UKR

Donald Trump kutsus Zelenskõid üles lõpetama rünnakud Venemaa naftataristu vastu, väites, et just need tekitavad diislikütuse puudujäägi. USA presidendi sõnul ei olevat probleem seotud Lähis-Idaga, vaid Venemaa ja Ukraina vahelise sõjaga.

Samas on olukord maailmaturul palju keerulisem. Ukraina rünnakud Venemaa naftatöötlemistehaste vastu vähendasid tõepoolest Venemaal kättesaadavaid nafta töötlemise ja naftatoodete ekspordi mahtusid. Moskva, üks maailma suurimaid diislikütuse eksportijaid, piiras naftatöötlemistehaste kahjustuste ja siseturu probleemide taustal kütuse eksporti. S&P Global hindas juba suvel rünnakute tagajärgi Venemaa naftatöötlemise märkimisväärseks vähenemiseks, mis avaldas juba toona survet maailma diislikütuseturule.

Kuid praegust uut hinnahüpet ei ole võimalik seletada ainult Venemaa-Ukraina sõjaga. Turule avaldab samal ajal survet olukorra järsk halvenemine Lähis-Idas: USA ja Iraani lahingutegevus häiris tarnet Hormuzi väina kaudu, Iraani toetatud huthid ründavad Saudi Araabia energiataristu objekte ning ähvardavad laevaliiklust Punase mere ja Bab el-Mandebi väina piirkonnas. 13. septembril teatas Reuters uutest rünnakutest Pärsia lahel sõitvate laevade vastu ja Saudi Araabia naftajuhtme kahjustamisest, mis suurendas veelgi muret ülemaailmsete tarnete pärast.

Selle taustal tõusis nafta hind üle 100 dollari barreli kohta ning Ameerika diislikütuse turg jõudis rekordtasemele. EIA andmetel oli diislikütuse keskmine jaehind USA-s 10. septembril 6,06 dollarit galloni kohta, Reuters teatas varem rekordilisest hinnast 5,82 dollarit galloni kohta. S&P Global fikseeris samal ajal USA ja Euroopa diislikütuseturul rekordilised näitajad.

Seetõttu on vale siduda praegune diislikütuse hinnatõus eranditult Ukraina rünnakutega Venemaa naftatöötlemistehaste vastu. Need rünnakud on tõepoolest üks tegureid, mis vähendavad naftatoodete pakkumist maailmaturul, kuid nüüd on neile lisandunud märksa ulatuslikum geopoliitiline tegur – nafta ja naftatoodete tarnete häired Lähis-Ida sõja, Hormuzi väina ümber kujunenud olukorra ja huthide rünnakute tõttu. Just nende tegurite kogum tekitab praeguse puudujäägi ja hinnahüppe diislikütuse turul.

*

„Alternatiiv Saksamaale“ (AfD) juht Alice Weidel nõudis Ukraina toetamise lõpetamist ja teatas, et Saksamaa peab tagasi saama Kiievi abistamiseks kulutatud raha. Bundestagis kutsus ta samuti valitsust üles püüdlema läbirääkimiste poole sõja lõpetamiseks ja Venemaa gaasitarnete taastamiseks.

Pärast Saksimaa-Anhalti valimisi, kus AfD sai 43,8% häältest ja kujunes suurimaks poliitiliseks jõuks, tugevdas partei märkimisväärselt oma positsioone Saksamaa poliitikas. The Economist kirjutab, et selle edu seab teistele Saksamaa parteidele küsimuse uue strateegia väljatöötamisest AfD-le vastuseismiseks. Föderaalsel tasandil tõusis partei samuti esikohale: septembrikuises DeutschlandTRENDi küsitluses saab AfD 27%, CDU/CSU aga 21%.

Samal ajal vähenes järsult toetus kantsler Friedrich Merzile. Vaid 13% küsitletutest on tema tööga rahul – see on üks halvimaid näitajaid selliste küsitluste ajaloos.

AfD Saksimaa-Anhalti programmi on ette nähtud ukrainlaste suhtes karm kurss. Partei teeb ettepaneku viia Ukraina põgenikud Bürgergeldi süsteemist varjupaigataotlejatele mõeldud toetuste süsteemi ning valmistada ette „remigratsioonikampaania“ nende Ukrainasse tagasipöördumiseks. Lisaks pooldab AfD ukrainlaste sõjapõgenikena tunnustamise lõpetamist ja leiab, et lahingutegevuse piirkondadest pärit inimestele tuleks anda võimalus naasta Lääne-Ukraina turvalisematesse piirkondadesse.

Eraldi teeb partei ettepaneku luua põgenikelastele eriklassid. Programmis öeldakse, et neile tuleks õpetada materjale, mis vastavad nende päritoluriikide koolisüsteemile, et hõlbustada hilisemat sinna tagasipöördumist.

Välispoliitikas pooldab AfD Saksimaa-Anhalti Venemaa-vastaste sanktsioonide lõpetamist ning Saksamaa ja Venemaa kaubandussuhete normaliseerimist. Programmis sisaldub samuti nõue taastada Nord Streami gaasijuhtme töö ja jätkata Venemaa gaasi importi.

Partei teeb ettepaneku säilitada ja võimaluse korral laiendada vene keele õpetamist koolides ning taastada koolivahetus Venemaaga.

Seega ei ole AfD praegune edu Saksamaal seotud ainult rändepoliitikaga. Partei pakub Saksamaa praeguse Ukraina-, Venemaa-, sanktsiooni- ja Moskva-suunalise poliitika põhjalikku ümbervaatamist, suurendades samal ajal survet traditsioonilistele parteidele.