Mutšnõi [algne kirjapilt ja sõnakasutus muutmata/lauseehitused redigeerimata]

🇺🇦 Kramatorski/Kostjantõnivka suund: Ja siin ongi ilmunud visuaalne kinnitus sellele, millest ma rääkisin varem — reas tsoonides üritab vastane aktiivselt sisse imbuda ja kasutada mahajäetud kaitserajatisi. Kaadritel on näha rusnja (venelaste) lihamassi kohaolu piirkondades, kus nad võtavad sisse positsioone varjetes, kaevikutes ja muudes ettevalmistatud positsioonidel, kasutades neid ajutise peatumise ja edasise edasiliikumise punktidena.

Meie üksused töötavad sealjuures aktiivselt avastatud okupantide pihta, nende pihta töötavad regulaarselt FPV-d, suurtükivägi ja muud hävitusvahendid. Ja see selgitabki just selle lõigu spetsiifikat: vastane võib füüsiliselt koguneda üksikutesse varjetesse või kaevikutesse, kuid seal viibimine ei taga talle absoluutselt julgeolekut ega võimalust normaalselt koguneda.

Minu hinnangul nendel üksikutel positsioonidel meie võitlejaid vahetult enam ei ole, kuid see ei tähenda, et need kohad on jäetud vastasele ilma tulekontrollita. Vastupidi, vaenlase grupid, kes üritavad kasutada jäetud kaitserajatisi varjetena, satuvad faktiliselt pideva hävitamisohu alla.

Kui rääkida täiesti lihtsalt: katsapnija (venelaste) jaoks muutuvad need positsioonid praegu omamoodi suremisauguks, sisse nad tulla võivad, kuid normaalselt hargneda, jõude koondada ja stabiilselt edasi liikuda on neil tunduvalt keerulisem.

🇺🇦 Družkivka suund: Eraldi tasub märkida lõunatiiba Oleksijeve-Družkivka erasektori piirkonnas. Vastase tabamuste kaadrite järgi on samuti näha, et rusnja grupid ei lõpeta katseid siia Konstahast (Kostjantõnivkast) sisse imbuda. Nende eesmärk seisneb ilmselt mitte lihtsalt asulasse sisenemises, vaid seal püsivama kohalolu loomises ja edasises infiltratsioonis erahoonetes.

Praegu vastasel seda täisväärtuslikult realiseerida ei õnnestu. Hall tsoon sellel lõigul jätkab püsivust, kuid stabiilseks seda samuti nimetada ei saa. See viibib pidevalt pingelises seisundis vaenlase regulaarsete infiltratsiooni- ja kandumiskatsete tõttu. Ehk siis siin on meil just nimelt võitlus positsioonilise kohalolu eest, pidartšukid üritavad edasi liikuda kasvõi erasektori üksikutel lõikudel, ja meie jõud vastavalt püüavad mitte lubada nende sisenemiste muutumist täisväärtuslikuks infiltratsiooniks.

Praegu, otsustades olemasolevate kaadrite põhjal, jätkab vastane märkimisväärse hinna maksmist läbitungimise ja infiltratsiooni katsete eest. Seetõttu jääb olukord dünaamiliseks ning Kostjantõnivka ja Oleksijeve-Družkivka üksikud piirkonnad vajavad veel edasist kinnitamist ja täpsustamist.

🇺🇦 Pokrovski/Novopavlivka suund: Vastane jätkab kohalolu säilitamist Novomõkolajivka ja Biljakivka piirkonnas, kuid rääkida täisväärtuslikust stabiilsest kontrollist kogu selle lõigu üle on veel ennatlik. Märkimisväärne osa territooriumist jääb halliks tsooniks, kuna selle pärast käivad intensiivsed lahingud ja olukord üksikutel lõikudel võib muutuda sõltuvalt rünnakrühmade aktiivsusest.

Samal ajal õnnestub russakkidel hoida üksikuid positsioone pika aja jooksul. Kuid oluliseks momendiks on see, et isikkoosseisu märkimisväärse hulga kogunemist nendel lõikudel faktiliselt ei toimu. Kõik katsed moodustada suuremat jõudude kontsentratsiooni või tõmmata ligi täiendavat ressurssi satuvad koheselt meie üksuste tulemõju alla.

