✙DeepState✙
Kaart on uuendatud
Vaenlane on Tihhonivka lähedal edasi liikunud.
20 august 2026
Petrenko
Družkivka suunas on vaenlane kindlustanud oma positsioonid Novonikolajevka idaosas ja registreerinud liikumist küla lääneosas.
Slavjanski suunas on Vene väed kindlustanud oma positsioonid Sorotši ja Babatši metsade piirkonnas ning jätkavad rünnakuid Severski Donetsi-Donbassi kanali piirkonnas, Rai-Aleksandrivka külas ja Dolgy metsas.
Huljaj-Polje suunas on vaenlane kindlustanud oma positsioonid Svjatopetrivkast põhja pool ning jätkab rünnakuid Zaliznitšnoje, Tšarivnoje piirkondades ja Ülem-Terssa suunas.
Alex
Rinde mõlemal poolel kasutatakse praegu aktiivselt automaatse sihtmärgile suunamisega droone: alates tavalistest FPV-droonidest kuni löögitiibade ehk tiibdroonideni, mis kannavad mitut kilogrammi lõhkepead ja lendavad vastase tagalasse sadade kilomeetrite kaugusele.
Kuigi selliste mehitamata õhusõidukite esimesed versioonid eksisteerisid juba 2024. aastal, ei olnud need tollal nii tõhusad. Lisaks oli see trendide tagaajamise periood: madalamad sagedused, optika jne. Kuid pärast fiiberoptika märkimisväärset kallinemist hakkasime tagasi pöörduma unustatud vana automaatse sihtmärgile suunamise juurde, mis on kahe aasta jooksul tugevalt edasi arenenud ja areneb tehisintellekti arengu tõttu veelgi.
Mirošnikov
01:39
Nii, esimese tiibrakettide laine elasime üle.
Peab olema valmis võimaliku täiendavaks ballistiliste rakettide kogupauguks Brjanskist kuni 10–15 raketti ning rida tiibrakette X-101.
Praegu on väike paus
06:00
Kokku kasutas vastane:
~ 14 ballistilist raketti „Iskander-M“/KN-23
~ 8 hüperhelikiirusega raketti „Zircon“
~ kuni 45 tiibraketti X-101/Kalibr
~ kuni 50 reaktiivset Shahedi
Seega lendas Kiievi ja Kiievi oblasti (Brovary, Borõspili, Obuhhivi rajoonid) suunas kokku 65–70 raketti.
Õhus on endiselt umbes 15–20 reaktiivset Shahedi, arvestades ka neid, mis sisenevad Brjanski oblastist ja Donetskist.
Õhutõrje töötas kõikide sihtmärkide liikide vastu. Sealhulgas ülehelikiirusel liikuvate sihtmärkide vastu.
Kuna raketid saabusid kontsentreeritud salkadena, siis loomulikult ei ole võimalik kõike alla lasta.
Tagajärgi maapinnal on piisavalt.
Kahjuks on Kiievis ja Brovary rajoonis hukkunuid.
Sterenko
Vene värdjad tapsid öise rünnaku ajal Kiievis 12 inimest. Praeguseks on teada 23 vigastatust.
Pealinnas said kahjustada elumajad, lastehaigla ja haridusasutus. Mõnes linnaosas kadus elekter. Samuti puhkesid laod ja laohooned põlema.
Kiievi oblastis hukkus rünnaku tagajärjel mees. Veel üks mees sai kannatada. Kahjustada sai üks tööstusobjekt.
Kaitsejõud tabasid Tatarstanis Nižnekamskis naftatöötlemistehast „TANECO“.
Selle töötlemisvõimsus on umbes 18 miljonit tonni toornaftat aastas.
Kubanis rünnati naftaterminali „Tamangazneft“ ning 500 kV alajaama „Taman“.
Teatatakse ulatuslikest elektrivarustuse häiretest ajutiselt okupeeritud Krimmis.
19 august 2026
Petrenko
Dobropillja suund. Ševtšenkos on vaenlane kindlustanud oma positsiooni linna keskosas ja ründab selle põhjaosa. Ševtšenkost läänes jätkavad Vene väikesed rünnakgrupid rünnakuid mööda metsavööndeid, püüdes laiali ajada Ukraina vägesid ja leida haavatavaid kaitsealasid.
Vodjanskes filmis vaenlane lippude heiskamise. Nagu ka naaberlinnades, ei saa ka siin veel rääkida linna täielikust vallutamisest, kuna Ukraina relvajõud hoiavad oma positsioone.
Üldiselt on olukord selles suunas endiselt tõsine ja halveneb järk-järgult.
Družkovka suunas kindlustas vaenlane oma positsiooni Krasnõi Kutis ja tungis Novonikolajevka idaossa, kus filmiti lipuheiskamist ja ennetavalt väideti linna täielikust vallutamisest. Sellest piirkonnast saadud teave on aga vastuoluline ja olukorda alles uuritakse.
