Mirošnikov

Augustis lasi vastane ööpäevas keskmiselt välja 47 reaktiivset „Šahedit“.

1460 tk kuus.

„Drotšitamise“ stiilis rünnakud Kiievi vastu toimusid juba augusti lõpus reaktiivsete „Šaheditega“, mis olid valmistatud 10.07.26.

Eile lasti juba välja reaktiivdroonid („Geran-4“), mis olid valmistatud 25.08.26.

See tähendab, et vastane laseb reaktiivseid „Šahede“ („Geran-3/4“) reaalselt välja otse konveierilt.

Kuni 500 tükki hoiavad nad pidevas varus, sest tahavad nendega väga rünnata nii läänepiirkondi sel sügisel kui ka kogu riigi energiataristut talvel.

Kõik ülejäänu toimetatakse kohe stardipositsioonidele (Orjol, Donetsk, Gvardeiskoje).

„Geran-5“, „Banderoľ“ ja „Dan-M/T“ tüüpi raketidroonidega on olukord veidi teistsugune. Neid toodetakse vähem, kuid ka nende puhul on olemas varu.

Ja vastane miksib eriti „Geran-4“ stardid „Geran-5“-ga, et üldvarusid vähem kurnata.

Arvan, et aja jooksul selle „drotšitamise“ intensiivsus väheneb enam-vähem adekvaatse tasemeni.

Kuid see ei muuda asjaolu, et tuleb leida usaldusväärne vastumeede vastase reaktiivdroonide vastu. Praegu seda veel ei ole.

Reaktiivsed püüdurid on praegu veel üksikeksemplaridena ning nende tõhusus on ebaselge. Sisuliselt on tegemist testimisega, seeriatootmisse pole veel midagi jõudnud.

Teisest küljest ei lahenda isegi reaktiivsete püüdurite olemasolu probleemi täielikult. Vaja on ka odavaid lennuväerakette. Ja sama odavaid rakette õhutõrjeraketisüsteemidele.

Teise puhul on isegi lootust juba olemasolevate ja oma tõhusust näidanud lahenduste üsna kiirele skaleerimisele.