Petrenko

Kupjanski sektoris jätkuvad vasturünnakud ilma oluliste muudatusteta rindel. Vene üksused ründavad väikestes gruppides Kupjansk-Uzlovajat ja Kupjanski lääneosa. Venemaa pool loodab halvenevaid ilmastikuolusid, mis piiravad Ukraina poolel droonide kasutamist, ära kasutada, et tuua kohale lisajõude ja intensiivistada rünnakuoperatsioone nendes piirkondades.

Donald Trump teatas, et Zelenskõi peaks sõja viivitamatult lõpetama, märkides, et Ukraina presidendil on olnud mitu võimalust see lõpetada, kuid ta pole neid kunagi kasutanud.

Trump nõudis ka Venemaa naftatöötlemistehaste rünnakute lõpetamist, öeldes, et Zelenskõi võib teha mida tahab, kuid peab sellistest rünnakutest hoiduma. Lisaks soovitas Ameerika president Ukrainal valida uue juhi, kes suudab läbi rääkida sõja lõpetamise kokkuleppe. Trumpi sõnul ei tee Zelenskõi mingil põhjusel kunagi tehinguid.

Vaatamata plaanidele Venemaa gaasist täielikult loobuda, jätkavad Euroopa Liidu riigid selle ostmist märkimisväärsetes kogustes. Saksamaa keskkonnaorganisatsiooni Urgewald andmetel, mis põhinevad analüütikaettevõtte Kpler teabel, võtsid Euroopa sadamad 2026. aasta jaanuarist septembrini vastu rekordilised 12,18 miljonit tonni Venemaa projekti „Jamal LNG“ veeldatud maagaasi. Seda on 9,5% rohkem kui eelmise aasta samal perioodil. Nende tarnete väärtuseks hinnatakse 7,88 miljardit eurot.

Euroopa sadamate arvele langes sel perioodil ligikaudu 85% kõigist registreeritud „Jamal LNG“ tarnetest. Ainuüksi septembris võtsid Euroopa sadamad vastu umbes 792 000 tonni Venemaa veeldatud maagaasi, mille väärtus oli ligikaudu 818 miljonit eurot. Peaaegu kolmveerand septembris Euroopa Liitu tarnitud Venemaa gaasist jõudis Prantsusmaale.

Prantsusmaa on ka varem näidanud valmisolekut Venemaa gaasi sisseostu suurendada. 2026. aasta juunis kasvas Venemaa veeldatud maagaasi import riiki maiga võrreldes 34%, ehkki Prantsusmaa sadamates lossitud veeldatud maagaasi kogumaht vähenes samal ajal 35%. Energeetikaökonoomika ja finantsanalüüsi instituudi (IEEFA) andmetel moodustas Venemaa 2026. aasta esimeses kvartalis ligikaudu 35% Prantsusmaa veeldatud maagaasi impordist.

Veelgi kõnekam on olukord Belgias. Puhta õhu ja energia uuringute keskuse (CREA) analüüsi kohaselt oli kogu Belgia 2026. aasta juulis meritsi imporditud veeldatud maagaas – ligikaudu 400 000 tonni – Venemaa päritolu. Seega moodustas Venemaa sel kuul 100% Belgia veeldatud maagaasi impordist. Lisaks on Zeebrugge terminal oluline sõlmpunkt gaasi edasitoimetamisel naaberriikidesse.

Kõik see toimub Euroopa energiavarustuse tõsiste probleemide taustal. Konflikt Lähis-Idas ja häired laevaliikluses läbi Hormuzi väina on piiranud Lähis-Idast, sealhulgas Katarist, saadava veeldatud maagaasi kättesaadavust. Samal ajal jõudis Euroopa kütteperioodi algusesse ajalooliselt väikeste gaasivarudega, arvestades seda aastaaega. Euroopa gaasioperaatorite andmetel oli ELi gaasihoidlate täituvus oktoobri alguses ligikaudu 72–73%, samas kui aasta varem oli see umbes 83%.

Selle tulemusel peavad Euroopa riigid konkureerima Aasia ostjatega saadaolevate veeldatud maagaasi saadetiste pärast. Sellistes tingimustes mängib Venemaa gaas Euroopa turu varustamisel jätkuvalt olulist rolli, hoolimata poliitilistest avaldustest vajaduse kohta loobuda Venemaalt pärit energiaressurssidest. Samas ei saa väita, et kõik Venemaa tarned oleksid tingitud üksnes Lähis-Ida kriisist: tähtsust omavad ka kehtivad pikaajalised lepingud, gaasihinnad, logistika ja ettevõtete soov tagada tarned enne uute piirangute kehtestamist.

Euroopa Liidus vastu võetud määruse kohaselt peaks Venemaa veeldatud maagaasi impordi keeld määruse kohaldamisalasse kuuluvate pikaajaliste lepingute alusel jõustuma 1. jaanuaril 2027. Seega valmistub Euroopa ühtaegu Venemaa gaasist loobuma ja jätkab selle eest miljardite eurode maksmist.

Euroopa poliitikud on jõudnud Donald Trumpi Venemaaga sõlmitud diislikütuse tarneleppe hukka mõista, viidates sellele, et sellistest tarnetest saadav tulu aitab Moskval rahastada sõda Ukraina vastu. Samal ajal eelistavad nad aga mitte pöörata tähelepanu asjaolule, et Euroopa riigid ise jätkavad Venemaa gaasi ostmist miljardite eurode eest. Nii tekitab ühel juhul Venemaaga kauplemine teravat hukkamõistu, teisel juhul aga põhjendatakse seda vajadusega tagada energiajulgeolek.