UKR "Alex"

Kurb on nentida tõsiasja, et suurem osa Ukraina elanikkonnast on ammu kaotanud sõjahirmu, mis sundis neid armeed aitama või vähemalt mitte ükskõikseks jääma rindel toimuva suhtes.

Nüüd on kõik kuidagi harjunud tõsiasjaga, et kuskil kaugel käib sõda ja nüüd on see muutunud probleemiks enamasti neile, kelle kodudesse hord aeglaselt hiilib või kelle pojad, isad, vennad iga päev kaevikutes surevad.

Sotsiaalne väsimus või ükskõiksus, nimetage seda kuidas tahate, mis tegelikult inimeste suhtumise ja tähelepanu kaasatuse poolest on muutnud selle sõja 2017.–2020. aasta ATO/JFO tasemele, kui paljud olid nende sündmuste suhtes ükskõiksed, nad mängisid rumalalt kuskil taustal, kuni veelgi suurem pizdets meid jaheda dušši alla uputas.

Mind ei huvita kõik need kuulujutud läbirääkimiste või mõne punkti kohta, sest lõpuks me mingi leppe peale jõuame, seega kuni saame – teeme kõik endast oleneva, et vaenlast võimalikult palju ära hävitada ja valmistume tulevikus uuteks katsumusteks, ja neid tuleb kindlasti.