Konstantin Mašovets

🔄 Venemaa kindralstaabi plaanide kohaselt pidi uute väeosade ja väekoondiste formeerimine ning tegevusse rakendamine jätkuma kogu käesoleva aasta vältel.

Kuid Venemaa-Ukraina sõja objektiivne tegelikkus tõi ootuspäraselt Venemaa sõjalise juhtkonna strateegilise tasandi ambitsioonikatesse plaanidesse olulisi muudatusi. Nii formeerimise temposse kui ka selle sisusse.

Kes on unustanud, tuletan meelde – nende plaanide kohaselt kavatses Venemaa sõjaline juhtkond aastatel 2026–2030 formeerida ja vastavalt tegevusse rakendada tegutsevate armeede ning vägedegrupeeringute koosseisus kuni 13 uut väekoondist. Täpsemalt 9 motolaskurdiviisi, 2 suurtükiväediviisi, 1 õhudessant-ründediviisi ja 1 rannakaitsediviisi. Sellest põhjalikumalt kirjutasin oma 7. jaanuari 2026. aasta ülevaates.

Venemaa sõjalise juhtkonna käesoleva aasta suve-sügiskampaania plaane arvestades oli igati loogiline oletada, et suurem osa uute väekoondiste formeerimisega seotud tegevustest Venemaa Föderatsiooni relvajõudude ühendatud strateegilise väegrupeeringu koosseisus Edela sõjategevuse teatris (Venemaa vägede ametlik nimetus, mis tähistab Ukrainas sõdivat väegrupeeringut) langeb just 2026. aastale.

Kuid 2026. aasta septembri alguse seisuga oli selle väegrupeeringu koosseisus KÄESOLEVA AASTA 10 KUU JOOKSUL formeeritud ja tegevusse rakendatud vaid ÜKS motolaskurdiviis – 84. motolaskurdiviis, mis kuulub „Lõuna“ vägedegrupeeringu 3. ühendvägede armee koosseisu. See vägedegrupeering osaleb praegu täies koosseisus Slovjanski-Kramatorski operatiiv-strateegilises pealetungioperatsioonis.

Sellegipoolest ei olnud „uue“ 84. motolaskurdiviisi ilmumine ilmselgelt juhuslik ning selle tingis terve rida tegureid. Veelgi enam, selle väekoondise formeerimisega seotud mitmed iseärasused ja üksikasjad viitavad peaaegu otseselt sellele, et Venemaa sõjalisel juhtkonnal on uute väeosade ja väekoondiste edasiseks formeerimiseks ning tegevusse rakendamiseks üsna konkreetsed plaanid ja vastavad kavatsused.

Sellest täna räägimegi …

Vaatleme 84. motolaskurdiviisi ennast ja mitmeid selle tekkimisega seotud nüansse.

1️⃣ Niisiis on selle väekoondise täielik nimetus 84. „Georgi Võidutooja nimeline Suvorovi ordeniga kaardiväe motolaskurdiviis“.

Selle ametlik loomiskuupäev on üsna vaieldav küsimus, kuid arvestada tuleb sellega, et diviisi ei loodud „nullist“, vaid see moodustati juba olemas olnud 3. ühendvägede armee 4. eraldiseisva motolaskurbrigaadi ümberformeerimise teel. Uue staatusega väekoondise esimesed avalikud fikseerimised rindel pärinevad septembri keskpaigast kuni lõpust ja 2026. aasta oktoobri algusest. Tegelikult algasid esimesed organisatsioonilised ettevalmistused selle väekoondise loomiseks tõenäoliselt juba möödunud suve lõpus.

Jah, te ei eksinud – tegemist on ühega endise niinimetatud Luhanski „brigaadidest“, mis kuulus varem Luhanski rahvavabariigi rahvamiilitsa 2. armeekorpuse koosseisu ja kuulub nüüd 3. ühendvägede armeesse. Just sellest brigaadist saigi uue väekoondise „baas“ või, kui soovite, „alus“.

