Petrenko

Slovjanski suunal hoiavad Ukraina üksused endiselt positsioone Rai-Aleksandrivkas, mille Venemaa väitis, et vallutas 18. juunil. Samal ajal jätkavad Vene väed küla lääne- ja keskosa ründamist. See seletab, miks kolm kuud hiljem pole rindel toimunud olulist nihet. Sellest hoolimata püsib üldine olukord pingeline.

Kurski oblastis jätkavad Vene väed katseid saada jalgu alla Seimi jõest läänes, Tjotkino lähedal, kus Ukraina üksused endiselt positsioone hoiavad, sealhulgas Otruba küla lähedal. Teise rünnaku käigus üritasid Vene sõdurid jõge ületada, kuid Ukraina droonide operaatorid avastasid nad ja hävitasid.

Marine Le Pen teatas, et Prantsusmaal ei ole enam võimalusi jätkata Ukrainale rahalise abi andmist praegusel tasemel. Samal ajal teatas „Rahvusliku Liidu“ juht, et Pariis võib jätkata Ukraina sõjaväelaste väljaõpet ja sõjatehnika tarnimist. Tema sõnul ei ole jutt Ukraina toetamisest loobumisest, vaid just rahalise abi jätkamise võimatusest Prantsusmaa riigirahanduse olukorra tõttu.

Le Peni avaldus on eriti oluline, arvestades tema poliitilisi seisukohti ja eelseisvaid Prantsusmaa presidendivalimisi. Esimene voor toimub 18. aprillil 2027, teine – 2. mail. Praegu on Le Pen esimese vooru mitmetes küsitlustes esikohal: näiteks sai ta ühes viimastest küsitlustest 31%, samal ajal kui Édouard Philippe ja Jean-Luc Mélenchon said kumbki 19%. Teistes kandidaatide koosseisudes ulatub tema tulemus 34%-ni. Samas ei määra küsitlused valimiste tulemust ning kandidaatide koosseis ei ole veel lõplikult välja kujunenud.

Ukraina jaoks tekitab see täiendavaid poliitilisi riske: edasine abi sõltub mitte ainult Euroopa riikide rahalistest võimalustest, vaid ka nende sisepoliitilisest olukorrast. Puudub alus väita, et Euroopa lõpetab Ukraina rahastamise – Saksamaa, Prantsusmaa ja teised riigid jätkavad toetuse andmist ning Euroopa institutsioonid jäävad rahastamise võtmeallikaks. Siiski võivad üksikute riikide poliitilise kursi muutused muuta edasise abi kooskõlastamise keerulisemaks.