Mirošnikov

Huvitav, kas keegi tahaks mõelda Kiievis sildade kaudu liikleva transpordi ja metroo jaoks „droonifooride“ peale? Kas hakkame ka edaspidi lihtsalt kõike sulgema, tekitades oma kätega transpordikaose ja valmistades sellega vaenlasele rõõmu? Lahendus läheks maksma paar miljonit grivnat, samas kui liikluse sulgemine kestaks maksimaalselt 5–10 minutit.

Aga milleks mõelda, kui võib lihtsalt ära keelata, sest „mina otsustasin, mina ütlesin kõik“.

...

Aga mis saab siis, kui vaenlane hakkab Šahedidega ründama viadukte (mida on linnas kümneid) või lihtsalt linnamagistraalide sõiduteid, nagu Berestõski, Ringtee, Bažani, Bandera, Šuhevõtši või Telõha tänavat?

Kas hakkame linnas liiklemist täielikult sulgema? Keelame üldse liikumise?

Lahingutegevuse ajal on metroo, maismaatranspordi, sildade, viaduktide ja üldse autoteede kasutamine konkreetse inimese enda vastutus. Just iga inimene ise otsustab, kas sõita Kiievis metroo, bussi, trollibussi, trammi, linnalähirongi, takso, auto või jalgrattaga või mitte.

Kui vaenlane ründab midagi sellest nimekirjast, siis vastutab selle eest tema ja ainult tema.

Inimestele tuleb anda võimalus üle sildade sõita, paigaldades peale- ja mahasõitudele „droonifoorid“, ning inimesed peavad ise otsustama, kas sõita või mitte, isegi kui foorituli on punane.

Metroorong aga seisab punase tule korral (droon 3–5 km raadiuses, mitte kaugemal) tunnelis enne sillale väljumist ja ootab drooni eemaldumist. See on sõna otseses mõttes 2–3 minuti pikkune ootamise küsimus.

Ruumis peab olema vähemalt üks täiskasvanu. Selline täiskasvanu oli olemas ja tema perekonnanimi on Koretski. Aga millegipärast vaikib see härra praegu.