Mirošnikov

Löögid Kiievi internetiteenuse pakkujate pihta ei suuda internetti täielikult „maha võtta“.

Vastane saab sellest suurepäraselt aru.

Sest iga teenusepakkuja võrk on veelgi rohkem hargnenud kui isegi pealinna energiavõrk.

Kujutage ette, kui tuleb hävitada mitte üks kümnete sõlmedega võrk, vaid kümneid võrke sadade sõlmedega. Seejuures kümneid võrke sadade sõlmedega, millest on üsna lihtne mööda minna, neid varundada, uusi kaableid paigaldada, käivitada võrk vähem tootliku seadme kaudu. Võib isegi kasutusele võtta vanemaid seadmeid. Ja nii edasi.

Variante on – terve vagun ja väike kohver.

Aga mis on vastase tegelik eesmärk – see on ilmne.

Esimene ja kõige tähtsam – paanika. Tekitada paanikat, et pealinna elanikkond hakkaks massiliselt „kokkuleppe“ nimel võitlema Venemaa tingimustel (ehk siis seesama kapituleerumine).

Teine eesmärk – vastane tahab väga muuta Kiievi Konstantõnivkaks. Jätta see ilma elektri, sooja, vee, toidu ja igasuguste elamistingimusteta.

Kuid löögid on mõnevõrra kaootilised ja ebaloogilised. Okupant hakkab ründama üht sihtmärki – seejärel lülitub kiiresti teisele, viimata midagi lõpuni. Jah, igasugune logistika jääb nende jaoks prioriteediks. Kuid löögid on ikkagi ebaloogilised ja ebajärjekindlad. Ja millest see räägib? Seni, kuni vastasel on selleks võimalus, hakkab ta ründama. Ta demonstreerib oma kavatsusi.

Praegu jõuab umbes 25–40% reaktiivmürskudest (olenevalt päevast ja ilmast) sihtmärgini. Seetõttu võib okupant ja tahabki pealinna ööpäevaringselt persse keerata. Siin jääb üle ainult oodata reaktiivseid õhutõrjedroone. Kuid ka need ei lahenda probleemi täielikult. Halva ilma korral on need samuti tavapäraselt vähem tõhusad.

Seetõttu on vaja ka odavaid rakette.

Tõsi küll, odava õhuraketi loomine on ülesanne, mis sarnaneb interneti uuesti leiutamisega. Odav õhutõrjerakett, mis lendab 10+ km kõrgusele ja millel on garanteeritud tabamus sihtmärki – on samuti mitte vähem fantastiline ülesanne.

Ja vastase kolmas eesmärk on veelgi globaalsem. Ma juba näen, kuidas rahvas tormab Starlinke ostma või selle peale mõtlema.

Aga teate, mis juhtub, kui tekib buum? Õige. Hinnad ×3–×5–×10. Sest pakkumine ei jõua nõudlusele järele.

Ja mis veel juhtub, teate?

Rindele jõuab vähem Starlinke. Kordades vähem. Õhku tõuseb vähem droone, sõidab vähem NРК-sid. Kas on vaja öelda, et sellel on kolossaalne negatiivne mõju nii lahinguväljale kui ka keskmaa löökidele?

Aga kaoses ja elanikkonna paanikas registreeritakse osa Starlinke veel vastase huvides ning nad saavad neid taas rahulikult kasutada.

Sest kui tinglikult registreeritakse teatud aja jooksul 10 000 terminali – on see üks asi ja kontrollisüsteem suudab toimida. Aga kui sama aja jooksul tuleb registreerida sadu tuhandeid terminale – tekib garanteeritult kaos. Lihtsalt garanteeritult.

Seega. Ärge sattuge paanikasse. Interneti puudumine mõne tunni jooksul ei tohiks paanikat tekitada. Teie rõdudel/akendel töötavad Starlinkid niikuinii halvasti ja keskmiselt 4G-mobiilse interneti kiirusega.

Ärge võtke Starlinke sõjaväelastelt ära!