Mašovets

Lühidalt erinevatelt suundadelt

1️⃣ Kupjanski suund

Vastane jätkab oma katseid likvideerida Ukraina relvajõudude Kupjanski sillapea Oskili jõe ääres, koondades peamised jõupingutused selle põhja- ja idaossa.

Selle ülesande täitmiseks tegutseva vastase väegrupi põhituumiku moodustavad väegrupi „Lääs“ 1. tankiarmee (TA) üksused ja koondised – 47. tankidiviis (TD), 27. eraldi motolaskurbrigaad (OMSLBr) ning mitmed sama armee 4. tankidiviisi ja 2. motolaskurdiviisi (TD/MSD) allüksused.

Neid on tugevdatud väegrupi „Põhi“ koosseisust pärit jõudude ja vahenditega, eelkõige puudutab see 6. üldväearmee (ÜVA) 68. motolaskurdiviisi (MSD) ning väegrupi „Põhi“ 11. armeekorpuse (AK) eraldi üksusi ja allüksusi, mis tegutsevad oma sillapealt Oskili jõe ääres linnast põhja pool ja Kupjanskist kirde pool, vahetult väegrupi „Lääs“ operatsioonitsoonis.

Niipalju kui mina aru saan, seisnes (või seisneb) väegrupi „Lääs“ ja eriti 1. tankiarmee juhtkonna plaan selles, et kahe kontsentrilise löögiga põhjast ja idast lõhestada (läbi lõigata) Ukraina sillapea, murdes sisse Kupjanski idaossa (nn „Zaoskolje“) ja Kupjansk-Uzlovõi piirkonda. Seejärel hävitada selle killustatud jäänused osade kaupa.

Kuid isegi pärast ebaõnnestunud katseid vabastada varem Kupjanskis ümber piiratud 68. MSD ründegruppide jäänused ning aprillis läbi viidud jõudude ümbergrupeerimist 1. tankiarmee vastutusalas, on vastane praegu selle tulemuse saavutamisest endiselt küllaltki kaugel. Seejuures on aktiivseid katseid vallutada Kupjansk ennast tehtud ligikaudu alates eelmise aasta sügise algusest.

Viimase 1,5–2 kuu lahingute jooksul Kupjanski suunal on vastane saavutanud vaid piiratud taktikalisi tulemusi, sealhulgas:

- Sillapea põhjaosas õnnestus tal liikuda Vilšana – Petropavlivka suunal umbes 4,5–4,7 km, siduda lahingusse viimati nimetatud asula ning lõpuks vallutada palju kannatanud Senkivka. Samas hoiavad Ukraina relvajõud jätkuvalt kindlalt enda käes „Zaoskoljet“, Kutšerivkat ja osa Petropavlivkast. Vastase arvukad rünnakud Liman Peršõi poolt, läbi Kupjanskist kirde pool asuva metsavööndi, piki Oskili jõge ja linna põhjast suunduvat raudteed, ei toonud talle märkimisväärset edu. Üksnes vastase üksikuid väikeseid jalaväe- (ründe-) gruppe täheldati taas linnalütseumi nr 7 piirkonnas ning piimakonservikombinaadi juures. Samas puudub vastasel püsiv kontroll ühegi Kupjanski linnaosa üle.

- Sillapea idaosas suutis vastane, tegutsedes samuti mööda Steppova Novoselivka poolt Kupjanskisse viivat raudteed, hõivata Pištšane ning liikuda väikeste jalaväe- (ründe-) gruppidega Kurõlivka suunas (hõivates mitu hoonet Lozovatka jõe mõlemal kaldal selle idaosas) ja Kovšarivka suunas (asudes mitmesse varjendisse selle kirdeäärel). Kokku moodustas vastase kevadine edenemine tema 47. tankidiviisi tegevusalas ligikaudu 5,4–5,5 km.

Kupjansk-Uzlovõid, Kurõlivkat ja Kovšarivkat ei suutnud vastane vallutada ega püsiva kontrolli alla võtta ning ei suuda seda ka praegu. Nendes kahes viimases asulas viibivad vastase üksikud sõjaväelased on hetkel pigem hõivatud oma ellujäämisega kui aktiivse pealetungi jätkamisega Kupjansk-Uzlovõi suunas.

Kuid see ei tähenda sugugi, et väegrupi GV „Lääs“ juhtkond ja eriti selle 1. tankiarmee oleksid leppinud Kupjanski suunal kujunenud olukorraga. Vastane jätkab nn „väikeste“ ja „üliväikeste“ jalaväegruppide kasutamist ning teeb üsna aktiivseid ja intensiivseid katseid „imbuda“ Ukraina relvajõudude eesliiniüksuste lahingukorda sellel suunal. Eelkõige:

- Selliseid katseid on täheldatud Kutšerivka ja Petropavlivka vahel (mööda Lesnaja tänavat ja Gnõlõtsa jõekest). Lisaks käivad nii Petropavlivkas kui ka Kutšerivkas endis regulaarselt üsna ägedad lahingud. Vastane ründab aeg-ajalt ka Liman Peršõi poolt, püüdes suuremate jõududega murda linna kirdeossa ja selle idaserva.

- Samalaadsed katsed jätkuvad ka Pištšane – Kupjansk-Uzlovõi suunal. Seejuures püüab vastane ilmselgelt mitte ainult viimases asulas kanda kinnitada, vaid ka „laiali valguda“ ümbruskonna külade suunas – Podolõ, Novoosõnove, Hluškivka. Nende „infiltraatorite“ õigeaegne avastamine ja hilisem kinnipüüdmine on Ukraina relvajõudude eesliiniüksuste märkimisväärse isikkoosseisu puudujäägi tõttu üsna väsitav ja keeruline ülesanne.

- Viimaste nädalate jooksul on vastane aktiviseerunud ka sillapea lõunaosas. Tabaivkast loodes asuvast piirkonnast püüavad tema üksikud jalaväegrupid liikuda üldsuunas Novoosõnove poole. Neil on olnud „väike taktikaline edu“ – kolmel lõigul õnnestus edeneda 300–500 meetri võrra.

2️⃣ Borova piirkond

Venemaa 1. tankiarmee 4. tankidiviis (TD) koos juurde antud jõudude ja vahenditega ning 20. üldväearmee 3. motolaskurdiviisi (MSD) osa jõudude toetusel jätkab katseid „ära lõigata“ Ukraina väljaulatuv positsioon Borova piirkonnas ja jõuda laial rindel Oskili jõeni.

Sisuliselt püüavad mõlemad väegrupi GV „Lääs“ armeed – 1. tankiarmee ja 20. üldväearmee – selles piirkonnas ilmselt läbi viia „sünkroniseeritud“ pealetungitegevust oma külgnevates sektorites, et tagada oma eesliiniüksuste jõudmine Oskili jõeni piisavalt laial rindel (ligikaudu Kruhljakivkast kuni Piskõ Radkivskõhini).

Minu hinnangul on see väegrupi GV „Lääs“ juhtkonna üsna „julge“ operatiiv-taktiline eesmärk praegu siiski vaevalt edukalt teostatav. Vähemalt lähitulevikus. Selleks on mitu põhjust:

- On ilmne, et praegu on Venemaa väegrupi GV „Lääs“ juhtkonna põhitähelepanu suunatud oma operatsioonitsooni tiibadele – Kupjanski suunale (1. tankiarmee vastutusala, selle parem tiib) ja Limani suunale (25. üldväearmee vastutusala ning 20. üldväearmee vasak tiib). Just sinna koondatakse selle operatiiv-strateegilise väegrupi peamised operatiivtasandi reservid. Seetõttu saab vastane Borova suunal survet suurendada vaid piiratud reservidega ning sedagi ilmselt vaid lühikeseks ajaks. Olukord võib muidugi muutuda, kui väegrupi GV „Lääs“ juhtkond otsustab, et läbimurre ja jõudmine Oskili jõeni laial rindel on olulisem kui Ukraina relvajõudude Limani sillapea likvideerimine või Kupjanski vallutamine.