Eriti märgatavat rolli mängib siin suurtükivägi, värdjatel on raske karistamatult luua edasiliikumiseks vajalikku jõudude tihedust. Ehk siis isegi üksikute pikaajaliste positsioonide olemasolul jäävad vaenlase võimalused muuta need täisväärtuslikuks platsdarmiks pealetungi arendamiseks piiratuks.

Seega on sellel lõigul praegu olulisem jälgida mitte vastase kohalolu fakti ennast, vaid tema võimet koguda jõude, ümberpaikneda ja arendada edasist pealetungi. Kuni vaenlase jõudude kontsentratsiooni surutakse süsteemselt maha meie tulevahenditega, jätkab hall tsoon olemist just nimelt aktiivse vastasseisu tsooniks, mitte hriakkide (sigade) väljakujunenud stabiilse kontrolli ribaks.

🇺🇦 Dobropillja suund: Siin on olukord juba mõnevõrra raskem, kui mõned üritavad endale ette kujutada. Eelkõige tasub mõista, et vastase läbitungimistsooni laienemine Dobropilljast põhja pool jätkub. Jutt on just nimelt infiltratsioonigruppidest, mis üritavad meie positsioonide vahelt läbi imbuda ja üksikutes punktides infiltreeruda. Veelgi enam, fikseeriti vastase sisenemised isegi Svjatogorivka idaossa.

Kui vaadata olukorda puhtalt vaenlase vaatevinklist, siis tema kaartidel hakkab Dobropillja faktiliselt välja nägema nagu asula, mida haaratakse tiibadelt aktiivsete lahingutegevuse ja läbitungimise tsoonidega. Kuid rääkida täielikust operatiivsest ümberpiiramisest või kontrolli kaotamisest linna peamiste juurdepääsude üle on praegu vara. Punased tsoonid kaardil ei tähenda veel seda, et vastane kontrollib füüsiliselt kogu vastavat territooriumi.

Sealjuures on suundumus ise piisavalt ohtlik. Kui vaenlase infiltratsioonigrupid suudavad mitte lihtsalt siseneda üksikutesse piirkondadesse, vaid hoida seal kohalolu, korraldada juurdevedu ja tagada jõudude kogunemine, siis hakkavad nende järel kohale tõmbuma juba peamised rünnaküksused. Just see moment on praegu võtmetähtsusega — mitte üksikute gruppide ilmumise fakt ise, vaid see, kas nad suudavad muuta ajutise läbitungimise stabiilseks platsdarmiks.

Seetõttu rääkida, et Dobropillja on juba täielikult blokeeritud, on vale. Meie üksused linnas jäävad, kontroll selle üle säilib ja olukord ei ole veel üle läinud täieliku ümberpiiramise stsenaariumisse. Samal ajal ei maksa probleemi ka pisendada, sest rusnja laiendab järg-järgult infiltratsioonitsooni linna ümber, ja üksikud grupid üritavad juba töötada vahetult asulate läheduses.

Subjektiivselt: Faktiliselt taandub praegu kõik sellele, kas meie jõududel õnnestub õigeaegselt välja lüüa või isoleerida need infiltratsioonigrupid. Kui nad hävitatakse või nad ei saa võimalust infiltratsiooniks — saab olukorda veel stabiliseerida. Kui aga vastane hoiab hõivatud positsioone ja hakkab seal kohalolu kasvatama, siis järgmiseks etapiks saab juba mitte infiltratsioon, vaid peamiste jõudude kohaletõmbamine, ja sellisel juhul võib olukord Dobropillja jaoks tõepoolest järsult keeruliseks muutuda.

🇺🇦 Lõuna-Donetski suund: Sellel rindejoonel fikseeritakse lahingutegevuse tsooni järkjärgulist laienemist Mõrne — Perebudova — Komari ümber. Olemasoleva info kohaselt suutsid meie üksused ümberpaikneda positsioonidel Mõrnest kagu ja ida pool, misjärel liikusid lähemale Perebudova äärtele. Asula ise viibib praegu faktiliselt täielikult hallis tsoonis, selle pärast käivad vahetud lahingud, seetõttu on rääkida stabiilsest kontrollist selle üle veel vara.

Samal ajal areneb aktiivsus ka Komari suunas. Siin täheldatakse samuti halli tsooni ja lahingutegevuse laienemist, kuid suurem osa külast jääb vastase kontrolli alla. Ehk siis olukord Komari ümber ei tähenda praegu tema poolt täieliku kontrolli kaotamist, vaid iseloomustub pigem järkjärgulise läbitungimise ja vaieldavate lõikude ilmumisega äärelinnas.

Tervikuna näevad meie üksuste tegevused sellel lõigul välja nagu platsdarmi järkjärguline laienemine Mõrnest ida pool koos edasise survega Perebudova ja Komari suunas. Samas võib maastiku iseloomu ja hajutatud positsioonide olemasolu tõttu kontroll üksikute metsatukkade ja äärte üle muutuda üsna kiiresti, mistõttu rindejoone lõplik määratlemine vajab täiendavat kinnitust.

Teistel naaberliinidel olulisi muutusi praegu ei ole — jätkuvad positsioonilised kokkupõrked ja vastastikune töö eesmistel positsioonidel.

 Petrenko

Kramatorski suunas on Vene väed saavutanud kontrolli Markovo ülejäänud osa üle ning liikunud edasi külast lääne ja lõuna poole. Võitlus jätkub Fedorovka, Malinovka, Vasjutõnske piirkonnas ja Severski Donetsi-Donbassi kanali ääres.

Kostjantõnivkas on kaardile lisatud vaenlase kontrolltsoon keskse tööstustsooni piirkonnas.

Paljud teist on juba kuulnud Venemaa väidet, et Harkivi oblastis Vovtšanski ja Velikoburluki suundade kokkupuutekohas on väidetavalt piiramisrõngasse jäänud üle tuhande Ukraina sõjaväelase. Samal ajal teatas Venemaa, et vallutas sellel rindelõigul kõigest kahe kuuga rohkem kui kolmkümmend asulat. Probleem seisneb aga selles, et need väited ei vasta tegelikule olukorrale absoluutselt.

Pärast Limani ja Svjatogorski lugusid oli juba selge, et meediavõitude loomiseks kasutatakse lipupanekuid ja tehisintellekti.

21. septembril avaldas Venemaa video, millel demonstreeritakse Vovtšanski suunal Polnaja asulas kolme lippu. OSINT-analüütikud märkisid aga, et kõik kolm lippu olid genereeritud tehisintellekti abil. Ühes episoodis lehvib lipp sõna otseses mõttes tugeva tuule käes, samal ajal kui vahetult selle kõrval olevad puud ja põõsad üldse ei liigu.

Ja see pole kaugeltki esimene selline juhtum. Varem ilmus Belõi Kolodjazi idapoolsesse serva juba Vene „hiiglane“ lipuga, kelle pikkuseks oli visuaalselt neli ja pool kuni kuus meetrit.

Kui varem oli meediavõidu saavutamiseks vaja vähemalt lipp püsti panna, siis nüüd, nagu näib, piisab vajaliku pildi genereerimisest. Seetõttu näeme edaspidi uusi katseid kinnitada sellisel viisil Vene kontrolli asulate üle – ja ühtlasi ka sedasama valjuhäälset väidet enam kui tuhande Ukraina sõjaväelase piiramisrõngasse sattumise kohta, mida Venemaa pole seni suutnud veenvalt kinnitada.

 Mašovets

‼️ Ülevaade

Novopavlivka ja Aleksandrovka suunad

Vastane (Vene väed) jätkab oma 29. ja 36. ühendvägede armee (ÜVA) lõikudes GV „Ida“ vägedegrupeeringu koosseisus aktiivset kaitset eesmärgiga peatada Ukraina relvajõudude (VSU) eesliini väeosade ja allüksuste edasiliikumine üldises kagusuunas. Eilse õhtu seisuga ei ole vastase juhtkonnal ilmselgelt veel õnnestunud seda ülesannet täielikult lahendada.

Võrreldes meie eelmise, sellele suunale pühendatud ülevaatega, on VSU suutnud saavutada teatavaid taktikalisi tulemusi, liikudes edasi tervel real lõikudel ja suundadel. Vastupidi, vastane püüdis oma eesliinipositsioonide visa hoidmise ja aktiivsete vasturünnakutega üksikutel lõikudel takistada VSU eesliini allüksuste edasist liikumist eespool nimetatud armeede lõikudes ning võimaluse korral taastada oma eesliini väeosade ja allüksuste varasemalt saavutatud positsioonid.

