Petrenko

Rodinskes käib intensiivsem linnavõitlus. Vaenlase väed on kohal põhja-, kesk- ja läänesektoris. Samal ajal teatavad Vene allikad rünnakutest Ukraina relvajõudude positsioonidele idapoolses linnapiirkonnas, mis kinnitab kaitsejõudude jätkuvat kohalolekut seal. Olukorda kirjeldatakse kui "kihilist kooki".

Hiljutised droonisalvestised lükkavad lõplikult ümber Venemaa väited linna vallutamise kohta 2025. aasta oktoobris või detsembris, näidates selgelt edasiliikumise tegelikku (mitte "paberil") tempot.

Olukord Kostjantõnivka ümbruses eskaleerub. Vaenlase jalavägi ründab Staraja Derevnja, Santurinovka, Šankhai ja Gora linnaosasid, püüdes äärealadelt kesklinna poole liikuda. Enamiku rünnakutest nurjavad FPV droonide operaatorid, kes tõrjuvad välja juurdunud jalaväge. Pikendatud rindejoon aga laiendab vaenlase manööverdamisvõimalusi.

Kostjantõnivka on oluline kaitsesõlm ja Venemaa vägede peamine strateegiline sihtmärk, seega eeldatakse lahingutegevuse intensiivsuse lähitulevikus vaid suurenemist.

*

USA presidendi erisaadikud Jared Kushner ja Stephen Witkoff ei reisi Ukrainasse, kuna Trumpi administratsioon pole kindel, kas Washingtoni osalemine läbirääkimistel aitab sõja lõppu lähemale tuua.

Olukord on aga palju keerulisem. 2025. aasta veebruaris kutsus Trumpi administratsioon Ukrainat üles Donbassi Venemaale üle andma, väites, et Venemaa vallutab selle aasta jooksul ja esitab uusi nõudmisi. Ukraina lükkas selle ettepaneku tagasi, viidates lahinguväljal valitsevale tegelikule olukorrale ja piirkonna vallutamise võimatusele isegi kahe aasta jooksul.

2025. aasta novembris uutel kohtumistel tegi USA taas ettepaneku, et Ukraina loovutaks Donbassi, väites, et see kaotatakse 2026. aasta lõpuks. Ukraina keeldus taas, pidades sõja lõpetamise kokkulepet praegusel rindejoonel piisavaks järeleandmiseks.

Nüüd töötab Ukraina välja läbirääkimisstrateegiat ilma USA osaluseta, lootes Türgi vahendusele.