kolmapäev, 15. mai 2024

 Ukraina kaitseliinide ehitamisest.

UKR kaitseliinide ehitus on jagatud armee ja tsiviilsektori vahel.
Zalužnõi kandis juunis UKR presidendikantselei juures asuva "stavka" (peakorter) koosolekul ette, et UKR armeel puuduvad vahendid suuremate kaitseliinide ehitamiseks ja vaja on kaasata erasektor, poliitjuhtkond peaks organiseerima hanked ja eraldama rahalised ning materjaalsed vahendid. Zalužnõi käis ka raadas saadikute ees esinemas sellel teemal.

Olemasolevad UKR "inseneriväed" on keskendunud miinitõketest läbimurdmisele ja pontoonülekaäikude ehitamisele.
Korralike suuremate kaitseliinide ehitamiseks oli ja on armee "demineerimismeeskondadele" jms "inseneristaffile" lisaks vaja tsiviilist betooni, valmis betoonelemente, koppasid-sahkasid-kraanasid-veokeid, ehitajaid, raha...

UKR Wiki:
Sõja algusega algas Ukraina insenerijõudude arengu teine ​​periood, nimelt nende taastamine terrorismivastase operatsiooni tingimustes. Eelkõige moodustati aastatel 2015-2016 48. inseneribrigaad ja 16. eraldi operatiivtoetuspolk.[2]

4. juulil 2017 toimus Luganski oblastis sõjaväeõppus UR-77 kaugdemineerimistehnikaga. Väljaõppesse olid kaasatud operatiiv-taktikalise rühma "Luhansk" inseneriüksused, eelkõige 14 OMBr.[4]

Ukraina kaitseministeeriumi korraldusel teostab PJSC "Kiievi laevaehitus- ja laevaremonditehas" pontoonsilla pargi (PMP) remonti - ujuvsildade komplekti veetakistuste ületamiseks sõjavarustusega. 2018. aasta Ukraina iseseisvuspäeva eel saadeti vägedesse juba esimesed kuus pontoonsilla pargi lüli. Pontoonidel taastati välisvooder, taastati kõik liigendühendused ja mehhanismid lülide automaatseks avamiseks vette kukkumisel.[5]

Septembris 2018 töötas Ukraina relvajõudude sillaehitusüksus, et taastada ühendus üle Horõni jõe Rivne oblasti Dubrovitski rajooni Udrõtski ja Võssotski küladega.[6]

3. novembril 2018 lõppes Žitomõri oblastis Ukraina relvajõudude inseneriväelaste konkurss parima pontoonirühma valimiseks. Võistluse võitis pontoonirühm Novohrad-Volynskyi linnast, teise koha saavutas Okhtõrka linna väeosa rühm, "pronksi" valis välja väeosa rühm Bari linn ja neljanda koha saavutas Bilhorod-Dnistrovski linna meeskond.[7]

2019. aasta alguses moodustati 107. Teede tugikeskuse baasil 47. eraldiseisev teekomandobrigaad.[2] Juba 2020. aasta septembris muudeti see brigaad omaette inseneribrigaadiks.[8]
Kusagil pole midagi juttu kaitseliinide, tulepunktide, džottide-dottide, kaitsekraavide jne ehitamisest ja võimekusest.

UKR Wiki kirjutab edasi:
Aastatel 2014-2021 ehitasid insenerivägede üksused üle 1200 kilomeetri kaitseliine ja lõid inseneritõkete süsteemi kogupikkusega umbes 252 kilomeetrit. Lühikese aja jooksul ehitasid insenerivägede üksused koos regionaalsete riigiasutustega kolmele kaitseliinile üle 270 kaitsekindlustuse. Lisaks on esimesele kaitseliinile personalile peavarju pakkumiseks paigaldatud Siseministeeriumi poolt 345 konteinerit MVS-2 ja ligi 330 moodulmetallist kaitsekonstruktsiooni. Remonditi, osteti ja saadi rahvusvahelise abina ligi 500 ühikut inseneritehnikat. Lisaks tegid demineerimismeeskonnad kahjutuks üle 140 000 plahvatusohtliku objekti, puhastasid üle 896 kilomeetri maanteed ja 17,6 kilomeetrit raudteed, kontrollisid ligi 2755 hektaril territooriumi ja 105 objektil plahvatusohtlike esemete olemasolu. Nende tööde teostamisega tegeleb pidevalt üle 30 demineerimismeeskonna.
Siseministeerium (mitte kaitseministeerium) tarnis metallist mooduleid ja konteinereid. Kõvasti tehti demineerimistöid.