1️⃣ Novopavlivka suund.

Ukraina väed jätkavad pealetungitegevust Zaporižžja – Donetski maanteest N-15 põhja- ja lõuna pool suundadel Zaporižžja (küla) – Novoukrainka, Mirnoje – Komar ning samuti Malajevka – Burlatskoje. Vaatamata vastase visa vastupanule õnnestus neil mitmel lõigul edasi liikuda, eelkõige:

- Zaporižžja (küla) – Novoukrainka suunal õnnestus VSU-l mitte ainult Zaporižžja (küla) vabastada, vaid liikuda sellest rohkem kui 2 km ida poole ning jõuda mööda Voltšja jõe lõunakallast Datšnoje külale 1,5–1,7 km kaugusele. Lisaks õnnestus VSU-l ilmselgelt Novopavlivka – Orehhivi suunal jõuda Orehhivi läänepoolsete äärealadeni (sisuliselt asuvad nende eesliinipositsioonid juba poole kilomeetri kaugusel selle läänepoolsetest äärealadest).

Vastane püüab sellel suunal säilitada oma positsioone Voltšja jõest põhja pool, sooritades Datšnoje – Filija suunal üsna aktiivselt vasturünnakuid; seni õnnestub tal hoida positsioone Filija küla piirkonnas ja sellest kagus. Ukraina allüksuste edasiliikumine sellest lõigust põhja pool (Novopavlivka – Orehhivi suunal), ning eelkõige nende tegevus Vene jalaväerühmade väljatõrjumisel Voltšja ja Mokrije Jalõ jõgede ühinemiskohast, raskendas aga väga oluliselt Vene 29. ÜVA juhtkonna jaoks oma eesliinipositsioonide hoidmist kogu selles piirkonnas (Filija – Datšnoje – Novoukrainka – Zaporižžja (küla).

Veelgi enam, juhul kui VSU eesliini allüksused liiguvad Zaporižžjast (küla) lääne poole, Novoukrainka suunas, halveneb Datšnoje piirkonnas Voltšja jõest põhja pool aktiivset kaitset pidavate Vene allüksuste olukord veelgi.

- Visad lahingud jätkuvad ka Zaporižžja – Donetski maanteest lõuna pool, kus vastane püüab hoida oma positsioone Mokrije Jalõ jõe ääres lõigul Perestroika – Dneproenergija ning sellest lääne pool asuvat enam-vähem märkimisväärse pindalaga platsdarmi.

Selles mõttes raskendab vastase olukorda asjaolu, et Ukraina vägedel õnnestus juba forsseerida Mokrije Jalõ jõgi selle alamjooksul ehk Zaporižžja – Donetski maanteest põhja pool ning liikuda lääne suunas, mis omakorda võimaldas neil jõuda otse Perestroika küla põhjapoolsete äärealadeni (nende eesliinipositsioonid külast põhja pool asuvad neist 600 meetri kaugusel, juba TEISEL POOL Mokrije Jalõ jõge).

Veelgi enam, liikudes Poddubnoje – Perestroika suunal, jõudis VSU ka otse küla külje all asuvatele positsioonidele, kuid jõe vastaskaldal. Lisaks jõudsid Ukraina allüksused Mirnoje – Komari suunal Mokrije Jalõ jõe läänekaldal samuti 1–1,5 km kaugusele. Sisuliselt on VSU JUBA alustanud lahinguid mõlema küla (Perestroika ja Komar) vabastamise nimel.

- Samal ajal hakkab järk-järgult praktilisi piirjooni omandama ka see võimalus, millest ma varem kirjutasin – Ukraina vägede jõudmine Ševtšenko – Burlatskoje – Privolnoje – Volnoje Pole piirkonda, kust nad saavad avaldada tõhusat tule mõju Vremivka ja Velikaja Novosjolka piirkonnale, blokeerides GV „Ida“ vägedegrupeeringu kesk- ja vasaktiiva vägede varustamise põhjamarsruudi.

