Mašovets

Slovjanski suund

Vastane (Vene väed) jätkab pealetungitegevust üldisel operatiivsuunal Severisk – Slovjansk oma 3. ühendvägede armee (ÜVA) vastutusalas, mis kuulub GV „Lõuna“ vägedegrupeeringu koosseisu. Eesmärk on tuua selle armee eesliini väeosade ja allüksuste põhijõud idast Slovjanski linna lähistele.

Vene 3. ÜVA juhtkond koondab peamised jõupingutused oma pealetungirinde paremale tiivale, tegutsedes idast läände mööda Siverski Donetsi jõe lõunakallast. Sel viisil püütakse läbi murda Nikolajevka asula ja Slovjanski soojuselektrijaama piirkonda.

Samal ajal püüab see armee osaga oma jõududest tungida edasi mõlemal pool maanteed E-40/M-03 Bahmuti ja Slovjanski vahelisel lõigul, üldsuunal kagust loodesse, ning tegutseb osaga jõududest ka Kramatorski ja Družkivka suunal. Eilse õhtu seisuga ei olnud vastase 3. ÜVA vägedel (jõududel) nende ülesannete täitmine endiselt õnnestunud.

Selle armee eesliini väeosade ja allüksuste põhijõud paiknevad järgmisel lahingukontaktijoonel (LKJ): 

Krõva Luka küla idaosa – ala 2 km Kalenõkõ külast läänes – 1 km Rai-Oleksandrivka külast loodes (samuti on nende valduses selle küla kesk- ja idaosa) – 1,2 km Dibrova külast loodes (jäädes Siverski Donetsi – Donbassi kanalist 0,5 km kaugusele) – 1,5 km Dibrova külast edelas – seejärel mööda Siverski Donetsi – Donbassi kanali idakallast kuni alani 1,5 km Novomarkove külast läänes, kanali läänekaldal – Fedorivka küla – ala 1,5 km Maiske külast läänes – 1,2 km Tšassiv Jari linnast loodes.

1️⃣ Vastane tegutseb sellel suunal järgmiste jõudude ja vahenditega (ligikaudne hinnang):

+ 3. ÜVA – välja arvatud 84. motolaskurdiviis (mld), mis tegutseb Konstantõnivka-Kramatorski suunal, kasutab see armee sellel suunal suuremat osa oma vägedest (jõududest)
- 6. üksik motolaskurbrigaad (omrb)
- 85. omrb
- 88. omrb
- 123. omrb
- 127. omrb
- 2. suurtükiväebrigaad (svbr)

+ Tugevdusjõud ja -vahendid
- 70. motolaskurdiviis (mld) 18. ÜVA GV „Dnepr“ vägedegrupeeringu koosseisust – 24., 26. ja 28. motolaskurpolk (mlp), 17. tankipolk (tp), 81. iseliikuv suurtükiväepolk (isp). Sisuliselt tegutseb see 3. ÜVA operatiivalluvuses oma põhijõududega eraldi operatiiv-taktikalisel suunal Tšassiv Jar – Družkivka.
- „Vene vabatahtlik ründekorpus“ (RVK, mõnikord „Dobrokor“) – kujutab endast kogumit Vene vabatahtlike formeeringute „jäänustest“ (tavaliselt „brigaadi/pataljoni“ tasemel, tegelikkuses pigem koondkompaniid ja -pataljonid), mis ei kuulunud 3. ÜVA 85. ja 88. omrb koosseisu, mis moodustati mitmesugustest palgasõduritest ja „era-sõjafirmade“ liikmetest. Tegutseb Venemaa relvajõudude kindralstaabi peavalitsuse (PV) otsesel juhtimisel era-sõjafirma „Redut“ kaudu ning allub operatiivselt 3. ÜVA juhtkonnale.

2️⃣ Praegust olukorda sellel suunal iseloomustavad Venemaa juhtkonna jätkuvad katsed infiltreerida taktikalisse tsooni võimalikult palju oma ründeljalaväge ja võimalikult sügavale.
Seejuures vahetab juhtkond üsna sageli infiltratsiooni piirkondi ja suundi (püüdes ilmselgelt sel viisil leida Ukraina relvajõudude kaitses nõrgalt kaetud positsioonidevahelisi lõike), püüab ära kasutada praeguse kliimaolukorra ja maastiku eripärasid oma 3. ÜVA pealetungirinde vastutusalas ning kasutab aktiivselt üksikuid luuregruppe, et teha kindlaks optimaalsed marsruudid ja teed oma ründeljalaväe tungimiseks Ukraina relvajõudude eesliini allüksuste lahingukorda.

Vähemalt viimase kahe nädala jooksul pole Vene 3. ÜVA sellel suunal siiski saavutanud märkimisväärseid taktikalisi tulemusi. Veelgi enam, mitmes lõigus suutsid Ukraina relvajõud pärast mitmeid piisavalt intensiivseid otsingu- ja reidioperatsioone ning lühikesi vasturünnakuid taktikalises tsoonis märkimisväärselt vähendada nende alade ja piirkondade arvu, kuhu selle armee eesliini väeosade ja allüksuste ründerühmad olid sisse imbunud.

 Täpsemalt:

- Krõva Luka – Piskunivka ja Rai-Oleksandrivka – Nikolajevka suunal õnnestus vastasel infiltreerida mitu ründerühma, mis suutsid kinnistuda üsna ulatuslikul alal Piskunivka ja Rai-Oleksandrivka vahel, samuti Piskunivka külas endas ja naabruses asuva Starodubivka piirkonnas. Kuid otse Nikolajevkasse läbi murda vastane siiski ei suutnud.

Ukraina relvajõud omakorda likvideerisid ilmselt täielikult varem Nikolajevkasse imbunud Vene ründeüksuste võitlejad ning tõrjusid Vene ründerühmad suunal Orechovatka – Rai-Oleksandrivka tagasi. Vaid Orechovatkast kagus on metsavööndis jätkuvalt tuvastatud üks väike, 2–3 sõjaväelasest koosnev vastase jalaväegrupp.

- Ukraina relvajõud hoiavad jätkuvalt edukalt enda käes Jurkivka ja Nikanorivka küla, olles ilmselt „puhastanud“ mitu Vene jalaväegruppi Jurkivkast põhja pool ning tõrjudes edukalt Vene ründeljalaväe edasitungikatseid Malõnivka küla poolt mööda Siverski Donetsi – Donbassi kanalit lõunast põhja. Tõenäoliselt pole seni tulemusi andnud ka vastase samasuunalised katsed Dibrova poolt.

- Vastane hoiab oma ründeljalaväe jõududega jätkuvalt enda käes mitut positsiooni kanali läänekaldal suundadel Prõvilne – Malõnivka ja Minkivka – Tõhonivka. Seni pole tal aga õnnestunud nende kaudu edasi liikuda oma eesliini allüksuste põhijõududega, mis paiknevad jätkuvalt kanali idakaldal.

Vene 2–3 jalaväelasest koosnevate „üliväikeste“ jalaväegruppide jätkuvad üsna intensiivsed infiltratsioonikatsed Malõnivka ja Tõhonivka poolt Vasjutõnske, Pervomarivka ja Vassilivska Pustoši suunas pole seni viinud kogu selle piirkonna massilise hõivamiseni. Ilmselt avastatakse ja likvideeritakse need enamasti õigeaegselt …

- Oma 70. mld vastutusalas õnnestus Vene juhtkonnal tõenäoliselt üksikute ründerühmade jõududega edasi liikuda 1,2 km Fedorivkast läände, mööda kriidimägesid Belokuzmõnivka ja Semenivka suunas.

Maiske – Viroliubivka ja Tšassiv Jar – Viroliubivka suundadel on pärast Ukraina relvajõudude eesliini allüksuste ja jalaväegruppide taandumist Tšassiv Jari positsioonidelt olukord seni stabiilne. Vastane üritab aeg-ajalt liikuda edasi Maiskest põhja pool ja lõuna pool Tšassiv Jarist Kramatorskisse suunduvat raudteed, kuid tulemused on tühised isegi taktikalises mõttes. Tavaliselt piirdub see üksikute või paarispositsioonide või vaatluspunktidega „hallis tsoonis“.

Seega võib täheldada Vene 3. ÜVA pealetungitempo üsna ilmset ja märkimisväärset aeglustumist, sealhulgas isegi taktikalises plaanis. Selle juhtkond püüab oma üksikute ja juhuslike pealetungitegevustega eri taktikalistel suundadel pigem hoida enda käes alasid ja maastikulõike, kuhu tema ründerühmad on varem sisse imbunud, kui suurendada üldise edasitungi tempot ja sügavust oma eesliini allüksuste abil.

3️⃣ Mis puudutab olukorra edasise arengu väljavaateid sellel suunal, siis tooksin esile mitu tegurit:

- Ilmselt jätkab Vene 3. ÜVA juhtkond lähiajal peamiste jõupingutuste koondamist just oma pealetungirinde paremale tiivale. See on täiesti loogiline …
Just siin on vastasel juba olemas üsna ulatuslik, ligikaudu 6,2 × 8,3 km suurune maastikuala, kuhu on üsna arvukalt imbunud Vene ründerühmi, sealhulgas Nikolajevkast kagus asuv mets (mis paikneb sellest umbes 2,6–3 km kaugusel). Vastane võib seda piirkonda kasutada oma ründeljalaväe edasiseks koondamiseks ja selle järgnevaks infiltreerimiseks juba Nikolajevkasse endasse. Sealjuures just eespool nimetatud metsaala kaudu, sest see on selleks väga sobiv.
Seda enam, et alternatiivne „viis“ Nikolajevkasse tungimiseks, nimelt infiltratsioonijooksud mööda Rai-Oleksandrivkast kulgevat teed, on vastase jaoks ilmselt praegu piisavalt keeruline. Ukraina allüksused hoiavad tõenäoliselt üsna edukalt oma positsioone Nikolajevkast lõuna pool ning korraldavad aeg-ajalt isegi vasturünnakuid Orechovatka ja Siverski Donetsi – Donbassi kanalil asuva pumbajaama nr 2 poolt.

