Petrenko

Dobropillja sektoris on Vene väed kindlustanud oma positsioonid Novõi Donbassi ja Belitskaja kaevanduse piirkonnas. Vaenlase infiltratsioonirühmitused jätkavad Dobropilljasse tungimist ning nende kohalolekut on juba tuvastatud linna loodeosas.

Zelenskõi teatas pärast Oslos toimunud kõnelusi Ameerika esindajatega, et pooled arutasid Ukraina julgeolekugarantiide erinevaid variante, sealhulgas NATO artikliga 5 sarnaseid garantiisid. Tema sõnul rõhutas Washington taas, et garantiid peavad olema usaldusväärsed. Lõplikku kokkulepet siiski veel pole: Steve Witkoff peab ettepanekud Venemaa poolele edastama.

Kuid isegi USA ametlikud julgeolekugarantiid ei tähenda tingimata, et Washington tõepoolest astub sõtta riigiga, mis on rünnanud tema partnerit. Ilmekas näide on Katar. Pärast Iisraeli rünnakut Dohale 2025. aasta septembris allkirjastas Donald Trump korralduse, mis nägi ette julgeolekugarantiid sellele emiraadile ning võimaldas välisriigi rünnaku korral muu hulgas USA-poolseid sõjalisi meetmeid. See korraldus ei ole aga Senati ratifitseeritud vastastikuse kaitse leping ning Washingtoni konkreetsed sammud sõltuvad asjaoludest.

2026. aasta veebruaris alustasid USA ja Iisrael sõjalist operatsiooni Iraani vastu, mille järel andis Teheran arvukaid lööke Pärsia lahe riikides asuvate objektide pihta. Rünnaku alla sattus ka Katari strateegiline gaasitaristu, sealhulgas Ras Laffani kompleks. Veeldatud maagaasi tootmine ja eksport said tõsiselt häiritud ning Hormuzi väina tegelik sulgemine raskendas tarneid veelgi ja põhjustas ulatuslikku majanduslikku kahju. Varem välja kuulutatud garantiid ei suutnud neid rünnakuid ega kahju ära hoida.

See näide illustreerib ilmekalt erinevust poliitilise lubaduse vahel kaitsta liitlast ja tegeliku valmisoleku vahel astuda tema julgeoleku nimel ulatuslikku sõjalisse konflikti. Kui isegi Katari puhul, kes on USA jaoks Pärsia lahe piirkonnas oluline partner, ei suutnud garantiid ära hoida sõja raskeid tagajärgi, oleks äärmiselt riskantne loota, et Washington astub Ukraina kaitseks kindlasti otsesesse sõjalisse vastasseisu Venemaaga. NATO artikli 5 analoogia ei tähenda iseenesest veel seda, et Ameerika väed astuvad automaatselt sõtta.