Selles mõttes jätkas VSU aktiivset pealetungitegevust üldises Malajevka – Burlatskoje suunas, liikudes pooleteise kuu jooksul kestnud visade lahingute järel edasi 7,5–8 km. Viimase 20 päeva jooksul õnnestus neil vabastada Ševtšenko küla, kiiluda vastase kaitsesse veel 2,5 km Burlatskoje suunas ning jõuda põhjast Volnoje Pole külale 1,5–1,7 km kaugusele.

Seega võib tõdeda, et Ukraina väed, ehkki küllaltki järk-järgult, jätkavad Mokrije Jalõ jõest lääne pool asuva piirkonna vähendamist lõigul Perestroika – Dneproenergija, mida Vene väed veel kontrollivad. Praegu on selle maksimaalne sügavus (Fjodorovka külast lääne pool asuv lõik) vaid 4,7 km.

2️⃣ Aleksandrovka suund.

Vene vägede olukord on nende 36. ÜVA lõigus mõnevõrra positiivsem, kus neil õnnestus ilmselgelt, välja arvatud mõned lõigud vasaktiival, olukorda enam-vähem stabiliseerida. Eelkõige:

- VSU jätkab Komõšuvahast edelas kinnistumist (Ternovoje – Novogeorgijevka – Zaporožskoje – Berjozovoje piirkond), kuid aruandeperioodi jooksul ei liikunud nad edasi ei Temirovka ega Komõšuvaha suunas. Veelgi enam, vastane hoiab jätkuvalt enda käes Novonikolajevka – Kalinovskoje suunalist taktikalist eendit ning sooritab sealt aeg-ajalt isegi vasturünnakuid Verbovoje ja Stepovoje suunas.

- Novogrigorjevka – Novoivanovka suunal hoiab vastane samuti jätkuvalt enda käes Novogrigorjevkast põhja pool asuvat taktikalist eendit ning püüab nendelt positsioonidelt üsna järjekindlalt „Ukraina allüksustele tiivale pääseda“, mis paiknevad Kalinovskojest lõuna pool, tegutsedes peamiselt väikeste ründerühmadega. Seni blokeerib VSU need vastase vasturünnakud, kuid see raskendab üsna oluliselt nende enda edasise edasiliikumise võimalust Novonikolajevka ja Obratnoje suunas.

- Küll aga ei näe olukord vastase jaoks naaberlõigul, kus VSU püüab edasi liikuda mööda Jantšuri jõe lääne- ja idakallast Uspenovka suunas, nii stabiilne välja.

Sisuliselt liikusid Ukraina väed Uspenovkale otse lähedale (tõsi küll, selle suhtes Jantšuri jõe vastaskaldal), jõudes Privolnoje – Pavlovka joonele.

Lisaks õnnestus VSU-l Jantšuri jõe vastaskaldal (läänekaldal) Vene eesliini allüksused Ribnoje külast kuni 2 km lõuna poole tagasi tõrjuda ning kiiluda vastase kaitsesse 1,5–2 km Sladkoje külast lääne pool. Sisuliselt on VSU juba alustanud lahinguid selle vabastamise nimel.

Seega suutsid VSU, liikudes lõunasse Krasnogorskoje – Novogrigorjevka joonelt ning Ribnoje (Rõbnoje) – Sladkoje suunal, luua üsna selged eeldused edasiseks edasiliikumiseks Uspenovka küla suunas küllaltki laial rindelõigul (ligikaudu kuni 7 km).

Siinkohal tuleb aga märkida, et Uspenovka suunas tegutsevate Ukraina eesliini allüksuste taktikalises tagalas tuvastatakse jätkuvalt vastase väikesi „jääk-jalaväerühmi“ (3–4 sõjaväelast, mõnikord isegi 5–6). Selliseid rühmi täheldatakse näiteks Zlagoda ja Ribnoje külast edelas, Novogrigorjevka piirkonnas. Neid „puhastatakse“ järk-järgult, kuid vastase juhtkond saadab jätkuvalt varjatud „sisseimbumiseks“ uusi rühmi. Ilmselgelt püüavad nad sel viisil VSU eesliini allüksuste pealetungitegevust desorganiseerida või vähemalt seda oluliselt aeglustada. Sest juhul, kui sellised rühmad imbuvad nende lahingukorda massiliselt sisse, on nad sunnitud suuremal määral tegelema nende „infiltraatorite“ rühmade ülesleidmise ja kinnipüüdmisega oma taktikalises tagalas, mitte koordineeritud ja kontsentreeritud pealetungitegevuse organiseerimise ja läbiviimisega.

