VF GV Sever

Pärast lühikest vaikust Varatšino lähedal jätkus meie pealetung. Kahjuks hävitati 83. õhudessantbrigaadi rünnakgrupp täielikult; vaenlase droonid ei andnud neile isegi võimalust haavatutele lähedale pääseda.

Samal ajal on Aleksejevkas saavutatud edu. Asula on vaenlase sabotaaži- ja luuregruppidest täielikult puhastatud. Andrejevka suunas on käimas edasitung. Kahtlustatakse, et äsja moodustatud rünnakväed, millest me varem kirjutasime [panen sellest eraldi postituse pärast käesolevat - Fucs], saadetakse sellesse suunda 30. motoriseeritud laskurpolgu koosseisus.

Harkivi suund.

Vovtšanski lähedal saavutatud edu kindlustamiseks saadetakse 18. diviis Melove külla. Kuid juhtimise ja kontrolli küsimus jääb alles: eelmisel aastal oli lugusid laialdastest ebaõnnestumistest. Kas nad on midagi õppinud, näeme. Piirkond ise on keeruline: metsavööndid, jõeületuskohad ja suurtükiväe "karussell".

Nüüd aga veest. 136. brigaadist saabuvad juba teated üleujutatud positsioonide kohta. Järgmisena kiirabi, külmetushaigused, külmakahjustused, mudas uppuv tehnika, "ujuvad" kaevikud. Põhimõtteliselt kaotab brigaad hoogu. Ja see on sama 136. diviis, mis on pikka aega Harkivi sektorit hoidnud ja kellele usaldati Kurski tugevdamine.

Mis edasi? Kui taktika jääb "nii nagu eile", siis on meil lõpuks "Ukraina relvajõud ees, vesi taga" ja... täielik manöövrite kaos.

Lõppkokkuvõttes (vabandust sarkasmi pärast, ei suutnud vastu panna) tundub Vovtšanskis inimjõu puuduse kompenseerimine 18. diviisi abil loogiline, aga ainult siis, kui juhtkond mõistusele tuleb ja side ning suhtlus inseneridega toimib. 136. diviisi osas kas reorganiseerume kiiresti, et arvestada "vee" efektiga, või kaotame mehi ja aega. Küsimus "kui palju me lisaks kaotame taktika muutmise soovimatuse tõttu" tundub taas retooriline.

Teisest küljest on andmeid, et tammi olukord on stabiliseerunud. Ja paanika, mis ümbritseb tõusvat vett, on liialdatud. Samas jälle kirjutavad meile kohapeal olevad vabatahtlikud, et see on alles algus.

*

51. õhudessantpolgu teise pataljoniga juhtus tõeline perse.

Täielik žopa!

Niisiis, olukorrast 51. õhudessantpolgu teise pataljoniga.

Olešnõis toimus ebaõnnestunud sõbralik kokkupõrge. Korealased ja meie poisid läksid kaevikus kaklema. See lõppes halvasti, aga vähemalt meie kasuks...

Konflikti tagajärjel hukkus ka Põhja-Korea esindaja.

Kutsung Mamon – talle anti kiireloomuline ülesanne kõike pildistada, padrunikestasid kokku korjata ja tagajärgi koristada. Keegi ei vaja ootamatut rahvusvahelist konflikti.