Mašovets

‼️ Ülevaade

Konstantõnivka ja Kramatorski suunad.

Vastane (Venemaa väed) jätkab pealetungitegevust Slovjanski-Kramatorski operatiiv-strateegilise pealetungioperatsiooni raames oma vägedegrupeeringu „Lõuna“ operatsioonitsoonis, püüdes kehtestada täielikku ja püsivat kontrolli Konstantõnivka linna üle ning jõuda lõunast, kagust ja idast Družkivka ja Kramatorski linna lähistele.

Aruandeperioodil õnnestus vastasel mõnel lõigul saavutada rida taktikalisi tulemusi, kuid oma peamist ülesannet – hõivata täielikult oma eesliini väeosade ja allüksuste põhijõududega kogu Konstantõnivka linn – tal siiski täita ei õnnestunud. Lahingud linnas jätkuvad, ehkki seal tegutseb märkimisväärsel hulgal vastase ründe- ja väikeseid jalaväerühmi.

Praegu paiknevad Venemaa eesliini allüksuste põhijõud endiselt Konstantõnivka äärealadel – linnakalmistu piirkonnas, Ivanopillja küla põhjaserval ning Iljinivka küla ja linna lääneosa (keskosa) vahel. Venemaa väikeste jalaväerühmade massiline infiltreerumine linna aga jätkub. Neid tuvastatakse suuremal või vähemal hulgal peaaegu kõigis Konstantõnivka linna piirkondades ja ka selle ümbruses.

1️⃣ Vastane tegutseb neil suundadel järgmiste jõudude ja vahenditega (tõenäoliselt):

+ 3. ühendvägede armee (OA), tegutseb osaga oma jõududest.

- 84. motolaskurdiviis (MSD) – selle koosseisust kirjutasin ühes varasemas ülevaates; tegutseb neil suundadel täiskoosseisus

- 85. ja 88. üksik motolaskurbrigaad (OMSBR), tegutsevad osaga oma jõududest

- võimalik, et kohal on 123. üksiku motolaskurbrigaadi üksikud allüksused

- osa 2. suurtükiväebrigaadi (ABR) jõududest

+ 8. ühendvägede armee (OA)

- osa 20. motolaskurdiviisi (võimalik, et 10. tankipolk (TP) ja üks selle motolaskurpolkudest (MSP) – 242. või 255. MSP, 944. liikursuurtükiväepolk (SAP))

- osa 150. motolaskurdiviisi jõududest (103. MSP ja võimalik, et 68. TP ning 381. SAP)

- 238. suurtükiväebrigaad (ABR)

+ 3. armeekorpus (AK)

- 6. motolaskurdiviis (1008., 1307. ja 1442. „territoriaalvägede“ motolaskurpolk (MSP), samuti 54. MSP ja 89. TP)

- 72. üksik motolaskurbrigaad (OMSBR)

- 17. suurtükiväebrigaad (ABR)

+ Tugevdusjõud ja -vahendid

- 51. ühendvägede armee koosseisust – 1219. ja 1436. MSP

- 18. ühendvägede armee koosseisust – 70. motolaskurdiviis (24., 26. ja 28. MSP, 17. TP, 81. SAP)

- 49. ühendvägede armee koosseisust – 77. MSP, mis kujutab endast sisuliselt koondatud polgu taktikalist gruppi (TGr), mis moodustati okupeeritud Abhaasias 7. sõjaväebaasi (VB) sõjaväelastest

- Venemaa relvajõudude „mereväe“ koosseisust – 20. ja 155. MSP, mis on koondatud laskurpolgud, mis moodustati Venemaa „mereväe“ laevastike sõjaväelastest.

Nagu näeme, on vastase juhtkond koondanud ja paigutanud nendele suundadele väga märkimisväärse vägedegrupeeringu, püüdes saavutada siin Ukraina relvajõudude ees otsustavat ülekaalu jõududes ja vahendites. See on iseenesest üsna loogiline ja põhjendatud, sest need suunad on sisuliselt ühed kõige olulisemad kogu praeguse Venemaa vägede Slovjanski-Kramatorski pealetungioperatsiooni raames.

