neljapäev, 13. veebruar 2025

 UKR Mašovets. Redigeerimata masintõlge.

Novopavlovskoe suund ja natuke Pokrovskoe kohta

Ilmselt sai eelmise nädala lõpust Novopavlovski (endine Kurakhovskoje) suunal tegutsevate vaenlase vägede juhtkond “ülemistelt tasanditelt” ühemõttelise korralduse – likvideerida lõpuks Ukraina relvajõudude Kurakhovskoje sillapea “jäänused”.

Neile, kes on unustanud, tuletan meelde vaenlase vägede koosseisu ja ressursse, mis on selle probleemi lahendamisega tihedalt seotud.

- suurem osa 41. ühendrelvaarmee (CA) 90. tankidiviisist (TD) - vägede rühma (GV) "keskus"
- 51. OA - GV "keskuse" 110. ja 114. eraldi motoriseeritud vintpüssi brigaad (SMRB)
- 8. OA 20. ja 150. motoriseeritud vintpüssi diviis (MSD) - GV "Lõuna"
- samuti 36. eraldiseisva motoriseeritud laskurbrigaadi üksused 29. eraldi armeest, 68. armeekorpuse (AK) 39. eraldi motoriseeritud laskurbrigaadi ja 5. eraldi armee 57. eraldi motoriseeritud laskurbrigaadi üksused - kõik GV "Idast".

Laias laastus on see üsna võrreldav sellega, mis praegu üritab Pokrovski ja selle ümbrust "tormistada". Praegu on aga vaenlasel selles suunas edenemisega suuri raskusi. Veelgi enam, Ukraina relvajõud, kes peavad ägedaid tagalalahinguid, tekitavad selles suunas vaenlasele olulisi kaotusi, mis tõenäoliselt ei aita kaasa vaenlase väejuhatuse seatud eesmärkide kiirele ja tõhusale saavutamisele.

Olukord selles suunas on viimase 3-5 päeva jooksul üsna dünaamiliselt arenenud. Sisuliselt, niipalju kui mina aru saan, otsustas vaenlase väejuhatus kasutada kontsentrilisi rünnakuid selle silmapaistva objekti kõikidele külgedele korraga – kas tõrjuda või piirata meie üksused, mis jätkavad kaitset Konstantinoopoli-Rozlivi joonest ida pool. Eelkõige:

- Mõistes Andrejevka küla positsioonide tähtsust nende pealetungi edasiseks arendamiseks selles suunas, koondas vaenlane siia märkimisväärsed jõupingutused. Olles Petropavlovkast külasse endasse tunginud (ilmselt 90. tankidiviisi 67. laskurpolgu vägedega), jätkab vaenlane oma katseid selles kanda kinnitada ja seda kinni hoida. Erineva, kohati väga vastuolulise teabe põhjal otsustades üritab vaenlase 67. laskurpolk, mis tegutseb väikestes ründerühmades, olenemata kaotustest, visalt edasi liikuda mööda Voltšja jõge küla lääneserva.

Vaenlase 114. eraldiseisva motoriseeritud laskurbrigaadi üksused, mis üritavad Orlovka jõe äärest Ševtšenko külast samasse Andrejevkasse edasi liikuda, ei suuda (ilmselt Ukraina relvajõudude üksuste poolt läbi viidud tulekahju tõttu Voltšja jõe lõunakaldalt toetada 7 km oma märkimisväärset edasitungimist) edasi võitlusnädala jooksul). 67. laskurpolk ise Andrejevkas omakorda püüab nagu hull lemmingukari iga hinna eest oma positsioone “kindlustada ja hoida”, saates ründejalaväelasi sellesse külla, rühma kaupa.

Üldiselt on olukord Andreevka piirkonnas kui Ukraina relvajõudude kaitse taktikalises võtmes üks võtmepunkte, väga pingeline. Vaenlase 90. tankidiviisi edasijõudnud üksused ning selle 114. ja 110. eraldiseisvad motoriseeritud laskurbrigaadid üritavad praktiliselt vahetpidamata rünnata/rünnata Ševtšenko – Andrejevka ja Petropavlovka – Andreevka suundadel.

- Põhjas, vaenlase 90. tankidiviisi (6. ja 80. tankirügement, 428. motoriseeritud laskurrügement ja 228. motoriseeritud laskurrügement, mis hiljuti siia ümber koondati) ründetsoonis peavad selle esiüksused kangekaelseid lahinguid piki Nadezhdanovka west-Se küla S. Siin on vaenlane Serebryanoye külast lääne pool (kuni 500 m) minimaalselt edasi arenenud, olles osalenud lahingutes Zaporožje küla pärast.
Minu arusaamist mööda on just sellesse piirkonda vastase 90. TD väejuhatus koondanud oma põhijõud, püüdes üheaegselt lahendada kahte probleemi – nii Pokrovski kui Novopavlovski suunal, oma "taktikaliselt sügaval" edasitungiga läände.

