Alex

Konstantõnivkas on olukord väga keeruline ning see ei ole enam selline linnalahing nagu Bahmutis 2022. aastal, kui lahingud linna pärast andsid rindejoonele veel mingisugused piirjooned – siin valitseb juba täielik kaos ning vastasel on märkimisväärne taktikaline ülekaal.

See ei ole enam selline olukord, kus uudistes tasuks kinni hoida isegi ühest linna tükikesest ja väita, et linn pole veel okupeeritud, sest tegelikkuses on seal kõik üks suur hall tsoon, kus keegi ei saa enam aru, kes kus liigub ja mis kus lendab... Ning sisuliselt ongi 2026. aastal lahingud ükskõik millise asula pärast sellised – juba ammu ei ole enam lõputuid lahinguid iga külatänava pärast jne.

Samuti on vastasel kavatsus liikuda edasi kogu aglomeratsiooni ulatuses kuni Kramatorskini välja. Seega ei lõpe siin kõik ainult Konstasaga, vaid vastupidi – algab Donetski oblasti kaitse veelgi keerulisem etapp.

*

2026 aastal suutsid Ukraina kaitsejõud tõepoolest rindeolukorra stabiliseerida ja muuta selle enam-vähem stabiilseks.

2024 ja 2025. aasta olid meie jaoks üsna rasked ning, nagu kõigile teada, vastase jaoks küllaltki edukad – edenemine oli märkimisväärne ning okupeeriti palju Donetski oblasti linnu. Kui lisada siia ühiskonnas tekkinud kriisinähtused ja varustusprobleemid, siis oli olukord tõepoolest väga halb.

Selle aasta näitajad on mõnevõrra rahustavad, sest vastase edenemine on mitu korda vähenenud ning mõnel suunal on see peaaegu nullilähedane. See viitab sõjapidamise tingimuste ja reeglite muutumisele, varustuse paranemisele ning üleminekule teistele, kättesaadavamatele relvaliikidele, samuti kriisinähtuste ilmnemisele juba meie vastase poolel.

See ei ole võiduhõiskamine, vaid tõsiasja nentimine, et oleme selle sõja käiku teatud määral enda kasuks pööranud võrreldes sellega, mis oli 1–1,5 aastat tagasi. Kuid pinged ja vastuolud ühiskonnas on endiselt selle riigi peamine probleem... Hohollid võidavad kõiki, isegi iseennast.