kolmapäev, 9. oktoober 2024

 VF allikad

Seversky suund 10.09.2024 hommikul...

Täna tuleb taas tagasi pöörduda rinde Seversky sektori olukorra ülevaate juurde ja meenutada mõningaid levinud tõdesid.

Esiteks paar sõna taustast. Meie avalikel veebilehtedel (ja juba ka teles) hakati üles pumpama teemat meie väga võimsast võidust Severskist ida pool, kus me väidetavalt võtsime Verhnekameskoje üle täieliku kontrolli ja olime väidetavalt jõudnud ka 2 km kaugusele Severski äärelinna.

Samas oli eile info, et oleme põhja pool asuva Grigorovka kontrolli alla võtnud ja võitleme juba Serebrjanka eest.

Ja kõik tundub olevat loogiline. Kaart näitab, et selline manööver võimaldab meil Belaya mäe ümber piirata ja... jõuda Severski äärelinna.

Aga see on teoreetiliselt...

Mis aga toimub tegelikkuses. Seni pole meil Verhnekamensky üle stabiilset kontrolli. Hoiame selle idaosa. Ülejäänud on hall tsoon, mida vaenlane tulistab kolmest küljest.

Eelmises selle rindelõigu ülevaates märkisin juba, et sellisel läbimurdmisel on mõtet ainult siis, kui selle lõppeesmärk on kontrollida Belaya mäge - vaenlase võtmepositsiooni, kust kõike on paljude kilomeetrite kaugusel näha ja võimalik tulistada.

Eilne video Grigorovkast (selle idapoolsest äärelinnast), kus kaks meie sõdurit ühe küla maja varemetes lipu lahti harutavad, on väga näitlik. Seal pole kusagil kanda kinnitada. Sest see on pikka aega olnud hall ala. Meil pole mõtet seda hoida ilma Belaya mäe üle kontrolli omamata.

Tegelikult räägib see meie sõdurite käitumisest puhtalt PR-kampaania tegemiseks ja ei midagi enamat.

Edasi minna mööda jõge läände Serebrjankasse (üsna suur ja hästi kindlustatud küla), millel pole usaldusväärset baasi kuni Belogorovkani (mis on 7-8 kilomeetrit), samal ajal kui Ukraina relvajõud asuvad Belaja mäel alates lõuna küljest - minu jaoks on see pehmelt öeldes väga riskantne ettevõtmine.

Veelgi enam, aastal 2022 oleme seda juba korra teinud. 

Jah, vaenlane on täna palju nõrgem. Kuid isegi sel juhul tundub Belaya mäe ümberpiiramise operatsioon ikkagi väga suure õnnemänguna.

Mul on hea meel, kui see lõppeb meie kasuks ja ma eksin.

 VF allikad

Zaporožje suund 10.09.2024 hommikul: Kamenskoje...

Vaatamata vaenlase avaldustele, et nad hävitasid meie väed, mis Kamenskoe asula piirkonnas tammist läbi murdsid,  toimub seal kõik täpselt vastupidi.

Just meie, kasutades ära asjaolu, et siinsetel Ukraina relvajõududel on kaitse korraldamisel ilmselgeid probleeme, laiendame siin pidevalt oma kohaloleku tsooni.

Väheoluliselt (logistika seda oluliselt ei võimalda), aga laieneme. Pealegi ei teosta vaenlane siin veel ühtegi vastulööki. On selge, et tema juhtkonna jaoks oli juhtunu šokk ja need, kes seal seisavad, ei saa vasturünnakut teha.

Jah, seda kohta peeti potentsiaalselt ohutuks ja seetõttu paigutati sinna teise järgu üksused.

Siiski pole need ilmselgelt sealsed peamised sündmused. Peamised... tulevad alles.


Ugledari suund 09.10.2024 hommikul: ...

Siin jätkavad meie üksused vaenlase aktiivset survestamist.

Pealegi peame avaldama austust Ukraina relvajõudude üksustele, Ugledari kaotus neid ei demoraliseerinud. Nad jätkavad kangekaelselt oma viimase võimsa kaitseliini hoidmist, mis põhineb Novoukrainka ja Bogojavlenka kindlustatud aladel.

Jah, mõnes kohas surume need läbi, aga seni on need olnud vaid taktikalised õnnestumised.

Just selle liini eesotsas ründamise keerukuse mõistmisel püüab meie väejuhatus uurida vaenlase kaitset lääne suunas Zolotaya Niva asula suunas, mille üleeile lõpuks oma kontrolli alla võtsime. Siit saame rünnata edasi põhja poole Šahterskojeni. Või proovime jõuda mööda Mokrye Yala jõge Velikaja Novoselkast lõuna pool asuvate vaenlase positsioonide taha.

Ka Maksimiljanivka piirkonnas surume päris kõvasti peale ja siin on kõik selge. Mööduda Kurakhovost lõunast ja rünnata Uspenovkat ja seega ka Bogojavlenkat tagant. Pealegi võtame sel juhul (kui liigume põhjast lõunasse) vaenlase kindlustused tagantpoolt (nagu see oli ja töötas läbimurde ajal Novogrodovkasse ja Ukrainskisse).


Selidovsko-Kurakhovskoe suund 10.09.2024 hommikuks...

Eile likvideeris vaenlane oma kohaloleku positsioonidelt üle Voltšja jõe Krasnogorovkast põhja pool. Olukord rindel ei ole ilmselgelt tema kasuks ning tema parimate üksuste piiramine (ja üks neist võitles siin) ei kuulu ilmselgelt tema plaanidesse.

Vahepeal võib varsti sama saatus tabada ka tema üksusi Gornyaki ja Kurakhovka linnades, mis lähevad läänest meie väegrupi “Kesk” üksustest mööda.

Vaenlase sõnul käib võitlus juba Novoselidovka ja Izmailovka küla sees. See tähendab, et see kaitseliin võib iga hetk kokku kukkuda. Pärast seda saab selle Ukraina relvajõudude rühma operatiivne ümberpiiramine reaalsuseks (nagu see oli Ugledaris).

Veidi edasi põhja pool üritavad meie üksused, kes tõrjusid vaenlase Tsukurino linnufarmist välja, arendada rünnakut Novodmitrovkale. Seni on meil olnud ainult taktikalisi edusamme.

Vaenlane hindab seda olukorda aga katastroofieelseks. Ja tal on selleks kõik põhjused.


Pokrovsko-Selidovski lõik 10.09.2024 hommikul...

Vaenlane märgib meie äsja intensiivistunud rünnakuid Lysovka-Sukhoi Yar asula piirkonnas. Ja ka veidi lõuna poole, kus üritame Pokrovski-Selidovo maanteed läbi lõigata.

Taas on taktikalisi edusamme. Aga mitte veel eriti märkimisväärseid.


Toretski suund 09.10.24 hommikul...

Eile ja üleeile oli selles lõigus palju dünaamikat.

Meie üksused sooritasid võimsa rünnaku kesklinnale, mille tulemusena suutsime oma kontrolli alla võtta enamiku Tsentralnaja kaevanduse hoonetest, mis omakorda katkestas Ukraina relvajõudude side Zabalka piirkonnas.

Selle tulemusena oli vaenlane eile sunnitud selle maha jätma ja taganema läände, linna edelaservas asuvasse oporniki piirkonda.

Edu oli meil ka kesklinnas, kus kõrghoonete ala on suures osas vabastatud ning vaenlane taandub tasapisi linna põhja- ja loodeossa (ühekorruselisesse) linnaossa.

Meie üksused püüavad koksimägesid oma kontrolli alla võtta, mis peaks olema meie järgmine oluline eesmärk.