UKR Wiki kirjutab edasi:
Alates 24. veebruarist 2022 seisavad inseneriväed Ukraina riigi kaitsel.[10] Eelkõige osalesid Ukraina relvajõudude inseneritoetusüksused edukalt vastupealetungioperatsioonides, mille tulemusena vabastati okupantidest Hersoni ja Harkivi oblastid. Need toimingud poleks olnud võimalikud ilma pontoonsilla ja insener-kaevandusüksusteta. Täpsustatud ülesannete täitmise eest pälvis aumärgi "Julguse ja vapruse eest" 808. toetuspolk ning lahingulipud 210. polk ja 250. TsIP. Lisaks pälvisid ülesannete eduka täitmise eest riiklikud autasud 461 inseneriväe spetsialisti, kellest ühel on Ukraina kangelase aunimetus.[11]

2023. aasta kevadel ehitasid inseneriüksused Põhja-Ukrainasse inseneritõkete süsteemi, et takistada vaenlase võimalikke pealetungi. Nii paigaldati mais 10 päevaga tankitõrje miiniväljad ja tõkked, kasutades rohkem kui 5500 miini. 
Lisaks kaevati piki riigipiiri umbes 1,5 tuhat meetrit kaevikuid [Fucs: see on kõigest 1,5km kaevikuid!] ja 3,5 tuhat meetrit tankitõrjekraave [Fucs: see on kõigest 3,5km kraave!]. Varustatud on mitukümmend kaetud vahet, varjendeid ja laskepositsioone personalile, samuti varustuse laskekohti.[12]

Alates 2023. aastast täidavad inseneriväeüksuste üksused väeosadele täismahus inseneritoetuse ülesandeid. Peamisteks ülesanneteks on läbipääsude tegemine vastase inseneritõketesse, pontoon-silla ülekäigukohtade juhtimine vasturündeoperatsioonidel, inseneritõkete korraldamine, armee positsioonide kindlustusvarustus ja vägede kaitseoperatsioonidel energiavarustus.[13]

5. novembril 2023 teatas kaitseministri esimene asetäitja kindralleitnant Oleksandr Pavljuk kümne täiendava inseneri- ja sapööripataljoni loomisest territooriumide demineerimiseks. Neist viis pataljoni asutati toetusvägede väejuhatuse koosseisus. Üksused on juba alustanud  miinitõrjeoperaatorite sertifitseerimist
https://uk.wikipedia.org/wiki/%D0%86%D0 ... 0%BD%D0%B8

Edasi siis alates suvest 2023 eraldas UKR raada ja presidendikantselei mitmes eri jaos rahalisi vahendeid kaitseliinide ehitamiseks erinevates sektorites.

2023 ~novembrist alates pidas keskvõim läbirääkimisi kohalike omavalitsustega, et need toetaks ja organiseeriks kaitseliinide ehitamisi omavalitsuste territooriumil. Väidetavalt pole siiani [märkus 16.05.2024: ülevaate kirjutasin juba 2024 märtsi alguses] suudetud läbi viia hankeid ja kaasata vajalikus mahus erasektorit kaitseliinide/rajatiste ehitamiseks. UKR erinevad allikad on lisaks väitnud, et kaitseliinide ehitamisse niisama (ilma hangete ja pädevate lepinguteta) suunatud raha kaob nagu musta auku, sest seal on kõik teed ja võimalused valla korruptsioonile ning raha kõrvale kantimiseks...

Avdeevkast eraldi - siis kui seal oleks olnud võimalik suuremaid kaitseliine UKR tagalas ehitada, seda ei tehtud. Siis kui Avdeevka hakkas käest ära libisema ja VF liikus nii palju edasi, et ulatus kaudtulega katma potsentsiaalseid kaitseliinide asukohti oli juba hilja - VF kaudtule all ei olnud tsiviilsektor nõus oma koppade, buldooserite ja kraanadega siblima ning armee rindeüksused keeldusid sapöörilabidatega seal mingeid suuremaid positsioone kondijõul kaevamast....

28.veebruar 2024
Vastates kolmapäeval avaldatud intervjuus küsimusele kindlustuste ettevalmistamise kvaliteedi kohta, kinnitas pataljoni Aidar endine kompaniiülem Jevgeni Dikiy, et Avdejevka piirkonnas valitsesid “omatehtud kindlustused”, mille lahinguüksused “kaevasid” ise enda jaoks alates 2014. aastast. Rääkides sellest, kas uuel Berditš-Orlovka-Tonenkoje liinil on võimalik Vene üksusi peatada, märkis Diky, et kuigi Ukraina sõjavägi teeb kõik endast oleneva, "ei ole seal võimsat kindlustust." Seetõttu püütakse nüüd klammerduda lähedal asuvate veehoidlate külge ja rajada nende ümber kaitseliini. Aga kui see läbi murtakse, siis on järgmine punkt, Ugledari võtmeks olev Kurakhovo, suures ohus, ütles Ukraina relvajõudude pataljoni Aidar endine kompaniiülem.

