Mašovets.

Ülevaade
+ mõned pühapäevased väärtushinnangud...

1. 

Esiteks Dnepri suuna kohta, kus keegi kuskil “laienes ja edenes”...

Ütlen kohe ära, et ma pole kuulnud Dnepri vasakkaldal toimunud edusammudest ega meie sillapea laienemistest ja siiani mul sellist infot ei ole. Seetõttu ei saa ma veel midagi "sellist" kinnitada.

Täiesti võimalik, et neil, kes üleeile ja eile valjuhäälselt YouTube’is ja sotsiaalvõrgustikes “sillapea laiendamisest” karjusid, on mingid eranditult eksklusiivsed infoallikad ja seetõttu tegelikult... on nii valjuhäälsete väljaütlemistega kiire.

Mul on veidi erinev teave. Nimelt tegid vastase 337. õhudessantpolgu (Airborne Assault Regiment) edasijõudnud üksused 104. õhudessantdiviisist (Airborne Assault Division) viimastel päevadel vähemalt 3 sihipärast katset Ukraina relvajõudude sillapea kitsendamiseks Krynki küla piirkonnas.

Nendest katsetest võtsid osa ka vastase 144. üksiku motoriseeritud laskurbrigaadi (OMSBR) ja selle 17. tankipolgu (TP) üksused 70. motoriseeritud laskurdiviisist (msd).

Veelgi enam, vaenlane püüdis nende ründe- ja pealetungitoimingute ajal tegutseda "terviklikult" - näiteks samaaegselt rünnakutega katta parem kallas tihedalt suurtükiväe tulega, läbi viia aktiivset elektroonilist ja õhuluuret, eriti meie eesliini võitlejate asukoha kindlaksmääramiseks, löögitaktikaliste UAV-de kasutamiseks mõeldud kontrollgruppide (droonijuhtide) ning ka meie suurtükiväe laskepositsioonide asukoha kindlaksmääramist ja mitmete muude „toetavat” laadi tegevuste läbiviimine... Kõik see viitab selgelt järk-järgult kasvavale lahingujuhtimise ja vägedejuhtimise tasemele ja Dnepri suunas tegutsevate Vene vägede vastastikuse mõju kasvule.

Minu arvates oli see kõik pigem omamoodi “lahingluure” kui selgelt rõhutatud soov Ukraina sillapea siin ja praegu lõpuks ometi likvideerida.

Arvan, et sellist tegevust tuleks oodata teatud (mitte nii kauge) aja möödudes... Pealegi kaasneb sellega suure tõenäosusega palju suurem ja massilisem suurtükiväe, operatiiv-taktikalise ja armee lennunduse kasutamine vaenlase poolt.

On ilmne, et praegu seisavad Vene väed Krynki külas ülesandega täielikult likvideerida Ukraina relvajõudude edasitung kasakate laagrite (Kazachi Lageri), Oleshkovsky peski ja eriti T. -22-06 maantee suunas. See tähendab külast lõuna pool asuval metsaalal. Lisaks üritab vaenlane ilmselt luua endale mugavaid tingimusi, et lähiajal anda veel üks otsustav löök, eesmärgiga see sillapea täielikult likvideerida. 

2. 

Alates 1. veebruarist 2024 nn "Venemaa relvajõudude ühendgrupi edela operatsiooniruumi" lahingukoosseis ehk just see Vene armee rühm, mis Ukraina territooriumil tegutseb:

- isikkoosseis  – 469,8 tuhat sõjaväelast
- tankid (kõik tüübid) – 2797 tk
- soomustatud lahingumasinad, sealhulgas soomusautod ja mitmeotstarbelised traktorid ja soomustransportöörid - 7218 ühikut
- suurtükiväesüsteemid, kaliiber alates 100 mm - 4843 ühikut
- mitmikstardi raketisüsteemid (MLRS) – 1142 ühikut
- taktikaliste ja operatiiv-taktikaliste raketisüsteemide (TRK\OTRK) kanderaketid – 48 ühikut

Praegu reservis (kõik tasemed) on selle grupi juhtkonnal:

- polgud (kõik vägede liigid ja tüübid) - 17
- pataljonid (samuti kõik väeliigid ja tüübid) – 16
- konsolideeritud ja individuaalsed taktikalised üksused (polgu-pataljoni tasand) - 2

Valdav enamus Venemaa reservidest on koondunud järgmiste peamiste vägedegrupeeringute (GV) tegevustsoonidesse, suuruse järgi, kahanevas järjekorras:

- GV "Lõuna"
- GV "Lääs"
- GV "Dnepr"
- GV "Zaporozhye"
- GV "Vostok"
- GV "Tsentr"

See tähendab, et Venemaa reservide asukoha põhjal saab teha teatud järeldusi

- Suurem osa neist paikneb täpselt seal, kus vaenlane praegu ulatuslikke pealetungioperatsioone teostab.

 - "Lõuna" peajõud (Avdeevka ja Bahmuti piirkond) ja "Lääne" peajõud (Kupyanski suund ja osaliselt Limani suund) . Peamine jõud, mis sellest nimekirjast silma paistab, on Limani suunal pealetungi jätkanud keskus, millel on aga suhteliselt vähe reserve. Kuid seda saab seletada üsna lihtsalt – peaväe "Keskuse" operatiivtsooni laius piki rinnet on teiste põhijõudude hulgas väiksem, mistõttu vägede ja varade vajaliku operatiivse ja taktikalise tiheduse saavutamiseks see "Pea Jõud" nõuab vähem vägesid kui tema "kolleegid" ...

