UKR "Aleks"

Nagu ma ütlesin, on 2025. aasta lõpuks tapmistsoonidest saanud kogu rindejoonel tavaline nähtus. Praegu on see termin üks käimasoleva sõja märke, lihtsalt mõnes suunas avaldub see suuremal ja mõnes vähemal määral.

Rindejoon on tõesti kadunud, sest nüüd hoiavad kilomeetreid lõike sõna otseses mõttes paar positsiooni, mis on augud ja igas neist on 3-4 võitlejat.

Näib, et sõda on kokku varisenud, aga ei, nagu näitas vaenlase läbimurre Dobropillja lähedal, on vastaspoole probleemide pädeva kasutamisega võimalik korraldada mitmekilomeetriseid läbimurdeid kaitse sügavusse, see on üks selge rindejoone puudumise tagajärgi ja seni mitte kõige positiivsem meie jaoks.

Teisest küljest saab sellise läbimurde kergesti muuta piiramiseks ja isoleerida läbimurret tegeva väegrupi, sest tapmistsoon on nähtus, mis on tekkinud enam-vähem stabiilsetes piirkondades, kus vaenlane on jõud ja vahendid kokku tõmmanud ja jaotanud ning teeb metoodilist tööd rindejoone lähenemistel.

Seega on hetkel samas Dobropoli suunas võitluse iseloom täiesti erinev, kuskil 2024. aasta tasemel, väiksema droonitegevuse ja suurema soomusmasinate kaasatusega. Pole välistatud, et aja jooksul omandab positsioonisõda meie poolt manööverdava kaitse iseloomu või üldiselt, FPV droonide vastase imerohu leiutamine toob tagasi klassikalised mehhaniseeritud läbimurded.

UKR "Osman" kommenteerib "Aleks" kirjutist:

Tõelised tapmistsoonid eksisteerivad seal, kus vaenlane ei saa edasi liikuda tänu meiepoolsele võimsale tulesurvele hallis tsoonis – vaenlase positsioonide ja meie üksuste vahel.

Nagu näeme, on vaenlasel ka praegu edenemine enamikus piirkondades, seega selline nähtus nagu "tapmistsoon" seal ei kehti.

Tapmistsoon kogu rindejoonel on nähtus, mis külmutab rinde, seega on see meie eesmärk, mitte praegune reaalsus.