Alex

2026. aastal mobiliseeritu ei asenda 2024. aastal mobiliseeritut

Sõjaväes on karjuv probleem: tegelikult sõdivad ja kannavad kogu koormat peaaegu ühed ja samad inimesed. Ma ei räägi enam isegi aastatel 2022–2023 vabatahtlikult teenistusse astunutest, neid on suures osas juba ammu otsa saanud: osa langes, osa kanti teenistusest maha, mõni aga tõusis kõrgetele auastmetele ja jätkab sõjaväes teenistust juhtivatel ametikohtadel. Seetõttu on nende inimeste osakaal, kes sõdivad vahetult kaevikutes alates 2022. aastast, praeguseks kaduvväike…

Praegusel hetkel moodustavad Ukraina relvajõudude peamise jõu inimesed, kes astusid sõjaväkke vabatahtlikult või lihtsalt ei põgenenud mobilisatsiooni eest juba 2024. aastal (nn kolmas-neljas laine). Just nemad suhtuvad sõjaväekohustuse täitmisse veel tõepoolest algatusvõimeliselt ja distsiplineeritult, kas siis tänu soovile teenida või seetõttu, et neil pole teenistuse vastu kategoorilisi vastuväiteid.

Praegu ongi peamine probleem selles, et sisuliselt peaks see võitlejate kategooria juba kõrgemale tõusma ning saama võimaluse sõjaväge juhtida ja midagi muuta. Osa neist on langenud või saanud haavata jne, kuid selliseid inimesi on peaaegu võimatu asendada, sest algatusvõimelisi vabatahtlikke pole peaaegu enam alles. Need aga, kes ei põgenenud territoriaalse värbamiskeskuse eest, arvavad, et järgmine ülesanne on edukalt omavoliliselt teenistuskohast lahkuda, ega taha isegi kuulda võimalusest teenida tagalas lahinguüksustes…

Selline see asendamine siis on… mingist tõhususest pole üldse mõtet rääkida.

Enamik komandöre seisab valiku ees: kas lasta tööle võimalikult algatusvõimetud inimesed või jätkata „vanade“ najal, kes pole samuti igavesed. Seega jääb faktiks, et 2026. aastal mobiliseeritu ei asenda samaväärselt isegi 2024. aastal mobiliseeritut…

p.s. lootus on vaid sellel osal kasvavast põlvkonnast, kes ei mõtle ainult sellele, kuidas pärast kooli lõpetamist kohe Poola õppima sõita...