Olukord Kostjantõnivka piirkonnas on endiselt äärmiselt pingeline ja keeruline. Vene väed hoiavad meid pideva ja intensiivse surve all, kasutades taktikat, mis hõlmab pidevat väikeste gruppide sissetungimist ja massiivseid rünnakuid. Linna sees endas aga puudub selge ja pidev rindejoon ning kahe poole positsioonid on dünaamiliselt läbipõimunud.
Tšasov Jarist läänes jätkab vaenlane katseid väikeste gruppidena edasi liikuda Mõkolaivka ja Tšervonõi suunas.
Mutšnõi
Harkivi suund
Mõned meie „pseudoallikad“ juba levitavad infot, nagu oleks Kozatša Lopani asula väidetavalt täielikult läinud vastase kontrolli alla. Ent kui vaadata reaalset olukorda, siis see pole päris nii – vaenlasel on kohalolu ja edasiliikumist üksikutel lõikudel, kuid täielikust kontrollist asula üle on veel vara rääkida! Olukord seal püsib pingeline, käib rutiinne lahingutegevus.
Seejuures ei soovitaks ma väejuhatusel ilma tungiva vajaduseta tegeleda pideva jõudude ja vahendite ümberjaotamisega üksuste vahel. Sellised otsused ei anna sugugi alati oodatud tulemust, vaid vastupidi, võivad luua kohtadel täiendavat pingsust. Isikkoosseis, keda liigutatakse ilma selge arusaamata ülesannetest ja olukorrast, võib lõpuks sattuda positsioonidele ilma vajaliku ettevalmistuseta ja mõistmiseta, mida täpselt on vaja teha.
Samal ajal on vastane märgatavalt kasvatanud ründevahendite kasutamist. Fikseeriti lennuväe lööke Prudjanka pihta. Vastase „Rubikon“ üksused jätkavad aktiivset töötamist sihtmärkide pihta Harkivis, eriti tanklate (AZS) asukohtade piirkonnas. Avaldatud kaadrite järgi otsustades toimusid mõned tabamused piirkonnas Pjatõhatkast põhja pool ja Sokilnõkist lõuna pool.
Üldiselt jääb olukord suunal keeruliseks ja pingeliseks. Vastane surub, suurendab kasutatavate ründevahendite hulka ja püüab laiendada oma kohalolu, kuid praegu jätkavad meie üksused olukorra hoidmist ja püstitatud ülesannete täitmist. Lood ei ole lihtsad, kuid esialgu veame välja.
Lõuna-Donetski suund
Vaenlane jätkab sissetungimist Zaporižžja ja Jalta asulatesse, püüdes kanda kinnitada üksikutes varjendites ja järk-järgult kohalolu kasvatada. Samal ajal töötavad meie dessantväelased aktiivselt avastatud vastase positsioonide pihta, lüües teda varjenditest välja ega võimaldades hõivatud punkte pikalt hoida.
Meie poolt fikseeriti samuti väikeseid sisekiile Perebudova asula perimeetril. Üldiselt, nagu mulle näib, jääb meie tegevuste vektor suunatuks Komari poole. Ei saa väita, millise kuupäevaga täpselt üksikud episoodid dateeritud on, kuid operatsioon vastase sellest piirkonnast väljatõrjumiseks jätkub ning selle lõppemisest on veel vara rääkida.
Mis puudutab Dnipropetrovski oblastit – on oluline mõista, et olukord seal ei taandu vaid asulatele, mis on kaardil märgitud kontrollitavatena. Mitte kõiki asulaid selles piirkonnas ei saa üheselt pidada täielikult puhastatuks või stabiliseerituks. Novopavlivka suunal on lisaks Filijale ja Datšnele veel märkimisväärne hulk metsaribasid, istandikke ja vahepealseid positsioone, mis on laiali paisatud keset lagedaid põlde.
Just sellised lõigud muutuvad puhastamiseks sageli kõige keerulisemaks. Vastast metsaribadest välja lüüa on tunduvalt raskem kui avatud maastikult: vaenlane saab end peita, positsioonide vahel liikuda ning kasutada istandikke kogunemiseks või taganemiseks. Ma ei tea seda mitte ainult teadete põhjal – võtsin ise osa rünnakutegevustest ja mõistan, kui raske see töö võib olla.
Seetõttu ei tasu olukorda hinnata eranditult vaid mõne asula või kaardi värvide järgi. Sellise maastiku puhastamine ei ole ühe-kahe päeva küsimus. Vaja on aega, et käia läbi iga istandik, kontrollida varjendid ega jätta vastasele võimalust tagasi tulla. Just seepärast võib sellel suunal veel jääda vaenlase koldeid isegi seal, kus tema põhiline kohalolu oli juba oluliselt nõrgestatud.
