Ukrainal on kriitiline puudus õhutõrjesüsteemide jaoks mõeldud rakettidest, aga ka lennukitest, ütles Ukraina suursaadik USA-s Markarova Bloombergile.
"Meil on endiselt piisavalt inimesi, kes tahavad võidelda - meil pole valikut, me kaitseme oma kodusid -, kuid meil on varustus, eriti raketid, otsas. Samuti pole piisavalt lahingulennukeid,” ütles suursaadik.
Ta ütles, et Ukraina vajas juba eile Ameerika toetust.
Pange tähele, et õhutõrjesüsteemide rakettide nappus on Ukraina jaoks veelgi suurem probleem kui suurtükiväe mürskude nappus. Sest mürske saab teatud määral asendada droonidega. Kuid vaenlase rakette pole muuga kui õhutõrjesüsteemidega (või püüdurlennukite abil) alla tulistada.
Syrsky tegi oma esimese avalduse pärast nimetamist Ukraina relvajõudude ülemjuhatajaks.
"Päevakorras on uued ülesanded. Esiteks on see kõigi sõjaliste juhtimis- ja juhtimisorganite, formatsioonide ja üksuste tegevuse selge ja detailne planeerimine, arvestades rinde vajadusi viimaste saabuvate relvade järele rahvusvahelistelt partneritelt,” kirjutab Syrsky.
Oma postituses märgib ta sõjaväelogistika olulisust, personali kvalifikatsiooni ning nimetab Ukraina relvajõudude peamiseks väärtuseks sõjaväelaste elu ja tervist.
"Seetõttu on tasakaalu säilitamine lahinguülesannete täitmise ning üksuste ja allüksuste taastamise vahel koos personali väljaõppe intensiivistamisega endiselt aktuaalsem kui kunagi varem," kirjutab Syrsky.
“Üheks tulevikuvektoriks võidu ehitamisel” on uute tehniliste lahenduste kasutuselevõtt ja edukate kogemuste skaleerimine, näiteks mehitamata süsteemide ja kaasaegsete elektrooniliste sõjavarustuse kasutamine.
"Ainult sõjapidamise vahendite ja meetodite muudatused ja pidev täiustamine võimaldavad meil sellel teel edu saavutada. Ja loomulikult on usaldusväärne tagala üks üldise sõjaedu põhikomponente," kirjutab uus sõjaväepealik.
Pangem tähele, et sõjaväeringkondades on Syrskyl kuvand karmist kindralist, kes ei säästa sõdureid ülesannete täitmiseks.
Valge Maja kaalub võimalust "sundida" Euroopa riike Ameerika relvade eest maksma, et need Ukrainasse saata, vahendab The New York Times allikatele viidates.
See on üks võimalus, kui Kongress jätkab USA abi blokeerimist.
Muud kaalumisel olevad valikud:
- Venemaa varade konfiskeerimine - seisab silmitsi raskustega ja nõuab ka sama kongressi nõusolekut;
– kõikehõlmav relvavahetus, nagu Jaapan ja Lõuna-Korea tegid, varustades oma suurtükimürskudega osariike, andes seeläbi Washingtonile võimaluse rohkem neid Ukrainale üle anda.
Kuigi ametlikult ütleb Valge Maja, et nad keskenduvad ainult Kongressi kokkuleppele.