Konstantin Mašovets

Ülevaade

Täna — Konstantinivka suund.

1️⃣ Jätkuvad ägedad lahingud Ukraina relvajõudude Konstantinivka kaitserajooni pärast. Vastane (Venemaa väed) püüab kahe taktikalise grupi (TGr) „Dzeržinsk” ja „Bahmut” jõududega, mille põhituumiku moodustavad väegrupi (GV) „Lõuna” 8. ühendrelvaarmee (OA) ja 3. armeekorpuse (AK) väed (jõud), vallutada Konstantinivka linna ja sellega piirnevat piirkonda.

Vastase peamine operatiiv-taktiline eesmärk on selles osas ilmselgelt Druživka–Konstantinivka linnastu täielik hõivamine ning väegrupi „Lõuna” vasaku tiiva viimine Kramatorski lähistele lõunast ja kagust. Selle saavutamiseks on vastase juhtkond sellele suunale koondanud ja paigutanud üsna märkimisväärseid jõude ja vahendeid. Täpsemalt:

TGr „Dzeržinsk”:

4. üksik motolaskuribrigaad (omsbr), 3. OA koosseisust;

103. motolaskurpolk (msp), 8. OA 150. motolaskurdiviisi (msd) koosseisust;

10. tankipolk, 8. OA 20. msd koosseisust;

78. eriotstarbeline motoriseeritud polk „Sever–Ahmat”, 58. OA 42. msd koosseisust – tegutseb sellel suunal vaid eraldiseisvate üksustega;

54. msp, 3. AK 6. msd koosseisust;

1194. msp, 3. OA koosseisust;

1219., 1436. ja 1465. msp, 51. OA koosseisust;

Venemaa mereväe 20. ja 155. koondpolk;

77. msp (polgu taktikaline grupp), Venemaa 7. sõjaväebaasi (Gudauta, Abhaasia) koosseisust, mis allub 49. OA-le.

TGr «Bahmut»:

Sisuliselt kujutab endast Venemaa 3. armeekorpuse põhijõude, nimelt:

72. üksik motolaskuribrigaad, 3. AK koosseisust;

1008., 1307. ja 1442. msp, 3. AK 6. msd koosseisust;

89. tankipolk, 3. AK 6. msd koosseisust.

Lisaks ülaltoodud vastase jõududele ja vahenditele tegutsevad mõlema Konstantinivka kaitserajooni ründava taktikalise grupi huvides ilmselt ka 18. OA 70. motolaskurdiviisi põhijõud (24., 26., 28. msp ja 17. tankipolk), mis üritavad edeneda suunal Tšassiv Jar – Druživka, samuti osa 8. OA 20. ja 150. motolaskurdiviisi jõududest, mis tegutsevad suundadel Sofijivka – Raiske ja Rusin Jar – Druživka.

2️⃣ Lahingud Konstantinivka pärast on üsna visad ja ägedad. Praeguse olukorra põhjal tasub märkida, et vastane jätkab oma peamiste jõupingutuste koondamist 8. OA paremale tiivale ja 3. AK tegevusvööndisse ehk vahetult Konstantinivkast lõunas, kagus ja idas, samuti linna lõuna- ja idaossa.

Praeguseks on vastasel õnnestunud „infiltreerida” linna sisse korraga mitu oma ründegruppi. Samas ei saa rääkida nende piirkondade kindlast ja stabiilsest kontrollist, kuna vastase eesliiniüksuste põhijõud asuvad endiselt linnast väljaspool. Vastase jalaväe- (ründe-) gruppe on fikseeritud linna kaguosas (Ostrovski tänava ja maantee T-0504 vahel), idaosas (Setškina tänav, Radištševi tänav) ning osaliselt Makejevskaja ja Bahmutskaja tänava piirkonnas. Kõigis neis piirkondades lahingud siiski jätkuvad ning vastane ei suuda seal veel märkimisväärsete jõududega kinnistuda. Eilse seisuga ei ületa ala, kus vastase ründegruppe linna piires fikseeritakse, tõenäoliselt 7–8% linna kogupindalast.