4. eraldiseisev motolaskurbrigaad loodi 2014. aasta oktoobris eri separatistlikest jõukudest, mis olid juba 2014. aasta kevadest alates Luhanski oblastis Ukraina relvajõudude vastu sõjategevuses osalenud (pataljon „Lešõi“, kiirreageerimisgrupp „Batman“, pataljonid „Vitjaz“, „Rus“, Püha Georgi pataljon jne). Hiljem liideti brigaadi organisatsioonilisse ja koosseisulisse struktuuri ka kurikuulsa pataljoni „Prizrak“ riismed.

Ametlikuks 4. eraldiseisva motolaskurbrigaadi loomiskuupäevaks peeti aga pikka aega 12. detsembrit 2014 – päeva, mil brigaadile anti üle lahingulipp Krasnõi Lutši linnas, mida praegu nimetatakse Hrustalnõiks.

Brigaad loodi osana üleminekust eraldiseisvatelt „partisanisalkadelt“ regulaararmee struktuurile ehk korpuste süsteemile. Lihtsamalt öeldes toimus see eraldiseisvate, poolautonoomsete jõukude ümberkujundamise raames juhitavaks ja kontrollitavaks armeeks. Sisuliselt samamoodi, nagu loodi eelmise sajandi alguses omal ajal Tööliste ja Talupoegade Punaarmee.

Ja nüüd saabus teise ümberformeerimise kord. Seekord brigaadist diviisiks.

2️⃣ Praegu võib avalikes allikates sisalduva teabe põhjal oletada, et Venemaa 84. motolaskurdiviisi ligikaudne struktuur on järgmine:

\- diviisi juhtkond ja staap – sisuliselt kujutavad endast 4. eraldiseisva motolaskurbrigaadi vastavaid struktuure, kusjuures brigaadi väeosa number 40318 on säilitatud

\- „kaadriline“ põhikoosseisuline motolaskurpolk – moodustatud 4. eraldiseisva motolaskurbrigaadi motolaskurallüksustest; selle järjekorranumber Venemaa relvajõudude polkude üldises numeratsioonis ei ole mulle praegu teada

\- 1194. motolaskurpolk (väeosa nr 29593) – endine territoriaalvägede polk, mis on komplekteeritud Venemaa Föderatsiooni loodepiirkonna mobiliseeritutega. Polk moodustati 2022. aasta sügisel peamiselt Pihkva, Novgorodi ja Vologda oblasti mobiliseeritutest

\- 1465. motolaskurpolk – polk loodi Lõuna sõjaväeringkonna mobilisatsioonireservi väeosana. Selle põhituumiku moodustasid Krasnodari krai, Stavropoli krai ja Rostovi oblasti mobiliseeritud elanikud

\- 84. motolaskurdiviisil tõenäoliselt puudub täiemahuline tankipolk. Selle asemel on tugevdatud eraldiseisev tankipataljon, mis võib koosneda neljast tankiroodust, kuid tõenäolisemalt kolmest. See moodustati 4. eraldiseisva motolaskurbrigaadi tankipataljoni baasil, sest 1194. ja 1465. motolaskurpolgul ei olnud ega ole oma tanke

\- suurtükiväekomponenti esindab ettenähtud täiemahulise liikursuurtükiväepolgu asemel niinimetatud „diviisi suurtükiväegrupp“. Selle moodustamise aluseks oli tõenäoliselt 4. eraldiseisva motolaskurbrigaadi brigaadi suurtükiväegrupp: 2 torusuurtükiväe divisjoni ja 1 reaktiivsuurtükiväe divisjon, mille koosseisu lisati suurtükiväeluure ja tule korrigeerimise allüksused – patareid ja rühmad, mis on varustatud mehitamata õhusõidukitega

\- õhutõrjeraketipolgu asemel on diviisi koosseisus formeeritud õhutõrjeraketi- ja suurtükiväedivisjon, mis koosneb tõenäoliselt kolmest patareist. Diviisi motolaskurpolkudes võib olla ka eraldiseisvaid õhutõrjepatareisid ja -rühmi

\- diviisi eraldiseisev luurepataljon, mille koosseisus on laiendatud mehitamata õhusõidukite roodu, moodustati 4. eraldiseisva motolaskurbrigaadi luureroodu laiendamise teel. Samal ajal säilitasid 1194. ja 1465. motolaskurpolk oma luurerood, nagu ka põhikoosseisuline motolaskurpolk

\- eraldiseisev sidepataljon – moodustati tõenäoliselt 4. eraldiseisva motolaskurbrigaadi sidekompanii baasil

\- eraldiseisev pioneer- ja sapööripataljon – moodustati tõenäoliselt samamoodi nagu diviisi sidepataljon

\- materiaalse ja tehnilise varustuse, meditsiini- ning tagalatoetuse allüksused kujutavad endast sisuliselt koondatud pataljoni tasandi allüksusi, mis moodustati diviisi kolme motolaskurpolgu vastavatest kompaniitasandi allüksustest.

3️⃣ Seega võib Venemaa 84. motolaskurdiviisi formeerimise peamiste iseärasustena täiesti välja tuua järgmised asjaolud:

- Käesoleva 2026. aasta jooksul on sellest PRAEGUSEKS saanud AINUS selle taseme väekoondis, mis on formeeritud Ukraina territooriumil tegutseva Venemaa strateegilise väegrupeeringu koosseisus.

- Veelgi enam, seda ei formeeritud „nullist“ uue väekoondisena, vaid juba varem FORMEERITUD ja TEGEVUSSE RAKENDATUD väeosade ja allüksuste ÜMBERKORRALDAMISE teel. See nõudis a priori märksa vähem isikkoosseisu, relvastust ja sõjatehnikat ning materiaalse ja tehnilise varustuse vahendeid kui tõeliselt uue täiemahulise „diviisi“ taseme väekoondise täielik formeerimine.
- Selle organisatsiooniline ja koosseisuline struktuur on võrreldes „klassikalise“ Nõukogude/Venemaa motolaskurdiviisiga äärmiselt „kärbitud“. Sisuliselt on selle koosseisus palju jalaväge, kuid vähe rasket relvastust (tanke, soomustatud lahingumasinaid, õhutõrjevahendeid ja suurtükiväge). Samal ajal kujutavad 2 selle 3 „motolaskurpolgust“ endast pigem otseselt laskurpolke, milles on episoodiliselt kasutusel kergeid sõidukeid, mitte täiemahulisi motolaskurpolke, mis oleksid võimelised taktikavööndis enam-vähem sügavale ja kiiresti edasi liikuma.
- Praegu on 84. motolaskurdiviisil „paberil“ küllaltki kõlav „motolaskurdiviisi“ staatus, kuid tegelikult kujutab see endast pigem suurendatud (tugevdatud) laskurbrigaadi kui „motolaskurbrigaadi“, mis on kohandatud eranditult jalaväe ründetegevuseks droonide ja piiratud hulga suurtükiväe toetusel.

4️⃣ Ja lõpetuseks – mõned järeldused ja tagajärjed selle „kitsalt spetsialiseerunud“ (ma ütleksin isegi „üsna omapärase“) väekoondise „sündimisest“ Ukraina territooriumil tegutsevate Venemaa vägede koosseisus

- Kui keegi on unustanud, siis tuletan meelde – praegu viivad Venemaa väed oma 2026. aasta suve-sügiskampaania raames peamise operatiiv-strateegilise elemendina läbi Slovjanski-Kramatorski pealetungioperatsiooni. Üht juhtivat rolli mängivad selles „Lõuna“ vägedegrupeeringu väed ja eelkõige selle 3. ühendvägede armee. Just selle armee „komplekti“ kuulub ka see „äsjasündinud“ väekoondis.