- Kata lõunast ja edelast Pokrovskist lõunas ja edelas tegutseva löögirühma vasak tiib.
- Ja tekitage Kurakhovski sillapea “jäänuseid” kaitsva Ukraina taktikalise grupi põhjast sisse haaramise oht.

Väga arusaadav soov. Kuid isegi teise motoriseeritud laskurrügemendi ümberrühmitamine diviisist (228. motoriseeritud laskurrügement) Pokrovski suunalt sellesse piirkonda ei ole selle püüdluse elluviimist veel kiirendanud. Jah, vaenlase 90. tankidiviisi arenenud üksused roomavad edasi (keskmiselt 2 päevaga 500–600 meetrit, isegi kuni 1 km). Kuid Uspenovkat pole veel täielikult vallutatud (selle nimel käib intensiivne võitlus) ja Slavjankast läänes on osa diviisi vägede koondamise tõttu Andrejevkale ka edasitung seiskunud. Sellistes tingimustes võib "kriips" Dnepropetrovski oblasti piirile osutuda, ütleme, vaenlase jaoks problemaatiliseks.

Nüüd lõunapoolsest näost ja idapoolsest survest

Minu arusaamist mööda ei kasuta Vene väejuhatus teadlikult veel 8. armee põhivägesid (20. ja 150. motoriseeritud laskurdiviisid) pealetungil idast Ukraina relvajõudude Kurakhovski sillapea “jäänustele”, piirdudes vaid üksikute üksustega nende koosseisust ja kaugemal asuvast Datšõ külast. Tõenäoliselt juhtub see kahel põhjusel.

Mõlema diviisi jaoks on siin liiga "kitsas" (kuna nii suur taktikaline tihedus oleks mõttekas, kui oleks vaja kuskilt "sügavalt" läbi murda, kuid siin piirdub ülesanne selgelt meie esiüksuste väljatõrjumisega mööda teed Ulaklysse, samas kui põhilise "töö" teevad kaardiväe üksused "Kesk" ja "Ida", mis tegutsevad põhjapoolsetel äärtel. Millest ilmselt järeldub ka teine ​​põhjus - Vene väejuhatus hoiab selgelt 8. OA põhijõude tagasi millegi muu pärast.

Minu arvates on kaks võimalikku varianti: üks diviisidest viiakse "õigel ajal" Kramatorski suunas tegutseva 3. OA tsooni või pärast Kurakhovski sillapea "jäänuste" likvideerimist saame neid mõlemaid näha "Pokrovski lähedal".

Hetkel tegutseb Novopavlovski suunal 20. motoriseeritud laskurdiviis kahe motoriseeritud laskurrügemendiga (33. ja 255. motoriseeritud laskurrügement), 150. motoriseeritud laskurdiviis kahe motoriseeritud laskurrügemendi ja ühe tankirügemendiga (103., 102. motoriseeritud laskurrügement1 ja tankirügement1). Riba puhul, mille esiosa laius on 5-6 km, on see selgelt "väga suure konksuga".

Mis puudutab "jäänuste" lõunarinnet, siis pärast lühikest pausi, mille põhjustas nende esiüksuste ümberrühmitamine ja täiendamine, läks osa vaenlase 36. ja 39. eraldiseisvate mootorpüssibrigaadi vägedest uuesti lõunast üle intensiivsetele ründe-/ründeoperatsioonidele, mille eesmärk oli üles kerida Ukraina Dattanatštari küla kaitseteed noye) ja ka Donetsk-Zaporozhye maantee Dachnoye külast lääne pool (rünnak Zelenovka külast ida ja põhja suunas Ulakly suunas).

Praegu hoiavad edasijõudnud Ukraina üksused vastast maanteest lõuna pool, kuid vaenlase rünnakud neis piirkondades muutuvad järjest intensiivsemaks. Ja mis on tähelepanuväärne, soomukite kasutamisega.

Minu arvates on täiesti võimalik, et vaenlane üritab lähitulevikus nihutada oma rünnakute suunda "jäänuste" lõunaküljele Ulaklyst ja Dachnyst veidi lääne poole - Konstantinoopoli, Razlivi ja Bogatyri suunas (noh, kui ma oleksin Vene väejuhatuse asemel, siis mõtleksin kõigepealt sellele võimalusele). Ja on täiesti võimalik, et vaenlase 57. eraldiseisev motoriseeritud vintpüssi brigaad ühineb nende rünnakutega oma põhijõududega.