Olukord muutub VSU jaoks veelgi keerulisemaks, kui selliseid rühmi muutub „kriitiliselt“ palju ja nad hakkavad aktiivselt tegutsema – ründama ja tulistama Ukraina eesliini allüksuste taktikalises tagalas asuvaid varustus- ja evakuatsiooniteid, nende mehitamata õhusõidukite (BPLA) rühmi, tugipunkte, juhtimis- ja vaatlusposte (KSP) jne.

Kokkuvõtteks.

Nagu näeme, on Ukraina pealetungi tempo Vene GV „Ida“ vägedegrupeeringu operatiivtsoonis (selle 36. ja 29. ÜVA lõigud) aruandeperioodi jooksul märkimisväärselt langenud. Üksikutel lõikudel ja suundadel on see aga üldse peatunud. Samas tuleb siinkohal märkida, et tervel real lõikudel, eelkõige neil, millel on selge väljavaade kasvada operatiiv-taktikalise tähtsuseni, see ehkki väga aeglaselt, kuid jätkub. Eelkõige puudutab see Zaporižžja – Donetski maanteest lõuna pool asuvat piirkonda, mööda Mokrije Jalõ jõge ning Uspenovka suunda.

Ja see on täiesti arusaadav. Ukraina vägede edasine liikumine lõunasse mööda Jantšuri jõge ja Uspenovka vabastamine nende poolt võib tekitada raskusi Vene 5. ÜVA vasaktiival, mis püüab Guliaipole põhja pool Orehhivi suunas edasi liikuda. Vene kaitse edasine taandumine Mokrije Jalõ jõe ääres võib aga üldse häirida operatiivset koostööd Vene GV „Ida“ ja GV „Kesk“ ("Tsentr") vägedegrupeeringute vahel.

Lõuna strateegilises operatiivtsoonis (operatiiv-strateegiline tasand) kogu olukorra edasise arengu jaoks ei ole aga oluline ainult Vene GV „Ida“ vägedegrupeeringu parema tiiva olukord, vaid ka sündmused, mis arenevad Orehhivi-Zaporižžja ja Guliaipole suundadel. Neid vaatleme järgmistes lähimates ülevaadetes …

 Petrenko

23. üksiku ründepolgu „R.U.G.“ 2. Ukraina rahvuskaardi (NGU) korpuse „Hartija“ võitlejad vabastasid edukate vastulöökide käigus Dvoritšna suunal (Kupjanski suund) Zapadnoje ning puhastasid asulast lõuna pool asuva metsaala.

 Mirošnikov

Sel hetkel, kui vastane „lülitus ümber“ Kupjanski taasvallutamisele ning Oskoli vasakkalda platsdarmi likvideerimisele linna piirkonnas, hakkasid meie võitlejad põhja pool läbi viima vastulöökide seeriat.

Eelkõige puudutab see Zapadnoje–Dvoritšna suunda, kus õnnestus saavutada märkimisväärset taktikalist edu ja Zapadnoje puhastada. Seejärel – surve otse Dvoritšnale, kus samuti õnnestus saavutada teatavat edu. Kuid lahingud jätkuvad. Pärast seda algas juba Kupjanski paremkaldapoolsete lähenemiste puhastamine Kindrašivka–Golubovka piirkonnas.

Võtmeküsimus on siin lahingute pealesurumine Dvoritšna pärast. See on peamine logistika- ja isikkoosseisu kogumise sõlm edasisteks rünnakuteks Oskoli mõlemal kaldal. Lähedus Urazovole määras selle ära.

Vastane pendeldas siia-sinna, püüdes ära arvata, millist lõiku tuleb tugevdada. Selle põhjuseks on „krediidiga vallutamine“ kogu rindejoone ulatuses, mille tõttu kannatas nende situatsiooniteadlikkus.

Nüüd on vastasel pikem logistiline õlg ja ta peab lahinguid vahetult Dvoritšnas. Kogu see vastulöökide seeria ei ole seni kuidagi parandanud meie garnisoni olukorda Oskoli vasakkaldal. Kuid teatud asjaoludel on olukorda seal võimalik parandada. Jõude võiks selleks jätkuda ja loodame, et infovakuum vastase poolel jätkub.