Petrenko

Kupjanski sektoris on Vene üksused edenenud Kurilovka lähedal ja Kovšarovka suunas. Vaenlase tegevuse üheks põhijooneks selles sektoris jääb aga soov hajutada Ukraina vägesid ja ressursse – eelkõige mehitamata õhusõidukite meeskondi ja droone endid, nagu ma varem kirjeldasin.

See taktika võimaldab järk-järgult luua väikeseid läbitungimisi ja aeglaselt edasi liikuda. Esmapilgul on need rindejoone väikesed muudatused, kuid arvestades Oskoli jõe asukohta, võib isegi väikesel edasiliikumisel olla tõsised tagajärjed. See võib järk-järgult piirata Ukraina üksuste manööverdusvõimet ja raskendada nende positsiooni vasakul kaldal.

Täna tabasid Venemaa raketid ettevõtet ArcelorMittal Krõvõi Rihis. Ettevõtte enda sõnul said kahjustada peamised energia- ja kõrgahjurajatised, mis põhjustas mõnede tootmisprotsesside peatamise. Eksperdid hindavad praegu kahju ulatust ja taastamise võimalusi. Rünnakus hukkus kaks inimest ja veel 13 tehase töötajat ja alltöövõtjat said vigastada.

See on eriti kõnekas, arvestades 11. augustil toimunud rünnakut Zaporižstalile. Pärast seda rünnakut oli suurim tehas sunnitud tootmise täielikult peatama. Vaid mõne päevaga said pihta kaks Ukraina suurimat metallurgiaettevõtet. Oluline on vaadata kaugemale kahe tehase kahjustustest.

Metallurgia moodustab eksporditulu, maksud, töökohad, raudteetranspordi, rauamaagi kaevandamise, energia ja terve alltöövõtjate ahela. 2024. aastal moodustasid metallid ja metalltooted umbes 11% kogu Ukraina kaubaekspordist – 4,4 miljardit dollarit.

Ja nüüd on tekkimas logistikaprobleem. Venemaa rünnakud sadamatele ja Musta mere koridorile raskendavad metalltoodete ja tooraine ekspordi peamist marsruuti. Logistikakulud tõusevad ning vedajad seisavad silmitsi suurenenud riskide ja kindlustuskuludega. Tulemuseks on hoop mitte ainult konkreetsele tehasele, vaid kogu tarneahelale. Ja see kajastub juba numbrites. Jaanuarist juulini eksportis Ukraina 27,3% vähem rauamaaki kui eelmisel aastal ning eksporditulu sellest langes 14,5%.

Kui see strateegia, mis on suunatud tööstusettevõtetele, energiasektorile, sadamatele ja merelogistikale, jätkub, võib pikaajaline mõju olla palju tõsisem kui üksikute tehaste ajutine sulgemine.