Veelgi enam, ilmselt viisid Ukraina relvajõud läbi terve rea vasturünnakuid nii Konstantinivkas endas kui ka selle ümbruses, peatades sisuliselt vastase väikeste jalaväe- (ründe-) gruppide edasitungi korraga mitmes lõigus. Näiteks Konstantinivka idaosas, Iljinka, Tšassiv Jari ja Stepanivka piirkonnas.

Omalt poolt üritab vastane visalt tugevdada oma linnas juba viibivaid jalaväe- (ründe-) gruppe, sealhulgas droonioperaatorite gruppidega, kogub aktiivselt ründejalaväge eesliiniüksustesse ning valmistub Konstantinivka kesk- (lääne-) osa ja kohaliku raudteejaama piirkonna massiivseks ründamiseks. Samal ajal püüab ta üsna aktiivselt tulelöökidega mõjutada Ukraina relvajõudude eesliiniüksuste peamisi varustuskommunikatsioone Konstantinivka piirkonnas.

Eilse õhtu seisuga viis vastane läbi rea ründavaid („läbitungivaid”) tegevusi järgmistes lõikudes:

Jablonivka – Stepanivka suunal, püüdes viimast täielikult enda kontrolli alla võtta. Tulemusteta. Samuti likvideeriti ilmselt paar päeva tagasi eraldiseisvad vastase jalaväegrupid, mis olid varem tunginud Dolga Balka lõunaservani, möödudes Stepanivkast ida poolt.

Täheldati üsna järjekindlaid katseid saata väikeseid jalaväegruppe põhja suunas mööda võsastunud orgu, mis viib Berestokist edelas asuvast maanteesõlmest Iljinkasse, eesmärgiga tugevdada selles külas „kanda kinnitanud” ründajaid.

Berestoki poolt märgati infiltratsioonikatseid mööda Dorožnaja tänavat kasvuhoonemajandi suunas eesmärgiga seal kinnistuda, samuti püüdeid murda Berestoki poolt mööda maanteed T-0504 autokaupluseni „Magistraal” ja sealt edasi Konstantinivka Luganski Rahvusliku Agraarülikooli tehnikumi suunas. Seni tulemusteta.

Veelgi enam, Ukraina relvajõud korraldasid vasturünnakuid nii Berestoki enda piirkonnas kui ka Iljinka piirkonnas. Vastavalt sellele puhkesid Gerojev Truda tänavast lõunas ja Iljinkas mõlema poole väikeste jalaväegruppide ägedad kohtumislahingud.

Lisaks neile katsetele üritasid vastase 8. OA eesliiniüksused ilmselt välja lüüa Ukraina jalaväegruppe Ivanopolje piirkonnas ning edasi 3. AK tegevusvööndis, tegutsedes Kleban-Bõki veehoidla põhjakalda ääres asuvatest metsaribadest. Seni mitte eriti edukalt.

Omakorda üritavad 3. AK 6. msd polkude ründegrupid visalt edasi liikuda Stupotški ja Predtetšino, Aleksandro-Šultino („Datšade” kaudu) suunalt Konstantinivka kaguossa. Seal püüab vastane tõenäoliselt koguda piisavalt ründejalaväge, et seejärel teha „vise” raudteejaama suunas.

Samuti kasutab vastane üsna aktiivselt metsa, kohviku „Margarita” ja linnakalmistu vahel, et jätkuvalt suurendada oma jõupingutusi linna idaosas (ilmselgelt nii „viskeks” põhja poole üle maantee T-0504 kui ka oma kohalolekutsoonide laiendamiseks linna idaosas). Samal eesmärgil on vastane üsna aktiivne ka Novodmitrivka piirkonnas, tegutsedes Stupotški poolt 72. omsbr eesliiniüksuste ründegruppidega.

