Alex

Krimmi viivate sildade järkjärguline ja vältimatu purustamine on järjekordne tõend sellest, et toimub täielik eemaldumine peamistest lääne relvasüsteemidest, millest me alles mõni aasta tagasi sõltusime peaaegu täielikult.

Meenutage – veel 2–3 aastat tagasi ei suutnud me ette kujutada ülitäpseid lööke enam kui 100 km sügavusele rindejoonest ilma HIMARSi, selle rakettide või Storm Shadow tiibrakettide kasutamiseta. Nüüd tehakse umbes 90% sellistest löökidest juba meie enda relvastusega, mida on praegu väga palju (see ei ole enam naeruväärselt väike rakettide arv) ning mis on sadu kordi odavam kui partnerite tarnitud relvastus.

Seega on küsimus mõnede rajatiste hävitamisest ajutiselt okupeeritud aladel üksnes aja küsimus. Vene õhutõrjest ei piisa kunagi nende kõigi täielikuks kaitsmiseks.

---

Vastasel süveneb autojuhtide puudus nii sõjaväes kui ka tsiviilsektoris. Pärast seda, kui peaaegu kõik Ukraina relvajõudude üksused on hakanud tekitama vastase tagalas – 50–150 km kaugusel rindejoonest – pidevat survet ja ohte, viiakse sõjaväes autojuhte massiliselt ümber teistele ülesannetele, samal ajal kui tsiviiljuhid lihtsalt lahkuvad töölt või keelduvad vedudest, sest nad tahavad ellu jääda.

Seetõttu värbavad praegu aktiivselt nii Venemaa relvajõud kui ka mitmesugused logistikafirmad uusi autojuhte, meelitades soovijaid proovima õnne okupeeritud Donbassi ja Lõuna-Ukraina kaitsetutel maanteedel.

 Mirošnikov

Olukord Kostjantõnivkas halveneb üha enam. Vaenlase sissetunge registreeritakse kolmest suunast (idast, läänest ja lõunast) ning vaenlane on hajunud üle kogu linna.

Samas on võimatu kindlaks teha, kes mida kontrollib või kas linn on ümber piiratud, sest meie ja vaenlase positsioonid on omavahel läbi põimunud.

Praegu ei tohi mingil juhul hakata süüdlasi otsima ega kedagi süüdistama! Jah, ühes hiljuti moodustatud brigaadis oli probleeme. Kuid samal rindelõigul tegutsesid ka teised, kogenumad üksused. Vaenlase läbimurded toimusid kogu rindelõigu ulatuses, mitte ainult seal.

Kuid meie sõdurite kohta ei tohi mingil juhul öelda ühtegi halba sõna! See on vaieldamatu tõde. Meie sõdurid on seal juba ammu tegutsenud oma võimete piiril ja sellestki üle, püüdes täita neile antud ülesandeid. Ilma toimiva logistikata muutub aga mis tahes ülesande täitmine peaaegu võimatuks.

Kuni meil ei ole piisavas koguses oma juhitavaid liugpomme (KAB-e), jätkab vaenlane meie logistika hävitamist optilise kiuga juhitavate droonidega rindejoone läheduses. Lisaks tuleb arvestada vaenlase suurtükiväega, mida kasutatakse seal väga intensiivselt. Ka see on muutunud üheks peamiseks põhjuseks, miks olukord selliseks kujunes.

Praegu linnas toimuvast lähtudes on selle hoidmine isegi juulis äärmiselt keeruline ülesanne, rääkimata juba augustist. Ja mis saab edasi – arvan, et mõistate isegi. Vaenlane suunab kõik oma jõud Oleksiievo-Družkivka ja Dobropillja suunas. Esimene suund avab otsetee Kramatorski poole, teine aga võimaldab liikuda ümber aglomeratsiooni tiiva ning jõuda Barvinkove suunas.