Seega, kui hinnata lühidalt olukorda kogu Novopavlovski suunal, on selle peamiseks tunnuseks kahtlemata vaenlase ilmselge ja selgelt väljendatud soov Ukraina relvajõudude kohalik silmapaistev osa täielikult “ära lõigata” kogu selle pikkuses – Nadeždovkast Razdolnojeni. Veelgi enam, vaenlane püüab seda saavutada üsna tuttaval ja arusaadaval viisil – intensiivistades oma ründetegevust oma külgedel.

Asjaolu, et ta piirdub praegu aktiivse tegevusega selle silmapaistva "tipu" vastu (Kurakhovski sillapea "jäänused"), ei tohiks meid eksitada. Vähemalt vaenlase 90. TD püsiv soov läbi murda Serebrjanist võimalikult kaugele läänes ja mingi arusaamatu segadus GV "Ida" paremal küljel (on täiesti võimalik, et mõlemad merejalaväebrigaadid - 40. ja 336. eraldi mereväebrigaad) võiksid täpselt seda Novoskool Velikast suunata . Lisaks ärgem unustagem, et seal paikneb ka kogu vaenlase 36. eriarmee (37. eraldiseisev motoriseeritud laskurbrigaad + 5. eraldi brigaad), mis on V. Novosilka lähedal pärast hõivamist selgelt "ülearune", vähemalt täies koosseisus (ainuüksi 5. eriarmee on seal täiesti piisav).
Teisisõnu, see, et Pokrovski suunas “tempo langeb”, ei tähenda, et vaenlane on samas olukorras naabersuundades. Novopavlovskoje on selle väga kõnekas näide. Veelgi enam, kui Vene väejuhatus seal tünni põhja kraabib, võib ta leida TÄIENDAVAID vägesid ja ressursse, mis LBS-i pikkuse vähenemise tõttu mitmes valdkonnas selgelt vabanevad.

*


Trump on Trump, aga huvitav, mida arvavad Euroopa kontinendi olukorra edasisest arengust Euroopa luureagentuurid, mitte Euroopa poliitikud...
Mõned "väljavõtted" ütleme ühe Põhja-Euroopa riigi luureteenistuse analüütikute huvitavast raportist.

- Hetkel ei ole Venemaa Föderatsiooni poolt Euroopale OTSESET strateegilist ohtu, kuid.

- Venemaa sõjalis-poliitiline juhtkond jätkab sihipärast ettevalmistust võimalikuks sõjaliseks konfliktiks tulevikus NATOga. Esiteks meie enda armee ümberkorraldamise ja relvaarsenali (eriti kaugmaa relvade) uuendamise vallas.

– Sisuliselt areneb see ümberkorraldus (raportis on definitsioon – "reform", mis väidetavalt algas pärast ulatuslikku sissetungi Ukrainasse) järk-järgult arenemas Venemaa kui riigi kui ka riigi kui terviku totaalseks militariseerimiseks.

- Selle saavutamiseks kasutab Venemaa oma mitmetasandilise liidu raames Hiina, Iraani ja Põhja-Koreaga aktiivselt tehnoloogilises, ressursi- ja poliitilises sfääris ühiseid jõupingutusi.

- Hetkel ei ole Venemaa sõjalis-poliitiline juhtkond teinud ega tee ka lähiajal konkreetset otsust alustada sõjalist konflikti alliansiga.
Lähtudes kogu poliitika-, sõja-, majandus- ja infovaldkonna meetmetest, valmistutakse selleks aga väga aktiivselt. Veelgi enam, raport sisaldab üheselt mõistetavat määratlust: aja jooksul suureneb Vene Föderatsiooni ja alliansi (peamiselt selle Euroopa liikmete) vahelise otsese relvakonflikti tõenäosus pidevalt.

- Ukraina ja Venemaa vahelise otsese relvakonflikti võimaliku lõpetamise mõju kohta üldisele sõjalis-poliitilisele olukorrale Euroopa mandril märgitakse aruandes, et alates sellest hetkest:

1) kõigest 6 KUU pärast on Venemaa Föderatsioon taas valmis pidama kohalikku sõda ühes sellega piirnevas riigis.

2) 2 aasta pärast suudab see tekitada REAALSE sõjalise ohu MITMELE külgnevale alliansi Euroopa riigile ning on valmis sõdima mõnes Euroopa regioonis, näiteks Baltikumis või Balkanil.

