Petrenko

Kramatorski sektoris on Ukraina relvajõud Tihhonovka lähedal Vene väed tagasi tõrjunud, seda tunnistavad isegi vaenlase sõjakorrespondendid (RYBAR). Küla keskel on märgatud Ukraina üksusi.

Väikesed vaenlase rünnakgrupid jätkavad Dobropilliasse imbumist lõunast ja idast. Vene väed üritavad linnapiirkondadesse jalaväge koondada, lootes oma arvulise ülekaalu abil oma pealetungi veelgi edendada. Ukraina relvajõud omalt poolt töötavad aktiivselt selliste rühmituste avastamise ja likvideerimise nimel, püüdes takistada neil linnas koondumist ja kindlustamist. Olukord selles sektoris on endiselt pingeline.

Vene sõjakorrespondendid teatavad Ukraina relvajõudude edukast vastutegevusest Kostiantynivka põhja- ja idaosas ning Ukraina üksuste koondumisest linnas. See tõlgendus pole aga täiesti täpne. Tegelikult ei suutnud Vene väed Kostiantynivkat kunagi täielikult vallutada, millest ma olen varem korduvalt kirjutanud. Seetõttu hoiavad Ukraina üksused linnas positsioone tänaseni. Samal ajal püsib üldine olukord pingeline.

Zaporižžja oblastis on vaenlane edenemas lähenedes Vozdviževka idapoolsele äärelinnale ja jätkab katseid tungida sügavamale külla, rünnates väikestes gruppides kesk- ja põhjaosa suunas.

Vene sõjakorrespondendid teatavad Vene üksuste olukorra halvenemisest Limani sektoris ja Ukraina vägede edasitungist Dibrova, Jampoli piirkonnas ning Limani idaosas asuvas metsases piirkonnas.

Ukraina relvajõudude peastaabi ametlike teadete ja Ukraina väejuhatuse avalduste kohaselt säilitavad Ukraina kaitseväed initsiatiivi ja viivad läbi edukaid vastupealetungioperatsioone Limani sektoris, sealhulgas Jampoli ja Dibrova piirkonnas.

USA välisminister Marco Rubio teatas, et ta ei tea praegu, kas sõja lõpetamine diplomaatilisel teel on üldse võimalik, ega arva, et pooled oleksid rahuleppe sõlmimise lävel. Seega ei nähta Washingtonis praegu väljavaateid sõja kiireks rahumeelseks lahendamiseks. Samasugusest stsenaariumist lähtub ka Euroopa Liit, mis valmistub juba 2027. aastal Ukrainale rahalist ja sõjalist toetust tagama, arvestades sõjategevuse jätkumisega.

Samal ajal muutub vajalike vahendite leidmine üha keerulisemaks. Euroopa välisasjade kõrge esindaja Kaja Kallas tunnistas, et Euroopa avalikkusele on üha raskem selgitada Ukraina toetamise vajalikkust, sest inimesed on sõjast väsinud.

Probleemi ilmestavad ka liitlaste rahalised kohustused. Financial Timesi andmetel on ELi mittekuuluvad partnerid lubanud Ukrainale 2027. aastal seni eraldada umbes 4 miljardit eurot, võrreldes 19 miljardi euroga 2026. aastal. Sellest summast langeb USA, Suurbritannia, Kanada ja Jaapani ühine panus vaid umbes 1 miljardi euro suuruseks.

Sõda muutub üha kallimaks ning liitlastel on üha keerulisem tagada selle jätkamiseks vajalikke rahalisi vahendeid.