Omakorda viisid Ukraina relvajõud läbi terve rea vasturündavaid tegevusi Konstantinivka lõuna- ja idaosas, Iljinka, Berestoki ning samuti Tšassiv Jari piirkonnas. Nende ilmseks eesmärgiks oli peatada vastase edasitung ja taastada Ukraina relvajõudude kaitsesüsteemi terviklikkus sellel suunal.

Mitmel juhul õnnestus neil soovitud tulemus saavutada, kuigi mitte täielikult. Näiteks õnnestus Ukraina relvajõududel ilmselt nurjata vastase „käigu pealt” läbimurre tema 8. OA tegevusvööndis Konstantinivka kesk- (lääne-) ossa ning samuti säilitada kontroll osa Stepanivka ja Iljinovka üle. Kuid linna ida- ja kaguosas jätkab olukord Ukraina relvajõudude jaoks, ehkki väga aeglaselt, halvenemist. Vastane on ilmselt suutnud laiendada oma ründegruppide kohalolekutsooni linna idaserval ning teatud määral kinnistuda selle kaguosas.

3️⃣ Hinnates olukorra edasise arengu üldisi väljavaateid Konstantinivka suunal, tasub ilmselt lähtuda mitmest ilmselgest järeldusest:

Sisuliselt on Venemaa väegrupi GV „Lõuna” vasaku tiiva väed Konstantinivka piirkonnas takerdunud. Kõik Venemaa vägede edenemised sellel suunal mõõdetakse praegu vahemikus 0–1 km nädalas ning seda juba rohkem kui kuu aega. Selles mõttes võib vaielda teemal, kas Venemaa väed vallutavad Konstantinivka suve keskpaigaks või mitte, kuid lahingute venimine Konstantinivka piirkonnas on ilmne fakt.

Ilmselt eelistas Venemaa juhtkond operatiivses plaanis oma peamiste jõupingutuste suuna valikul mitte Konstantinivka, vaid Dobropillja suunda (ehk Pokrovski suunda), kuna sellel on just operatiivses mõttes suuremad väljavaated. Sest eduka edasitungi jätkumisel seal muutub Venemaa juhtkonna jaoks võimalikuks tagada Kramatorski sügavam operatiivne ümberhaaramine mitte ainult lõunast, vaid ka edelast ning suurema operatiivse sügavusega.

Kuid see ei tähenda sugugi, et vastane lähiajal loobuks aktiivsetest ja intensiivsetest ründe-/tormijooksutegevustest Konstantinivka suunal. Lõppude lõpuks ei ole vajadus enne pealetungi Kramatorskile ja Slovjanskile Ukraina reserve ja jõude venitada ning killustada kuhugi kadunud.

Lihtsalt 8. OA, 3. AK ning neile tugevduseks antud arvukate üksuste ja väekoondiste juhtkond peab selles küsimuses ilmselt toetuma peamiselt omaenda jõududele ja vahenditele, mis kujutavad endast niigi sisuliselt omamoodi „segasummasuvilat”, mis on kokku korjatud erinevate armeede ja armeekorpuste koosseisust.

Märkimisväärseid reserve, eriti strateegilisel tasemel, nad lähiajal tõenäoliselt ei näe. Võib öelda, et selles mõttes eelistas Venemaa juhtkond oma tulevase „suure” pealetungi puhul Slovjanskile ja Kramatorskile siiski Dobropilljat mitte Konstantinivkat põhimõttel „parem tihane peos kui tuvi katusel”.

 Petrenko 04:30

Kiievis toimunud ulatuslikus rünnakus varises kokku elamu, jättes inimesed rusude alla lõksu. Kahjuks teatati ka mitmest teisest elamust, mis said kannatada.

 Alex

Liitlased võtavad kaua hoogu ega jõua üldse liikuma hakata, või täpsemalt öeldes — nad ei hakka isegi hoogu võtma.)

