Konstantin Mašovets
Novoaleksandrovka ja Huliaipole suunad
1️⃣ Üldine taust
Venemaa väegrupeering (GV) „Vostok“ jätkab ülesande täitmist – Ukraina relvajõudude (VSU) Orikhivi kaitsepiirkonna haaramine idast ja kagust oma 5. ja 35. ühendrelvaarmee (OA) tegevusvööndites (Huliaipole suund), samuti VSU vasturünnakute tõrjumine oma 36. ja 29. OA tegevusvööndites (Novoaleksandrovka suund).
Nendel suundadel tegutseb GV „Vostok“ ligikaudu järgmises koosseisus:
5. OA: tegutseb 127. motolaskurdiviisi koosseisus (114., 143. ja 394. motolaskurpolk, 218. tankipolk), samuti 57. ja 60. eraldiseisvad motolaskurbrigaadid.
29. OA: tegutseb 36. eraldiseisva motolaskurbrigaadi, 430. motolaskurpolgu ning tõenäoliselt ka osaliselt 68. armeekorpuse jõududega (18. kuulipilduja-suurtükidiviisi koondtaktikaline grupp), samuti 90. tankidiviisi üksuste tugevdusega (võimalik, et 228. motolaskurpolk).
36. OA: tegutseb 37. eraldiseisva motolaskurbrigaadi ja 5. eraldiseisva tankibrigaadi jõududega; lisaks on selles tsoonis kasutatud osa 120. merejalaväediviisi jõududest (endine 336. Balti laevastiku merejalaväebrigaad).
35. OA: osa jõude on eraldatud GV „Vostok“ operatiivreservi, mida on juba aktiivselt kasutatud (38. motolaskurbrigaad 5. OA tsoonis ja 69. eraldiseisev kattebrigaad 36. OA tsoonis), samas kui 64. motolaskurbrigaadi hoitakse veel reservis.
Samuti tuleb märkida, et jõupingutuste suurendamiseks Huliaipole suunal ja olukorra stabiliseerimiseks Novoaleksandrovka suunal on vastase juhtkond varem ümber paigutanud GV „Vostok“ operatsioonitsooni täiendavaid üksusi 120. merejalaväediviisist (Balti laevastik) ja 40. merejalaväebrigaadist (Vaikse ookeani laevastik).
Lisaks eelmainitud jõududele on Venemaa juhtkonnal nendel suundadel kasutada ka mitmeid territoriaalvägede ja mobilisatsioonireservi motolaskur- või jalaväepolke (kokku umbes 5–6), mis on kas integreeritud juba tegutsevatesse üksustesse või lisatud neile tugevduseks.
Eelmise nädala jooksul ilmunud arvukad teated (nii välis- kui Ukraina allikatest) märkimisväärsete vastase reservide liikumisest läbi Mariupoli ja selle ümbruse GV „Vostok“ tagalas võivad viidata Venemaa poolsele jõudude edasisele koondamisele nn „suurel“ Zaporižžja suunal (Novoaleksandrovka, Huliaipole ja Zaporižžja suunad), hõlmates nii GV „Vostok“ kui ka GV „Dnepr“ (58. OA).
Tõenäoliselt on tegemist strateegilise tasandi reservide osaga, mida Venemaa koondab ja paigutab nii GV „Vostok“ operatsioonitsoonis kui ka GV „Dnepr“ paremal tiival (58. OA tsoonis) 2026. aasta suvekampaania eel. Samas ei saa välistada, et tegemist on ka demonstratiivsete tegevustega.
Üldiselt vajavad mõlemad löögiarmeed (5. ja 58. OA) hetkel märkimisväärset täiendust ja tugevdamist, kuna nad kandsid kevadistes lahingutes Huliaipole ja Stepnohirskis suuri kaotusi. Seetõttu on võimalik, et osa neist reservidest suunatakse 5. ja 36. OA tegevusvöönditesse.
2️⃣ Hetkeolukord
See on suurel määral määratud osapoolte operatiiv-taktikaliste ülesannetega, mida nad hetkel täidavad:
Venemaa GV „Vostok“ juhtkond püüab taastada suhteliselt kõrget rünnakutempot oma 5. OA tsoonis Huliaipolest lääne ja loode suunas (lähim eesmärk – jõuda põhijõududega joonele Verhnja Tersa – Huliaipolske).
Samuti püütakse taastada olukord, mis valitses enne Ukraina relvajõudude aktiivseid vasturünnakuid Novoaleksandrovka suunal, st stabiliseerida olukord 36. OA tsoonis ning sellega piirnevatel 5. ja 29. OA tiibadel.
Omalt poolt püüab Ukraina juhtkond takistada vastase eesliini üksuste edasitungi suundadel Železnodorožnoje – Huliaipolske, Zelene – Verhnja Tersa ning Zelene – Prõlukõ.
Samuti tehakse jõupingutusi, et kindlustada varasemal perioodil saavutatud positsioonid joonel Ternove – Novomõkolajivka, Dobropillja – Pervomaiske, samal ajal aeg-ajalt teostades vasturünnakuid üksikutel lõikudel ja suundadel.
Näiteks Ukraina relvajõud ründasid eelmisel nädalal üsna intensiivselt suunal Novoselivka – Janvarske (vastase 36. ja 29. OA kokkupuutetiival), pidasid aktiivseid kohtumisvõitlusi Novohrihorivka piirkonnas ning Dobropilljast ida pool, Sladke piirkonnas.
Ukraina tegevuse operatiiv-taktikaline eesmärk vastase 36. OA tsoonis on ilmne: püütakse jõuda teele Huliaipole – Velõka Novosilka lõigul Uspenivka – Temõrivka ning luua sel viisil tiibmanöövri kaudu raskusi Venemaa 5. OA pealetungile Huliaipole piirkonnas.
Praktikas (taktikalisel tasandil) nägi see välja järgmiselt:
Ilmselt kasutati 120. merejalaväediviisi osa, mis oli ümber paigutatud 29. ja 36. OA kokkupuutetsooni, Vene juhtkonna poolt vasturünnakuteks suundadel Mirne – Aleksandrohrad ja Malejevka – Janvarske, samuti Voskresenka hoidmiseks. Märkimisväärset edu see ei toonud, kuid lahinguid Voskresenka ja Janvarske pärast õnnestus venitada.
Ukraina eesliini üksused, mis jõudsid Ternove ja Novomõkolajivka piirkonda, olid eelmisel ja käesoleval nädalal sunnitud tõrjuma mitmeid sihipäraseid vastase katseid neid põhja suunas tagasi suruda (rünnakud Novogeorgiivka ja Zaporižžja suunalt). Seni on need katsed olnud ebaõnnestunud.
Veelgi enam – Berezove küla piirkonnas on Vene jalaväegruppide kohalolek, mis kujutas endast ohtu Ukraina üksuste tiibadele, oluliselt vähenenud. Samas ei ole hetkel teada Ukraina edasisest edenemisest suundadel Novomõkolajivka – Temõrivka või Ternove – Zaporižžja.
Ukraina üksused, mis tegutsevad piirkonnas Pervomaiske – Novohrihorivka – Rõbne – Sladke, pidasid aruandeperioodil aktiivseid kohtumisvõitlusi. Vastane (36. OA üksused) keskendus tõenäoliselt kaitsele joonel Sladke – Prõvilne, et takistada Ukraina edasitungi Uspenivka suunas mööda Haitšuri jõe läänekallast.
Probleem Vene juhtkonnale selles lõigus seisneb selles, et Ukraina väed tegutsevad aktiivselt mitte ainult jõe läänekaldal, vaid ka idakaldal, suunal Novohrihorivka – Novoivanivka. Kui Ukraina väed suudavad nende lahingute tulemusel jõuda joonele Sladke – Novohrihorivka ja seal kanda kinnitada, muutub Uspenivka piirkonna hoidmine Vene vägedele märkimisväärselt keerulisemaks.
5.OA tsoonis jätkas Vene juhtkond 127. motolaskurdiviisi eesliini üksustega katseid tungida mööda Haitšuri jõge põhja suunas, üldsuunal Dobropillja (küla). Aktiivseid ründe- ja tormijooksuoperatsioone viidi läbi suunal Zelene – Varvarivka ning Prõlukõ küla piirkonnas idast. Lisaks üritas vastane korduvalt suruda Ukraina eesliini jalaväegruppe tagasi Dobropilljast ida pool.
Seni ei ole Vene vägedel õnnestunud selles lõigus olukorda täielikult taastada, kuna Ukraina väed peavad edukalt kaitselahinguid kogu „kolmnurgas“ Prõlukõ – Varvarivka – Jelenokonstantõnivka, takistades vastase edasiliikumist mööda Haitšuri jõe läänekallast. Aeg-ajalt teostavad nad ka vasturünnakuid jõe vastaskaldal, Dobropilljast ida pool.
Seevastu lõuna pool, kus Venemaa 5. OA juhtkond on ilmselt koondanud oma peamised jõupingutused, on saavutatud teatud taktikalisi tulemusi. Tegutsedes arvukate ründegruppidega oma eesliini üksustest, on edenetud suunal Zelene – Staropetrivka, jõutud joonele Horke – Staroukrajinka ning alustatud lahinguid Krõnitšne ja Tsvetkove pärast. Teisisõnu – on jõutud Ukraina relvajõudude Verhnja Tersa kaitsesõlme lähistele.
Veelgi enam lõuna pool ründavad Venemaa 5. OA eesliini üksused, ilmselt 35. OA osalise toetuse ja 40. merejalaväebrigaadi üksuste kaasabil, aktiivselt suundadel Železnodorožnoje – Huliaipolske (mööda Orikhivi suunduvat teed), samuti Dorožnjankast samas suunas. Lisaks püütakse täielikult kontrolli alla saada Mirne küla piirkond, tegutsedes Zahorne poolt.
