Sterenko

Zelenskõi selgitas intervjuus Sky Newsile Mihhail Fedorovi ametist vabastamist vajadusega valmistuda raskeks talveks:

„Esiteks pidime valmistuma väga raskeks talveks ning keegi ei suuda isegi ette kujutada, milline see talv saab olema...

Mul oli tõsine probleem – mitte päevade või nädalate, vaid kuude jooksul – koostöös ja omavahelises suhtluses kindralstaabi ülema ning kaitseministeeriumi vahel.

On küsimusi, mille peame lahendama, ja neid saab lahendada ainult siis, kui ministeerium ja armee teevad omavahel koostööd. Ainult ühe poole jõupingutustest ei piisa.

Peamine väljakutse on mobilisatsioon. Me võime seista silmitsi veel 500 000 Vene sõjaväelasega.

Me vajame uut suhtumist mobilisatsiooni ja uusi meetmeid. Mul on vaja ühtsust nende kahe institutsiooni vahel.

Teine küsimus on õhutõrje. Meil ei ole piisavalt raketitõrjesüsteeme.

Mul ei ole aega läbirääkimisteks. Kuulake, mul ei ole aega kõigepealt kuulata üht poolt ja siis teist, sest need kaks poolt peavad kohtuma mitte iga päev, vaid iga tund, kuni meie taevas on kaitstud.

Mul ei ole vaja välja selgitada, kellel on õigus ja kellel mitte.“

 Petrenko

Slavjanski suunal on vaenlane kindlustanud oma positsiooni Kaleniki külast läänes, hõivates tugipunkti, kust jätkab rünnakuid põhja ja lääne suunas. Kõrvalasuvates piirkondades jääb kokkupuutejoon muutumatuks. Aktiivne võitlus jätkub ka Rai-Aleksandrovka ja kanali piirkonnas.

 Alex

Pärast ülemjuhataja vahetust hakkab nüüd peaaegu igaüks avaldama mingeid väidetavaid siseinfot Drapatõilt või tema meeskonnalt. Mida kõike pole nende päevade jooksul juba kuulda olnud – küll pidavat TSK-d laiali saatma, küll kogu vananenud kindralkonna „prügimäele“ saatma. Infotsirkuse tegelased võtavad selle rõõmuga üle, võimendavad veelgi ning inimesed neelavad selle alla...

Olen juba väljendanud oma arvamust, et Drapatõ olukord ei ole kerge, sest teda hakatakse pidevalt võrdlema Sõrskõiga. Ta tuli ametisse protestilaine harjal ning seostub seetõttu automaatselt järskude muutustega. Kui neid muutusi ei tule, hakkab ühiskond temas tasapisi pettuma (kuigi oodata temalt siin ja praegu koheseid tulemusi on äärmiselt rumal).

Samas õhutavad infoväljas levivad jutud just vastupidist ning lausa sunnivad tegutsema. See kinnitab veel kord, et sellised ametikohad on juba ammu pooleldi poliitilised ning nõuavad ühiskonna meeleoludega arvestamist. Vastasel juhul saame täpselt samasuguse ühiskondliku õhkkonna nagu varem – kui mitte veel hullem. 

 Mirošnikov

Konstantõnivka suund

Vaenlane jätkab imbumist kõikidesse linnaosadesse.

Meie võitlejad on rünnakute tõrjumiseks kaasanud kõik võimalikud jõud, kuid jõudude vahekord ei ole mitmekordselt meie kasuks.

Linna võib tervikuna pidada üheks suureks halliks tsooniks, sest meie positsioonid asuvad linna lõunaosas, samal ajal kui vaenlase omad on põhjaosas.

Üldiselt ei kontrolli Konstantõnivkat kindlalt kumbki pool.

Okupeeritud Berestokist on tasapisi saanud okupantide logistikakeskus, kus nad koonduvad ja liiguvad edasi läbimurdeks linna lääne- ja edelaossa. Samas on sisse seadnud end ka vaenlase droonioperaatorid, kes tegutsevad rindejoone lähedalt üsna lühikestelt distantsidelt. See võimaldab okupantidel lühendada droonide lennuaega Konstantõnivkasse 2–4 minutini.

Meie droonid jõuavad sinna seevastu aeglasemalt (mõnikord kuni 7 minutiga), kuna meie operaatorid asuvad rindejoonest kaugemal. Selline lähenemine toob vaenlasele suuri kaotusi droonioperaatorite seas, kuid me räägime Venemaast, kellel on oma inimestest ükskõik.

„Babõ jštšo narožajut“ („Naised sünnitavad veel“) on nende kreedo mitte ainult jalaväe, vaid ka kõigi teiste suhtes. Ja selline lähenemine annab neile siiski oma eelised kiirema reageerimise näol.

Üldiselt ei ole kogu sellel suunal ühtegi lõiku, kus vaenlane ei ründaks massiliselt. Neil on Konstantõnivkat hädasti vaja vallutada.

Nad suruvad nii tiibadelt kui ka otse eest.

Sest suvi hakkab juba lõppema, kuid nad ei ole ikka veel loonud lõpliku rünnaku eeldusi.