Sõda kestab juba viiendat aastat, juba on olnud sadu erinevaid kuulujutte ja siseinfot selle kohta, et Venemaa ja Valgevene plaanivad justkui liikuda mõne NATO liikmesriigi suunas, aga jääb mulje, et kõigil seal on sellest tegelikult täiesti ükskõik.))

Olgu veel see „kartulimees”, aga venelastega on hoopis teine lugu, sest — nii kummaliselt kui see ka ei kõlaks — ainult meie võime endale lubada neid piidriteks nimetada, nende üle nalja teha jne, kuna meie suudame nendega päriselt võidelda ja neile pidevalt peksa anda. Kuid teiste riikide jaoks on tegu vastasega, kellel on kolossaalne kogemus maailma kõige mastaapsemast sõjast.

Aga liitlased on isegi praegu ikka omas rütmis ja nende jaoks on see normaalne. Jääb tunne, et keegi ei kiirusta meie kogemust massiliselt üle võtma, lootes oma võimsatele tehnoloogiatele, mis on meie sõja reaalsuse vastu juba korduvalt purunenud. Kõige huvitavam on see, et kui meie vastu ei pea — siis Euroopa jaoks halvim stsenaarium saab 95% tõenäosusega reaalsuseks.

 Mirošnikov

Olukorrast Pokrovski ja Myrnohradi vahel

Teate, võite pikalt vaadata seda põhjapoolsete linnade vahelist tapmistsooni maatükki, mida esitletakse kontrollitava territooriumina, aga kontroll ise kaob. Võite anda kiireloomulisi käske "võtta meetmeid logistika tagamiseks", aga see ei tähenda, et need tegevused tegelikult aset leiavad. Tegelik olukord seal on katastroofiline, eriti Myrnohradis.

Vaenlane toob praegu mõlemasse linna uusi reserve erivägede brigaadidest, õhudessant- ja rünnakupolkudest. Need on väljaõppinud reservid, mis kujutavad endast tõsist ohtu kogu meie väele, mis asub Pokrovski-Myrnohradi linnastu lähedal.

Ja neil on ainult kaks eesmärki: lõpuks "äralahendada tööstustsoonide küsimus" Pokrovski ja Myrnohradi vahel ning seejärel lõpuks okupeerida Rodynske ja liikuda edasi Dobropillia ja Belitske poole.

Meie väegrupp on Pokrovski ja Myrnohradi vahel ebasoodsas positsioonis, mis ei sobi kaitseks, rääkimata vaatlusest. Praeguse taktikalise olukorra tõttu on vaenlasel droonide kasutamisel märkimisväärne eelis, mis mõjutab kogu rindejoont. See kurnab meie väegruppi, mis on olenevalt piirkonnast arvuliselt 1:8 kuni 1:12 vähemuses.

Praegune olukord muudab üksuste pideva hoidmise Pokrovski ja Myrnohradi vahelises tööstustsoonis, mis on sisuliselt poolringistatud, ebapraktiliseks. Sest see ainult suurendab kaotusi ja kurnab meie reserve, mis püüavad süvarünnakute läbiviimisega vähendada tapmistsooni.

Jah, enne katastroofi tuleb langetada otsus. Siis on olemas ettevalmistatud kaitseread. Kui on võimalus päästa sadu, isegi tuhandeid inimesi, tuleb seda ära kasutada. Kui on võimalus Belitsket ja Dobropilliat paremini ja tõhusamalt kaitsta, tuleb seda ära kasutada. Kui teeme õige otsuse, saame vabaneda laastatud "soolest", kus ei rotatsioon ega logistika pole võimalik.

Aga siis seisab vaenlane silmitsi meie tihendatud kaitseformatsioonide müüriga. Ja olukorda saab veidi ümber pöörata. On võimatu hoida ona käes midagi, mis on igast küljest tule all ja mida õhust täielikult kontrollitakse, ning samuti on võimatu õigeaegselt reageerida muutuvatele oludele.

Me ei saa oma mehi niimoodi raisata. Kaalul on sadade ja potentsiaalselt tuhandete saatus.