Arestovitš:

Ukraina on pärast iseseisvumist teinud oma ajaloos palju vigu.

Üks peamisi on see, et poliitikud ei võtnud sõjaväge ja armeed tervikuna tõsiselt.

Poliitikuid ei huvitanud see, kuidas armee tegelikult toimib, ega kiirustanud selle silmatorkavatesse ja pakilistesse probleemidesse süvenema.

Nüüd on meil see, mis meil on.

Nüüd astub Ülemraada kaitsekomisjon samme uue vea suunas - kaalub muudatusi, mis toovad sisse "ülema täiendava vastutuse personali ees".

Meie armee on juba oma olemuselt poolanarhiline ja selle efektiivsuse tõstmiseks on vaja organisatsioonilist komponenti suurendada, mitte vähendada.

See saadikute ja juristide algatus pole midagi muud kui mõrvarlik eksperiment sõjaväes, mille tulemusel kukub kokku sõjaväe ühtsuse põhimõte, kus sõjaväelasel on üks ülem, kes kannab täielikku vastutust oma tegude ja tema poolt antud käskude eest.

Ohvitser kardab oma ülemust, upub operatiivbürokraatiasse, nüüd, kui ta kardab ka oma alluvaid ja sõltub nende olukorra juhtimisest, siis langeb vägede juhtimine ja kontroll sokli tasemele, mis võib kiiresti viia katastroofini sõjaväes ja riigis tervikuna.

Sõjaväes on piisavalt pakilisi probleeme, millega saadikud võiksid tegeleda, kuid millegipärast otsustas komisjon tegeleda nendega, mis tõstaksid valijaskonna reitinguid sõdurite ja nende lähedaste seas, mitte ei suurendaks armee lahingutõhusust.

Probleeme on lihunik-komandöridega, kelle peale sõdurid kurdavad - selle nähtusega tuleb teistmoodi töötada ja tegeleda, aga kõigi ohvitserikooseisude tegevuse alluvate arvamuse ja kontrolli alla panemine on hullumeelsus.

Me ei ole veel loonud sõjalist õigussüsteemi, kus sõjaväeasjadest aru saavad inimesed saaksid tegeleda erinevate rikkumistega sõjaväes, sealhulgas ülemate rikkumistega. Sellega ei saa tegeleda tsiviilisikud rahuaja tsiviilkeskkonna töötamise põhimõtete järgi.

Sõjalise õigusemõistmise puudumine on paljude probleemide allikas, mis kuhjuvad ja seejärel plahvatavad Telegrami kanalite videote seerias.

Teiseks silmatorkavaks probleemiks on tegevusjärgse ülevaate (аfter-action review - AAR) puudumine - lahinguanalüüsi süsteem, mille abil tehakse praktilisi järeldusi ja viiakse sisse kvalitatiivseid muudatusi vägede juhtimissüsteemis.

Nende süsteemide väljatöötamine ja rakendamine suurendaks oluliselt meid kõiki kaitsva armee efektiivsust.