimisele kui Vene vägede juhtimisele.