Sõda Ukrainas on peamiselt suurtükiväesõda, mis tähendab, et Ukraina kaotab eesliinil Venemaale, jääb raskerelvade vahelises võitluses alla ja vajab rohkem vastavaid relvi läänest. Ukraina kasutab päevas 5000–6000 suurtükimürsku ja on praeguseks peaaegu kogu oma suurtükiväe laskemoona ära kasutanud. Ukraina kaitsjad kasutavad praegu standardseid NATO 155 kaliibriga laskemoona.
Sellest rääkis sõjaväeluure aseesimees Vadim Skibitsky The Guardianile. Nüüd on suurtükisõda ja me kaotame ning jääme alla suurtükiväe osas. Nüüd sõltub kõik sellest, mis meile Lääs annab. Ukrainal on üks suurtükiväe relvaühik 10-15 Vene suurtüki vastu. Meie lääne partnerid andsid meile umbes 10% sellest, mis neil on. Euroopa tarnib ka väiksema kaliibriga laskemoona, kuid kui need Euroopas otsa saavad, muutub nende saadetiste arv väiksemaks, ” sõnas ta. Luureametnik märkis, et Lääne-Ukrainasse on vaja tarnida kaugmaaraketisüsteeme, et hävitada Vene suurtükiväe relvastust kaugelt. Väljaande andmeil kavatseb Ukraina 15. juunil Brüsselis NATOga kontaktgrupi kohtumisel küsida läänelt relvade ja kaitsevarustust nimekirja alusel. Skibitsky usub, et lähitulevikus jääb sõda valdavalt kaudtule ning suurtükiväesõjaks ja Venemaalt tulevate raketirünnakute arv jääb praegusele tasemele – 10-14 starti päevas. Ukraina luureametnik märkis, et Venemaa Föderatsioon korraldab viimasel ajal märksa vähem raketirünnakuid ja kasutab vanu 1970. aastatest pärit Nõukogude H-22 rakette, mis näitab, et Venemaal hakkab selline laskemoon otsa saama. Tema arvutuste kohaselt on uskmatud kulutanud juba umbes 60% oma raketivarudest. Ja Venemaa ei saa sanktsioonide tõttu kiiresti uusi toota. Skibitski ütles ka, et Venemaa kasutab Ukraina ründamiseks kaugpommitajaid, mis võivad tabamustega jõuda igasse punkti Ukrainas ilma Venemaa õhuruumist lahkumata.
Mis puudutab kolme rindejoont, siis suurem osa Vene vägedest on praegu Donbassi piirkonnas ja need üritavad jõuda Donetski ja Luganski oblasti halduspiiridele.
Kirde-Ukrainas Harkivi lähedal on Venemaa väed Skibitski sõnul koondanud oma jõupingutused kaitsele pärast Ukraina kaitsjate edukat vastupealetungi. Samal ajal Venemaa peaaegu täielikult okupeeritud Zaporožje ja Hersoni oblastis okupeerivad Vene väed ja ehitavad kahe-, kohati kolmekordseid kaitseliine. Skibitski sõnul on praegu nende alade tagasivõitmine keerulisem – ja seetõttu vajab Ukraina vastavaid relvi. Luureametnik rõhutas, et kui venelased saavad Donbassis edu, saavad nad kasutada neid alasid uueks pealetungiks Odessa, Zaporožje ja Dnepri vastu, sest Putini eesmärk on "kogu Ukraina ja veelgi enam".
investigator.org
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar