Mašovets
❗️Ülevaade
Novopavlivka suund
Vastase (Venemaa relvajõudude) juhtkond jätkab sellel suunal stabiliseerivaid tegevusi, et takistada Ukraina kaitseväe eesliinil tegutsevate üksuste edasist edenemist Gavrilivka–Komari, Novopavlivka–Bahatõri ja Novoselivka–Ševtšenko suundadel. Seda tehakse aktiivse (manööverdava) kaitse abil vägedegrupeeringu GV „Vostok“ 29. üldväearmee (ÜA) ja 90. tankidiviisi (TD) vastutusaladel. Vastane peab visalt vastulahinguid iga taktikaliselt soodsa positsiooni, tugipunkti ja kaitseliini pärast ning püüab kohati (üksikutel lõikudel) rünnakule liikunud Ukraina üksusi ka vasturünnakutega pidurdada.
Aruandeperioodi jooksul ei õnnestunud tal siiski seda ülesannet täielikult täita. Näib, et sellel suunal tegutsevad Ukraina üksused suutsid oma eesliiniüksustega saavutada taktikalises tsoonis edenemist mitmel lõigul ja mitmes suunas.
1️⃣ Vastane tegutseb sellel suunal järgmises koosseisus:
TVD „90. TD“ – tegutseb Novopavlivka suunal oma põhijõududega.
tankipolk (TP) – osaliselt ümber paigutatud 29. ÜA vastutusalasse.
tankipolk (TP).
tankipolk (TP).
motolaskurpolk (MSP) – nähtavasti samuti osaliselt ümber paigutatud 29. ÜA vastutusalasse.
motolaskurpolk (MSP).
Selle diviisi vastutusalal võivad tegutseda ka mitmed 137. eraldiseisva motolaskurbrigaadi „Uural“ allüksused.
29. ÜA
eraldiseisev motolaskurbrigaad (EMSBR).
motolaskurpolk (MSP).
Lisaks tegutsevad sama armee vastutusalal vähemalt kahe 90. tankidiviisi polgu (6. TP ja 228. MSP), 120. merejalaväediviisi (MJD; endine 336. eraldiseisev merejalaväebrigaad) ning 68. armeekorpuse (AK) üksused – 18. kuulipilduja-suurtükidiviisi (KSD) koondtaktikaline grupp (TGr) ja 39. eraldiseisev motolaskurbrigaad.
Sellel suunal (90. TD ja 29. ÜA vastutusaladel) võivad tegutseda ka mitmed territoriaalvägede (TV) ja mobilisatsioonireservi (MR) koosseisu kuuluvad motolaskur-/laskurpolgu (MSP/SP) ning eraldiseisva motolaskur-/laskurpataljoni (EMSP/EP) taseme üksused. On üsna tõenäoline, et selliseid formeeringuid võib siin olla kuni neli.
Tõenäoliselt andis Venemaa juhtkond mõni aeg tagasi vägede juhtimise ja üksuste koostöö parandamiseks 90. tankidiviisi vägedegrupeeringu GV „Tsentr“ koosseisust üle vägedegrupeeringule GV „Vostok“, allutades selle võimalusel 29. ÜA juhtimisele. Sellele viitab kaudselt asjaolu, et osa diviisi jõududest tegutseb just 29. ÜA vastutusalal. Samas ei ole ma seni leidnud avatud allikatest usaldusväärselt kinnitatud teavet selliste organisatsiooniliste muudatuste kohta Venemaa vägede struktuuris.
Praegu ei paista Venemaa juhtkond pidavat Ukraina tegevust sellel suunal oma vägede jaoks eriti kriitiliseks ohuks. Vähemalt ei ole sellel suunal paiknevate vastase jõudude ja vahendite lahingulises ega arvulises koosseisus võrreldes varasemaga toimunud märkimisväärseid muutusi.
2️⃣ Praegust olukorda Novopavlivka suunal iseloomustavad küllaltki visad vastulahingud vastase 90. tankidiviisi vastutusalal (Orehhove–Filiia lõigul), samuti vastase 29. üldväearmee vastutusalal (mõlemal pool maanteed N15 Zaporižžja–Donetsk ning Dnipropetrovski, Zaporižžja ja Donetski oblasti kokkupuutepiirkonnas).
Täpsemalt:
– Vastane üritas korduvalt oma väikeste ründegruppidega teha vasturünnakuid Orehhove–Novopavlivka, Datšne–Novopavlivka ja Filiia–Novopavlivka suundadel, püüdes samaaegselt lahendada kahte ülesannet – säilitada oma positsioonid Filiia küla piirkonnas, sealhulgas Solona jõe vastaskaldal, ning takistada Ukraina eesliiniüksuste edasist edenemist Novopavlivkast lõuna ja ida pool.
Selle tulemusena õnnestus tal nähtavasti oma positsioonid säilitada vaid Filiia külast lõuna pool. Küla ise asub tõenäoliselt niinimetatud hallis tsoonis ja on täielikult purustatud. Samuti ei õnnestunud vastasel ilmselt peatada Ukraina eesliini jalaväegruppide edenemist Novopavlivkast lõuna pool – Datšnest põhja pool, Novopavlivka–Datšne maantee äärsetel lõikudel, registreeritakse juba vastulahinguid.
Novopavlivkas endas viivad Ukraina kaitseväe üksused tõenäoliselt läbi küla lõunaosas tegutsevate Venemaa ründejalaväe niinimetatud jääkgruppide puhastamist ning tõrjuvad perioodilisi vasturünnakuid Orehhove ja Kotljarivka poolt oma üksuste tiibadele, mis tegutsevad külast lõuna pool.
– Novohatske–Zvezda (Zirka) ja Tolstoi–Piddubne suundadel saavutasid Ukraina eesliini ründegrupid tõenäoliselt edu – jõudsid Mokri Jali jõe läänekaldale ning Piddubne põhjapoolsetele servadele.
Lähiajal püüab vastane ilmselt takistada Ukraina jalaväegruppidel Mokri Jali jõe ületamist Zvezda küla suunal ning samuti takistada Ukraina kaitseväe edenemist Piddubnes.
– Sellest piirkonnast edela pool õnnestus Ukraina üksustel tõenäoliselt peatada mitu väikest vastase jalaväegruppi, mis tegid vasturünnakuid Aleksandrohradist põhja ja lõuna pool, kas need hävitades või tõrjudes tagasi Mirne suunas.
– Samuti õnnestus Ukraina kaitseväel Janvarske (Sitšneve)–Vorone kaitseliinilt edeneda Malejivkast lõuna pool mööda Vorona jõge ning jõuda Voskressenka lääneäärde. Lisaks viibivad Ukraina jalaväegrupid ilmselt juba ka Malejivkas endas, kus on alanud lahingud asula vabastamise nimel.
Seega võib tõdeda, et aruandeperioodi jooksul õnnestus Ukraina kaitseväel Venemaa 29. üldväearmee ja 90. tankidiviisi vastutusaladel saavutada teatavaid taktikalisi tulemusi, edenedes mõnel lõigul 9–10 km sügavusele ning lahendades mitu küllaltki olulist taktikalist ülesannet. Näiteks tõrjuti Venemaa väed peaaegu täielikult Solona jõest ning Voltšja jõe ülemjooksult, kõrvaldati vahetu oht vastase eesliiniüksuste läbimurdeks Gavrilivka ja Mežova suunas (Novopavlivka kaudu) ning samal ajal jõudsid Ukraina eesliiniüksused Mokri Jali jõeni Tolstoi küla piirkonnas. Sellega loodi eeldused edukate pealetungioperatsioonide jätkamiseks nii maantee N15 ääres (Komari–Bahatõri üldsuunal) kui ka lõuna suunas piki Mokri Jali jõge, eriti arvestades, et Ukraina eesliini ründegrupid on juba edasi liikunud Malejivka ja Voskressenka piirkonnas ning paiknevad vaid 8,5 km Komari külast lääne pool, samuti positsioonidel 6 km sellest põhja pool, olles edasi liikunud Tolstoi küla piirkonnas.
3️⃣ Edasiste arenguväljavaadete osas ei näi olukord Ukraina kaitseväe jaoks siiski nii üheselt positiivne, kui esmapilgul võib tunduda.
On ilmne, et pealetungi jätkamine sellel suunal Ukraina eesliiniüksuste poolt on seotud terve rea raskustega. Juba praegu kulgeb see üsna aeglases tempos. Ukraina üksustel tuleb taktikalises tsoonis pidada raskeid ja visaid vastulahinguid, et edeneda vaid paari kilomeetri võrra. Sisuliselt tuleb neil endale tee läbi närida.
Sealjuures püüab vastane, kellel on piisavalt ründejalaväge (ja mis veelgi olulisem – võimalus seda pidevalt täiendada), peaaegu pidevalt teha sellega vasturünnakuid Ukraina eesliiniüksuste vastu, saavutades sel moel nende edasitungi märkimisväärse aeglustumise.