Selles mõttes oleks täiesti loogiline oodata 84. motolaskurdiviisi ilmumist 3. ühendvägede armee koosseisu kusagil hiliskevadel – suve alguses, kuid tegelikkuses pärinevad esimesed selle diviisi formeerimisega seotud tegevused tõenäoliselt möödunud suve LÕPUST ehk ajal, mil käisid täie hooga lahingud Konstantõnivka pärast. Nendes osalesid 4. eraldiseisev motolaskurbrigaad, nagu ka kaks ülejäänud polku (1194. ja 1465. motolaskurpolk), mis olid sellele brigaadile allutatud ja mille juhtimist korraldas just 4. eraldiseisva motolaskurbrigaadi juhtkond.

Esmapilgul tundub selline Venemaa sõjalise juhtkonna otsus ebaloogiline. Näib, et seda diviisi oleks tulnud hakata formeerima ENNE lahingute algust Konstantõnivka pärast, mitte nende ajal või nende lõppfaasis.

Tegelikult on see otsus aga täiesti loogiline ja arusaadav, kuid ainult juhul, kui vaadata olukorda just Venemaa sõjalise juhtkonna seisukohast ja lähtuda lihtsast loogikast. Sisuliselt jaguneb Venemaa vägede Slovjanski-Kramatorski pealetungioperatsioon funktsionaalselt kaheks põhiosaks – Venemaa „Lääne“, „Lõuna“ ja „Keskuse“ vägedegrupeeringute eesliini vägede põhijõudude jõudmine selle linnastu lähistele ning linnastu enda vahetu ründamine (vallutamine), kusjuures soovitavalt „hooga“.

Esimene ülesanne lahendatakse eraldi suundadel toimuvate operatiiv-taktikaliste pealetungioperatsioonide seeria (kombinatsiooni) abil nende kolme vägedegrupeeringu operatiivtsoonides, mis on operatiivses mõttes seotud ühtse kavatsuse (plaaniga). Selleks ei ole, kujundlikult öeldes, vaja täiemahulisi brigaade massiliselt mingiteks kärbitud „ründediviisideks“ „muuta“, sest Venemaa väed peavad nende operatsioonide seeria elluviimise käigus liikuma, võimaluse korral kiiresti ja sügavale, isegi kui tegemist on vaid taktikaliselt oluliste vahemaadega.

Aga pärast seda, kui nende eesliini väeosad ja allüksused jõuavad Kramatorski ja Slovjanski äärealadele, vajavad nad just nimelt mitte ainult piisavalt suurt hulka ründeljalaväge (soovitavalt sellist, millel on juba kogemus enam-vähem suurtes asulates tegutsemisel), vaid ka selliseks lahingutegevuseks kohandatud väeosi ja väekoondisi ning vägede lahingujuhtimise, lahingutoetuse ja materiaalse ning tehnilise varustamise struktuuri.

- Eelöeldu põhjal ei ole just praegusel hetkel ja just Venemaa 3. ühendvägede armee koosseisus, mis on suunatud Slovjanski-Kramatorski linnastule, ilmselgelt juhuslikult ilmunud suur väekoondis, mis on „häälestatud“ just suure asula ründamiseks ning millel on selles osas piisavalt palju kogemusi. Selles kontekstis tuletan samuti meelde, et teise Venemaa armee (2. ühendvägede armee) koosseisus, mis praegu „tormab“ lõunast Dobropillja suunas ehk osaleb samuti aktiivselt Slovjanski-Kramatorski pealetungioperatsioonis, formeeriti ja rakendati varem samuti praktiliselt täpselt samasugune nagu 84. motolaskurdiviis – „kärbitud“, kuid ründediviis – 27. motolaskurdiviis, mis on juba jõudnud Pokrovski ründamise „läbi teha“.

Veelgi enam, 51. ühendvägede armee koosseisus, mis on praegu samuti suunatud Dobropillja ja Družkivka poole ning mis on sisuliselt endine „DNR-i 1. armeekorpus“ ja millele on minu arusaamist mööda antud üks põhiasrolle Slovjanski ja Kramatorski „pidulikul vabastamisel“, oli varem samuti „kavandatud“ veel kahe sellise ründediviisi formeerimine – selle 114. ja 132. eraldiseisva motolaskurbrigaadi baasil.

- Seega on peamine järeldus seoses uute „spetsialiseerunud“ ründe-väekoondiste, nagu 84. motolaskurdiviis, ilmumisega Slovjanski-Kramatorski linnastu suunas pealetungivate Venemaa armeede koosseisu täiesti ilmne. Venemaa sõjaline juhtkond leiab ilmselgelt, et lähitulevikus (tõenäoliselt sügise lõpuks – talve keskpaigaks) õnnestub tal täita vähemalt Slovjanski-Kramatorski pealetungioperatsiooni esimene etapp – jõuda vahetult selle linnastu lähistele. Just siis tekib tal märkimisväärne vajadus selliste väekoondiste olemasolu järele. Ja selleks hetkeks on ta ilmselgelt juba alustanud ettevalmistusi, püüdes neid eelnevalt formeerida ja „sisse töötada“. Seetõttu on täiesti tõenäoline, et sel sügisel – talve alguses ilmub Slovjanski-Kramatorski pealetungioperatsioonis aktiivselt osalevate Venemaa armeede koosseisu veel paar „ründediviisi“.

Minu arusaamist mööda peab Venemaa sõjaline juhtkond Limani suuna sündmusi ilmselt vaid „väikeseks intsidendiks“ taktikalisel tasandil, mis ei suuda seda protsessi oluliselt peatada isegi operatiivtasandil, rääkimata operatiiv-strateegilisest tasandist. Minu arvates hindab Venemaa sõjaline juhtkond selles osas oma võimalusi, pehmelt öeldes, mõnevõrra üle. Täiesti võimalik, et niinimetatud „uutesse“ ründe-väekoondistesse koondatud Venemaa ründeljalaväel tuleb Slovjanski ja Kramatorski ründamise asemel hoopis nende ees talvituda.

$$$$

 Muchnoy ✙ Jugend 

🇺🇦Dobropillja piirkonnas jätkab vastane surve avaldamist just linna lõunatiivalt. Olemasoleva teabe kohaselt sisenevad vaenlase grupid korruselamute piirkonda ja püüavad seal kanda kinnitada. Seda ei tasu esialgu tõlgendada kui täielikku kontrolli kvartalite üle — jutt on just nimelt infiltratsioonikatsetest ja püsiva kohalolu loomisest.

Paralleelselt töötab vaenlane aktiivselt FPV-droonide ja suurtükiväega, kattes linna ja külgnevaid piirkondi. Selline tuletugevus on ilmselgelt suunatud mitte ainult meie positsioonide tabamisele, vaid ka tingimuste loomisele, mille all tema jalavägi suudaks edasi liikuda ja hoonestuses püsida.

Sellel etapil on kõige näitlikum just lõunatiib. Kui vastasel õnnestub mitte lihtsalt korrusmajadesse siseneda, vaid koguda sinna jõude ja neid hoida, võib see hoonestus muutuda tema jaoks omamoodi toetuspiirkonnaks — platsdarmiks edasise surve avaldamiseks vahetult linnale.

Vastane liigub antud juhul tema poolt hõivatud Dobropillja küla piirkonnast, mis asub linnast lõuna pool. Ehk siis praegu näen järjepidevat katset suruda sellest suunast linna hoonestusele lähemale ja laiendada oma kohalolu. Lõunatiiba vaadeldi ka varem kui ühte probleemset kaitselõiku linna ümber.

🇺🇦 Kramatorski suund: Visuaalsete tabamuste kaadrite kohaselt märgati meie jalaväge Malõnivka idaosas. Samal ajal on veel vara rääkida täielikust kontrollist asula üle, kuna selle põhiosa jääb halli tsooni, kus jätkuvad lahingukokkupõrked. Seevastu Malõnivka lääneosa on juba läinud meie kontrolli alla, mis viitab teatud edusammude olemasolule sellel lõigul. Protsess vajab siiski edasist jälgimist ja täpsustamist, sest meie üksuste kohalolek eraldi lõikudel ei tähenda automaatselt stabiilse kontrolli kehtestamist kogu küla üle.

Eraldi tähelepanu tasub pöörata tiibadele, mis jäävad samuti halli tsooni. Sellistes tingimustes säilib vastase varjatud läbitungimise risk, eriti eesmärgiga jõuda meie üksuste tagalasse või viia läbi diversioonilisi tegevusi. Välistada ei saa ka maastiku looduslike vormide, eriti uhete (orgude) kasutamist varjatud liikumiseks Malõnivka lääneosa suunas, kus vaenlane võib potentsiaalselt püüda olukorda destabiliseerida.

Seetõttu on praegu tähtis hinnata olukorda mitte ainult meie positsioonide olemasolu järgi lääneosas, vaid arvestades ka üldist olukorda külgnevatel lõikudel. Kuni tiivad jäävad määramatuks, on enneagne rääkida selle lõigu täielikust stabiliseerumisest. Olukorra edasine areng sõltub lahingute tulemustest Malõnivka keskosas ja kontrolli kinnitamisest külgnevate lõikude üle. Peamine on mitte lasta, et hall tsoon tiibadel muutuks piidritele võimaluseks varjatult tagalasse tungida ja luua täiendavaid probleeme juba meie poolt kontrollitaval territooriumil.

🇺🇦 Serhiivka. Sellel lõigul on praegu märgata vastase üsna iseloomulikku taktikat. Pärast tuletreeningut ja löökide andmist meie positsioonidele hakkas vaenlane rakendama üksikuid infiltratsioonigruppe, saates sisuliselt liha luurelahingusse. Nende ülesanne ei ole niivõrd kohe edasi liikuda, kuivõrd kontrollida meie kaitset, avastada tulepunkte ja mõista, kus veel võivad asuda naaberpositsioonid.

Meie võitlejad avastasid sellise värdja õigeaegselt ja töötasid tema pihta, lubamata tal rahulikult hallis tsoonis liikuda ja edasisteks tegevusteks vajalikku infot koguda. See on tähtis moment, sest selliseid üksikuid läbitungimisi võib vaenlane kasutada esimese etapina enne suurema hulga isikkoosseisu koondamist.

Samal ajal jääb rusakate peamiseks prioriteediks sellel suunal, otsustades nende tegevuse iseloomu järgi, Serhiivka idaosa. Üks võimalikest variantidest nende jaoks on katse vahetult asulasse siseneda, teine — möödapääs kirdesuunast koos edasise võimaluse otsimisega läbitungimistsooni laiendamiseks.

Paralleelselt püüavad nad meie tähelepanu kõrvale juhtida lõunast, kus on juba fikseeritud märkimisväärne hulk infiltrante. Sel viisil võivad nad meie kaitset laiali tõmmata, sundides reageerima korraga mitmele lõigule ja otsides nõrka kohta peamiseks edasiliikumiseks.

Seetõttu on praegu eriti tähtis jälgida mitte ainult vahetut aktiivsust Serhiivka lähedal, vaid ka tegevuse iseloomu tiibadel. Kui üksikud grupid hakkavad tegutsema süsteemsemalt ja nende järel ilmub isikkoosseisu koondumine, võib see juba viidata ettevalmistusele tõsisemaks edasiliikumise katseks. Antud hetkel vastane näib eelkõige kompavat meie kaitset ja otsivat võimalust oma infiltratsioonitegevuse edasiseks arendamiseks.

🇺🇦 Guljaipole suund: Vaenlane jätkab halli tsooni laiendamist Gorkest lõuna pool. Meie kasakad töötasid vastase pihta, kuid tähtis moment seisneb selles, et see ei ole üksik episood — rusnja kasutab regulaarselt seda marsruuti liikumiseks ja sissetungimiskatseteks.

Just seetõttu tasub situatsiooni siin vaadata laiemalt kui lihtsalt järjekordset vaenlase grupi tabamist. Vastase pidev kohalolek sellel suunal võib viidata võimaluse otsimisele sügavamaks edasiliikumiseks ja külgnevates metsaribades kanda kinnitamiseks.

Nagu ka paljudel teistel rindelõikudel, tuleb eraldi tähelepanu pöörata tiibadele. Isegi kui kultide peamine liikumissuund on hästi kontrollitud, võivad külgnevad metsaribad, uhted ja muud varjed olla kasutusel möödapääsuks ja varjatud läbitungimiseks. Seetõttu on praegu peamine: mitte lasta, et lokaalne hall tsoon muutuks järk-järgult mugavaks koridoriks vaenlase edasiseks liikumiseks.

Olukord jääb dünaamiliseks, seetõttu tuleb seda marsruuti ja külgnevaid tiibu tähelepanelikult jälgida.

🇺🇦 Orihhivi suund: Jätkuvad lahingud Novoandriivka pärast, antud momendil kokkupuutejoonel olulisi muutusi ei fikseerita — asula põhjaosa jääb endiselt halli tsooni, kus olukord on dünaamiline ja täielikku stabiilset kontrolli selle lõigu üle ei ole.

Vastane jätkab aktiivselt FPV-droonidega töötamist meie positsioonide pihta, püüdes raskendada isikkoosseisu hoidmist ja ümberpaigutamist. Eraldi tugevdab vaenlane fiiberoptiliste FPV-de kasutamist Orihhivis endas, eriti läänetiival. Selliste löökide peamine ülesanne on mitte ainult positsioonide tabamine, vaid ka probleemide tekitamine logistikas ja vajaliku varustuse kohaleveol.

Olemasoleva teabe kohaselt jahib vastane ka maapealseid robotkomplekse (NRK) ja muid vahendeid, mida kasutatakse eesliini tagamiseks, püüdes sel viisil vähendada meie üksuste võimalusi positsioone hoida ja vajalikke ümberpaigutusi teostada. Ehk siis praegu panustab vastane distantsilöökidele ja kohaleveomarsruutide kontrollile, püüdes sisuliselt järk-järgult raskendada meie logistikat lahingutegevuse tsoonis.

 Petrenko

Venemaa jätkab süstemaatilisi rünnakuid Ukraina logistika vastu, sihtides maantee- ja raudteeliine, sildu, sadama infrastruktuuri ja meretransporti.

Täna rünnati Bulgaaria eksklusiivses majandusvööndis Mustal merel droonide poolt kahte kaubalaeva: üks uppus ja teisest evakueeriti 18 meremeest. Bulgaaria võimud uurivad juhtumi asjaolusid. Päev varem põhjustas Venemaa rünnak ka Izmailist Ukraina maisi vedanud laeva uppumise.

Odessa oblastis kahjustasid Venemaa rünnakud veoautosid ja põhjustasid vigastusi. Zaporižžjas tabas Venemaa rünnak Dnepri jõel asuvat silda, blokeerides ajutiselt liiklust. Samal ajal jätkuvad rünnakud raudtee infrastruktuuri vastu, tekitades täiendavaid probleeme kaubaveol, sealhulgas Musta mere sadamatesse.