- “Auväärne kolmas koht” Dnepri väeosa reservide arvus ei ole juhuslik... On ilmne, et vaenlane (erinevalt meie vastase suunal "kõikonkadunud" ja "halvemaksenamminnaeisaa" karjujatest), kes ei näe erilist vajadust ja otstarbekust Dnepri vasakkaldal oma vägede tegevusele, on selle teemaga seotud, ütleme... natuke teistmoodi... ja näeb siin enda jaoks teatud ohtu. Seetõttu hoiab ta selles suunas teatud reserve, et õigel (ähvardaval) hetkel Dnepri põhiväe operatiivvõimekust oluliselt tõsta...

- Vene grupi reservkomponendi koguarv (kõik tasemed) on ligikaudu 60-62 tuhat, kuid neil on vähe relvi ja sõjatehnikat (umbes kolmandik sellest vägede mahust), enamasti on neil reservid taktikaline ja operatiiv-taktikaline tase (need polgud ja pataljonid, mis on koondunud ja purustatud rindejoone vahetusse lähedusse, st need, mis inimjõu ja relvastuse ning sõjalise varustuse taseme poolest on JUBA (või olid hiljuti) olekus "lahinguvalmidus" )", viidi otse reservi selle taastamiseks "kohapeal").

Operatiiv- ja strateegilised reservid on omakorda, üksikute eranditega, valdavalt “formatsiooni” staatuses... alles “hiilivad” “lahingvalmiduse” tasemele. No pole üllatav... operatiiv- ja strateegilised reservid on mahult (suuruselt) palju suuremad kui taktikalises tsoonis asuvad reservpataljonid ja polgud...

Ja kokkuvõttes on täiesti võimalik, et Vene väejuhatuse suhtumine oma reservkomponendi kui omamoodi “põhjatu tünni” kasutamisse võib sellega päris julma nalja mängida. Tõsiasi on see, et reservkoosseisude arvu hetkeline suurendamine (see puudutab eelkõige operatiiv- ja strateegilisi reserve) võib sattuda märkimisväärsesse "madalseisu". Pealegi on tõsine tendents selleks juba täna üsna ilmne.

Nimelt nende “kvaliteedi” järsk langus (vaenlane lihtsalt ei suuda neid KORRAGA ja KOOS varustada standardsete kaasaegsete relvade ja sõjatehnikaga), näiteks Venemaa sõjatööstuskompleksi tankide, soomukite jm tootmisvõimsus on niigi väga “välja venitatud” (seda hoitakse pinnal peamiselt “varustuse hoiubaasidest” saadava kordategemisega) võimaldavad kuidagi oma vägedes vajaliku relvastuse ja tehnika arvu enam-vähem stabiilsel tasemel hoida, aga mis saab siis, kui tekib vajadus JÄRDULT ja KOHE “täiendada” ja moodustatud ilmselt üsna suurtes mahtudes varusid? Milliseid tanke ja soomustransportööre hakkab Vene väejuhatus “Siberi ladudest” siis välja viima? Oleme juba näinud BTR-50, T-62, T-54\55... mis edasi, T-44, BTR-152...?

Kõigi kõige „roosilisemate prognooside“ juures suudab Venemaa sõjatööstuskompleks toota umbes 250–300 uut ja põhjalikult moderniseeritud (varasemate juba toodetud modifikatsioonide hulgast doonoreid otsides) tanki aastas. Kusagil mujal saab sama arvu või isegi natuke rohkem ... "üle vaadata" - need, mis on pikaajaliselt laost eemaldatud (ja need varud pole ilmselgelt lõputud), või kahjustatud ja vigastatud tehnikat lahinguväljalt välja tõmmata ning seda parandada. Teiste soomustatud lahingumasinate puhul on olukord ligikaudu sama...

Kiiruse ja mahuga, millega Vene väejuhatus põletab pöördumatult oma tankid ja muud soomusmasinad Avdejevki ja Bahmuti + Kupjanski lähedal ning mitmesugused liialdused, mis Krõnki ja Novomihhailovki lähedal peaaegu regulaarselt juhtuvad... sellest kõigest napib iga-aastaste kahjude katmiseks. Ja siis on samal ajal veel vaja komplekteerida reservid, mida aktiivselt "kasutatakse ja moodustatakse"...

Võib-olla ehitavad nad veel ühe "Uralvagonzavodi"... õpivad tankitorusid tootma kaks korda kiiremini kui varem või "trükkima" BMP korpuseid 3D-printeriga... ma ei tea...

Kuid see kõik ei nõua ainult raha ja ressursse, vaid mis kõige tähtsam – AEGA (rääkimata “tehnoloogiast”). Kremli kiilakas ütles, et võitleb “nii kaua kui vaja”... Samas on juba täna ilmne, et järjekordset “võidurelvastumist” ta läänega ei alusta... ei “kiiresti, ei kõigelevaatamata, ei hüppeliselt," isegi "Hiinast taritud kaupadega" koos (kellel lähitulevikus ilmselgelt poleka enam  aega "venelast päästa")... Lihtsalt ei jää aega... "suurendada ja süvendada seda kõike vajaliku mahuni, mis võimaldaksid Ukrainat kiiresti "vallutada" enne seda, kui lääne sõjatööstuslik kompleks saavutab oma "disainitud tootmisvõimekuse"..."

Nende vastu võideldakse praegu endiselt ainult Ukrainale antud "sihipärase ja piiratud abiga". Ja isegi sellest talle täiesti "piisab". Tema armee on Ukrainas takerdunud ja järk-järgult, samm-sammult, "vajub sohu". Aga kui (kui!)... meie abi mõttes tulvaväravad läänes täielikult lahti tehakse... siis “aeg hakkab lendama” selle päkapiku ja tema sõprade jaoks väga-väga kiiresti...