Mašovets

‼️Ülevaade

Kupjanski suund

1️⃣ Vastane (Venemaa relvajõud) jätkab oma plaani elluviimist Ukraina relvajõudude Kupjanski sillapea likvideerimiseks. Aruandeperioodil õnnestus tal sellel suunal saavutada teatud taktikalisi tulemusi.

Selle ülesande täitmiseks on vastane koondanud ja paigutanud sellele suunale terve rea 1. tankiarmee (TA) üksusi ja väekoondisi väegrupist GV „Lääs“, tugevdades neid lisaks 6. üldväearmee (ÜA) ning 11. armeekorpuse (AK) jõudude ja vahenditega väegrupist GV „Põhi“, nimelt:

1. TA

47. tankidiviis (td) – 26. ja 153. tankipolk (tp), 272., 347. ja 380. motoriseeritud laskurpolk (msp) ning 744. iseliikuv suurtükiväepolk (sap). Olemasolevate andmete järgi tegutseb sellel suunal suurema osa oma jõududega.

48. eraldiseisev motoriseeritud laskurbrigaad (omsbr).

Rida eraldiseisvaid üksusi 2. motoriseeritud laskurdiviisi (msd) ja 4. tankidiviisi (td) koosseisust.

6. ÜA

68. motoriseeritud laskurdiviis (msd) – tõenäoliselt tegutseb sellel suunal 121. ja 122. motoriseeritud laskurpolgu (msp) jõududega. Samuti võivad kohal viibida 1009. territoriaalvägede (TrV) motoriseeritud laskurpolgu (msp) üksused.

11. AK

Tõenäoliselt on tegemist 18. motoriseeritud laskurdiviisi (msd) ja 7. eraldiseisva motoriseeritud laskurpolgu (omsp) üksikute allüksustega.

Praeguse seisuga olulisi muutusi Kupjanski suunal paiknevate Venemaa vägede lahingu- ega isikkoosseisus (BČS) ei täheldata. Samas ei saa välistada 1. tankiarmee või kogu väegrupi „Lääs“ operatiivreservide osalist saabumist.

2️⃣ Praegust olukorda Kupjanski suunal iseloomustab vastase aktiivsuse suurenemine taktikalises tsoonis 47. tankidiviisi ja 27. eraldiseisva motoriseeritud laskurbrigaadi tegevusvööndis. Ilmselt püüab Venemaa väejuhatus jagada Kupjanski sillapea kaheks – põhja- ja lõunaosaks –, edenedes 47. tankidiviisi eesliini üksuste põhijõududega üldsuunal Peštšane – Kupjansk-Uzlovõi.

Seejärel on plaan need kaks osa ükshaaval likvideerida, alustades põhjapoolsest.

Kõigepealt püütakse aktiivsete infiltratsioonitegevustega 27. eraldiseisva motoriseeritud laskurbrigaadi ning osa 68. motoriseeritud laskurdiviisi ründegruppide abil vallutada Kupjanski idaosa (nn Zaoskilje), sealhulgas Petropavlivka ja Kutšerivka külad, ning sellega likvideerida sillapea põhjapoolne osa. Seejärel on plaanis „puhastada“ ka lõunapoolne osa kolmnurgas Kovšarivka – Novoosinove – Hluškivka.

Seni on vastane suutnud saavutada enam-vähem märkimisväärseid taktikalisi tulemusi peamiselt 47. tankidiviisi tegevusvööndis suunal Peštšane – Kupjansk-Uzlovõi. Täpsemalt:

– Tõenäoliselt õnnestus tal laiendada oma väikeste jalaväegruppide kohalolekut Kurõlivka piirkonnas (sealhulgas endise sõjaväelinnaku ja Kurõlivka lütseumi territooriumil). Samuti liikusid mitmed sellised rühmad piki Lozovatka jõe põhjakallast kuni Kurõlivka raudteejaamani.

– Suunal Kurõlivka – Kovšarivka õnnestus Venemaa ründegruppidel tõenäoliselt samuti laiendada oma kohalolekut Kovšarivka kirdeosas (Kovšarivka tiigist ja kutsekoolist nr 27 ida pool).

Samas tuleb märkida, et väikeste Venemaa jalaväegruppide kohalolek nendel aladel ei tähenda veel nende kindlat kontrolli, sest seal viibivad ilmselt ka Ukraina üksused. Praegu paiknevad Venemaa 47. tankidiviisi põhijõud positsioonidel vaid veidi Peštšanest lääne pool ning just sealt algavad nende infiltratsioonirühmade liikumised Kupjansk-Uzlovõi ja Kovšarivka suunas mööda raudteed, mis viib Stepova Novoselkast Kupjansk-Uzlovõisse.

– Sillapea põhjaosas tegutseb vastane üsna aktiivselt, imbudes piki Hnõlõtsja jõge Petropavlivka suunas (kus tõenäoliselt viibib juba paar väikest vastase jalaväegruppi), samuti laial rindelõigul Oskili jõest Sinkivkani üldsuunal lõunasse (Kutšerivka ja Zaoskilje poole).

Olemasolevate andmete järgi õnnestus vastasel viia paar oma „üliväikest“ jalaväerühma (mõnel juhul isegi üksikud sõdurid) Kupjanski lütseumi nr 7, piimakonservikombinaadi, Kutšerivka ja hulgikaubanduse kaupluse „Ambar“ piirkonda.

Samas on Venemaa allikate väited mingist „massilisest“ läbimurdest Zaoskoljesse praegu selgelt ennatlikud.

Lisaks registreeriti aeg-ajalt katseid tungida Podolõ, Novoosinove ning Oskili jõe läänekallast mööda Holubivka kaudu Kupjanski lääneossa, kuid olemasolevate andmete järgi ei olnud need katsed kuigi edukad.

Seega võib praegu tõdeda, et Ukraina relvajõudude olukord Kupjanski sillapeal halveneb taktikalises mõttes küll aeglaselt, kuid järjekindlalt. Vastane on kasutanud mitut tegurit – ülekaalu ründejalaväe arvus, tihedat haljastust ja linnakvartaleid, kus väikesed jalaväerühmad saavad Ukraina droonide eest varjuda, samuti võimalust osutada intensiivset lennu- ja suurtükiväetoetust – ning saavutanud rea enda jaoks edukaid taktikalisi tulemusi.

3️⃣ Mis puudutab olukorra edasise arengu väljavaateid Kupjanski suunal, siis praegu ei näi need Ukraina relvajõudude jaoks kuigi positiivsed. Selgelt on näha püsivat halvenemise tendentsi. Samas ei ole olukord operatiivses plaanis siiski nii üheselt mõistetav, kui esmapilgul paistab.

Jah, vastane on suutnud Kupjanski suunal koondada võimsa väekoondise, mida võib võrrelda tugevdatud armeekorpusega (kokku kaks diviisi ja üks täiskoosseisuline eraldiseisev motolaskurbrigaad), ning kasutab seda üsna edukalt.

Probleem seisneb aga selles, et hoolimata sellest vajab see Kupjanski väekoondis pidevat tugevdamist ja täiendamist. Taktikalises tsoonis kasutatav intensiivne „läbisurumise“ taktika põhjustab eesliiniüksustele märkimisväärseid kaotusi elavjõus, eelkõige lahinguvõimelises ründejalaväes.

Venemaa eesliini polgud ja pataljonid ei saa lõputult moodustada oma koosseisust uusi ründerühmi, kui neid pidevalt ei täiendata piisava hulga isikkoosseisuga. Varem või hiljem tuleb need üksused viia tagalasse lahinguvõime taastamiseks. Just selles küsimuses on Venemaa väejuhatusel juba üsna selged raskused.

Praegu suudab ta veel säilitada jalaväe arvulise ülekaalu Ukraina relvajõudude ees Kupjanski suunal, kuid iga päevaga muutub see üha keerulisemaks.

Lisaks on ilmne, et lahingud Zaoskolje, Kupjansk-Uzlovõi ja teiste tiheda hoonestusega alade pärast nõuavad Venemaa Kupjanski väekoondiselt märksa suuremat ründejalaväe hulka, kui praegu kasutatakse. Kõik see kokku viitab vajadusele tugevdada seda väekoondist täiendavate jõudude ja vahenditega.

Küsimus on selles, kust need võtta.

Praegu peavad väekoondise GV „Zapad“ kaks ülejäänud armeed – 20. ja 25. ÜA – raskeid lahinguid Lõmani suunal. Nende tugevdamiseks on sinna viidud isegi osa 1. TA koosseisu kuuluvast 2. MSD-st.

Lisaks ründab veel üks 1. TA diviis – 4. TD – koos 20. ÜA 3. MSD-ga Borovat ning teeb seda üsna aeglases tempos.

Seetõttu on Lõmani suunalt Kupjanski jaoks midagi juurde leida väga keeruline (välja arvatud juhul, kui lõpetada rünnakud Borova suunal ja suunata suurem osa 4. TD-st Kupjanski alla).

Teoreetiliselt võiks Kupjanski jaoks otsida lisajõude ka väekoondisest GV „Sever“, kuid see tähendaks vajadust vähendada tegevust Ukraina piirialadel Sumõ ja Harkivi oblastis ning vaadata üle edenemise ajakava Velõkõi Burluki suunal.

Samuti võiks midagi taotleda Venemaa relvajõudude kindralstaabilt strateegiliste reservide hulgast. Kuid ka sealt ei pruugi praeguses olukorras midagi märkimisväärset leida, eriti ajal, mil käib pealetung Slovjanski–Kramatorski linnastule.

Seetõttu tuleb tõenäoliselt 1. TA ja väekoondise GV „Zapad“ juhtkonnal tugevdada oma Kupjanski väekoondist peamiselt sisemiste reservide arvelt. Sisuliselt samamoodi, nagu peab seda Zaporižžja suunal oma 58. ÜA puhul tegema väekoondise GV „Dnepr“ ülem kindral Teplinski.

See tähendab omakorda, et Ukraina väejuhatusel tekib Kupjanski suunal peaaegu kindlasti aega ja võimalus võtta vastu ning ellu viia oma otsused Kupjanski kaitserajooni hoidmise kohta.

Küsimus on vaid selles, kas seda võimalust kasutatakse piisavalt tõhusalt.