UKR Petrenko kokkuvõte

Rahuplaan

Trumpi rahuplaani kohaselt jääks Ukraina jäädavalt NATO-st välja, piiraks oma armee suuruse 600 000 sõduriga, tunnustaks Krimmi, Donetski ja Luhanski oblastit de facto Venemaa territooriumidena ning külmutaks praeguse rindejoone Hersoni ja Zaporižžja piirkonnas. Mõned territooriumid muutuksid demilitariseeritud puhvervööndiks de facto Venemaa kontrolli all (tõenäoliselt viidates vallutatud aladele Dnipropetrovski, Sumõ ja Harkivi oblastis). Mõlemad pooled lubaksid piire jõuga mitte muuta.

Vastutasuks saaks Ukraina USA-lt julgeolekugarantiid (mis tühistatakse, kui Ukraina ründab Venemaad), tee EL-i liikmeks saamise suunas ja ulatusliku lääneriikide fondidest rahastatava ülesehitusprogrammi kogusummas 100 miljardit dollarit, millele lisanduks 100 miljardit dollarit külmutatud Venemaa varasid. Ülejäänud külmutatud Venemaa varad läheksid USA-Venemaa ühisprojektidesse.

Venemaa saaks järkjärgulise sanktsioonide tühistamise, majanduslepingud USA-ga ja tee tagasi G8-sse. Zaporižžja tuumaelektrijaam taaskäivitatakse IAEA järelevalve all, kusjuures energia jagatakse Ukraina ja Venemaa vahel 50%. Trumpi juhitud "Rahunõukogu" jälgib rahulepingu rakendamist. Relvarahu algab pärast seda, kui mõlemad pooled viivad oma väed kokkulepitud positsioonidele.

NATO lubab mitte paigutada vägesid Ukrainasse. Algab julgeolekudialoog USA, NATO ja Venemaa vahel. Moodustatakse USA-Venemaa töörühm. Venemaa sätestab seaduslikult oma mittekallaletungipoliitika Ukraina ja Euroopa vastu.

USA eeldab, et Zelenskõi allkirjastab rahulepingu 27. novembriks (tänupühaks). Seejärel esitatakse leping Venemaale.