VF

Rindeülevaade, 8. juuli

▪️ Hersoni suunal ründavad Venemaa drooniüksused kahesuguse kasutusega transpordivahendeid ning tulistavad alla Ukraina kaitsejõudude retranslaator-droone. Vene õhu- ja kosmosejõud hävitasid angaari, kus vastane varjas kuni 40 drooni ja 9 sõidukit. Ukraina kaitsejõudude rünnakute tõttu jäi elektrita 165 asulat.

▪️ Zaporižžja rindel ründavad Ukraina kaitsejõud Vene positsioone endise veehoidla piirkonnas ning kohapealsete andmete järgi suutsid Vene vägesid Stepnogorski keskosas tagasi suruda. Samal ajal taastasid Vene üksused kontrolli Plavni kesk- ja põhjaosa üle. Idatiival hoiavad Vene väed positsioone Novoselivkast, Kopanist, Rovnest ja Lesnest lääne pool.

▪️ Dnepri suunal käivad rasked lahingud. Vene väed tulistavad Ukraina kaitsejõudude pihta raskesuurtükiväega.

▪️ Dobropillja suunal liiguvad Vene väed edasi Novopodgorodnest põhja pool ja Belitskest edela pool.

▪️ Kostjantõnivkas jätkuvad kohalikud puhastus- ja demineerimistööd, olukord sarnaneb sellele, mis oli Krasnoarmeiski hõivamise ajal. Druživka ja Oleksiievo-Druživka vaheline maantee satub üha tihedama tulekontrolli alla. Jätkub Kostjantõnivka elanike evakueerimine. 

▪️ Krasnõi Lõmani linnas jätkuvad puhastusoperatsioonid. Vastane viibib linna eri osades, kus Ukraina kaitsejõud varjuvad purustatud majades ja keldrites. Ukraina kaitsejõud teevad vasturünnakuid Prõšibi ümbruses ning Katõrõnivka ja Novoje piirkonnas, püüdes tungida Vene sillapeasse.

▪️ Kupjanski piirkonnas hoiavad Vene väed positsioone jõe paremkaldal. Vastane mineerib kaugteel linna ja Moskovka vahelist teed. Ida pool sulgevad Vene üksused Kutšerivka piirkonnas „kotti“ – seal on nad kindlustunud läänepoolsel tööstusalal. Suuna põhjaosas kontrollivad Vene üksused pärast eilset Petro-Ivanivka hõivamist 10 km pikkust Ülem-Dvuretšna jõe vasakkallast Novovasõlivkast Figolivkani. Kaardi järgi oleks järgmine sihtmärk Mitrofanivka, kuid küla asub jõe vastaskaldal. Lisaks on vastase positsioonid rajatud kõrgendikele. Vene üksuste ülesandeks on vastase eesliinipositsioonid maha suruda ja luua tingimused jõudmiseks veelahkme kõrgendikele.

▪️ Harkivi lõigul liikusid Vene üksused Kasatša Lopanis edasi pool kilomeetrit, Vovtšanski lõigul 800 meetrit. Lahingud käivad Jurtšenkove ja Bilõi Kolodizi piirkonnas. Vene FAB-3000 pommidega rünnatakse Ukraina kaitsejõudude positsioone Ivanivkas.

▪️ Sumõ piirialal hävitasid Vene õhu- ja kosmosejõud Krasnopilljas juhitava raketiga raskete „Baba Jaga“ tüüpi kopterite operaatorite ajutise paiknemiskoha. Jätkuvad jalaväelahingud Marinõs, Nova Setšis, Põsarivkas, Hoteni asulas ja Rõživkas.

▪️ Õhutõrje hävitas öö jooksul 415 Ukraina drooni, kokku tulistati ööpäeva jooksul alla 903 mehitamata õhusõidukit. Saratovis, Ufas ja Nižnekamskis rünnati naftatöötlemistehaseid. Krasnodari krais ründasid droonid Gazpromi kompressorjaama, mis varustab Türgit Venemaa gaasiga. Täna tulistati alla Vene hävitaja Su-35S, piloot jäi ellu. Ukraina Julgeolekuteenistuse andmetel tabasid Ukraina kaitsejõud 72 tunni jooksul 21 alust: 19 „varilaevastiku“ tankerit, ühte kaubalaeva ja ühte parvlaeva Kertšis. Vastane levitab kaadreid meredrooni Sea Baby rünnakust Vene tankerile "Blue" Jalta lähistel.