Samal päeval avaldatud raportis viitasid Ameerika Sõjauuringute Instituudi (ISW) analüütikud ka sellele, et lähinädalatel oodatavat Vene sõjaväe edasiliikumist Avdievka lääne ja loodeosas võivad mõlemad pidurdada, nii keeruline maastik kui veekogud, näiteks veehoidla, mis kulgeb Semenovkasse ja Orlovkasse. Samal ajal kordasid raporti koostajad Ukraina sõjaväelaste endi hinnanguid, kes kirjeldasid uusi "kiireloomulisi kaitsepositsioone, mille nad lõid Avdiivkast lahkumise katmiseks ja Venemaa järgmiste pealetungioperatsioonide vastuvõtmiseks" pettumust valmistavateks ja problemaatiliseks. Samuti tõid nad välja, et Venemaa poolelt jätkuv surve võtab Ukraina relvajõududelt võimaluse teha paus ja luua võimsam, raskesti läbitav kaitseliin. Loodusmaastiku mõjule viitas TV saate ajal ka Ukraina relvajõudude Tauride suuna pressikeskuse spiiker Dmitri Lihhovoi eelmisel päeval. Ja kui tal paluti kommenteerida järgmise kaitseliini valmisolekut Tonenky, Orlovka ja Berdichi piirkonnas, vastas ta, et asjakohane teave on salastatud, hoolimata asjaolust, et paljud tõlgendavad oletatavaid kaitseliine valesti kui pidevaid kindlustusi, lisas Lihhovo.

Samal ajal, 2023. aasta detsembri keskel, teatas Ukraina Ülemraada asetäitja Alexandra Ustinova telesaate ajal, et Ukraina relvajõud kavatsevad kaitsetegevusele ülemineku raames ehitada kolm kindlustusliini. Ja 2024. aasta jaanuari lõpus ütles Ukraina peaminister Denis Shmygal Uzhgorodis kohtumisel Slovakkia kolleegi Robert Ficoga, et Ukraina pool ehitab lahingutsoonis kolmetasandilist kaitseliini, mille rajamist abistab ka Slovakkia, tarnides muu hulgas soomustatud ekskavaatoreid ja miinitõrjemasinaid. Shmygali sõnul on kavandatud kaitseliinid loodud pakkuma "kaitset igas suunas" ja "võimaldavad nii vaenlast heidutada kui ka edasi liikuda." Ukraina valitsus on nende ehitamiseks eraldanud kümneid miljardeid grivnasid, ütles peaminister.

Kuid nagu Venemaa Rahvaste Ülikooli Strateegiliste uuringute ja prognooside instituudi (RUDN) asedirektor Jevgeni Semibratov NG-le märkis, otsustasid Kiievi võimud piirduda aktiivse kaitsekonstruktsioonide ehitamisega ümber Ukraina pealinna. « Seevastu kaitseliinide rajamine lahingutsoonis on täis tõsiseid riske. Lisaks võib rinde järjekordse läbimurde korral taas tekkida küsimusi ehitustööde kvaliteedi kohta,” täpsustas Semibratov. Ta meenutas, et Ukraina relvajõudude endine ülemjuhataja Valeri Zalužnõi tegi möödunud suvel ettepaneku kaitseliinide rajamise alustamiseks. Kuid siis ei saanud Kiiev poliitilistel põhjustel endale lubada selliste ettepanekute elluviimist. Kuna see tähendaks, et Ukraina võimud ise ei usu eriti oma vastupealetungi õnnestumisse, selgitas RUDNi ülikooli strateegiliste uuringute ja prognooside instituudi asedirektor.

Ka ajakirja Arsenal peatoimetaja Aleksei Leonkov rõhutas, et Ukraina pool venitas Zalužnõi pakutud kaitseliinide rajamisega. Samas oli info, et nende ehitamiseks eraldatud raha suunati muudele eesmärkidele. Seetõttu ei olnud need, mis toona kiiruga improviseeritud vahenditest, sageli ainult puidust, kasutades aeg-ajalt betooni, ehitati, mitte ainult ei olnud kosmosest nähtavad, vaid ei aidanud ka maapinnal palju, märkis Leonkov NG-le.

https://www.ng.ru/cis/2024-02-28/5_8958_ukraine.html
Fucs 06.03.2024


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar