Mašovets

‼️ Ülevaade

Jätkame formaadis „lühidalt eri suundadelt“.

Täna – Guljaipole suund.

Vastane (Vene väed) jätkab pealetungitegevust oma 5. ja 35. ühendvägede armee (ÜVA) lõikudes, vägedegrupeeringu GV „Vostok“ koosseisus, mida on tugevdatud mitme 40. üksiku merejalaväebrigaadi ja 76. dessant-ründediviisi allüksusega, üldsuunal Guljaipole – Orikhiv ja Guljaipolest põhja pool, mööda Gaitšuri jõe mõlemat kallast.

Ilmselgelt on vastase peamiseks (lähimaks) ülesandeks sellel suunal operatiiv-taktikalises mõttes tema eesliini väeosade ja koondiste põhijõudude jõudmine Omelniku – Šõrokoje – Jegorovka – Krasnõi Kolodetsi piirkonda, samuti Ternovatoje piirkonda.

Vebe vägedegrupeeringu „Vostok“  vägede koondumise vasaku tiiva (5. ja 35. ÜVA) pealetungi jätkumise põhieesmärk on sisuliselt soodsate tingimuste loomine Vene 58. ÜVA edasiseks edasiliikumiseks vägedegrupeeringu GV „Dnepr“ koosseisust Orikhiv-Zaporižžja suunal. Mis omakorda eeldab Ukraina relvajõudude Orikhivi kaitseala likvideerimist.

1️⃣ Praeguse seisuga on ülalnimetatud suundadel pealetungivate Vene vägede eesliini allüksused suutnud oma põhijõududega jõuda järgmistele joontele ja piirkondadesse:

- Jõudsid Dobropillja küla lõuna- ja idaservani (vastase üksikud väikesed jalaväerühmad viibivad juba ka külas endas)

- Edasi liikunud Prõluki (küla) – Ristvjantka suunas kuni 3,8 km

- Jõudsid Vozdvõživka küla kaguservani

- Jõudsid Tsvetkovoje – Krinitšnoje joonele

- Kinnistusid Staroukrainka – Železnodorožnoje joonel, hõivates täielikult mõlemad külad

- Jõudsid piirkonda 1,5 km Guljaipolskojest idas

- Hõivasid Mirnoje ja Lugovskoje külad, liikudes sellelt joonelt loodesuunas keskmiselt 2–2,5 km

Lisaks fikseeritakse mõlema pealetungiva Vene armee lõikudes arvukalt väikeseid jalaväe- (ründe-) rühmi, kellel on õnnestunud tungida (infiltreeruda) eesliini Ukraina väeosade ja allüksuste lahingukorda ning kinnistuda nende taktikalises tagalas, eelkõige fikseeritakse selliseid rühmi:

- 1,7 km Netšajevkast idas, samuti Pestšanoje piirkonnas
- Ternovatoje küla põhja- ja lõunaservas
- Ristvjantka – Kosivtsevo – Dobropillja – Vozdvõživka piirkonnas saavutas vastane arvukalt oma väikeste jalaväerühmade „läbitungimisi“
- Täpselt samasugune olukord kujunes Vozdvõživka, Verhnjaja Tersa ja Gorkoje külade piirkonnas, kus mitte ainult neile lähimad metsaribad ei „kihise“ Vene ründejalaväest, vaid neid leidub ka neis külades endis.
- Mirnoje – Tšarivnoje ja Mirnoje – Guljaipolskoje suundadel fikseeritakse samuti kohe mitu Vene väikest jalaväerühma, kusjuures neid viibib Tšarivnoje ja Guljaipolskoje külades.
- Lisaks saavutas vastane arvukalt „läbitungimisi“ Lugovskojest loodes ning suutis seal isegi organiseerida mitu vahepealset („kogunemis-“ Vene ründejalaväe jaoks) positsiooni. Selle tulemusel märgitakse kõige kaugemal asuvat „infiltreerunud“ Vene väikest jalaväerühma juba ka Krasnõi Kolodetsi ja Jegorovka vahelises piirkonnas.

Seega võib konstateerida, et aruandeperioodi jooksul õnnestus vastasel Guljaipole suunal saavutada terve rida küllaltki selgeid taktikalisi tulemusi, liikudes Guljaipolest ja sellest põhja pool Gaitšuri jõel asuvatelt positsioonidelt lääne- ja loodesuunas 7–8 km ning üksikutel lõikudel 10–11 km.

Võttes arvesse minu eelmises ülevaates märgitud Vene vägede tulemusi, mis nad saavutasid oma ründe-/ründetegevuse käigus oma 36. ÜVA lõigu vasakul tiival (Prõluki – Sladkoje joonelt) loodesuunas (Sladkoje – Novoje Zaporožje suunal), tasub ilmselt märkida ka fakti, et Ukraina relvajõudude üldine olukord kogu Guljaipole suunal halveneb edasi, ehkki küllaltki aeglaselt.

2️⃣ Praegusel hetkel on minu hinnangul kõige ohustatum lõik (suund), mis puudutab vastase juhtkonna enda ette seatud operatiiv-taktikaliste eesmärkide saavutamist, pealetungiva Vene vägedegrupeeringu vasak tiib, vägedegrupeeringute „Vostok“ ja „Dnepr“ operatsioonitsoonide kokkupuutekohas.

Mirnoje – Tšarivnoje suunal (ja sealt edasi Novosjolovka ja Guljaipolskoje poole), samuti Lugovskojest Krasnõi Kolodetsi poole tegutsevad Vene allüksused on ilmselgelt kõige lähemal sellele, et murda läbi Omelniku ja Jegorovka külade piirkonda.