Samas on Venemaa juhtkonnal ilmselt võimalik pakkuda oma eesliiniüksustele sellel suunal küllaltki tõhusat õhutoetust (KAB-liugpommidega), anda lööke Ukraina kaitseväe lahingukordade pihta taktikalises ja operatiiv-taktikalises sügavuses ründedroonidega ning tõenäoliselt omab ta ka ülekaalu suurtükiväe hulgas.
Minu subjektiivsel hinnangul on Ukraina kaitseväel sellel suunal siiski olemas teatud võimalused arendada oma pealetungi millekski enamaks kui üksnes taktikalise tasandi eduks. Eriti arvestades asjaolu, et edu on saavutatud mitte ainult vastase 29. üldväearmee, vaid ka sellega külgneva 36. üldväearmee vastutusalal.
Ilmselt on Venemaa juhtkond juba mõistnud Ukraina pealetungi peamist operatiiv-taktikalist eesmärki vägedegrupeeringu „Vostok“ operatsioonitsooni paremal tiival ja keskosas – sundida nende juhtkonda pöörama oma kõige võimsam armee, 5. üldväearmee (või vähemalt osa selle jõududest), seniselt lääne suunalt põhja poole, luues ohu selle tiivale ja tagalale. Sellega aeglustataks sisuliselt täielikult selle edenemine Huljaipole–Orehhivi suunal. Sealse Venemaa juhtkonna manöövrid 120. merejalaväediviisi, 90. tankidiviisi osa jõudude ning operatiivreservidega (näiteks 69. eraldiseisva luurebrigaadiga) viitavad sellele üsna selgelt.
See Ukraina juhtkonna eesmärk võib siiski reaalsuseks saada, kui Ukraina kaitsevägi suudab murda läbi Uspenivka piirkonda 36. üldväearmee vastutusalal ning jõuab Velõka Novosilka kaugematele lähenemissuundadele, näiteks murdes läbi Ševtšenko–Temõrivka joonele 29. ja 36. üldväearmee kokkupuutepiirkonnas.
Lisaks sellele on Ukraina kaitseväel olemas ka küllaltki head võimalused saavutada tagasihoidlikum, kuid siiski oluline tulemus – likvideerida vastase taktikaline eend Velõka Novosilkast loodes ja põhjas, hõivates Piddubne–Datšne–Bahatõri–Komari piirkonna.
Venemaa väed kaitsevad tõenäoliselt kõigi võimalike vahenditega Voltšja ja Mokri Jali jõgede vahelist ala, püüdes seda ära hoida. Samas on neil seda üsna raske teha, sest Ukraina kaitseväel on juba taktikalised sissemurded Malejivka ning Datšne piirkonnas – ehk selle oletatava eendi mõlemal tiival.
Vastase järjekindlad vasturünnakud 90. tankidiviisi vastutusalal Orehhove suunalt, visa vastupanu Filiia piirkonnas ning katsed tõrjuda Ukraina üksused Datšnest põhja poole viitavad sellele, et Venemaa juhtkond peab täiesti võimalikuks, et Ukraina kaitsevägi võib lähiajal just seda üritada.
Sellega seoses seisneb Venemaa juhtkonna probleem selles, et ta ei ole ilmselt veel isegi enda jaoks otsustanud, kuhu Ukraina kaitsevägi koondab oma peamised jõupingutused – kas 29. üldväearmee vastutusalale (Zaporižžja–Donetski maanteest lõuna poole, rünnates Komarit edelast ja põhjast) või 90. tankidiviisi vastutusalale (Datšne ja Orehhove vahel, murdes loode poolt Bahatõri suunas).
Kokkuvõtteks…
Ukraina kaitseväe pealetung Novopavlivka ja Novooleksandrivka (sellest järgmises ülevaates) suunal tekitab praegu küll Venemaa juhtkonnas teatavat muret, kuid mitte ülemäära suurt. Näib, et nad leiavad, et Ukraina kaitseväel ei jätku lihtsalt jõude ja vahendeid, et saavutada neil suundadel midagi enamat kui aeglased ja suhteliselt piiratud taktikalised edusammud oma eesliiniüksuste olukorra parandamisel. Minu hinnangul on neil selliseks arvamuseks teatavad põhjused.
Samas on üsna ilmne ka see, et Ukraina kaitseväel on olemas, ehkki mitte kuigi suured, võimalused saavutada märksa ulatuslikumaid tulemusi.
