UKR armee vanemleitnant "Alex"

Dobropili suunal toimub tõepoolest piiramine, sest vaenlase jalavägi on oma põhiüksustest liiga kaugele eemaldunud ja tegelikult on nad varustamisest täielikult ära lõigatud. See pole aga nii lihtne, kui kaardil esmapilgul paistab, ja ma panin seda hiljuti tähele.

Esiteks on pidorite jaoks tavaline praktika oma jalavägi pikaks ajaks positsioonidele suruda, nad põhimõtteliselt ei looda, et keegi neist tagasi tuleb, seega on nende pikaajaline istumine aukudes ja keldrites ilma normaalse toetuseta tavaline nähtus, seega pole nendega midagi drastilist juhtunud ja neid välja suitsetada pole lihtne, kuigi see on aja küsimus.

Teiseks, praktikas ei ole kõik nii rõõmus ja võidukas kui telegrammides ja ma ei räägi praegu sellest olukorrast, vaid üldiselt selliste eendite äralõikamisest, sest see õhuke sinine territooriumiriba meie kontrolli all, mis visuaalselt seda soolikat ära lõikab, ei ole hunnik tanke, lennukeid, suurtükke, pataljone, mitu kaevikujoont jne. Vastupidi, see on paar võitlejat, kes ründasid ja puhastasid vaenlase positsioone ning hoidsid teatud jooni – selline on tänapäeva sõjapidamise eripära.

Seega jätkub puhastusprotsess ise veel pikka aega ja seda ei tee kindlasti ainult nende üksuste jõud, mis on nüüd eendit ära lõiganud ja seal viibivad (pidage meeles, kui kaua kestis Vovtšanski agregaatide tehase puhastamine), seega on olukord seal endiselt pingeline.