Tegelikult on sellel täiesti loogiline seletus. Need tegevused on otseselt ja vahetult seotud Ukraina vägede poolt Orikhivi kaitseala hoidmisega naabruses asuva 58. ÜVA vägedegrupeeringu „Dnepr“ pealetungilõigus. Juhul kui Vene väed murravad läbi eespool nimetatud piirkonda, võtavad nad sisuliselt Orikhivi kolmest küljest haaravasse olukorda. Mis omakorda muudab selle edasise kaitsmise Ukraina relvajõudude jaoks väga problemaatiliseks.

Eriti arvestades asjaolu, et 58. ÜVA koosseisu kuuluva 42. motolaskurdiviisi eesliini allüksused on tõenäoliselt juba saavutanud oma ründerühmade infiltratsiooni mitte ainult Novodanõlivka piirkonnas, Novoandrijivkast edelas ja Mala Tokmatška kaguserval, vaid juba ka Orikhivisse endasse (sellest – ühes järgmistes ülevaadetes).

Siiski ei tasu Guljaipolest lääne ja põhja pool üldist olukorda veel „dramatiseerida“. Kuigi vastasel õnnestub selle suuna taktikalises tsoonis Ukraina kaitset oma ründejalaväe arvulise ülekaalu ning selle ründe-/ründetegevuse ja samuti „infiltratsioonitegevuse“ toetamise abil küllalt edukalt „fragmenteerida“, jääb tema edasiliikumise tempo operatiiv-taktikalises mõttes siiski suhteliselt madalaks.

Lisaks on ilmselgelt veel üks nüanss. Ukraina relvajõudude eesliini allüksuste edasine edukas edasiliikumine Krasnogorskoje – Novogrigojevka joonelt lõunasuunas (Uspenovka poole) on potentsiaalselt täiesti VÕIMELINE tekitama Vene juhtkonnale teatud TÄIENDAVAID raskusi ka Guljaipole suunal endal.

Jah, seni ei ole seda juhtunud, kuid ilmselgelt võib … sest sellisel juhul tekib Vene juhtkonnal objektiivne vajadus katta oma Gaitšuri jõelt lääne- ja loodesuunas (s.t Orikhivi poole) pealetungiva grupeeringu parem (põhjapoolne) tiib märksa olulisemate jõudude ja vahenditega. Tõenäoliselt oli ta sellega seoses juba sunnitud pöörama osa oma 5. ÜVA koosseisu kuuluva 127. motolaskurdiviisi jõududest rindega põhja poole, kuid kui Ukraina relvajõud liiguvad veelgi lõunasse, võib olukord Vene juhtkonna jaoks selles mõttes veelgi halveneda.

Vene juhtkonna plaanis (kavatsuses) seoses tema poolt Guljaipole – Orikhivi suunal pealetungi korraldamise ja läbiviimisega on veel üks moment, mis minu hinnangul näeb operatiivses mõttes välja, ütleme nii, üsna kahtlane. Asi on selles, et sellele suunale pealetungiks koondatud ja paigutatud Vene vägedegrupeering peab tegelikkuses seda tegema mitte ainult pidevalt rindelaiuselt laieneval lõigul, vaid sisuliselt pidevalt lahknevatel suundadel (kusjuures SAMAAEGSELT – nii Orikhivi kui ka Ternovatoje suunas). Mis objektiivselt iseenesest viib Orikhivile pealetungiks koondatud jõudude ja vahendite „laialitõmbamiseni“. Jah, 5. ÜVA vägedegrupeeringu „Vostok“ koosseisust on selle grupeeringu kõige võimsam armee, samuti ei ole 35. ÜVA „väike“ (selle koosseisus on vähemalt 3 paigutatud brigaadi), seda enam, et mõlemat tugevdati Orikhivile idast pealetungiks ilmselgelt terve rea TÄIENDAVATE väeosade ja koondistega, sealhulgas merejalaväe ja õhudessant-ründevägedega.

Teoorias oleks neid jõude ja vahendeid pidanud nii laial rindel tõhusa pealetungi läbiviimiseks piisama, ja veel varuga. Kuid mida kauem need armeed minimaalsete tulemustega aktiivset pealetungitegevust läbi viivad, seda rohkem hakkab eespool nimetatud tegur neile „kahjuks tööle“. Seda enam, kui vastane läheb ise pealetungile naaberarmee (36. ÜVA) lõigus.

Nõustuge, 7 kuni 10–11 km edasiliikumise sügavus 2 kuu visa pealetungilahingute jooksul, kusjuures küllaltki tundlike kaotustega, ei ole ilmselgelt see tulemus, mida Vene juhtkond Guljaipole suunal ootas alates käesoleva aasta hiliskevadest, mil algas tema suvekampaania. Veelgi enam, ilmselgelt tuli tal sellel suunal selle aja jooksul korduvalt vahetada oma pealetungiaktiivsuse perioode sunnitud „kinnistumise ja ümbergrupeerumise“ perioodidega.

Praegu üritab Vene juhtkond taas kord „galvaniseerida“ oma pealetungi Guljaipolest Orikhivile, olles tõenäoliselt leidnud, et selle suunaga külgnevate 36. ja 29. ÜVA lõikudes on tal Ukraina pealetungiga olukord JUBA õnnestunud stabiliseerida.

Aga kas selline olukorra hinnang Vene juhtkonna poolt tegelikkuses õigeks osutub, saame tõenäoliselt teada juba lähikuude jooksul...