Kostjantõnivka suund
Vaenlane jätkab järk-järgult halli tsooni küllastamist Ossõkovest idas. Jutt käib peamiselt väikestest gruppidest, mis püüavad ettepoole imbuda, võtta sisse soodsamaid positsioone ja luua endale tingimusi edasiseks liikumiseks. Paralleelselt ei jäta vastane infiltratsioonikatseid Oleksijevo-Družkivka piirkonnas, kuid siin kohtavad tema gruppe meie võitlejad maa peal – suurt osa sellistest katsetest õnnestub õigeaegselt avastada ja hävitada.
Põhimõttelisi uusi muudatusi sellel lõigul praegu ei täheldata. Vastane jätkab tegutsemist väikeste gruppidega, sondeerib kaitset, otsib nõrku kohti ja koguneb järk-järgult. Kostjantõnivkas endas fikseeritakse samuti vaenlase aktiivsust: liikumine, varjendite otsingud, katsed luua lokaalseid kogunemisi. Ehk siis rusnja (venelased) ei lõpeta ettevalmistavaid tegevusi ja püüab järk-järgult oma kohalolu laiendada.
Millal Konstahha (Kostjantõnivka) punases tsoonis on? Hren znajet (ei tea), võib-olla ametlikult värvitakse see ära suve lõpus või septembri keskel. Sellest hoolimata lahingud seal veel jätkuvad, kuid mitte enam linna, vaid ellujäämise nimel. Seetõttu olukorda ette maha kanda ei kavatse kindlasti keegi.
Družkivka suund
Piirkonnast laekuva info kohaselt suutis vastane kanda kinnitada Novomõkolajivka põhja- ja idaosas, mis juba kinnitab tema füüsilist kohalolu asula piires. Praegu käivad lääne pool stabiliseerimistegevused ja lahingud edasise liikumise ohjeldamiseks. Kui olukord areneb praeguse stsenaariumi kohaselt, võib lähiajal põhiosa Novomõkolajivkast sattuda vastase kontrolli alla.
Seejuures jääb võtmeküsimuseks vaenlase edasine liikumissuund. Nagu ma juba varem märkisin, võib vastane pärast Novomõkolajivkas kanda kinnitamist potentsiaalselt üritada arendada pealetungi loodesse, kasutades suvilasektorit ja tööstusobjekti vahepunktidena edasiliikumiseks.
Just seda vektorit tasub praegu tähelepanelikult kontrollida, kuna edasine liikumine läbi selle tsooni võib luua vaenlasele võimaluse järk-järgult oma kohalolu laiendada ja suruda naaberpositsioonidele. Samal ajal on pealetungiks väljakujunenud koridorist veel vara rääkida – olukord on dünaamiline ning edasine areng sõltub sellest, kui palju vastasel õnnestub Novomõkolajivkas kanda kinnitada ja kui efektiivselt meie jõud suudavad tema edasist liikumist ohjeldada.
Dobropillja suund
Vastane tõmbab järk-järgult jõude lõunatiivale ja läheneb sellest suunast Dobropilljale üha lähemale. Võtmetähtsusega on tema jaoks praegu kanna kinnitamine Matjaševe piirkonnas ja naaberkülas Dobropilljas. Kui vaenlasel õnnestub seal stabiliseeruda, saab järgmiseks sammuks tõenäoliselt piirkonna küllastamine mehitamata õhusõidukite üksustega ja tulekontrolli kehtestamine linna peamiste juurdepääsuteede üle.
Paralleelselt võib vastane kasutada väikeseid jalaväegruppe järk-järguliseks sissetungimiseks tiibadelt ja kaitses nõrkade kohtade otsimiseks. Just sellised grupid püüavad luua tingimusi sissetungitsooni edasiseks laiendamiseks juba linna hoonestusele lähemale.
Seetõttu on praegu eriti oluline mitte lubada vastase vaba arengut tiibadel. Minu arvates tuleb põhitähelepanu pöörata kirdetiiva ja Dobropillja lõunapoolsete juurdepääsuteede hoidmisele. Kui need suunad jäävad kontrolli alla, on vastasel tunduvalt keerulisem moodustada linna püsivat ümberpiiramist ja arendada edasist liikumist.
Mirošnikov
Kui kindral Biletskile usaldatakse Slovjansk–Kramatorski aglomeratsiooni kaitsmine, siis oleks see väga hea otsus.
3. armeekorpus on juba ammu tõestanud end ühe tugevaima korpusena kogu rindel.
Praegu toimub 3. armeekorpuse vastutusalas aktiivne kaitse ja sellel on praktilised tulemused, millest saame veidi hiljem teada.
Kuid ka Iškulovi määramine 11. armeekorpuse komandöriks on juba hea otsus. Lahingukomandör, kes väärtustab isikkoosseisu ega karda minna kõrgemate komandöridega konflikti, kui tunneb, et mingi idee ei ole okei.
Üldiselt on oodata ka teisi kaadrialaseid otsuseid korpustes ja juhtkondades.
Mõhhailo Drapatõi alustas korra majja löömist. See on väga raske protsess, sest kõike tuleb vaadelda sellest seisukohast, et muudatuste ajal midagi koost ei laguneks.
Petrenko
Hulyai-Polye suund. Kuus kuud hiljem on vaenlane sunnitud tunnistama, et väidetav Rizdvjanka vallutamine 24. veebruaril oli vaid järjekordne "lipulehvitusvõitlus": Ukraina väed säilitavad linna üle endiselt kontrolli. Külgnevas sektoris jätkab vaenlane aga aeglast ja hiilivat edasitungi – Vene üksused on teadete kohaselt kindlustanud oma positsioonid Svjatopetrimka piirkonnas, hõlmates kuni 6 ruutkilomeetri suurust ala.
Vene reaktiivmootoriga mehitamata õhusõiduk jõudis esimest korda Rivne oblastis asuvasse Dubno piirkonda, järgides keerukat umbes 850–920 km pikkust lennutrajektoori. Jälgimiskanalite andmetel startis õhusõiduk Krimmist ning läbis Mõkolajivi, Vinnitsa, Hmelnõtskõi ja Ternopili oblasti.
See on esimene registreeritud juhtum, kus Venemaa reaktiivmootoriga mehitamata õhusõiduk on jõudnud Lääne-Ukrainasse. Reaktiivmootoriga mehitamata õhusõidukid on tänu oma suurele kiirusele võimelised läbima märkimisväärseid vahemaid kiiremini ja kujutavad endast ohtu rindejoonest kaugel asuvatele piirkondadele.
STERNENKO
Fedorov: Täna, pärast üle kuu aja kestnud proteste kogu riigis, tahan tänada kõiki toetuse ja aktiivse hoiaku eest. Olen veendunud, et muutused on võimalikud. Ja need on kohustuslikud. Minu pöördumine räägib korruptsioonist, juhtimiskriisist ja Ukrainast, mille me peame üles ehitama.
Fedorov: Sellises olukorras ei saa riik jääda ilma täievoliliselt ametisse nimetatud kaitseministrita. See ei ole normaalne.
Riigis, mis võitleb iga päev oma olemasolu eest, ei saa kaitsepoliitika olla ajutisuse režiimis.
Kuid probleem on palju laiem kui üks ametikoht või üks ministeerium.
Me peame vastama fundamentaalsele küsimusele:
kuidas peab riik toimima, kui sõda kestab aastaid?
Ja järgmine küsimus – kui sõda kestab veel aasta? Kaks? Kolm?
Kas Venemaa võib sisuliselt saada õiguse määrata, millal ukrainlased saavad taas oma võimu valida?
Olen veendunud, et ei. Demokraatia ei saa olla Venemaa pantvang.
Kuid on veel üks põhjus, miks seda vestlust on vaja pidada just praegu.
Inimesed ei saa lõputult elada riigis, kus nad ei mõista, miks ühtesid või teisi otsuseid vastu võetakse.
Miks mõned reformid liiguvad edasi, teised aga blokeeritakse. Miks otsused, mida rindel on vaja täna, liiguvad kuid mööda kabinetse. Ja eriti ohtlik on see, kui ühiskonnas tekib tunne, et inimese ametisse nimetamise peamiseks kriteeriumiks ei ole tema professionaalsus, tulemus ega võime riiki muuta, vaid isiklik lojaalsus süsteemile.
Nii ei saa kaasaegne riik toimida (c) Fedorov.
Fedorov: Valimised ei ole ainult sedel.
See on hetk, mil võim tuleb taas kodaniku juurde ja ütleb: „Vaadake, mida me oleme teinud. Nüüd otsustate teie, kas usaldate meid edasi.“
Just see põhimõte eristab demokraatlikku riiki süsteemist, kus võim otsustab ise, millal ühiskond võib teda hinnata.
Me ei tohi lubada Putinil otsustada, millal ukrainlased võivad oma võimu valida.
Ukraina demokraatia ei tohi sõltuda Kremli heast tahtest.
Presidendi Kantselei reageeris endise kaitseministri Mõhhailo Fedorovi avaldusele seoses võimalusega korraldada sõja ajal valimised.
LIGA.net-i vestluspartneri sõnul ei ole presidendi kantselei valimiste toimumise fakti enda vastu, kuid peamiseks takistuseks jääb julgeolek:
„Las korraldab valimised ballistiliste rakettide vahel, mis siin ikka öelda. Keegi pole kunagi valimiste vastu olnud, kuid valimisprotsess on midagi enamat kui lihtsalt välja mõelda, kuidas hääletada.“
18 august 2026
Petrenko
Dobropillja suund. Vaenlane on kindlustanud oma positsioonid Novoje Šahhovo ja Dorožnoje piirkonnas, samuti Zaporižžja kaevandusest läänes. Dobropilljast lõunas liikusid vaenlase üksused Krasnopodiljasse, kus filmiti lippude heiskamist.
Kupjanski suund. Pärast Kurilovkast lõunasse edasitungimist sisenesid Vene rünnakgrupid Kovšarovka kesk- ja lõunaossa, kus nad asusid positsioonidele mitmekorruselises hoones. Ukraina relvajõudude mehitamata õhusõidukite operaatorid andsid vastadele löögi ja tekitasid kaotuseid, kuid vaenlase kohalolek on linnas endiselt olemas.
Mutšnõi
Kramatorski suund
Vaenlane surus praktiliselt ära Vasjutõnske asula, antud hetkel fikseeritakse tema kohalolu juba põhja-, loode- ja ka asula keskosas. Meie võitlejad töötavad avastatud gruppide vasta ja püüavad neid koheselt tabada, kuid vaenlase jalaväe hulk sellel lõigul jääb märkimisväärseks – olemasolevate andmete kohaselt võib jutt olla vähemalt kahest tosinast vaenlasest, kes järk-järgult sisse imbuvad ja oma kohalolutsooni laiendavad.
Järgmiseks ilmselgeks suunaks võib vaenlase jaoks saada Peršomarjivka. Selle tähtsus antud juhul ei seisne mitte ainult külas endas, vaid ka võimaluses arendada edasisi pealetungitegevusi sellel joonel. Rääkides puhtalt minu nägemusest olukorrale, siis ma ei usu, et rusnja (venelased) üritab minna Kramatorskile peale otsese lausrünnakuga. Loogilisemana näib nende jaoks järk-järguline sisseimbumine läbi rohealade ja valgvalade, eriti piki Bilenka jõge. Perspektiivis võib see võimaldada neil jõuda linna kirdepoolsetele äärelinnadele ja luua löögiohu tiivale.
Paralleelselt üritab vaenlane ilmselgelt võtta tuletugevuse alla võtmetähtsusega teid ja varustusmarsruute, muutes järk-järgult keerulisemaks meie jõudude liikumise ja logistika. Just seepärast ei seisne oht siin niivõrd Kramatorski ühekordses rünnakukatses, kuivõrd järk-järgulise operatiivse haarde kujundamises ja tingimuste loomises, kus linn satub surve alla korraga mitmest suunast.
Kui okupantidel õnnestub järjepidevalt läbi selle joone edasi liikuda ja kanda kinnitada võtmetähtsusega juurdepääsuteedel, kujuneb olukord Kram-i (Kramatorski) jaoks äärmiselt keeruliseks. Ees on veel palju tööd, kuid see suund nõuab ühemõtteliselt maksimaalset tähelepanu, kuna iga vaenlase edasine edasiliikumine siin loob potentsiaalselt uusi probleeme juba linna lähistel.
Družkivka suund
Oleksijevo-Družkivka piirkonnas jätkab vastane infiltratsioonitaktika kasutamist – väikeste jalaväegruppidega püütakse piirkonda sisse tungida ja järk-järgult oma kohalolu laiendada. Hetkel suudetakse selliseid katseid tagasi hoida. Vastase edasine liikumine Kostjantõnivka suunas jääb tema jaoks samuti äärmiselt keeruliseks – sealsed vaenlase grupid avastatakse aktiivselt ja hävitatakse.
Eraldi tasub tähelepanu pöörata maanteele H20 Družkivka ja Oleksijevo-Družkivka vahel. See lõik on läbistatav tulega, mistõttu tehnika, eriti soomustehnika liikumine jääb ülimalt riskantseks. Vaenlane reageerib kiiresti tehnika ilmumisele ja püüab seda hävitada juba väljasõidu ajal, seega on see marsruut faktiliselt pideva tuletabamuse ohu all.
Veel üheks tõsiseks faktoriks piirkonnas on saanud optilise kiu kaudu juhitavad FPV-droonid, mis on varustatud mikrofonidega. Nende eripära ei seisne mitte ainult vastupidavuses traditsioonilistele tõrjevahenditele (elektroonilisele võitlusele), vaid ka võimes tuvastada kohalolu helilisi märke – eelkõige transpordi liikumist või jalaväe ümberpaiknemist. See seab täiendava ohu alla igasuguse aktiivsuse piirkonnas ja muudab varjatud liikumise keeruliseks.
Seega surub vastane Družkivka suunal samaaegselt väikeste infiltratsioonigruppidega ning kasutab aktiivselt luure- ja ründedroone (BplA). Seejuures on teede infrastruktuur tuletõrje kontrolli all ning uut tüüpi droonide ilmumine lisab niigi keerulisele olukorrale veel ühe ohutaseme.
Dobropillja suund
Olukord Krasnopollja asula piirkonnas jätkab halvenemist, olemasoleva info kohaselt õnnestus vastasel tungida vahetult asulasse ja hõivata selle idaosa. Edaspidi püüab vaenlane laiendada kontrollitsooni ja kinnistub järk-järgult lähemale Krasnopollja keskosale.
Eraldi fikseeritakse väikeste vaenlase gruppide kohalolu asula edelaosas. Sel lõigul jätkuvad praegu lahingukokkupõrked, seega on veel vara rääkida vastase täielikust kontrollist selle tsooni üle. Faktiliselt on küla praegu aktiivsete lahingute staadiumis koos vaenlase sissetungi järk-järgulise laienemisega.
Kui russakitel (venelastel) õnnestub keskuses kanda kinnitada ja arendada kohalolu edelasuunal, võib Krasnopollja langeda nende asulate kategooriasse, kus okupandi kohalolu muutub juba süsteemseks, mitte episoodiliseks. Sellisel juhul võidakse see täielikult üle viia punasesse tsooni.
Lahingud veel käivad, olukord on dünaamiline, seetõttu ootame kinnitust tegeliku kontrolljoone ja sündmuste edasise arengu kohta.
Alex
Oh jah, Raška laseb Flamingosid normaalselt alla, aga teie lootsite, et tegemist on võidurelvaga?
Kogu lugupidamise juures arendajate vastu, ei ole see kõrgtehnoloogiline wunderwaffe, vaid üsna primitiivne rakett, mille edu seisneb selles, et see on odavam ja seda on piiratud ressursside tingimustes lihtne masstootmisse viia – vastavalt sõltub selle edukas kasutamine õigesti valitud massilise rünnaku taktikast ja vastase õhutõrje ülekoormamisest.
Kui te palvetate selle poole nagu ikooni poole – siis valmistan teile väga suure pettumuse, seal ei ole mingeid kõrgemaid tasemeid; ega hakkagi olema, kui neid lasta välja 5–10 tükki korraga.
Lisaks on vastase õhutõrje küll mööda «kogu mõõtmatut Venemaad» laiali venitatud, kuid seal ei suitseta meeskonnad bambust ja needsamad S-400-d ei ole ikkagi mingi sitatükk (nagu meil armastatakse väita), seega suudavad nad FP-5 tüüpi rakette üsna rahulikult kinni püüda.
Mis võiks olukorda parandada? – Ballistika. Ballistilised raketid on kontseptuaalselt teistsugune relv ja isegi piidrite õhutõrjesüsteemidel on mis tahes ballistilist raketti palju raskem alla lasta.
Mirošnikov
Kupjanski suund jääb üheks neist kohtadest, millele pööratakse ebapiisavalt tähelepanu.
Oskoli vasak kallas – see on põrgu maa peal.
Seal ei ole olukord lihtsalt raske. Meie üksused on seal pideva suurtükiväe, droonide ja KAB-ide tule all, ilma normaalse logistikata ning lisaks on nad tagalast jõe poolt blokeeritud.
Ja see kestab juba mitu kuud.
Positsioonidelt lahkumine on terve erioperatsioon, mis kaugeltki mitte alati ei lõpe edukalt.
Oskoli vasakul kaldal ei ole mõtet kaarte joonistada ega kontrolli protsenti määrata, sest kõik see jääb tinglikuks, kui üksusi ei ole võimalik normaalselt välja tuua/sisse viia ning sõduritele kõike vajalikku kohale toimetada.
Seal on olukord sama või isegi hullem kui Konstantõnivka suunal.
Paremal kaldal on olukord veidi parem, sest jõgi ei mõjuta logistikat. Kuid ka seal põletab vastane meie logistilisi marsruute.
Üldist olukorda sellel suunal võib iseloomustada kui katastroofilähedast.
17 august 2026
Mutšnõi
Kramatorski-Slavjanski suunad
Rindejoones pole hetkel olulisi muudatusi, kuid see ei tähenda, et vaenlane oleks aktiivsust vähendanud. Vastupidi – praegu teeb vaenlane põhirõhu tule tõrjele marsruutidel, mida mööda toimub varustuse vedu ja liikumine eesliinile.
Fikseeritakse FPV-droonide aktiivset kasutamist liikuvate sihtmärkide pihta. Löögi alla satuvad eelkõige autod ja soomustehnika, ehk kõik see, mis tagab üksuste mobiilsuse ja võimaldab operatiivselt ümber paigutada isikkoosseisu, laskemoona ning muid vajalikke ressursse.
Võitlus liikumismarsruutide pärast on tegelikult vastasseisu eraldi suund. Sarnast FPV kasutamist fikseeritakse juba ka Kramatorski piirkonnas, kus vaenlane püüab leida sõjaväetransporti ja seda tabada. Kui see surve peaks suurenema, võib järgmiseks etapiks saada juba vahetu katse kasutada ära varustusprobleeme rünnakutegevuse tugevdamiseks.
Družkivka suund
Olukord sellel rindelõigul on endiselt dünaamiline, kuid ilma põhimõtteliste muudatusteta lahingukontaktliinil. Objektiivse kontrolli kaadrite kohaselt säilitab vaenlane endiselt kohalolu ja oma positsioone Krasnõi Kuti asulas. Ehk siis rääkida vaenlase väljalöömisest sellest asulast pole praegu alust – tema kohalolu seal kinnitavad faktilised materjalid.
Paralleelselt jätkab vaenlane meie kaitse kompimist Novomõkolajivka piirkonnas, samuti üritab tegutseda Petrivka poolt Raiske suunas. Praegusel hetkel olulist edasiliikumist neis lõikudes fikseeritud ei ole, kuid vaenlase tegevuse iseloom lubab juba selgelt prognoosida tema edasist vektorit. Vaenlane üritab järjekindlalt arendada aktiivsust Raiske suunas, luues eeltingimused edasiseks liikumiseks loodesse.
Iseloomulik on selles osas ka hiljutine episood maanteel Raiske suunas. Družkivka Girnõki mikrorajooni poolt liikus meie soomustransportöör BTR VAB, mis sattus liikumise ajal vaenlase droonide rünnaku alla. Sellise rünnaku fakt ise näitab täiendavalt, et venelased pööravad sellele marsruudile kõrgendatud tähelepanu ja üritavad kontrollida lähenemisteid Raiskele.
Kui vaadata olukorda kompleksselt, siis kultide (vaenlaste) kavatsus on loetav üsna loogiliselt: nad ei tee lihtsalt üksikuid rünnakuid Novomõkolajivka või Petrivka piirkonnas, vaid kujundavad järk-järgult surve suunda Raiske poole. Kontroll või vähemalt tulejuhtimine sellesse asulasse viivatele marsruutidele on vaenlase jaoks ilmselge tähtsusega, kuna see võimaldab luua täiendavat koormust meie kaitsele ja testida edasiliikumise võimalusi.
Dobropillja suund
Olukord Dobropillja ümber on endiselt pingeline, vaenlane jätkab linnas aktiivset lennuväe kasutamist, pöörates paralleelselt erilist tähelepanu Molodižnõi mikrorajoonile, kus kasutab Molnija-2 tüüpi mehitamata õhusõidukeid. See sobitub vaenlase üldisesse taktikasse: mitte minna kohe otserünnakule, vaid esmalt süstemaatiliselt luua tulesurvet, tuvastada meie positsioone ning raskendada liikumist ja kaitse tööd.
Eraldi tasub märkida lööki Hitrõi turust edelasse, kus vaenlane kasutas korraga viit juhtitavat lennupommi FAB koos UMPK-ga. Selline lennuväe laskemoona kontsentratsioon ühele lõigule võib viidata katsele piirkond metoodiliselt enne edasisi tegevusi maatasa teha või suruda maha tuvastatud või potentsiaalsed positsioonid.
Ja just siin on praegu võtmeküsimus – tiivad. Ei tohi lubada, et vaenlane saaks võimaluse regulaarselt väikeste gruppidena läbi imbuda, koguneda ja otse linna läheduses hajutatud positsioone sisse võtta. Üksik grupp, mis sisenes paarsada meetrit, ei tähenda iseenesest veel läbimurret. Kuid kui sellised grupid leiavad pidevalt marsruute läbistamiseks, loovad nad järk-järgult terve varjatud kohalolu võrgustiku, mida on hiljem märgatavalt keerulisem välja lüüa.
Seetõttu on praegu oluline mitte ainult reageerida juba avastatud gruppidele, vaid lõhkuda ka regulaarse infiltratsiooni võimalus. Mida kauem suudab vaenlane tiibadel takistamatult läbi imbuda, seda rohkem jõude õnnestub tal hajutada, seda keerulisemaks muutub olukord meie üksuste jaoks ja seda rohkem ressursse tuleb kulutada nende sissetungide lokaliseerimiseks.
Samas ei tasu võtta iga üksikut lööki või väikese grupi ilmumist täiemahulise pealetungina. Hetkel on olulisem vaadata märkide kogumit: lennuväe surve, Molnijate töö, löögid määratud piirkondadele ja sissetungikatsed. Just nende süsteemsus näitab, kas vaenlane lihtsalt surub linna pihta või üritab luua tingimusi rünnakutegevuse edasiseks arendamiseks.
Dobropilljat tuleb praegu vaadata mitte eraldi, vaid koos külgnevate tiibadega. Kui seal ei lubata vaenlasel koguneda ja kanda kinnitada, piiratakse tema võimalusi edasiseks hargnemiseks oluliselt.
Orihhivi suund
Novosološõne asula – vaenlane avaldas kaadrid oma sisenemisest asulasse, demonstreerides küla sees kahte oma kaltsu (lippu). Kuid nende kaadrite ilmumise fakt ise ei tähenda veel, et vaenlane Novosološõnet täielikult kontrollib või suutis seal täisväärtuslikult kanda kinnitada.
Praeguse seisuga on õigem rääkida just sissetungitsooni laiendamisest. Vaenlane suutis asulasse sisse tulla ja oma kohalolu märkida, kuid täielikuks kontrolliks on tal vaja koondada jõude, luua püsivad positsioonid ja tagada normaalne logistika. Kui seda ei toimu, võib sissetung jääda vaid lokaalseks episoodiks.