3) ja suudab 5 aasta pärast omandada võime pidada ulatuslikku sõda Euroopa mandril USA MITTESEKKUMISE TINGIMUSTEL

- Raport tõstab eriti esile Venemaa tegevuse kasvavat agressiivsust niinimetatud "Arktika basseinis" ja märgib, et selles küsimuses tegutsevad Venemaa ja Hiina ilmselgelt "ülemaailmse iseloomuga kahepoolsete lepingute raames". Raporti koostajate sõnul võib just "Arktika küsimus" toimida omamoodi vallandajana laiaulatuslikule sõjale mandril.

- On tõenäoline, et Venemaa Föderatsioon hoidub praegu sõjalistest tegevustest (kasutades relvastatud jõudu) Euroopa territooriumidel ja vetes, mis kuuluvad "Arktika basseini". Kuid see sõltub otseselt USA ja Hiina vahelise "ülemaailmse konflikti lahendamisest", sealhulgas Arktikas. USA ja Venemaa või USA ja Hiina vahelise vastasseisu eskaleerumisel Arktikas suureneb Venemaa "sõjalise mõju" tõenäosus kindlaksmääratud territooriumidel ja vetes järsult.

- Raporti autorid ennustavad Venemaa Föderatsiooni mittesõjaliste, nn hübriidaktsioonide järsku kasvu, mis "formaalselt ei ületa NATO põhikirja artikli 5 piire". Ja ennekõike Arktikas... Sealhulgas uut tüüpi relvade katsetamine, suuremahulised sõjalised õppused ja relvastatud provokatsioonid piirialadel või "rahvusvahelise jurisdiktsiooni all".

- Aruanne sisaldab ka konkreetset teavet tegevuse mahu järkjärgulise suurenemise ning Venemaa luure- ja sabotaaživõrgustike intensiivistumise kohta mitmetes Euroopa riikides, sealhulgas riikides, kus see on registreeritud – Suurbritannias, Tšehhis, Eestis, Saksamaal, Lätis, Leedus, Poolas ja Itaalias.

Nende peamisteks tegevusvaldkondadeks on sõjaliste ja sõjalis-majanduslikult oluliste objektide ja asutuste vastu suunatud (enamasti varjatud) sabotaaži ettevalmistamine ja elluviimine, info- ja sotsiaalpoliitilised provokatsioonid ning omaette valdkond on riikide julgeoleku ja kaitse seisukohalt kriitilise tähtsusega võrkude ja andmebaaside "küberrünnakud" ja "küberhäkkimine".

Tähelepanuväärne on, et raporti autorid seovad OTSESELT Venemaalt Euroopa riikidele suunatud sõjalise ohu määr ja KASVU tase Venemaa Ukraina-vastase agressiooni sisu, kulgemise ja tulemustega.

Nende järelduste kohaselt võivad need määrad märkimisväärselt kiireneda, kui Venemaa Föderatsioon ühel või teisel kujul SAAB JUURDEPÄÄSU Ukraina peamistele ressurssidele ja tehnoloogilisele baasile. Pealegi võib see nende arvates juhtuda MITTE AINULT Ukraina otsese sõjalise lüüasaamise tagajärjel, vaid ka selle "sisepoliitiliste protsesside" tõttu, sealhulgas "sõja tulemuste" tõttu.

Minu arusaamist mööda (see on minu isiklik arvamus) tunnistavad Euroopa luureteenistused täielikult teatud osa praeguse Ukraina "valitseva klassi" koostöövõimalust Venemaalt - kas kohe "pärast sõda" või isegi selle ajal...

Minu arvates annab see raport, kuigi seda otseselt ei ütle, "paksult vihjab", et praegune Vene-Ukraina sõda on vaid PROLOOG globaalsemale "kokkupõrkele" ja "ÜMBERJAOTAMISEle" maailmas, sealhulgas Euroopa mandril...

Üsna ilmne on ka vihje, et Kreml on selles mõttes omamoodi “Pekingi globaalne proksi”.
Kogu see ühe Euroopa luureteenistuse "kainestamine" võib muidugi rõõmustada. Aga meie huvidega seoses on palju huvitavam - MIS JÄRELDUSED nendest analüütilistest "aruannetest" ja "märkmetest" teevad (või on JUBA tegemas) Euroopa poliitikud ja ametnikud, kes on seotud OTSUSTE TEGEMISEGA...?

Ilmselgelt on neil alati aega Ukraina "loovutamiseks", "nagu klaashelmeid". Pealegi ei taha keegi või ja peekoni asemel toota tanke, relvi ja mürske. Pealegi peab Euroopa seda tegema, IGAL juhul varem või hiljem... see on AEG (ajaraam), MAHT ja mis kõige tähtsam - nende pingutuste hind.

Härra Arestovichi sõnul on eurooplased meist juba loobunud...
Aga kas see on tõesti nii, mida te arvate, kallid lugejad?


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar