Mutšnõi

Kramatorski suund: Fedorivka piirkonnas on fikseeritud vastase märgatav aktiveerumine. Sektorile endale langeb märkimisväärne hulk meie lööke, mis võib viidata vastase katsele tagada oma rühmade edasiliikumine ja hiljem asulas ning sellega piirnevas tsoonis kanda kinnitada.

Samal ajal ei näe ma olemasolevate visuaalsete andmete põhjal veel piisavalt kinnitusi meie allüksuste stabiilse töö kohta vahetult kohapeal sellel suuna osal. Seejuures töötab sektori pihta väga tihedalt meie tulirelvade hävitustöö, mis ilmselt raskendab knuride võimalust jõude koondada ja püsivat infiltratsiooni organiseerida.

Seetõttu ei tõttaks ma praegu rääkima vastase täielikust kontrollist Fedorivka üle. Minu hinnangul jääb suur osa asulast ja külgnevast territooriumist esialgu halli tsooni, kus olukord on dünaamiline ja võib muutuda sõltuvalt edasiste lahingute tulemustest.

Ootan veidi, kuid liikumisvektor on rusnja poolt ilmne, nagu ma juba varem ütlesin, nii see põhimõtteliselt toimubki!

Slovjanski suund: Vastavalt olemasolevatele kaadritele fikseeritakse vastase põhiaktiivsus praegu Mõkolajivkast idapool. Vaenlane jätkab tööd meie positsioonide pihta, kasutades löögi-BPLA-sid, eriti "Molnija-2", samuti FPV-droone. Eraldi fikseeritakse meie autotehnika tabamusi.

Seejuures jääb hall tsoon äärmiselt pingeliseks. Sel etapil on vara rääkida vastase kujunenud stabiilsest kontrollist uute lõikude üle — olukord on dünaamiline ning löögivahendite aktiivsus viitab vaenlase katsetele meie kaitset järk-järgult kõigutada ja luua tingimusi edasisteks tegevusteks.

Eraldi üritab vastane meie positsioone Orihuvatka asulast lõunapool välja lüüa. Selliste tegevuste tõenäoline eesmärk on järk-järgult nõrgendada meie positsioone sellel lõigul ja luua võimalus edasiliikumiseks asulale endale lähemale. Praegu on see pigem surve avaldamise ja kaitses nõrkade kohtade otsimise etapp, mitte formeerunud tormijooks.

Üldiselt jääb suund väga dünaamiliseks: vaenlane kombib aktiivselt kaitset korraga mitmel lõigul, seetõttu on kõige näitlikumad edasised kinnitused infiltratsiooni ja jalaväe tegeliku liikumise kohta, mitte üksikud kaadrid droonide kasutamisest või tabamustest.

Lõuna-Donetski suund: N.p. Maliivka on järk-järgult minemas meie kontrolli alla. Sel etapil areneb olukord vastavalt sellele dünaamikale, millest ma varem märkisin: pärast edasiliikumist Maliivka piirkonnas nihkub lahingutegevuse tsoon edasi lõunasse, Ševtšenko ja Vilne Pole suunas.

Erilist tähelepanu pööran Ševtšenkole. Olemasolevate visuaalsete andmete kohaselt jätkub asulas endas ja selle juurdepääsuteedel lahingutegevus. Fikseeritakse meie jalaväe liikumist, mis üritab külla sisse minna ja hõivatud positsioonidel kanda kinnitada. Ehk siis praegu on Ševtšenko üle täielikust kontrollist rääkida ennatlik, lahingud veel käivad ja olukord jääb dünaamiliseks.

Samal ajal moodustub Ševtšenkost lõunapool, Vilne Pole äärealade suunas, hall tsoon. See on oluline hetk, kuna jutt on tegelikust lõigu laienemisest, kus poolte stabiilne kontroll praegu puudub või muutub pidevalt lahingutegevuse ja väikeste jalaväegruppide töö tagajärjel.

Orihhivi suund: Eile levitas vastane videot, millel üritas luua muljet nagu oleks kehtestanud kontrolli Jegorivka üle, mis asub Omelnõki lähedal. Kuid vaenlase rühma ilmumise fakt kaltsuga ei viita asula hõivamisele või stabiilsele kohalolule.

Vastavalt teadetele kohapealt on meil tegemist järjekordse "liputorkamisega" — vastane suutis läbi viia lühiajalise väljasõidu ja püstitada oma kaltsu, misjärel kasutas seda episoodi informatsiooniliseks üleskütmiseks. Usaldusväärset kinnitust kontrolli kehtestamise kohta Jegorivka üle ei ole.

Veelgi enam, vaenlase rühm avastati ja likvideeriti edukalt 92. brigaadi võitlejate poolt. Ehk siis rusakid tungivad külla — see on fakt ja selleks on neil isegi platsdarm.

Olukord vajab edasist jälgimist, kuna pidarkad võivad ka edaspidi üritada sarnaseid reide teha informatsioonilise efekti loomiseks. Esialgu pole alust rääkida vaenlase täisväärtuslikust infiltratsioonist Jegorivkas!

Vilhuvatka piirkonnas jätkub vaenlase sissetungitsooni laienemine. Olemasoleva info kohaselt õnnestus vastasel asula keskosast edelapool püstitada oma kalts, mis on tõenäoliselt demonstratiivse iseloomuga.

Samal ajal jääb olukord asulas endas keeruliseks vastase infiltratsioonirühmade aktiivsuse tõttu. Nende kohalolu fikseeritakse olemasolevate andmete kohaselt Vilhuvatka erinevates osades. Sellised rühmad püüavad võimalikult palju hajutada ja kasutada rohelust varjatud liikumiseks ja avastamise vältimiseks.

Eraldi tasub märkida, et vastase poolt Vene lipu püstitamist ei tohiks automaatselt tõlgendada kui täieliku kontrolli kehtestamist vastava lõigu üle. Sarnastel juhtudel võib kalts kohale toimetuda ei kusagilt ja seda demonstreeritakse sõna otseses mõttes lühikest aega, misjärel rühm lahkub positsioonilt või peidab end taas rohelusse.

Seetõttu jääb praegu võtmeküsimuseks see, kus täpselt vastane suutis füüsiliselt kanda kinnitada ja kas tal on asulas stabiilne kohalolu. Sissetungitsoon laieneb ja vaenlase rühmade arv Vilhuvatkas on olukorrast otsustades endiselt suur. Siin tuleb meie võitlejatel asula ja külgnev rohelus sellistest infiltreerujatest sõna otseses mõttes puhtaks rookida.

*

Vennad ja õed, täna on nende päev, kes ei hoia lihtsalt positsioone. Me hoiame maad, mälu, oma inimesi ja Ukraina õigust jääda Ukrainaks. Madal kummardus igale mehele ja naisele, kes on praegu eesliinil, kes töötab tagalas, kes toob välja haavatuid, hoiab sidet, teenib, teeb vabatahtlikku tööd ja teeb oma asja seal, kus seda kõige rohkem vaja on.

Eriline austus neile, kes ei naase enam kunagi oma lähedaste juurde. Nende nimed on meie mälu, meie vastutus ja põhjus mitte peatuda. Soovin igale vennale ja õele peamist — naasta koju elusalt. Säilitada ennast, oma inimesi ja seda sisemist selgroogu, mis ei murdu isegi siis, kui kõik ümberringi muutub varemeteks.

Me oleme erinevad. Igal ühel on oma suund, oma ülesanne, oma sõda. Kuid strateegiliselt on meil üks eesmärk — säilitada Ukraina ja tuua tagasi oma. Hoidke üksteise poole. Hoidke omasid. Ärge unustage langenuid. Ja olgu iga järgmine Kaitsjate päev selline, mida kohtame üha suurema hulga koju naasnutega.

Head püha, vennad ja õed.
Au neile, kes hoiavad. Mälu neile, kes andsid elu.
Jõudu neile, kes jätkavad.

 Mašovets

Slovjanski suund

Vastane (Venemaa väed), kasutades oma GV „Lõuna“ vägedegrupeeringu koosseisu kuuluvat 3. ühendvägede armeed, püüab sellel suunal jätkata pealetungitegevust Slovjanski-Kramatorski operatiiv-strateegilise pealetungioperatsiooni raames eesmärgiga jõuda selle eesliini väeosade ja väekoondiste põhijõududega idast ja kagust Slovjanski lähistele ning osa jõududega idast Kramatorskini (vähemalt jõudes Vasõlivska Pustoš – Vasjutõnske joonele).

Ta teeb seda peamiselt kahel operatiiv-taktikalisel suunal – Siversk – Slovjansk (mööda Siverski Donetsi jõe lõunakallast) ja Bahmut – Slovjansk (mõlemal pool E-40 maanteed Slovjansk – Bahmut lõigul), samuti tegutsedes osa jõududega Minkiivka – Kramatorski suunal.

1️⃣ Aruandeperioodi jooksul korraldas vastane nende suundade üksikutel lõikudel rea ründe-/ründetegevusi, kuid olulist edu saavutada ei suutnud. Veelgi enam, on ilmne, et vähemalt kahel Slovjanski suuna lõigul korraldasid Ukraina relvajõud omakorda rea vasturünnakuid. Ja kuigi see ei viinud Venemaa pealetungi täieliku peatamiseni nende 3. ühendvägede armee vastutusalal, aeglustas see seda piisavalt märkimisväärselt.

Eelkõige:

- Krõva Luka – Starodubivka, Kalennõkõ – Mõkolajivka ja Rai-Aleksandrivka – Mõkolajivka suundadel näitas vastane taktikalises tsoonis küllaltki suurt aktiivsust, püüdes võtta täielikult enda kontrolli alla Starodubivka ja Põskunivka ning tuua võimalikult palju oma ründejalaväge nii Slovjanski soojuselektrijaama suunas kui ka Mõkolajivka põhjaossa. Lisaks püüdis vastane ilmselgelt seda saavutada ka küllalt järjekindla „läbisöötmisega“ Mõkolajivkasse nii Rai-Aleksandrivka kui ka Kalennõkõ poolt.

Kuid 29.09 õhtu seisuga jätkasid tema eesliini allüksuste põhijõud positsioonide hoidmist Krõva Luka – Rai-Aleksandrivka kirdepoolse serva joonel, kuigi Venemaa väejuhatusel õnnestus Ukraina vägede lahingukorda teatud taktikalise sügavuseni infiltreerida vähemalt kolm oma ründerühma üldsuunal Rai-Aleksandrivka – Slovjanski soojuselektrijaam.

Kõige suurem neist on fikseeritud Starodubivka ja Põskunivka vahel ning kaks üsna väikest Mõkolajivkas (üks varjub selle idaosas – Miri tänava ja autogaraažide vahel, Galenika apteegi piirkonnas, teine, veelgi väiksem – lõunaserval Kazatska tänava piirkonnas).
Lisaks paiknevad suuremal määral Venemaa väikesed jalaväe- (ründe-)rühmad „Melovaja Flora“ looduskaitseala piirkonnas, Mõkolajivkast kagus asuvas metsamassiivis (mida nad kasutavad küllalt intensiivselt oma pidevateks „läbimurdmiskatseteks“ Mõkolajivkasse), samuti Jurkivka ja Rai-Aleksandrivka vahelises 4 kilomeetri sügavuses alas.

Siinkohal tuleb aga märkida, et selle suuna eesliini Ukraina allüksused suutsid hoida enda kontrolli all Mõkolajivka enda, takistada vastase väikeste jalaväerühmade infiltreerumist Slovjanski soojuselektrijaama piirkonda. Samuti jätkavad nad positsioonide hoidmist Rai-Aleksandrivka piirkonnas ja isegi Jurkivkast lõuna pool (mööda Siverski Donets – Donbassi kanalit).

 Tähelepanuväärne on, et Ukraina vägede eesliinipositsioonid sellel lõigul paiknevad isegi Lipovkast ida pool (veidi Nõkiforivkast loodes, Vasjukovka jõe ääres).

See oleks võimatu, kui vastane kontrolliks kindlalt Rai-Aleksandrivkast lõuna pool asuvat piirkonda. On täiesti tõenäoline, et Venemaa väikesed jalaväerühmad, mida Rai-Aleksandrivkas ja Jurkivkas siiski fikseeritakse, lihtsalt ei suuda mitmete põhjuste tõttu ümbritseva maastiku üle tõhusat tulekontrolli teostada.

Veelgi enam, Ukraina relvajõud korraldasid ilmselt viimaste päevade jooksul taktikalises tsoonis rea vasturünnakuid Orhhovatka – Rai-Aleksandrivka suunal. Kuigi see ei toonud kaasa Ukraina allüksuste olulist edasiliikumist Rai-Aleksandrivka suunas, aitas see ilmselgelt tõrjuda Venemaa jalaväerühmad Siverski Donets – Donbassi kanalist tagasi Rai-Aleksandrivka läänepoolsetele servadele lõigul alates pumbajaamast nr 2 kuni Orhhovatkast lõuna pool asuva piirkonnani.

Lisaks, arvestades asjaolu, et Ukraina relvajõud hoiavad jätkuvalt enda käes tervet rida positsioone Rai-Aleksandrivkast põhja ja lõuna pool, vähendas see ilmselgelt nende Venemaa eesliini allüksuste aktiivsust, mille väejuhatus oli suunanud Mõkolajivkale ja Slovjanski soojuselektrijaamale.

- Visad lahingud käivad ka E-40 maanteest lõuna pool, kus Ukraina relvajõud korraldasid ilmselgelt samuti vasturünnakuid Pervomõhharivka – Malõnivka ja Vasjutõnske – Tihhonivka suunal. Ja kuigi nendel suundadel, Siverski Donets – Donbassi kanalist lääne pool (Malõnivka – Tihhonivka joonel) paikneva Venemaa ründejalaväe hulk on jätkuvalt küllaltki suur, on selle edasiliikumise tempo Kramatorski idaserva ja eelkõige kohaliku lennuvälja suunas ilmselgelt oluliselt vähenenud (kui mitte muutunud „nulliks“). Vähemalt juba poolteise nädala jooksul ei ole vastane sisuliselt suutnud sealt poolt edasi liikuda ei Vasjutõnske, Pervomõhharivka ega Vasõlivski Pustoši suunas.

3. ühendvägede armee kõige vasakpoolsema tiiva ainus lõik, kus vastane suutis edasi liikuda 1,5–2 km sügavusele, on taktikaline suund Markovost Melovõje Belokuzminivski kaljude suunas. Tõsi küll, Venemaa ründeüksuste võitlejad ei jõudnud kaljudeni endiselt, sest nad blokeeriti Fedorivkast kirdes.

2️⃣ Esmapilgul näib olukord Slovjanski suunal (vastavalt osaliselt ka Kramatorski suunal) Venemaa 3. ühendvägede armee pealetungi tagajärjel Ukraina relvajõudude jaoks pehmelt öeldes keeruline. Selle armee eesliini ründerühmad asuvad Slovjanskist juba keskmiselt 10–12 km kaugusel ning püüavad juba otseselt vallutada Mõkolajivkat ja jõuda Slovjanski soojuselektrijaamani (Kramatorskist asuvad nad veelgi lähemal – kuni 9–10 km kaugusel).

Tegelikkuses ei suuda Venemaa 3. ühendvägede armee aga seni täita oma peamist ülesannet kogu Slovjanski-Kramatorski pealetungioperatsiooni raames – jõuda oma eesliini väeosade ja väekoondiste põhijõududega vahetult Slovjanski ja Kramatorski juurde.

Veelgi enam, mida kauem ja visamalt ta seda saavutada püüab, seda kaugemale lükkub ajas väljavaade selle ülesande täitmiseks. Üks põhjusi on olukord Limani suunal. Sisuliselt on Slovjanski-Kramatorski linnastu haaramise põhjatiiva moodustamine, mis nägi ette Ukraina Limani platsdarmi likvideerimist Venemaa GV „Lääs“ ("Zapad") vägedegrupeeringu 20. ja 25. ühendvägede armee vastutusalas, praeguseks nurjunud.
Siiski tuleb märkida, et iseenesest mõjutab see tegur Venemaa 3. ühendvägede armee võimet edasi Slovjanski suunas pealetungi jätkata vaid kaudselt (selle pealetungiriba on 25. ühendvägede armee vastutusalast eraldatud Siverski Donetsiga). Seda enam, et praegu taandub Limanist vaid Venemaa 20. ühendvägede armee, samal ajal kui 25. ühendvägede armee (mis on otseselt Limanile suunatud ja millel on 3. ühendvägede armeega külgnev tiib) jätkab põhiliselt „hoidmist“ varem saavutatud joontel. Sealhulgas omamoodi „stardiplatsdarmil“ Limani ründamiseks – ulatuslikus metsamassiivis Jampoli ja Limani vahel.

Venemaa 3. ühendvägede armee VÕIMALIKE raskuste kaalukam põhjus on teine tegur. Praegu hoiavad Ukraina relvajõud jätkuvalt edukalt Nikoolajivka – Orhhovatka joont ja Slovjanski soojuselektrijaama territooriumi (Slovjanski idapoolse kaitse jaoks võtmetähtsusega, ma ütleksin isegi „ühendav“ piirkond), kuigi loomulikult mitte raskusteta. Sama puudutab Kramatorski suhtes piirkondi Vasõlivska Pustoš – Zapovednoje – Vasjutõnske – Pervomõhharivka ja Semjonivka – Belokuzminivka – Veroljubivka – Kurtovka. Kõike seda hoiavad ja kaitsevad Ukraina väed praegu edukalt.

Kui aga need kaks tegurit jätkavad enam-vähem pikema aja jooksul koos toimimist, siis võib Venemaa 3. ühendvägede armee väejuhatuse ees tõepoolest terendama hakata mitte niivõrd läbimurde väljavaade Slovjanski lähistele idast ja kagust, kuivõrd oma positsioonide hoidmine Siverski Donetsi lõunakaldal. Veelgi hägusamaks võib muutuda väljavaade 3. ühendvägede armee osa jõudude edasiseks osalemiseks Kramatorski ründamisel idast.

Kui Venemaa 20. ühendvägede armeele järgneb ka 25. ühendvägede armee taandumine Tšornõi Žerebetsi taha (ja see on üsna tõenäoline, kuna Ukraina allüksused tegutsevad ilmselgelt Jampoli piirkonnas JUBA), siis PEAB Venemaa 3. ühendvägede armee suunama põhja poole rindesse piisavalt märkimisväärsed jõud ja vahendid (et hoida Siverski Donetsi lõunakallast vähemalt Krõva Luka ja Dronivka vahelisel lõigul). Seejuures sõltumata sellest, kas 3. ühendvägede armee väejuhatus seda soovib või mitte. See on lihtsalt sunnitud seda tegema, et kindlustada oma paremat (põhjapoolset) tiiba. Linnulennult on see üle 11 km.

 Arvestades kõiki Siverski Donetsi jõe käänakuid sellel lõigul, peab Venemaa 3. ühendvägede armee väejuhatus siia „laiali paigutama“ ilmselgelt vähemalt ühe täiskoosseisulise brigaadi, võib-olla isegi kaks. See omakorda ei saa jätta mõjutamata selle võimekust ka edaspidi visalt idast otse Slovjanski-Kramatorski linnastu enda suunas läbi murda.

Vähemalt tuleb veel ENNE selle lähistele läbimurdmist rakendada suurem osa oma operatiivreservidest (või praktiliselt kõik). Seda eriti arvestades asjaolu, et vähemalt üks 3. ühendvägede armee brigaadidest (4. eraldiseisev motolaskurbrigaad) on praegu „ära tõmmatud“ Konstantõnivka suunale.

Muidugi võib veel paluda „kõrgemal ülemusel“ (GV „Lõuna“ vägedegrupeeringu väejuhatusel ja Venemaa relvajõudude peastaabil) oma juba niigi kõhnadest reservivarudest „midagi“ juurde visata. Kuid sellisel juhul tuleb see seesama „midagi“ Venemaa „väejuhtidel“ 3. ühendvägede armee vajadusteks TÄIENDAVALT kusagilt välja otsida ja ära võtta. Aga nemad – pole kaugeltki mustkunstnikud…

 Alex

Vastane paiskab kõik jõud Dobropillja ründamisele, üritades hüpata linna vallutamise võimaluse viimasesse vagunisse, sest mõne kuu pärast muutuvad ilmastikuolud aktiivseks ründetegevuseks äärmiselt ebasoodsaks.

Iga päev avastatakse, saadetakse haavatuna välja ja hävitatakse sadu vastase jalaväelasi, kusjuures sadu igas nimetatud kategoorias…

Kõige raskem olukord kogu lahingukontaktiliinil on just siin.

 Petrenko

Harkivi piiriala. Tõendina väidetavast ulatuslikust edasitungimisest Harkivi oblastis avaldasid Vene väed video Olkhovatka külas heisatud lipust, mille nad väidetavalt 15. septembril jäädvustasid. Peaaegu samaaegselt ilmusid aga ka kaadrid Ukraina vastutegevusest: Ukraina relvajõud sisenesid kahe soomukiga vabalt Olkhovatkasse ja tulistasid Venemaa positsioone. See video lükkab otseselt ümber Venemaa väited edasitungi kohta sügavamale piirkonda ega vasta Venemaa joonistatud kaartidele.

 Mirošnikov

Ööpäeva jooksul lasi vaenlane Ukraina pihta välja 260 reaktiivdroon. Suurem osa neist lendas ründama Kiievit ja Kiievi oblastit.

Tõenäoliselt on see rekord.

Iga päev nii palju välja lasta nad praegu veel ei suuda, tootmist pole veel sellisel määral laiendatud. Aga iga päev natuke välja lasta ning korrata midagi sellist iga 7–10 päeva järel – seda nad suudavad. Edaspidi sõltub kõik mõlema poole tootmise laiendamisest.

Vaenlane laiendab Geran-4/5, Dan-M/T ja Banderoolede tootmist. Meie aga täiustame reaktiivseid püüdurrakette ning suurendame nende tootmist. See võib kujuneda lõputuks võidujooksuks, kus perioodiliselt on ees üks või teine pool.

Aga reaktiivsete õhutõrjedroonide tootmise laiendamisega peaks veidi kergemaks minema. Muidugi nad ei kao ära. Lihtsalt lende jääb vähemaks. Ja saabumisi/sissetulemisi jääb vähemaks.

Ma saan kõigest väga hästi aru, aga kannatagem natuke. Juba paari-kolme kuu pärast läheb paremaks. Mina elan samuti Kiievis ja olen ka kogu seda asja viimase kuu jooksul kuulnud. 

Mõni märkab positiivset selles, et püüdurite tõhusus on kahekordistunud.

Aga mõnel on lihtsam öelda, et kõik on halvasti ja me kõik sureme ära. Ärme nii tee. Aitäh.