Mašovets

‼️Juba sõja alguses kirjutasin, et selle sõja peamiseks tulemuseks saab praeguse Venemaa Föderatsiooni ümberkujundamine.

Valdav enamik minu tollastest lugejatest suhtus sellesse, nende arvates metsikusse väitesse üsna skeptiliselt. Ma muidugi ei nõudnud, et nad minuga nõustuksid. Aga nüüd üks matemaatikaülesanne maailma keskmise kooli 4. klassi tasemel.

Antud algandmed:

🔺 Venemaa keskmine igakuine bensiini ja diislikütuse tootmine on vastavalt 2,5–2,7 miljonit tonni bensiini (85 tuhat tonni ööpäevas) ja 5,5–5,9 miljonit tonni diislikütust. See arvestab juba vääramatu jõu asjaolusid, mis on tekkinud mitmesuguste droonirusude allakukkumise tõttu.

🔺 Ukraina territooriumil tegutsev Venemaa strateegiline väekoondis koosneb ligikaudu 718 000–721 000 sõjaväelasest ning tarbib kuus umbes 300 000–630 000 tonni eri liiki kütust (ehk 10 000–20 000 tonni ööpäevas), millest:
– 220 000–450 000 tonni on diislikütus;
– 60 000–150 000 tonni lennukikütus;
– 10 000–30 000 tonni autobensiin.

Tsiviilsektori minimaalne kütusevajadus on:

– 3,3–3,5 miljonit tonni bensiini kuus (minimaalselt 110 000 tonni ööpäevas);

– 2–2,2 miljonit tonni diislikütust kuus.

Seega näeb olukord ainult bensiini osas välja järgmine:

– Praegu toodab Venemaa kokku 85 000 tonni bensiini ööpäevas, millest 1000–1500 tonni tuleb saata Ukrainas tegutsevatele Vene vägedele.

– Samal ajal on ainuüksi tsiviilsektori minimaalne vajadus 110 000 tonni ööpäevas.

Eile tabasid „Ukraina droonide rusud“ Omski naftatöötlemistehast. Esialgsetel andmetel sai pihta nafta esmase töötlemise kompleks ELOU-AVT-11, kus registreeriti vähemalt kaks suurt tulekollet, mis peatasid selles tehases tootmise vähemalt remonditööde lõpuni.

Selle ettevõtte bensiinitoodang (kõik margid kokku) moodustas enne tabamust ligikaudu 11–12% kogu Venemaa autobensiini toodangust.

Minsk „ebapiisavalt“ võib tarnida (müüa) Venemaale kuni 4000–5000 tonni kütust ööpäevas, eelkõige just autobensiini.

Loomulikult rahvusvaheliste turuhindadega.

Kasahstan võib juuli–augusti jooksul üle anda veel umbes 50 000 tonni bensiini (väidetavalt vormistatakse see humanitaarabina).

Sellest kirjutas väljaanne The Moscow Times, kuigi ametlikult rõhutab Kasahstan, et Kreml pole neile seni ametlikku taotlust esitanud.

Diislikütusega on olukord veelgi huvitavam:

– Igakuine tootmine on 5,9 miljonit tonni (langenud 7,5 miljonilt tonnilt pärast lööke naftatöötlemistehastele).

– Tsiviilsektori tarbimine on kuni 2–2,2 miljonit tonni kuus, millele lisandub umbes 0,6 miljonit tonni Ukrainas tegutsevale Vene väekoondisele.

– Väidetavalt on olemas teatav diislikütuse ülejääk, kuid tegelikkuses on selle puudus juba tuntav, eelkõige Venemaa lääneosas.

Asi on selles, et Venemaa lääneosas (Euroopa-osas) on diislikütuse tootjad sisuliselt rivist välja löödud. Põhiline diislikütuse tootmine toimub nüüd Uuralites, Siberis ja Kaug-Idas. See tähendab, et kütus tuleb alles peamiste tarbijateni kohale toimetada. Samal ajal:

– Venemaa raudtee (RŽD), mille lõuna- ja läänesuunalised liinid on sõjaväeešelonidest sõna otseses mõttes ummistunud, lihtsalt ei jõua seda kohale vedada.

– Seetõttu ei saa peamised diislikütuse tarbijad just Venemaa lõuna- ja läänepiirkondades seda füüsiliselt osta, sest kütus on sõna otseses mõttes raudteele kinni jäänud.

– Veelgi enam, Venemaa suured naftakompaniid ostavad oma tanklakettide varustamiseks üksteiselt diislikütusega ešelone juba teel olles üle. Selle tulemusena jõuab väikese hulgimüügi („sõltumatute“ tanklakettide ja põllumajandustootjate) jaoks sellest tinglikust ülejäägist, mis püüab Venemaa Euroopa ossa jõuda, ainult „tilgake“.