*

The Guardian teatab sadamate andmetele ja laevade jälgimissüsteemidele viidates, et juulis ja augustis veeti Lõuna-Korea sadamatest Venemaale üle 176 000 tonni kütust, peamiselt diislikütust.

Kahe kuu jooksul tegid seitse tankerit 14 reisi Venemaa sadamatesse Kaug-Idas. Kolm neist laevadest on Ühendkuningriigi ja ELi sanktsioonide all. Üks tanker sai Lõuna-Korea ranniku lähedalt ümberlaadimise teel teiselt laevalt ligikaudu 26 000 tonni kütust.

Augustis importis Venemaa meritsi 368 000 tonni naftasaadusi – see on Kpleri andmetel enam kui seitse korda rohkem kui eelmisel kuul ja suurim igakuine maht alates täiemahulise sõja algusest. Lõuna-Korea moodustas sellest mahust 112 000 tonni ehk ligikaudu 31%, mis teeb sellest India järel suuruselt teise tarnija.

Kpleri andmetel olid kütuseostjate seas Venemaa riigile kuuluv naftakompanii Rosneft, mille suhtes on kehtestatud Ühendkuningriigi, USA, ELi ja Austraalia sanktsioonid, ning naftakontsern NNK.

Impordi kasv toimus tõsiste probleemide keskel Venemaa nafta rafineerimisega. Rahvusvahelise Energiaagentuuri andmetel langesid Ukraina rünnakute tõttu nafta rafineerimistehastele Venemaal juunis nafta rafineerimise mahud enam kui 20 aasta madalaimale tasemele, samas kui diislikütuse tootmine langes eelmise aastaga võrreldes ligikaudu 30%.

Ukraina rünnak piirab tõsiselt Venemaa naftatöötlemist, kuid praegustes oludes ei tähenda see tingimata Venemaa naftatulude võrreldavat langust. Pakkumise nappuse tõttu tõusid nafta maailmaturu hinnad järsult: 5. oktoobril ulatus Uralsi nafta barreli hind korraks 128,30 dollarini ja viimase nädala keskmine hind oli umbes 112 dollarit. See loob paradoksi: mida kallim on nafta, seda rohkem saab Venemaa teenida tooraine ekspordist, kogedes samal ajal oma naftatoodete puudust ja kompenseerides seda impordiga.

VF "Lancet" droon on Ukraina droonivastase koridori võrgus kinni jäänud. Kaader videost.

 Petrenko

Droonirünnak Konstantinovos Moskva oblastis süütas tulekahju Volodarskaja lineaarses tootmis- ja dispetšerjaamas (LPDS). Üks kütusemahutitest põleb.

Volodarskaja LPDS on Moskva oblastis asuv suur naftataristu rajatis, mis vastutab naftatoodete ladustamise ja transpordi eest.

Märkimisväärne on see, et Venemaa naftataristu rünnak toimus ajal, mil Donald Trumpi administratsioon on korduvalt üles kutsunud selliseid rünnakuid peatama.

 Alex

Pean avaldama au võimudele Kiievi sildade katmise ja alternatiivsete sideteede väljatöötamise eest. Nad on oma tegevuse üsna kiiresti kahekordistanud ja võtavad ette asjakohaseid meetmeid, sest nad mõistavad, et see küsimus on kogu linna eksistentsi jaoks üsna kriitiline.

Üsna kiiresti ja loodetavasti tõhusalt.

Jääb üle veel legaliseerida nende peksmine, kes postitavad võrku saabumiste ja nende tagajärgede videoid.

 Mirošnikov

Esmalt imbub vaenlane väikeste gruppidena ja vähesel hulgal imekombel Zolote Kolodyazi piirkonda ning seejärel kuulutavad vaenlase propagandistid "ägedastest lahingutest".

Aga seal midagi sellist ei toimu.

Vaenlase rühmitused on tuvastatud ja hävitatakse. Neid on seal vähe.