2️⃣ Praegust olukorda neil suundadel iseloomustavad üsna visad vastastikused lahingud Ukraina relvajõudude Konstantõnivka kaitserajoonis, samuti Tšassiv Jar – Družkivka suunal ja Konstantõnivkast edelas, kus vastane viib läbi väga intensiivseid ründe- ja pealetungitegevusi, püüdes võimalikult lühikese ajaga Ukraina relvajõudude Konstantõnivka kaitserajooni täielikult likvideerida ning jõuda oma eesliini väeosade ja allüksuste põhijõududega Družkivka ja Kramatorski linna lähistele. Sealjuures püüab ta seda ilmselgelt teha KORRAGA. Eelkõige:

- Privillja – Malõnivka suunal jõudsid Venemaa väed oma eesliini allüksuste põhijõududega kanalini „Siverski Donets – Donbass“ ning suutsid Malõnivka piirkonda infiltreerida terve rea oma ründerühmi. Vastase edasine liikumine Pervomarivka, Vassõlivski Puštši ja Nikanorivka suunas peatati – tema jalaväerühmad jäid sisuliselt Malõnivka ja Jurkivka pärast peetavatesse lahingutesse kinni (need on kestnud juba vähemalt umbes kuu aega).

- Minkivka – Tõhonivka suunal on olukord samasugune. Tõhonivka piirkonnas viibivad ilmselt Venemaa väikesed jalaväerühmad. Nende edasiliikumine Vasjutõnske suunas blokeeriti aga ilmselt Ukraina eesliini allüksuste rea vasturünnakute tulemusel. Ukraina relvajõud puhastasid tõenäoliselt need rühmad, kes suutsid Tõhonivka poolt otse Vasjutõnske juurde jõuda, ning surusid ülejäänud tagasi kanali juurde.

- Markove – Fedorivka suunal jõudis vastane oma eesliini allüksuste põhijõududega viimase asula idaservale ning peab praegu visaid lahinguid, et kehtestada selle üle püsiv kontroll. Tema katsed edasi liikuda Belokuzminivka kriidikaljude ja Belokuzminivka enda suunas pole seni edu toonud.

- Vastane suutis üsna „ulatuslikult“ infiltreerida oma ründeljalaväge Stenka – Podilske – Novodmitrivka – Moločarka piirkonda ning jätkab seda ka edaspidi loodesuunas, Iževka, Bezõmianne ja Popasne poole, püüdes ületada põhja suunas raudteed, mis kulgeb Tšassiv Jarist Kramatorskisse.

- Konstantõnivkas endas käivad visad ja väga intensiivsed lahingud. Vastane, kes jõudis sisuliselt oma eesliini väeosade ja allüksuste põhijõududega linna äärealadele, püüab järjekindlalt suurendada oma ründeljalaväe kohalolekut linnas, tegutsedes Novodmitrivka ja Predtetšõne, Iljinivka ja Berestoki poolt. Praegu hoiavad Ukraina relvajõud endiselt oma kontrolli all tervet rida Konstantõnivka kvartaleid linna põhja- ja keskosas (peamiselt mööda üsna kitsast „koridori“, mis piirneb Oleksa Tõhoho tänava ja maanteega T-0504). Venemaa ründerühmad on aga juba üsna „tihedalt“ esindatud linna lääne-, lõuna- ja kirdeosas ning nende arv suureneb järk-järgult.

- Samuti tegutsevad Venemaa väed jätkuvalt üsna aktiivselt Konstantõnivkast läänes ja edelas, püüdes sealt edasi liikuda loodesuunas mööda Krivõi Toretsi jõe läänekallast. Selles mõttes õnnestus üksikutel Venemaa ründerühmadel jõuda isegi Ossõkoveni ja kinnistuda Konstantõnivka loodeosas Panfilovi tänava ja Krivõi Toretsi jõe vahelises piirkonnas.

Ilmselgelt püüab vastane füüsiliselt „läbi lõigata“ Konstantõnivkat ja Družkivkat ühendava tee esimesest linnast põhja pool. Arvestades, et tema „infiltratsioonirühmad“ üritavad pidevalt liikuda ka Molotšarka ja Novodmitrivka poolt Konstantõnivkast põhja pool asuvate settebasseinide piirkonda ning Oleksijevo-Družkivka suunas, on selline areng täiesti võimalik.

- Lahingud jätkuvad Roskošne, Dolha Balka ja Stepanivka külade piirkonnas. Vastane püüab Iljinivka ja Jablunivka poolt tegutsedes selle lõigu täielikult oma kontrolli alla võtta. Ukraina relvajõud hoiavad esialgu enda käes mitut positsiooni Roskošnes ja Stepanivkas, kuid Dolha Balkas ja isegi sellest lääne pool on vastane juba suutnud kinnistada terve rea oma jalaväerühmi. Ilmselt peavad Ukraina allüksused siit lõpuks taanduma Nikolajpilljast lõuna pool asuva tee taha. Seda enam, et vastase ründerühmi on juba tuvastatud ka paar kilomeetrit viimasest asulast idas.

