Petrenko

Konstantinovka suund. Pärast seda, kui vaenlase rünnakgrupid tungisid Konstantinovka lääneossa, keskendus Venemaa väejuhatus linna loodeosas asuva Nahhalovka linnaosa vallutamisele. 

Maastik – tiik ja vaenlase külgnev Krivõi Toretsi jõgi – loob siin looduslikke tõkkeid. Ukraina relvajõudude viimase 24 tunni jooksul toimunud mitmed vasturünnakud on aga piiranud vaenlase edasist manööverdamist.

 Mirošnikov

Kostjantõnivkas käivad jätkuvalt põrgulikud lahingud.

Eriti raske on olukord linna lõunaosas ja läänepoolsetel äärealadel.

Läbimurded Illinivka kaudu jätkuvad. Seda hoolimata sellest, et vaenlane kaotab selles kitsas sektoris iga päev stabiilselt 40–60 meest (hukkunud ja haavatud), vahel isegi rohkem.

Tegelikult levivad nad seal laiali nagu prussakad ühiselamu köögis. Sellega on raske toime tulla, kuid meie sõdurid teevad kõik võimaliku ja võimatu!

Vahel imbuvad vaenlase grupid välja lausa kuni linna keskossa ning pidevalt viiakse läbi löögi- ja otsinguoperatsioone.

Vaenlasel on väike eelis droonide kasutamise taktikas, sest nende operaatorid tegutsevad sageli peaaegu hallis tsoonis (meie ei saa endale sellist asja lubada). Seetõttu jõuavad nende droonid sihtmärgini 1–2 minutit kiiremini. Mitte küll alati, kuid see tekitab meie võitlejatele täiendavaid raskusi.

Üldiselt pole okupandid peale selliste läbimurrete ja droonioperaatorite töö otse rindejoone läheduses veel loonud tingimusi linnale lõplikuks tormijooksuks. Näiteks Pokrovski puhul oli olukord teistsugune.

Linn peab seni vastu, kuigi mitte täielikult. Ja vastupanu jätkub. Kui vaenlane ei suuda linna suve lõpuks vallutada, oleks see märkimisväärne löök nende võimekusele. Kuid kas nii põrgulistes tingimustes õnnestub suuremat osa linnast nii kaua hoida, ei tea keegi.

Kostjantõnivka on juba praegu lahingute intensiivsuselt tasapisi ületanud Rodõnske.