Samal ajal on olukorral tähtsus Novosološõne geograafia tõttu. Läbi asula kulgeb tee Orihhivi suunas, mistõttu vaenlane üritab ilmselgelt kasutada seda piirkonda ühe edasiliikumise marsruudina.
Paralleelselt jätkab vaenlane katseid Orihhivisse sisse tungida Novodanõlivka poolt. Siiski on siinne pilt praegu teistsugune: venelastel õnnestub siseneda üksikutesse lõikudesse, kuid linna sees kanda kinnitada nad ei suuda. Meie üksused avastavad sellised grupid operatiivselt ja hävitavad need, laskmata üksikutel sissetungidel muutuda stabiilseks kohaloluks.
Seetõttu on praegu peamine mitte ülehindada vaenlase demonstreeritud kahte kaltsu, kuid ka mitte alahinnata sissetungi fakti ennast. Tsoon, kus vaenlane üritab tegutseda, on tõepoolest laienenud. Lähiaja võtmeküsimuseks saab see, kas ta suudab muuta selle sissetungi kande kinnitamiseks või löövad meie üksused ta hõivatud positsioonidelt uuesti välja.
Praegu on Novosološõne täielikust kontrollist rääkida ennatlik.
Oleksandrivka/Zaporižžja suund
Lõigul Novogrõgorivka piirkonnas jätkub aktiivne lahingutegevus. Meie võitlejad rünnakdessantvägede (DŠV) 82. brigaadist annavad lööke vaenlase positsioonidele asula idaosas, kasutades Blõskavkat (Välku). See on oluline moment, kuna mõned ressursid ruttasid Novogrõgorivkat juba märkima "siniseks tsooniks" (meie kontrolli all olevaks). Siiski näitab lahingutegevuse iseloom, et olukorda on siin veel vara hinnata lõplikult stabiliseerituks – vaenlane on jätkuvalt meie vägede sihtmärgiks ning üksikud lõigud vajavad edasist tulesurvet ja kontrolli.
Paralleelselt töötavad meie dessantväelased aktiivselt Uspenivka platsdarmi pihta Zaporižžja suunas. Tulesurvet avaldatakse ka kõrval asuvale Novomõkolajivkale. Sel viisil toimub sellel lõigul süsteemne töö vaenlase positsioonide ja kohalolutsoonide pihta, mille eesmärk on mitte lubada tal takistamatult jõude koondada, uusi positsioone rajada ja kontrollitsooni laiendada.
Üldiselt jääb olukord suunal dünaamiliseks: üksikud asulad võivad kaartidel ja erinevates resurssides oma tähistust muuta, kuid see ei tähenda alati lahingutegevuse täielikku lõppemist. Novogrõgorivka puhul lahingutöö jätkub ning Uspenivka lõigul jätkavad meie dessantväelased aktiivset vaenlase mõjutamist.
Petrenko
Družkovka sektoris jätkavad Vene üksused pealetungi Krasnõi Kuti ja Toretskoje piirkonnas. Peamine eesmärk on kindlustada oma positsioone, tuua kohale lisajõude ja luua tingimused edasiseks edasiliikumiseks. Vaatamata väidetele mitme asula kontrolli kohta on olukord kohapeal endiselt pingeline: Vene üksustel õnnestub perioodiliselt teatud piirkondadesse tungida, kuid Ukraina relvajõudude mehitamata õhusõidukite operaatorite intensiivsed operatsioonid takistavad neil oma positsioone hoida. Olukord on endiselt pingeline.
Ukraina kaitseväed puhastasid Andreevka-Klevtsovo (Iskra), heiskasid küla kohale Ukraina lipu ja võtsid vangi umbes 30 Vene sõdurit.
16. augusti öösel ründasid Ukraina kaitseväed Rostovi oblastis asuvat Kamenski tehast. Täna kinnitas peastaap tulemusi: kaks lõhkeaine ja raketikütuse tootmisrajatist hävitati ning neli said kahjustada.
Tehas on osa Venemaa sõjatööstuskompleksist ja toodab tahket raketikütust Uragani, Smertši, Tornado-S ja teistele relvasüsteemidele.
*
Ukraina ettevõte DG Industry on välja töötanud 250 kg kaaluva juhitava õhupommi "Virivnyuvach". Selle deklareeritud lennuulatus ulatub üle 130 km.
See pole enam pelgalt paljulubav areng. Kaitseministeerium ostis esimese katsepartii juba mais ja juuniks teatas tootja esimese laskemoona tarnimisest sõjaväele, nende lahingukasutusest ja seeriatootmise alustamisest.
Tootja sõnul on "Virivnyuvach" umbes kolm korda odavam kui JDAM-ER. Lisaks väidetakse, et see ühildub mitte ainult Ukraina lahingulennukitega, vaid ka F-16 ja Mirage'iga pärast vastavat kohandamist.
Tellimine:
Postitused (Atom)