Petrenko

Lavrov teatas, et Venemaa ei kavatse Läänega läbirääkimisi pidama minna, hoolimata Euroopa riikide vastavatest ootustest. Tema sõnul ei ole Moskval praeguses Euroopas lihtsalt kellegagi läbi rääkida.

Sisuliselt ei ole tegemist lihtsalt järjekordse Lavrovi avaldusega, vaid Moskva avaliku vastusega Euroopa ettepanekutele, mida Venemaa esindajatele edastati suletud kanalite kaudu.

Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksamaa hakkasid varem kujundama oma diplomaatilist formaati, lootes tagada Euroopale koht tulevaste Ukraina-teemaliste läbirääkimiste laua taga. Euroopas kardetakse, et Washington ja Moskva võivad peamistes küsimustes kokku leppida ilma Euroopa riikide osaluseta.

Moskva ei kiirusta aga praeguste Euroopa juhtidega kokkuleppeid sõlmima ning ootab lähima poole aasta jooksul Euroopas toimuvate poliitiliste muutuste tulemused ära.

Prantsusmaal toimuvad 18. aprillil 2027. aastal presidendivalimised, mis võivad Moskva jaoks olla eriti olulised. Praegu on Marine Le Pen endiselt üks valimiste peamisi favoriite: küsitlused näitavad, et „Rahvusliku Ühenduse“ kandidaatidel on suur võimalus pääseda teise vooru ning võita mitme võimaliku stsenaariumi korral. Samas võib tema enda osalemine valimistel endiselt põrkuda õiguslikele takistustele. Sellisel juhul võib erakonda kõige tõenäolisemalt esindada tema liitlane Jordan Bardella.

Viimastel aastatel on Le Pen olnud vastu Prantsuse vägede saatmisele Ukrainasse ja Ukrainale pikamaa-relvade tarnimisele ning kritiseerinud ka Ukraina NATOga liitumise väljavaadet. Samal ajal on ta avalikult hukka mõistnud Venemaa sissetungi ja kinnitanud Ukraina suveräänsuse tunnustamist.

Ka Saksamaal võib olukord Ukraina jaoks muutuda keerulisemaks. AfD tugevneb kiiresti ning juhib juba eelseisvate valimiste eel Saksi-Anhalti liidumaal. Viimased küsitlused annavad erakonnale 42–43%.

20. septembril toimuvad valimised Mecklenburg-Vorpommernis ja Berliinis. Esimeses neist saab AfD praegu küsitluste järgi umbes 36%, Berliinis kuulub erakond samuti liidrite hulka, kuigi viimased küsitlused paigutavad esikohale Die Linke.

Kui AfD jätkab mõju suurendamist liidumaade tasandil, tekitab see täiendavat survet Saksamaa föderaalpoliitikale Ukraina suhtes. Jutt käib liidumaade valitsuste moodustamisest, positsioonidest Liidunõukogus (Bundesrat), Ukraina põgenikke puudutavast sotsiaalpoliitikast ning üldisest poliitilisest tasakaalust riigis.

Seetõttu seisneb Moskva strateegia selles, et 2026. aastal ei kiirustata lõplike kokkulepetega, vaid oodatakse ära 2027. aastal Prantsusmaal ja Saksamaal toimuvad poliitilised muutused.