- Samal ajal tuleb arvestada, et see osa 3. ÜVA jõududest, sealhulgas 70. mld, mis on otseselt suunatud Kramatorski ja Družkivka vastu, jätkab pärast lühikest pausi tõenäoliselt samuti aktiivset tegevust. Eelkõige just Družkivka suunas.
Objektiivselt tuleneb see olukorrast temast vasakul asuva naabri, Vene 3. armeekorpuse (AK) vastutusalas, kus selle eesliini allüksustel õnnestus suunal Predtetšõne – Bezõmianne infiltreerida oma ründerühmad Moločarka ja Stenki külade vahelisele üsna ulatuslikule alale.
Loomulikult ei saa sellises olukorras GV „Lõuna“ vägedegrupeeringu Vene juhtkonnal, mis tegutseb nii Slovjanski kui ka Konstantõnivka-Kramatorski suunal, mitte tekkida „hiilgavat“ mõtet siduda 70. mld ja 3. AK pealetungitegevus ühtseks „plaaniks“, et tuua nende eesliini allüksused joonele Semenivka – Kurtivka (sisuliselt Družkivka idapoolsetele ja kirdepoolsetele lähistele).

- Üldiselt paistab vastase 3. ÜVA juhtkonna olukord ründerühmade ja -allüksuste komplekteerimisega praegu olevat ilmselgelt üsna kehv. Valdav osa selle vastutusalas tegutsevatest infiltreerunud gruppidest koosneb juba üsna pikka aega peamiselt 2–3 „kehast“, palju harvemini 5–6-st. Pole haruldane, et „infiltreeruma“ saadetakse lausa üksikuid jalaväelasi. Kuigi nad püüavad peaaegu iga päev infiltreeruda, koonduda ja aeg-ajalt rünnata, räägib Vene ründeljalaväe arvukuse langemine 3. ÜVA vastutusalas miinimumini enda eest.

Seetõttu vajab Vene 3. ÜVA juhtkond pealetungi jätkamiseks, rääkimata selle tempo suurendamisest, lähiajal ilmselgelt oma eesliini väeosade ja allüksuste isikkoosseisu märkimisväärset täiendamist. Eelkõige just nende ründerühmade täiendamist.
See tähendab TÄIENDAVA aja ja ressursside kulutamist (sest kogu see jalaväemass tuleb kõigepealt kusagilt „kokku saada“ ja seejärel vähemalt armee esimesse ešeloni toimetada). On ju tänaseks juba ilmselge, et Slovjanski-Kramatorski pealetungioperatsiooni alustades täiendas Venemaa sõjaline juhtkond strateegilisel tasandil 3. ÜVA isikkoosseisuga arvestusega, et ründeljalaväge jätkuks kogu operatsiooni ajaks. Nagu selgus, sellest ei piisanud (ründeljalaväe arvukus oli juba „miinimumini“ langenud enne, kui see armee jõudis Slovjanski lähistele). Just seepärast ongi 3. ÜVA viimastel nädalatel Slovjanski (peamisel) suunal aeglustunud.

Veelgi enam, pealetungi käigus (eriti ründeljalaväe aktiivse ja massilise infiltratsiooni etapis taktikalises tsoonis) tuleb selle isikkoosseisu praktiliselt PIDEVALT ja regulaarselt täiendada. Kasvõi selleks, et juba infiltreeritud aladel oleks võimalik kinnistuda, rääkimata jõupingutuste suurendamisest neil aladel. Kui seda ei tehta, avastavad Ukraina relvajõud kõik need grupid varem või hiljem, piiravad nad sisse ja hävitavad. Isegi kõige visamad ja „kangelaslikumad“ neist.

Eeltoodust lähtudes kahtlen tõsiselt, kas Vene 3. ÜVA juhtkonna praegused võimalused selles valdkonnas hõlmavad just praegu kogu selle armee pealetungirinnet. Näib, et lähiajal tuleb tal „loomulikul“ teel kitsendada järgmise pealetungietapi lõike ja suundi. Teisisõnu tuleb tal liikuda kogu vastutusalas toimuvalt üldpealetungilt üksnes üksikutes lõikudes ja suundadel korraldatavate pealetungi- ja massiliste rünnakute juurde.

Teine küsimus on, kus täpselt see toimub või võib toimuda? Kuid see on ilmselgelt omaette arutelu teema, pealegi mitte avalikus ruumis.