▪️ Vene relvajõud andsid öösel täppisrelvadega grupilöögi sõjatööstuskompleksi objektidele Kiievis. Tabati ettevõte „Samsung-Ukraina“ kompleksi, kus toodeti ja hoiti raketi „Flamingo“ komponente, ning pikamaa droonide koostetsehhi. Dnipropetrovski ja Harkivi oblastis hävitati veokite parklad ja vedurid. Zaporižžjas tabati kriminaaluurimise valitsuse hoonet ning põletati maha neli tanklat. Tšernihivi oblastis purustas „Geran-2“ raudteedepoo, halvates Ukraina kaitsejõudude remondi- ja logistikavõime. Sõjategevuse piirkonnas hävitati haruldane Suurbritannia õhutõrjesüsteem Rapid Ranger.

 Petrenko

Olukord rindel pole viimase kolme päeva jooksul oluliselt muutunud.

Zaporižžja sektoris jätkavad Ukraina relvajõudude üksused vasturünnakuid Plavni ja Stepnogorski piirkonnas. Viimases on peamised jõupingutused suunatud vaenlase väljatõrjumisele isoleeritud Kolmandast mikrorajonist.

Slavjanski sektoris on Vene väed vallutanud Sorotšje ja Babatšije metsade idaosa Pazenost põhja pool ning jätkavad aktiivseid rünnakuid Severski Donetsi-Donbassi kanali ja Rai-Aleksandrivka piirkonnas.

8. juuli öösel tabas mitut Venemaa piirkonda droonirünnakute seeria. Sihtmärgiks olid Saratovi naftatöötlemistehas, Borisoglebski naftahoidla, Nižnekamskneftekhimi naftakeemiakompleks ja Nižnekamski TANECO naftatöötlemistehas. Rünnati ka Ufas asuvat Tšerkassõ lineaarset tootmis- ja dispetšerijaama (LPDS), mis on Transnefti-Uurali torujuhtmesüsteemi võtmesõlm.

Samuti teatasid 8. juuli öösel mehitamata süsteemide väe üksused veel üheksa Venemaa "varilaevastiku" tankeri hävitamisest Aasovi merel. SBS-i ülema Robert Brovdi sõnul on viimase 72 tunni jooksul rünnatud 21 Venemaa laeva: 19 "varilaevastiku" tankerit, üks puistlastilaev, üks parvlaev Kertšis ja veel kuus elektrialajaama Krimmis.

Trumpi administratsiooni hiljutised avaldused viitavad uue Ukraina toetusmudeli tekkimisele.

Esiteks jätkab Washington Ukraina haruldaste muldmetallide ja muude strateegiliste mineraalide lepingu edendamist, pidades seda majanduspartnerluse aluseks.

Teiseks kavatseb Ameerika Ühendriigid anda Ukrainale litsentsi MIM-104 Patriot õhutõrjesüsteemi rakettide tootmiseks, sealhulgas kõige kaasaegsemate PAC-3 antiballistikarakettide tootmiseks. Kui see ellu viiakse, on see oluline samm kriitiliste õhutõrjevahendite tootmise lokaliseerimise suunas.

Samal ajal kuulutas Donald Trump, et rünnakud Venemaa naftatöötlemistaristu vastu kujutavad endast "sõja lõpetamise eskalatsiooni", samas kui Marco Rubio teatas Ameerika Ühendriikide valmisolekust toetada rünnakuid Venemaa territooriumil sügaval asuvate sihtmärkide vastu.

Seega nihkub Washingtoni retoorika üha enam abimahtude aruteludelt Ukraina sõjalise võimekuse laiendamise ja pikaajalise sõjalis-tehnilise koostöö küsimustele.

 Mašovets

‼️Ülevaade

Täna on see tavapärasest veidi erinev.

Vaatleme kõige „stabiilsemat“ suunda – Dnepri-äärset suunda, mida oleme tavaliselt harva käsitlenud, sest poolte positsioonid on seal väga pika aja jooksul püsinud peaaegu muutumatuna.

Minu arvates tasub aga just praegu sellele vähemalt põgus pilk heita, eriti kogu Lõuna strateegilises operatsioonitsoonis toimuvate sündmuste taustal. Allpool selgitan, miks ma nii arvan.

1️⃣ Praegu jätkab vastane (Venemaa väed) praktiliselt kogu sellel suunal oma eesliinipositsioonide hoidmist Dnepri vasakul kaldal, jõesuudmest kuni Vasõlivka piirkonnani, viimata läbi aktiivseid laiaulatuslikke pealetungioperatsioone.

Kogu see ala, sealhulgas okupeeritud Hersoni ja Zaporižžja oblastite territoorium operatiivses sügavuses, kuulub Venemaa väekoondise ehk vägedegrupeeringu GV „Dnepr“ operatsioonitsooni, mis tegutseb sellel suunal oma põhijõududega, välja arvatud 58. üldvägedearmee, mis tegutseb Zaporižžja suunal.

Praegu on vastane sellel suunal tõenäoliselt koondanud järgmised GV „Dnepri“ väekoondise jõud ja vahendid:

18.üldvägedearmee, mis moodustati varem eksisteerinud 22. armeekorpuse baasil ning paigutati 2023. aastal väekoondise GV „Dnepr“ koosseisu, saades enda koosseisu kaks „uut“ diviisi.

– 47. motolaskurdiviis – 1152., 1153. ja 1154. motolaskurpolk. Mobilisatsioonidiviis, mis moodustati okupeeritud Krimmi poolsaarel. Vähemalt üks selle polkudest on PRAEGU paigutatud sellele suunale, ülejäänud tegutsevad 58. üldväearmee koosseisus Zaporižžja suunal.

– 70. motolaskurdiviis – 24., 26. ja 28. motolaskurpolk, 17. tankipolk, 81. iseliikuv suurtükiväepolk – põhijõududega ümber paigutatud Kramatorski suunale (Ida strateegiline operatsioonitsoon). Praegu tegutseb väekoondise GV „Lõuna“ koosseisus üldsuunal Tšassiv Jar – Druživka. Võimalik, et osa selle üksustest jätkab siiski tegutsemist Dnepri-äärsel suunal (tõenäoliselt 26. motolaskurpolgu ja 81. iseliikuva suurtükiväepolgu eraldi allüksused).

– 144. üksik motolaskurbrigaad

– 126. üksik rannakaitsebrigaad

– 127. üksik luurebrigaad

– 74. üksik suurtükiväebrigaad

– 8. üksik suurtükiväepolk

49.üldväearmee – vana, kaadrikoosseisuline Lõuna sõjaväeringkonna armee. Tegutseb nii Dnepri-äärsel kui ka Zaporižžja suunal.

– 34. üksik motolaskurbrigaad

– 205. üksik motolaskurbrigaad

– 227. suurtükiväebrigaad

– 7. Venemaa sõjaväebaas okupeeritud Gruusia territooriumil (Gudauta), mis tegutseb väekoondise GV „Dnepr“ koosseisus koondatud polgu taktikalise grupina, paigutatuna Zaporižžja suunale.

Lisaks eeltoodud formeeringutele on väekoondise GV „Dnepr“ operatsioonitsoonis Dnepri-äärsel suunal paigutatud ka rida tugevdamisvahendeid Venemaa õhudessantvägede ning sõjaväeringkonna koosseisust, sealhulgas:

– 104. dessantründediviis – 328., 337. ja 345. dessantründepolk. Regulaarselt on täheldatud 345. ja 337. dessantründepolgu üksusi ning samuti 328. dessantründepolgu eraldi allüksusi. On täiesti võimalik, et osa selle jõududest (kuni koondpolgu ulatuses) tegutseb ka Zaporižžja suunal.

– 98. õhudessantdiviis – 217., 299. ja 331. langevarjudessantpolk. Tõenäoliselt tegutseb (on paigutatud) Dnepri-äärsel suunal oma põhijõududega. Vähemalt sellel suunal on täheldatud kõigi kolme polgu üksusi.

– 10. üksik eriotstarbeline brigaad

– 439. raketisuurtükiväebrigaad

– Terve rida Territoriaalvägede mobilisatsioonireservi kategooriasse kuuluvaid polgu- ja pataljonitaseme formeeringuid. Näiteks 385. territoriaalvägede motolaskurpolk, BARS-8 „Vassili Margelov“ üksik motolaskurpataljon või 1430. territoriaalvägede motolaskurpolk jne. Selliseid formeeringuid võib sellel suunal olla kuni 5–6.

Lisaks armee üksustele ja väekoondistele täidavad väekoondise GV „Dnepr“ operatsioonitsoonis (49. üldväearmee vastutusalas, Enerhodari ja Zaporižžja tuumaelektrijaama piirkonnas) esimeses ešelonis tõenäoliselt mitmeid ülesandeid ka Venemaa rahvuskaardi formeeringute „Ahmat-Lõuna“, „Ahmat-Keskus“ ning Venemaa Rahvuskaardi Föderaalse Teenistuse (SOBR, OMON) eraldi allüksused.

2️⃣ Praegust olukorda Dnepri-suunal iseloomustab suhteline stabiilsus. Pooled kasutavad peamiselt kaugmaa tulevahendeid, et anda lööke teineteise lahingukordade pihta taktikalises ning osaliselt operatiivses sügavuses. Samal ajal ulatuslikke ründe- või tormijooksuoperatsioone nad sisuliselt ei läbi vii.

Lahingukokkupõrked toimuvad aeg-ajalt Dnepri delta saarestikus ning allavoolu ja osaliselt ülesvoolu Kahhovka hüdroelektrijaama tammi jäänustest. Mõlemad pooled tegutsevad peamiselt väikeste jalaväe- (rünnaku-) gruppidega, võideldes üksikute positsioonide pärast niinimetatud hallis tsoonis piki jõesängi ning kasutades aktiivselt erinevaid väikelaevu. Sellega kaasneb mõlema poole erinevate mehitamata õhusõidukite üksuste ja gruppide küllalt aktiivne tegevus taktikalises tsoonis.

Seejuures tuleb märkida, et Vene väed kasutavad sellel suunal väga aktiivselt erinevaid relvasüsteeme mitte ainult Ukraina kaitsejõudude üksuste lahingukordade, vaid ka tsiviiltaristu vastu, sealhulgas elamupiirkondade (Hersoni linn ja selle ümbrus), ühendusteede, tsiviilsõidukite, tsiviilelanike rühmade ja isegi üksikisikute ning tsiviilsete pääste- ja hädaabiteenistuste objektide ja transpordi vastu, kusjuures mõnikord märkimisväärsel kaugusel oma eesliini positsioonidest Dnepri vasakkaldal.

Praeguseks on mõlemad pooled suutnud oma väikeste jalaväegruppidega hõivata mitu taktikaliselt olulist positsiooni hallis tsoonis ja seal kanda kinnitada.

– Ilmselt kontrollivad Ukraina kaitsejõud Kozomõsi külast kagus saartel mitut positsiooni kuni jõe peamise sängini välja.

– Vene väed omakorda hoiavad mitut positsiooni Belogrudove küla piirkonnas Potjomkini saarel, mis võimaldab neil avaldada intensiivset tulemõju Hersoni linna Korabeli linnaosale, samuti Dnepri deltas samast Kozomõsist lõuna pool.

– Tõenäoliselt kontrollivad Ukraina kaitsejõud endiselt mitme jalaväegrupi abil mitut positsiooni Antonivka–Oleški suunal Daatša piirkonnas Dnepri VASAKKALDAL.

– Vene üksused on suure tõenäosusega suutnud kindlustuda jõe peamise sängi kaldal (peamise sängi ja Konka harujõe vahel) Kozatšõ Lagerõ–Ivanivka suunal. Seejuures püüavad nad aeg-ajalt visalt laiendada seda kontrolliala Dnepri vasakkaldal.

Sisuliselt käib Kinburni säärest kuni Kahhovka hüdroelektrijaama tammi jäänusteni sellel suunal üsna aktiivne „väikeste jalaväegruppide sõda“ taktikaliselt oluliste jõeharude, kanalite ja saarte kontrolli pärast. Seejuures toimib Dnepri jõgi poolte omamoodi loodusliku lahingukontakti joonena.

3️⃣ Mis puudutab olukorra edasisi arenguväljavaateid sellel suunal, siis on pilt järgmine.

Ilmselgelt koondab Venemaa väekoondise GV „Dnepr“ juhtkond praegu oma põhitähelepanu operatsioonitsooni paremale tiivale ehk Orehivi–Zaporižžja suunale, kus tal tuleb ÜHEAEGSELT lahendada kaks olemuselt vastandlikku ülesannet. Nimelt tõrjuda Ukraina kaitsejõudude küllalt jõulisi vasturünnakuid Zaporižžja suunal ning samal ajal püüda „sisse murda“ nende Orehivi kaitserajooni. Sellest annab üsna kõnekalt tunnistust asjaolu, et just siia on koondatud ja peaaegu täies koosseisus paigutatud selle väekoondise kõige võimsam armee – 58. üldväearmee –, millele lisandub märkimisväärne tugevdus Vene õhudessantvägede üksuste ning sama väekoondise kahe teise armee koosseisust.

On selge, et sellistes tingimustes tekib väekoondise GV „Dnepr“ juhtkonnal omamoodi „kiusatus“ tugevdada ka edaspidi 58. üldväearmeed Dnepri-suunale paigutatud jõudude ja vahendite arvelt.

Pealegi sunnib seda ilmselt tegema ka asjaolu, et Dnepri-suunal on kõik suhteliselt „rahulik“ – käivad vaid niinimetatud kohaliku tähtsusega lahingud – ning seal suuremas koguses enam-vähem „jõude seisvate“ lahinguvõimeliste üksuste hoidmine ei tundu otstarbekas. Seda eriti ajal, kui pealetung Zaporižžja ja Orehivi suunal on ilmselgelt takerdunud ning seal tegutsevad üksused on vähemalt isikkoosseisu mõttes märgatavalt kulunud.

Ja paistab, et sellised „kiusatused“ ei vaeva mitte ainult väekoondise GV „Dnepr“ juhtkonda ennast, vaid ka selle kõrgemat juhtkonda. Muidu on võimatu seletada, miks viidi tänavu kevadel 18. üldväearmee „põhidiviis“ – 70. motoriseeritud laskurdiviis – peaaegu täies koosseisus ootamatult Tšassiv Jari alla.

Kuid nagu ikka, on siin üks nüanss…

Dnepri-suunalt ei saa väekoondise GV „Dnepr“ juhtkond ega ka selle kõrgem juhtkond siiski kõiki jõude ja vahendeid teiste aktiivsete operatsioonisuundade tarbeks ära viia. Selleks on kaks peamist põhjust.

– Esimene põhjus. Täna peetakse Dnepril „kohaliku tähtsusega lahinguid“ paari roogu kasvanud saare pärast, aga mis siis, kui „homme“ kordub Krõnkõ stsenaarium, ainult suuremas ulatuses ja ÜHEAEGSELT Ukraina kaitsejõudude vasturünnakutega Tokmaki suunal?

Kes on unustanud, sellele meenutan: et lüüa Dnepri vasakkaldalt Krõnkõ piirkonnast välja Ukraina merejalaväe kahe brigaadi koosseisu kuulunud mõned jalaväegrupid, kulus Venemaa väekoondise GV „Dnepr“ juhtkonnal vähemalt üheksa kuud (20. oktoobrist 2023 kuni 17. juulini 2024) ning vähemalt kahe täiskoosseisulise diviisi (70. motoriseeritud laskurdiviis ja 104. dessantründediviis) ning kahe eraldiseisva brigaadi (810. merejalaväebrigaad ja 144. eraldiseisev motoriseeritud laskurbrigaad) jõupingutused. Lahingud olid seejuures väga ägedad ja verised ning ümbruskonna metsatukad olid sõna otseses mõttes täis hävitatud Vene tehnikat. Just seal demonstreeris nüüdseks laialt tuntud „Madjar“ esimest korda praktikas, mida tähendab droonide massiline kasutamine ühel kindlal taktikalise tsooni lõigul.

– Teine põhjus on Ukraina kaitsejõudude droonide üha hoogustuv kampaania, mille eesmärk on halvata Vene vägede operatiivsed ühendusteed ja logistika kogu nende lõunapoolses strateegilises operatsioonitsoonis. Sellistes tingimustes märkimisväärse ümberpaigutuse korraldamine, eriti kui üksusi tuleb viia mitte naaberlõigule, vaid kaugemale, ei tundu kuigi hea mõte. Eriti olukorras, kus diislikütust ja bensiini on selleks „täpselt normi järgi“.

Muidugi võib proovida teha seda varjatult, öösel ja hajutatult. Kuid see oleks pikk, vaevaline ning sugugi mitte kindel, et „kaotusteta“. Võib juhtuda, et lõpuks jõuavad need jõud ja vahendid uude koondumiskohta kas liiga hilja või juba märgatavalt vähenenud lahinguvõimega.

Seetõttu arvan, et Vene juhtkond tõenäoliselt ei nõrgesta Dnepri-suunalist väekoondist teiste suundade kasuks maksimaalse võimaliku piirini. Vähemalt ollakse selles küsimuses ettevaatlikud, sest see võib osutuda neile endile liiga kulukaks. Kuigi ilmselt püütakse sealt siiski „varusid kokku kraapida“ ning leida midagi täiendavat Zaporižžja suuna (ja võib-olla ka teiste suundade) tugevdamiseks.

 Petrenko

Ameerika geopoliitikaanalüütik Peter Zeihan leiab, et Krimm muutub Venemaa jaoks järk-järgult strateegilisest eelisest strateegiliseks haavatavuseks. Tema hinnangul muudavad Ukraina süstemaatilised löögid logistika, lennuväljade, ladude ja varustusobjektide pihta poolsaare hoidmise üha kulukamaks ja keerulisemaks. Kui surve logistikale püsib, võib Krimm muutuda Moskvale tõsiseks sõjaliseks ja majanduslikuks koormaks.

Selle taustal viisid Ukraina mehitamata süsteemide väed 7. juuli 2026. aasta ööl läbi ulatusliku operatsiooni Aasovi mere akvatooriumis, rünnates Venemaa niinimetatud „varilaevastiku“ aluste gruppi, mis vedas Krimmi kütust. Mehitamata süsteemide vägede ülema Robert Brovdi sõnul said tabamuse kaheksa naftatankerit, üks kuivlastilaev ja üks parvlaev.

Samuti teatati mitme Krimmi energiaobjekti tabamisest: 330 kV alajaam „Zapadno-Krõmskaja“, 220 kV alajaam „Kamõš-Burun“, 110 kV alajaam „Saki“, 110 kV alajaam „Mitjajevo“, 35/10 kV alajaam „Tškalovo“, 330 kV alajaam „Simferopolskaja“ ning gaasi kompressorjaam „Tasõnovo“. Kohalike allikate teatel põhjustas löök alajaamale „Simferopolskaja“ ulatuslikke elektrikatkestusi Simferopolis ja Krimmi lõunarannikul.

Zeihan on korduvalt märkinud ka seda, et kaugmaa löögid Venemaa naftatöötlemistehaste, naftabaaside, pumbajaamade ja muu naftataristu pihta võivad kujuneda üheks kõige tõhusamaks majandusliku surve vahendiks Venemaa vastu. Kuna nafta- ja gaasitulud on jätkuvalt üks peamisi sõja rahastamise allikaid, on Moskva sunnitud suunama üha rohkem ressursse tagalas asuvate objektide kaitsmisele, selle asemel et tugevdada rindeüksusi.

 Alex

Vastane suurendab aktiivselt automaatse sihtmärgile lõppjuhtimisega FPV-droonide kasutamist ning neil see lahendus enam-vähem juba toimib. Mõni aasta tagasi loobusid kõik sellisest suunast mittestandardsete sageduste või optiliste lahenduste kasuks, sest toona tekkisid uued trendid liiga kiiresti ja vahetasid üksteist välja. Seetõttu vajus automaatne lõppjuhtimine üsna kiiresti unustusse. Ausalt öeldes oli see ka tollal veel üsna ebatäiuslik.

Aja ja kogemustega on seda suunda võimalik edasi arendada, kuid see nõuab pidevat tähelepanu ning märkimisväärseid ressursse. Just seetõttu, et enamik kommertsettevõtteid hüppas ühelt trendilt teisele, et rohkem teenida, ei arendatud automaatset lõppjuhtimist piisavalt ning see jäi peaaegu iga droonitootja tootevalikus üheks unustatud lahenduseks. Meie vastane on aga läinud sammukese kaugemale ja saavutanud selles vallas teatud edu, mida võime juba mõnel rindelõigul näha.

Märgin, et selles valdkonnas tuleb arendada eelkõige kodumaiseid tootjaid, sest nende inimesed on sõjale siiski lähemal kui partnerid ning suudavad oma toodete probleemidele ja puudustele kiiremini reageerida. „Johnidega“ on selles osas suur lõhe ning selliste tehnoloogiate arendamine nõuab väga tihedat koostööd.