- Selleks, et sellisel rindel Oskili jõeni jõuda, peab Venemaa juhtkond teel lahendama terve rea väiksemaid (taktilisi) ülesandeid, mis kujutavad endast üsna keerulist väljakutset. Eelkõige tuleb likvideerida Ukraina „mini-sillapea“ omapärases kolmnurgas Zahrõzove – Nova Kruhljakivka – Bohuslavka, vallutada Novoplatonivka ja Borova, murda läbi Borova–Svatove maantee lõunaküljel (Šõikivka ja Kopankõ suunas), minna mööda või vallutada tormijooksuga kõrgendikud Tšornõi Žerebetsi jõe läänekaldal (Novojehorivka ja Hrekivkast loodes asuvatel suundadel) ning lõpuks murda läbi Maliivka kaudu Piskõ Radkivskõhini. Seejuures nõuab iga nimetatud taktikaline ülesanne eraldi Venemaa vägedelt päevadepikkuseid visa vastupanuga lahinguid (kas või Borova võimalik vallutamine on selles mõttes kõnekas näide) ning kõigi nende jõudude maksimaalset pingutust.

Venemaa juhtkonna Borova suunal Oskili poole pealetungivate jõudude ja vahendite formaalne koosseis näib olevat üsna veenev: 1. tankiarmee poolt 4. tankidiviis (TD), mida on tugevdatud sama armee 2. motolaskurdiviisi (MSD) osade jõududega; 20. üldväearmee poolt 3. motolaskurdiviis (MSD), mida on tugevdatud sama armee 144. motolaskurdiviisi eraldi allüksustega. See on täiesti võrreldav jõududega, mis praegu üritavad pealetungi Kupjanski suunal – 68. motolaskurdiviis (6. üldväearmee) ning 47. tankidiviis (1. tankiarmee) koos 27. eraldi motolaskurbrigaadiga.

Kuid Borova suunal pealetungival Venemaa väegrupil on ees märksa pikem lahingukontaktijoon (LBS) kui Kupjanski või Limani suunal tegutsevatel väegruppidel (selles mõttes piisab, kui võrrelda Ukraina sillapea suurust Kupjanski piirkonnas ja Borova piirkonnas).

Veelgi enam, oma lahinguvõimekuse poolest jääb Borova piirkonnas tegutsev Venemaa väegrupp neile ilmselgelt alla. Teisisõnu ei suuda see praegu tagada vägede lahingukorra (operatiivse ülesehituse) sellist tihedust, mis oleks vajalik edukaks ja eelkõige kiireks edenemiseks Oskili jõeni.

Just seetõttu püüab sellel suunal tegutsevate Venemaa üksuste ja koondiste juhtkond täita nimetatud ülesannet üksnes etapiviisiliselt, st koondades jõupingutusi järjestikku üksikutele lõikudele ja suundadele.

Praeguse seisuga on selleks 4. tankidiviisi (1. tankiarmee) vastutusala, kus vastane on läbi viinud (või viib läbi) intensiivseid ründetegevusi järgmistel suundadel:

- Borivska Andrijivka – Novoplatonivka

- Borivska Andrijivka – Borova

- Zelenõi Hai – Šõikivka

- Pervomaiske – Kopankõ

3. motolaskurdiviisi vastutusalas tegutseb vastane omakorda vähem intensiivselt, piirdudes peamiselt oma positsioonide hoidmisega, kuigi aeg-ajalt üritab siiski edeneda taktikalises tsoonis Novovodjane ja Hrekivka piirkonnas.

Praeguseks on vastane suutnud jõuda maantee (P-79) ja raudteeni, mis kulgevad mööda Oskili jõge selle idakaldal Novoplatonivka ja Bohuslavka vahelisel lõigul, ning nähtavasti kinnitanud seal kanda mitme eraldi jalaväegrupiga. Sellega on ta oluliselt raskendanud mitmete Ukraina üksuste materiaal-tehnilist varustamist (MTO), mis jätkavad kaitset Zahrõzove, Bohuslavka ja Nova Kruhljakivka piirkonnas.

Samuti on ilmne, et Kopankõ piirkonnas pidid Ukraina üksused taanduma lõuna poole, kus vastane on tõenäoliselt juba alustanud lahinguid küla hõivamise nimel. Kuid võtmesuundadel – Borova poole ja Šõikivka suunas – ei ole vastasel siiski õnnestunud saavutada märkimisväärset edu isegi taktikalises mõttes.

Järgmises ülevaates vaatleme Limani suunda, kus olukord muutub praegu üsna dünaamiliselt.