3️⃣ Seega võib eespool käsitletud suundade üldise (operatiivse) olukorra kohta täiesti kindlalt öelda, et Venemaa pealetung jätkub. Jah, üsna aeglaselt – kahe kuu jooksul kestnud visates ja nende jaoks väga „kulukates“ lahingutes on nad suutnud tungida Ukraina relvajõudude kaitsesse maksimaalselt 7,5–8 km sügavusele. Tuleb aga mõista, et see toimus vastase Slovjanski-Kramatorski pealetungioperatsiooni jaoks ühel võtmesuunal – Konstantõnivka suunal.

Lisaks on ilmseks saanud tendents, et Konstantõnivka kaitserajoonis lahinguid pidavate Ukraina eesliini allüksuste olukord halveneb veelgi. Vastane on suutnud selle taktikaliselt üsna sügavalt haarata kirdest ja edelast (jõudmine Iljinivka piirkonda ja sissemurdmine Novodmitrivka – Moločarka suunal), mis omakorda koos tema eesliini väeosade ja allüksuste jõudmisega otse linna lõuna- ja idaservale andis talle võimaluse alustada Konstantõnivka enda ründamist ja seda edaspidi intensiivistada. Sisuliselt on vastane praeguseks operatiivses mõttes keskendunud just Ukraina relvajõudude Konstantõnivka kaitserajooni lõplikule likvideerimisele ning on selle eesmärgi saavutamisele üsna lähedal.

Kramatorski suunal, kus vastase eesliini väeosade ja allüksuste jõudmine üsna laial rindelõigul Siverski Donetsi – Donbassi kanalini lõi samuti päris head taktikavõimalused läbimurdeks Kramatorski suunas, pole ta aga seni nii edukas olnud. Sisuliselt takistavad Ukraina relvajõud siin üsna tulemuslikult vastase edasiliikumist Kramatorski suunas, sidudes ta vastastikustesse lahingutesse otse kanali läänekaldal. Ukraina relvajõudude jaoks on selles mõttes kõige ohtlikum Markove – Fedorivka – Belokuzminivka suund, kus vastane on juba kanalist TAGA tunginud Kramatorski suunas kõige sügavamale – kuni 4,5 km, kuid see lõik pole seni eriti laienenud. Sisuliselt õnnestus vastasel 1,5 kuud kestnud aktiivse „infiltratsiooni“ jooksul sellel suunal „roomata“ 1–1,5 km mööda Markovest Fedorivkani ulatuvat kriidikaljude ahelikku.

Minu arvates saab nii Konstantõnivka kui ka Kramatorski suunal olukorra edasise arengu peamiseks määravaks teguriks tõenäoliselt see, kui kaua lahingud Konstantõnivka piirkonnas kestavad. On ilmne, et Venemaa „Lõuna“ vägedegrupeeringu operatsioonitsooni vasakule tiivale koondatud vägedegrupeering ei saa ilma Konstantõnivkat lõplikult „vallutamata“ lihtsalt alustada pealetungi laial rindel lõunast ja kagust Družkivka ning Kramatorski suunas. Seda isegi vaatamata asjaolule, et teda abistavad üsna aktiivselt GV „Kesk“ vägedegrupeeringu parema tiiva väed ja vahendid, mis püüavad liikuda Družkivka suunas mööda Kazennõi Toretsi jõge.

Juba praegu on üsna selgelt näha, et lahingud Konstantõnivka pärast neelavad lõviosa neist jõududest ja vahenditest (selle mõistmiseks piisab, kui võrrelda vastase aktiivse tegevuse intensiivsust nii Konstantõnivka kui ka vahetult Kramatorski suunal). Ilmselgelt on need lahingud kestnud kauem, kui Venemaa juhtkond oli kõigi „kehtestatud“ ja „kavandatud“ tähtaegade järgi ette näinud. Sisuliselt, mida kauem Konstantõnivka vastu peab, seda suurem on tõenäosus, et Venemaa juhtkond on lõpuks sunnitud oma plaane idast ja edelast Družkivka ning Kramatorski suunas KORRAGA läbimurde saavutamiseks märkimisväärselt ümber vaatama.

Iseloomulik on see, et Venemaa juhtkond mõistab seda ning püüab juba praegu sellist stsenaariumi vältida, aktiveerides järsult oma GV „Kesk“ vägedegrupeeringu parema tiiva tegevust Družkivka suunal. Tõenäoliselt peaks see tema kavatsuse kohaselt sundima Ukraina relvajõude taanduma mitte ainult Konstantõnivka piirkonnast Družkivka suunas, vaid jätma maha ka üsna ulatusliku ala Rusõn Jari põhja pool.

Järgmistes ülevaadetes pöördume tagasi Dobropillja ja Limani suundade juurde ning püüame selgusele jõuda, kas seal toimuvad sündmused võivad kõige otsustavamal ja märkimisväärsemal viisil mõjutada kogu Venemaa vägede Slovjanski-Kramatorski pealetungioperatsiooni. Eriti selle võimalike tulemuste osas...