Olukord on siin Ukraina jaoks üsna keeruline. Ühelt poolt on Vene väed suutnud taktikalises mõttes üsna sügavalt „infiltreerida“ oma ründegruppe nimetatud suundadel. Teisalt hoiavad Ukraina üksused endiselt mitmeid positsioone nende tiibadel, nii Železnodorožnoje piirkonnas kui ka sellest lõuna pool. Sisuliselt kujutab rinne 8–10 km sügavusel Huliaipolest lääne ja edela suunas endast segunenud lahingukorda, kus mõlema poole eesliini üksused tegutsevad läbisegi ning lahingutegevus väikeste jalaväegruppidena ümberpiiratuna või poolümberpiiratuna on pigem reegel kui erand.
Üldisemalt tuleb siiski märkida, et vähemalt viimase nädala jooksul ei ole Venemaa 5. OA eesliini üksused saavutanud märkimisväärset taktikalist edu oma pealetungis Orikhivi kaitsepiirkonna suunas. Ilmselt vajavad nad märkimisväärset täiendust elavjõu osas, eelkõige just ründegruppide koosseisus, kes seda pealetungi tegelikult läbi viivad.
3️⃣ Väljavaated
Praegu võib üsna kindlalt väita, et kahe olulise operatiiv-taktikalise ülesande vahel oma tegevuspiirkonnas (Novoaleksandrovka ja Huliaipole suunad) – s.t. olukorra stabiliseerimine 36. ja 29. OA tsoonides ning pealetungi jätkamine 5. OA tsoonis – eelistab Venemaa GV „Vostok“ juhtkond selgelt viimast.
Ilmselt ollakse veendunud, et Ukraina vasturünnakud 36. OA tsoonis ning selle naaberflankidel (5. ja 29. OA) on piiratud iseloomuga ega kujuta operatiiv-taktikaliselt olulist ohtu. Lisaks usutakse, et olukorra stabiliseerimiseks piisab juba kohale toodud vägedest, kasutades täiendavaid ressursse vaid punktuaalselt.
Seda kinnitab ka reservide ja tugevduse jaotus: suurem osa neist suunatakse 5. OA tsooni (40. merejalaväebrigaad, 39. motolaskurbrigaad 68. armeekorpusest, 38. motolaskurbrigaad 35. OA koosseisust jne), samas kui 36. ja 29. OA on saanud vaid osa 120. merejalaväediviisi jõududest ning mõned üksused 69. kattebrigaadist.
Seetõttu tasub arvestada, et Venemaa GV „Vostok“ juhtkond ei loobu lähitulevikus katsetest murda idast ja kagust läbi Orikhivi kaitsepiirkonna lähistele.
Samas ei tähenda see, et olukord Huliaipole ja Novoaleksandrovka suunal ei võiks oluliselt muutuda. See on võimalik juhul, kui Ukraina vasturünnakud 36. ja 29. OA tsoonides arenevad edasi.
Hüpoteetiline Ukraina vägede läbimurre Uspenivka ja Temõrivka piirkonda, mis sunniks Venemaa 5. OA juhtkonda pöörama osa oma jõududest põhjasuunale, et stabiliseerida koostöö 36. OA-ga oma tiival, võib oluliselt mõjutada nende võimet jätkata pealetungi Orikhivi suunas.
Probleem seisneb selles, et Ukraina relvajõududel ei ole selle ülesande täitmiseks antud suunal ilmselgelt piisavalt jõude ja vahendeid. Venemaa juhtkond on sellest teadlik ning just sellest tuleneb ka nende kindlus, et 5. OA ei pea oma paremat (põhja) tiiba „ümber pöörama“ ning pealetungi selle tsoonis saab ja tuleb jätkata.
Tõenäoliselt annab neile enesekindlust ka Venemaa strateegilise tasandi sõjalise juhtkonna võimalik otsus tugevdada kogu lõunapoolset operatsioonitsooni osaga strateegilistest reservidest. Selle tugevdamise tegelikkust ei saa me veel täieliku kindlusega kinnitada, kuid üsna aktiivne vägede ümbergrupeerimine GV „Vostok“ ja GV „Dnepr“ operatiivsetes tagalates viitab sellele, et selline protsess tõenäoliselt toimub.
4️⃣ Kokkuvõtteks …
Praegu seisneb Ukraina juhtkonna peamine dilemma Novoaleksandrovka ja Huliaipole suundadel lahingute planeerimisel, korraldamisel ja edasisel juhtimisel selles, kuhu koondada oma peamised jõupingutused.
Teisisõnu tuleb kainelt ja tasakaalukalt otsustada: kas on võimalik lähiajal murda maksimaalse sügavusega läbi Venemaa 36. OA tsoonist 5. OA tagalasse nii, et see peataks nende pealetungi Orikhivi suunas, või tuleks loobuda vasturünnakutest Novoaleksandrovka suunal ja keskenduda Huliaipole suuna kaitsele.
Selles olukorras oleks kõige kahjulikum otsus püüda „jõuda mõlemale poole“ ehk lahendada mõlemad ülesanded korraga, mis viiks paratamatult niigi piiratud Ukraina jõudude hajutamiseni.
Selle valiku tegemisel saab otsustavaks võimalikult realistlik hinnang nii oma vägede kui ka vastase tegelikule lahinguvõimele ning samuti poolte suutlikkusele seda võimekust suurendada.
